Vaba eestlane , August 23, 1983

              f .
# B A EEOTLANE teisipäeval, 23. aug^stH 1^^^^^^^^ August 23,1983 Nr. 62
axB
RABADE EESlIiÄSmHÄMlü^J^
O / Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St, DOB
: Ont.M3B.-2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja . •
TOIMETU^ KOO^EGIÜMV^^I^^^^^
TEySFONID: toimetus 444-4823,''tal^^ (tellimised, kuulutused,
- . Ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISfflNNAD Kanada poolaastas $26.—
ja veerandaastas $14.—
TELLIMISfflNNiAP väljaspool Kanadat: aastas $58.—, pool­aastas
$ 3 1 . j a veerand
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumhri hind 60 c»
KUÜLUtlJSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
k75, .tekstis $5.—,
ublished by F r ^ Estonian: Publisher Ltd.
1955 LesÜe St. Don MiUs, Ont. M3B 2M3
Välis-Eesti'-EestiS:1l
Peaaegu sama postiga saabusid
Torontosse JuUus Mägiste monu­mentaalne
etümoloogia-sõnaraamat
Soomest ja Õpilas-entsüklopeedia
ENEKE kodumaalt. Mõlemad on
väärt omaette põhjalikke sõnavõt­te,
kuid kabe suurteose ilmumine
õhutab võrdlema kirjastustege­vust
kodumaal ja Välis-Eestis.
Meie ei räägi sellest just iga­päev,
kuid on fakt: Välis-Eestil on
ette näidata tõelisi töökangelasi
monumentaalteoste alal. Kes teab,
et meie Keele-Aavik sai hakkama
kogu Piibli redigeerimisega eas,
mil teised on ammu pensionil või
koguni kalmistul? See oli aga tema
keeleuuenduse tipp: saada see
„Oma rahva ©tsingul" nimelises lavastuses esinesid valguspeol isamaalike mõtetega Endel Rubergi enne- maailmakirjanduse suurim klassik
muistsed sõjamehed, kes.täiesvaras^^^^^ - • FFnoMto-: JJ . .SQaääa>gyii ^^i ^. ^. .^ keelde"! Valter -T auU on k. ä­sitlenud
keelekorralduse probleeme
rahvusvahelisel tasemel ja andis
meile samuti kõrges eas kaheköite­lise
uutlaadi grammatika. Kõigil
on meeles Saareste mõisteline sõ-
Biaraamat („ainult" viis köidet!),
mis oli selline bestseller, et pole
enam kuskilt saada (kodumaal ot­sitakse
seda tikut^ega). Kellelgi
tamiskriis oli tollal akuutseks ju, ning kui Zubatov sekkus Pleh- Pole teadmata, et emeeritus Paul
muutunud ja just talupojad olid we ja Witte vahelistesse, tülidesse, Saagpakk sai hiljuti hakkama suu-
^ '''^U^^^^^^ . vallandati ta pditseidepartemendi ""^^ eesti keele sõnaraamatuga
Ihn kisub^ Tshekal - teenistusest. ' üldse. Ja nüüd tuleb Mägiste „Est-mõtted^
Mida on meü oodata mdelšse, kus pakutakse palju huvi- ^^t, pohtseilist^^^ niisns ohiud samasu- Olulisim Zubatovi eesmärkidest "^^ehes etymologisches Wörter-
1983. aasta sügisd? He^d, halba, tavat/Kõiksus nagu Lääne-Euroopäs teostuski alles pära^ kaksteist köidet, 76 pluss
p,vana v M edasitegemist*^^ ^l^:^^^^Ssetes_ oludes ^ kõikidest ametiühingutest said rü- ^206 lehekülge. See on küU tegeli-paneme
.suvepuhkusel ..kogutud mine... Pahatihti paistavad need gan, te oh_^younehne_ ja^kel olid^^j^^^ meeleoludest ja olude kitsas-.gi ametiühingud; ja Andropovil ainult masmakü-ja jäänud ja
eueigia, mis on meie plaanid eelrakllraktiivsemad^^^^^k^ jpoHitilisele juhtkonnale pole enam muret tööandjatest-ka- töötlemata käsikiri,
seisvaks sügised? ^^^^^^^^^^^ On ajaloo tavaline ^^^^a^"slikulemaaümale, kelle-
Sügisel algavad kooHd ja kursu-diK eesti keele õppimise unarusse- partei sõdurina ka ^transpordi ja ^ ^ ^ ^ ^ Süsteemis, kus. ajakirjan- iroonia, et alles see revolutsioon, ^® *^ oU mõeldud, nüüd üdcagi kät-sed
ning eriti meie, o ^ ^ eesti jätmiseks kõlabs „Ei ole aega! Ma toostme ^"1,^^?, ^^^^^r- ^^^^ ^ agitaatori ja kamandaja miUele Zubatov oma ehi hinnaga ^^^^^^^v- Vüs meest, kes on iga-koolid
