Vaba eestlane , July 14, 1977

              VABA EESTLANE ' 14. juuiH 1977 — Thmsday, M y 14, i m Nr. 52
Nr. 52
Viipiase nädala jooksul on kolm
kergejõustiku maailmarekordi va­risenud
ja uued tagajärjed on jälle
tekitanud küsimuse kui suured on
inimese ennastületamise võimed.
Riphmondis, Virginias hüppas
nooii venelane^ 19 a. Vladimir Jash-
'tsenko uue kõrgushüppe rekordi
2.33, mis on ühe sentimeetri võrra
parem ameeriklase Dwight Sto-nes'i
nimel olnud tagajärjest. ÜSA
ja N. Liidu vahelisel noorte kerge-jõustikuvõistlusel
olid ameerikla­sed
ülekaalukalt paremad, kuid
venelase kõrgushüppe tulemus an-~
dis neüe uut uhkustunnet.
Stokhohnis peetud võistlusel
jooksis keenialane Samson Kimom-bwa
10.000 m ajaga 27.35,5, mis
on kolmas parim tagajärg, mis ku­nagi
saavutatud sel distantsil. Mõ­ni
päev varem, 30. juunil Helsiingis
^pe0t.ud võistlusel saavutas ta sa­mal
distantsil uue maailmarekordi,
mis on eelmisest ühe kümnendiku
sekundi võrra parem.
Stokhohni olümpiastaadionil
püstitati veer kolmas maailmare­kord,
mille saavutas uuš-meremaa-lane
Dick Quax 5.000 m jooksus
^jaga 13.12,86. Selle elektroonilme
aeg läheb maaihnafekordite tabe­lisse
13.12,9—- üks kümnendik kii­rem
kui on Emü Puttemansi nimel
olnud rekord 13.13,0, mille ta jook­sis
viis aastat tagasi. Montreali
olümpiamängudel oli Quax hõbe-medalimeheks.
vate tuuleiilide ja vihmaga kimbu-tav
ilm.'
Naiste aladel Ellen Külvand-
Viimsalu püstitas uue Eesti rekor­di
viievõistluses 3901 punktiga.
Helgi Parts sai kuulitõukes 16.89 ja
kettaheites hooaja tippmargi 58.20,
oUes nüüd: juba 21-kordiie Eesti
meister.
Eesti tennisevõistlusel tuli meist­riks
Liidia Nurme-Sinkevitsh, koos
Tiiu Parmasega tulid nad nieist-riks
naispaarismängus. Meeste
üksikmängus tuli meistriks Hind-rek
Sepp, paarismängus H. Sej^
koos Ervin Lajngega.
Jaanipäeva järgsel Eesti meistri­võistlusel
kergejõustikus saavutati
Ivaid tagasihoidlikke tulemusi kuna
paremad sportlased viibisid välis-võistlusil.
Meestest tõukas Heino
Sild kooli hooaja tipptulemuseks
19.37, Veljo Kuusemäe heitis ketast
58.22, Kunnar Laansalu vasarat
64.64, Mart Liigand hüppas kau­gust,
7.63, Jürgen Lamp kolmikut
15.32, Heiki Kask kõrgust 2.10, oda
viskas Agu Rukki 73.32 (mis on
uueks Eesti noorterekordiks), tei­vashüppes
ületas Villem Savvi
4.80,100 m võitis Gennadi Organov
10,7, 400 m Rein Tõru 48,1, 800 m
Andres Vakra 1.54,2. Kümnevõist­lusel
tuli esimeseks Tõnu Kaukis
7608 punktiga. Teiseks jäi Eesti
^kõrgushüppe rekordimees Vello
Lumi 7304 punktiga, saavutades
kõrgushüppes siiski ainult 2.05.
Tulemusi madaldas kiuslik, tuge-
Lääne-sakslarie Karl-Hans Riehm
tegi tänavuse parima vasaraheite,
tulemusega 77.60j LÄäne-Saksa ja
Ühendriikide vahelisel kergejõusti-kuvõistlusel
Gelsenkirchenis. Rieh-n
i i isiklik rekord vasaraheites on
siiski 78.52. Vasaraheite maailma­rekord
ikuulub lääne-säkslasele
Walter Schmidtile kelle tulemus on
79.30.
Köbiis peetud kergejõustiku-võistlusel
jooksis ameeriklane
Houston McTeam 100 m ajaga
10,13. Võistluste osavõtjate tuge­vat
taset näitas see, et kuuendale
kohale jäänud Harvey Glance'i
aeg oli 10,29; 400 m jooksus oli esi­mene
ameeriklane Maxie Park
46,42 ja kolmas kanadalane Brian
Saunders 46,71.
Teisvashüppes oli esimene Earl
Bell USA 5.55, teine poolakas W.
Kozakiewiez 5.50 ja kolmas jällegi
poolakas T. Slusarski 5.35. Naiste
kõrgushüppes oli esimene kanada­lane
Debbie Brilll;88.
3000 m jooksus tegi lääne-saksla-ne
Karl Fleschen uue Lääne-Saksa
rekordi ajaga 7.41,2, kusjuures
soomlane A. Paunonen tegi uue
noorte maailniarekordi (millest
oleme juba varem kirjutanud).
Kuulitõukes tuli esimeseks, poo­lakas
W. Komar 20.31, teiseks
ameeriklane A. Feuerbach 20.19.
Kõrgust hüppas ameeriklane
Dwight Stones „ainult" 2.18.
Shveitsis hüppas 19-aastane Fe-lix
Böhn teivast 5.20.
Münchenis peetud võistlusel hei­tis
Michael Wessing oda 86.30,
Franz-Peter jooksis 200 m ajaga
20,5. Nõukogude Liit kaotas Lääne-
Saksamaale meeste kümne ja nais­te
viievõistluses, kuigi parimaks
kümnevõistlejaks tuli venelane A.
Grebenjuk 8193 punktiga.
programm, mis äsja muudeti Kanada
Parlamendis, on kujundatud tuleviku suunas.
Kui Sa saad nüüd Oid Ago, Šecurity (vanaiise)
pensioni... SHS ÄIIDAGI E I MUUTU. Sinu
hüvitused lähevad edasi täpselt nagu senM.
Samuti, kui sa oled siin nüüfl ja üle 25, MIDAGE
POLE VAJA M U U T A . k u i sa soovid seda teha.
Kui sa oled üle 25, asud siin või oled asunud
siin möödunud ajal (pärast 18-aastaseks
saamist), või sul oÜ immigrandi viisa kui
muudatused said seaduseks, sul on valida—
iSS-aastaseiia kas esitad siMviavalduse pensioni
saamiseks vana seaduse jäirgi või valid uuft See
on täiesti sinu otsustada. -
Uue seaduse kohasölt... ümgimused muutuvad
paremuse poole. Igaüht koheldakse võrdselt.
Kui sa oled alla 25-aastaaie ja
© OÜd sündinud ja asusid siin
® olid sündinud siin ja lahkusid
o olid sündinud siin, lahkusid ja tulid tagasi
® tulid süa immigrandina,
siis põhüise vanaduspensioni summa, mida sa
hakkad saama 65-aastaselt, oleneb aastate anmst,
mida oled olnud Kanadas pärast 18-aastaseks r
saamist.
Et kvalifitseeruda pensioni, saamiseks pead sa
olema elanud Kanadas minimaalselt 10 aastat
pärast 18-aastaseks saamist. 40 aastat Kanadas
elamist üle 18 aasta annab sulle täispensiöm,
20 aastat pode pensioni ja 10 aastat veerand
pensioni. Kui lähed pensionile välismaal sulle '
siiski makstakse Kanada pensioni arvestades,
kui oled elanud Kanadas vähemalt 20 aastat.
Veelgi enam, Kanada on nüüd võimelme
^ t u m a ühendusse välismaadega, et võimaidada
immigrantidel, kes on maksnud pensioni-plaanidesse
nende omal maal, tuua kaasa nende
pensioni hüvised. Looniulikdt, see on maksev
ainult nende maade osas, kes on valmis
äUakirjutama seUdjohasele vastastikusele
kokkuleppele Kanadaga.
Olenedes nendest läbirääkimistest kuni 500.000
Kanada elanikku võiksid saada juurdemakse
sotsiaalsele kindlustusele ülemeremaadest
saadavate smnmade arvel.
Sellised ön Uue Vanadusepensioni seadused.
Sa võid oma vanemate, stägukste ja sõprade
tähelepanu sellele juhtida, et nad annaksid sisse
sooviavaldused pensionide saamiseks enne
on liiga hilja.
Kui sul on küsimusi või sooviksid täiendavat
informatsiooni palun vÕia kontakt lähema
Oid Age Šecurity/Canada Pension Plan Office*iga.
Meie tahame lahkelt vastata su küsimustele ja
anda iga,võimalikku abi.
Health
and Welfare
Canada
MarcLalonde,
Minister
. Santeet
Bien-etre social
Canada • •
Pidin peaaegu naerma hakka­ma.
Poiss tahab revolutsionäär ol­la
ja tulirelvadega mängida, aga
kui see tal vaenlase poolt ära võe­takse,
siis tuleb tagasi paluma.
Aga peab ju teise dilemmast ka
aru saama. Kuidas sa lähed ei Je-fe
juurde tagasi ja kaebad, et grin-gQ
on su tuki ära võtnud? Teisest
imüjest aga,, kui talle riista tagasi
anname, mis takistab teda siis
meile mõne kuuli kihutamast?
^ ,,Kus Luis on?"
„Läks e i Jefele sõna viima. Se-nores,
ärge pange talle pahaks —
aga ta pidi, parteidistsiplün...[andsin mina./Kogu see koriversat-
„ütle mida tahad, ütle, et valva­sid
meid, okei?"
Läksimegi tuppa tagasi, panime
küünla uuesti j^õlema, aga hoidsi­me
leegi igaks juhuks madalal, põ­randa
ligidal. J a jõime ajaviiteks
külma õlut. ^
Senor Saapamüüja püüdis juttu
ajada. Ta oli endale vannitoast
külma käterätiku ümber pea mäs­sinud.
Ihnselt kannatas ta pisikese
peavalus all. <• ,
jJCeda te taga otsite, Mister?'^
• , tav
„Mitte sind, see on kohe kindel,"
ilusti süa, mu Gompanero hoole al­la,
õigus?"
„Kui te soovite, Mister."
„Ma soovin."
Istusime ja nohisesime. Kiiv uu­ris
oma uut relva. Ilmselt paistis
see talle meeldivat.
„Mister," alustas meie vang jäl­le.
.
„Mida sa nüüd tahad?"
„Mis'ter, kas ma saan oma pisto-la
pärast tagasi, kui te Jefega.. .'^
,,Küll me seda vaatame Nüüd
ära sega mind."
Jõin olut ja süütasin piibu. Ku­radi
olukord.
Varsti oli jälle koputus uksele.
Avasin ettevaatlikult. Valges jakis
hotellipoiss oli ukse taga, küünal
käes.
„SenorKork?"
,,Si? Mis. on?"
„ P o r favor, senor Kork, keegi
härra soovib all baari ääres teiega
rääkida, ma näitan teed."
Noogutasin nõusolevalt. Olin mi­dagi
sellist oodanud. Katsusin sõr-
Nüsama kui minagi."
V,Te olete mul peenikesed partei­mehed
küll", arvasin mina, „tuleta
mulle meelde, et ma teüe kunagi
selga ei pööraks. Tule nüüd meie­ga
üusti tuppa kaasa ja me oota­me,
kuni Luis tagasi jõuab."
,i*orque?" tahtis meie vang
teada. Mispärast?
Sellepärast, et minu käes on
müristaja ja sina oled sõjavang",
^ t a s i n mina. „Sa oled nii kaua
meie pantvang, kui Luis tagasi
tuleb ja kcos oma Jefega asjad ära
klaarib. Siis võid minna."
„Aga Mister — mida ma pärast
ei Jefele ütlea?"
end ühe tühja puki otsa. Mu kõr­val
istus tõmmunäölirie, pikkade
bandiidi-vurrudegä indiviid.'
„Senor Kork?" '
„Si. See olen mina."
Võõras pakkus muUe kätt.
„Mina," ütles . ta, „olen Pedro
Suarez." Pidi see. mulle midagi tä­hendama?
Ah jahj kas ei olnud Luis
lulle enne sellid niine^. niöietä-nud?
„Teie ei ole ometi kooliõpetaja,
kelle aU Luis koolis käis?"
„Tema poeg. Ja ma olen", sosi­nal
suunurgast," kohaliku partei-osakonna
Jefe. Teretulemast Meh­hikosse,
Camarada". ,
ära rääkida, seda ma ei tohigi te­ha.
Aga nii pMju võin teile öelda,
et otsin taga selli, keMe nimi on
Nick Di-Castro. Ta arreteeriti Meh­hikos
mõned aastad tagasi, siis las­ti
vabaks ja ta kadus sdlmapiirilt.
Pean ta üles otsüna, või kui see
osutub võünatuks, vähemalt välja
arvestama, mis talle juhtus — ja
oma ülemustele teatama. See on
kõik — selleks olen Mehhikos."
„Ahaa! Ja miks te pidite Aca-pulcost
põgenema?"
,JP{)litsei-agendid nähtavasti
avastasid meie olemasolu — Luis
oli ise seal, kui nad meie toas
meid ootamas leidsin. Meil õnnes-
,>Vabandage väga, Camarada, aga
meil ei ole lubatud välismail vene
keelt rääkida nii et edasi ingli­se
keeles, kui tohib piahida?"
Selli käsi ei olnud mitte kõva ja tus pääseda, Luis lubas meid Mexi-rakus,
vaid pehnie ja sile nagu eo Citysse viia, pidune seal uuesti
mul omalgi. ; proovima." -
„Te olete Nõukogude Liidust, '„Ja miksjte arvate, et teü seal
Camarada?" paremini läheks? Kas pole seal nii-
,Jah — kaudselt. Aga siin maal sama politseiagendid, kui Aeapul-olen
ma kanadalane."
„Mä mõistan. J a mis on teü
Melihikos asja, kui tohin küsida?"
Mees rääkis üiglise keelt veidi
nust
sioon tundus nagu kuidagi ülearu­ne.
„01ete kommunist, mister?"
,Patsifist," ajasm mina. „Aga
ma muutun sadistiks, kui mind üles
ärritatakse, Seepärast ära püü^Jveel teisi ebameeldivaid üllatusi
i
nieotstega, et Cölt oü ikka õigel ko- nagu kangelt, aga küllaltki ladu-hal,
tõmbasin poncho õlgade üm- salt. Millegi pärast paistsid kõik
ber ja läksin selliga kaasa. Kiivile need Mehhikomaa punased parfcei-vübutasin
kätt. > mehed inglise keelega hästi tutta-
: , ,Hoia poisil süm peal, kuni mi- vad olevat.
Jt
Hobelli-poiss läks küünlaga ees,
mina tal tihedalt kannul. Võis ju
mind ärritada, poisu."
„Ei, ärge pahandage — aga 'te
olete mingil otstarbel Mehhikos,
eks ole? Te otsite -kedagi taga?"
„Ja kui otsingi?"
„Siis võibolla Võime kokku lep­pida,
teineteisele abiks olla?"
„ Seepärast mä saatsingi Luis'iga
ei Jefele sõna. E t kui ta soovib
meiega rääkida,, siis kohtume ho­telli
baaris. Nüfeauafes Jääd sisaa
tekkida, Pimedas ei näinud kuigi
kaugele. Sün-seal lükUs teisi inime­si,
küünlavalvel endale teed otsi­des.
Pikkamööda jõudsime läbi hotel-l
i , alla trepist^ mööda veinitünni-dest
ja sinnasama baari juurde,
mis just enne söögisaali sissekäi­ku
'koridori otsas asus. Astusin baa­rileti
äärde, panin jala tuhmilt läi-ja
hüvasin
„0n see teüe tähtis teada?"
,.See võib küllaltki tähtis oUa.
coski?^'
, A g a seal on ka Nõukogude saat­kond,
kust võime hädakorral abi
paluda. J a Kanada saatkond, kust
ka arvatavasti, oma kanada passi­de
abil, abi võüne saada. Peale sel­le.
Luis ütles et tal on seal kon­takte
ja 'ta saab meid aidata."
Seda ta ei ohiud muidugi luba­nud,
aga kust võis Camarada Ped­ro
seda teada? Mul ei tulnud mo-
Luis ütleb, et te otsite kedagi. Ja [mendil midagi paremat nagunii
et teid otsitakse omakorda. Kui meelde.
mulle ära räägite, keda te otsite
ja mispärast, võibolla saan ma tei­le
abiks olla."
„Senor Suarez," algasin ma, ja
ta parandas: „Camarada Suarez!
Või veel parem, Camarada Pedro
_ oleme lõpuks sama asja eest
väljas, kuigi ti^ine teiselt maalt!"
' „Hea fcüU — Camarada Pedro!
Saate ju aru, et ma e i saa kõiki
oma ^ladusx teiifi sücfem® pealt
„Miks te arvaite, et Nick DiCastro
üldse veel Mehhikos oa?" küsis Ca­marada
Pedro — ja ta esitas selle
küsünuse vene keeles: „Potshemu
või dumajetje shto on zdez, v
MehhikB?"
Ta põrguUne siis ikka veelei us­kunud,
mida ma talle mäkisin!
,,Ja nje dumaju, ja znaju>" vas­tasin.
Et ma mitte ei arva nii,
všild ma tean. J a siis iaglise k^Ü:
„.Hea küll, hea M U , " naeratas
Camarada Suarez," see oli niisa­ma,
tuleprooviks Pean ju kuidagi
teie tagapõhja välja selgitama. Sa­ma
kergesti võiks te ju .mõni Ka­nada
nuhk oUa, eks ole?" •
Aga olete te täiesti kindel, et '•
üks Kanada nuhk vene keelt ei
.mõistaks, Camarada Pedro?"
„Vaevalt küll Sel juhul ei saade­taks
teda Mehhikosse, vaid kuskile
mujale, näiteks Euroopasse, kus ta
keelekunstist kasu oleks. Mehhikos­se
saadetakse sellised, kies Vabalt
hispaania keelt räägivad^ mida te
ilmselt ei tee. Muuseas, miks saa­deti
teid siia Nõukogude Liidust,
kui te hispaania keelt ei oska?*'
Selli pea näis võrdlemisi loogUi-selt
töötavat. Aga ega minu ^ oma
ka läbini puust ei olnud.
,JCallis Camarada," põrutasini
mina ^vastu," ma ei pidanudki al­guses
Mehhikosse tulema, vaid Ka­nadasse
ja inglise keelt, nagu
kuulete, ma räägin võrdlemisi ke­nasti.
Alles Kanadas tuli välja, et
sell oli vahepeal Mehhikosse üm­ber
asunud — ja siis ei oLiud agen­tide
vahetamine enam võimalik.
Seepärast tulime võrdlemisi vähese
ettevabnistusegavsiia. Kui te meile
abiks soovite olla ^ - palun väga l
Olen kindel, et seda ka Moskvas
ei unustataks."
mm
Jm
m
m
i
m
Ooitis
tshekisl
sciamisi
HELSIl
tat vana
-tesaaimise
Soiome
vaihel lõpj
pank -jäi j
singi õue]
Mikaei
majksma
tsheki <
6%-lisan{
1919. 58-j
did mm
summa
seks. Hej
küsimust
mise tag{
Caravol
oma valdl
Panga I.
vat 50.(
tshetfeki.
ise- omal
739.000 s<
pankade
tu Caravc
mes õigiil
vaiheaegaj
daolevat
nõudmife€
Panga
kyros vc
põhjuseil
k i d ei igl
Aj
i l
Ton
IPostiaa(
Ont. (1
24-tum
HETI
365 Bay
Õhtut
tarn
JOI
725
S. Bl
41
Hl
ell
Hui
I lii.