ootavad õpUasSi, Aga kuigi pean; klaveritundi minema." Jah, rahsed -olud järgnesid/üksteisele, . jääb see ülesanne„salajasele oli vastu olnud - Zubatov laskis «^s omaette väärt kogu teaduste
M , Salatung siis vägisi Tartu kan- Et keel on midagi põhilist meie tuslik. See väljendub 19411 aasta tegevuse väljapaistev peaor-
Enab mehed", kui palju on neid, rahvusgnipi elus ,oleme vist tüütu- NSV
kes tõesti eesti haridusallikatde seni Imuküd. S^^^
Äasta-aastaltkipubnen-süma nende väike ^^^^^^
arv kahanema. SeUepäiast keele harimiseks t õ^
lieitkem põgus pilk meie põhi- võtavad. Et oma keha teirist kör- ainult NKVD vahetu kontrolli all ohrana jätkas III osakonna tra-
Tee tipule
le heaks tehtud, tuleb vägisi meel-de
Jerevani Raadio küsimus: Mis
on kapitalistliku ja sotsialistliku
Kui Võtta arvesse III osakonna "i^asjutu vahe? Vastus: Kapita-laialdast
ühiskondlikku tegevusväi- istlikud muinasjutud algavad sõ­ja,
saab arusaadavaks, et selle tee- 'J^^^Sa „ükskord oli . , sotsia-probleemüe:
eesti keel. ras hoida, võtame ette hästi ette- ohiud majanduse. Metsatöödest oli ^^^^^^^^^^ lähen- nistuses okud isikuid oli vaja ka Mstlikud: „Järgmisel viisaastakul
Mõnede märkide järele võiks^ aastatest ala- kõrgetel tsiviilametikohtadel. San- ^ ^ ^ " 1 ® • - ,
arvata, et meü \on käes hoopis — aga kas ei vaja ka keel hool- kis 26% nink Komi ANS-iš isegi tes sai ta uga uue ühiskondliku darmikolonelid said tavaliselt ku- ^ääda kitsamale keele alale,
keelekeVad: ammuks see oli, kui damlst? üle 50 protsendi. Kullakaevamiip probleemi: töölisküsimuse. Selle bernerideks juba pärast mõne aas- oleks jj^ahekord realistlikult midagi
saime ,isuure SilveftI*' uustrüki, Torontos on meü olemas Tartu sed olid NKVD monopol. lahendamisel mängis sümapaistvat ta teenistust III osakonnas. Mõned ^'^ vai koguni 6:0. Tuleks ka küsi-
Paul Saagpakult siMirima eesti IiMituut,miis on Mosk- said isegi senaatoriteks. '"^^a oleksid paguluses asuvad
keele sõnaraamatu, mis üal teh- keelekursuste kodukohaks. Tuleb ülesandeid oli juba Tsheka e e M ^ a Ohrana ülem Sergei Zubatov. Kindral Timashev, kes oli san- keeleteadlased ära teinud, kui neü
tud? Päris hiljiitiilmus^^^i^ Ta oli oma nooruses olnud ra- darmeeria ülemaks aastast 1856 vastavad rüklikud vahen-uus
ja nägus eesti keele opikial-da, õieti ainult jutumärkidega Kui Dzherzhinski^ kx)]Talte vastane, kuid siis nimetati siseministriks 1868. aas- kasutada.
gajail(
jna;
laagiste . . . i r n - r - - ^ ^ - - T > u u—^ t - J ^ - J . ws.^ M Q , ^ —. ™ _ _ - , -.--.-^.r.ww " J T J T ^ ~ - " O — . ™ . , w _ j ^ y - „
mat,miMe"l2 köidet jõudsid just: tuudi keelekursustest kuulda: näib, tamise kasuükkusele^ ristr ^aäu ning temas ongi "nieü kummale riks) näeme siin ühte Andropovi giat monumwita^oste kallal töö-
Tbrontosse. Tõepoolest, tuld) nen- et see ;,fea^ toetajast kaugeist eelkäijatest: mees, kes lä- tamiseks.^Ja ^kas on^odumaa!
tidai et meie keelemehed on suure Just meie organisatsioonide pu- hataja seisukohti. 1841. aa^al monarhist ja tsarist. Zubatovi toe- heb julgeolekuorgani ülema kohalt inimeste voi ülemus-,
töö ära teinud. - liül tahaks küsida, eriti akadeemia nõudis III osakond tervishoiu ja- tajaid olid Moskva kindralkuber- otse kõrgeimaks vaütsejaks.. s«nnimme eesti keelt ja kultuu-
Ent kohe torirab suma, et see^^p^ ner, suurvürst Sergei Äleksandro- Teised KGB kaudu Keskkomi- " ^ ^ f ^ ^ ^ ^ ^ J ^ J o s s e ?
löimmittd ii.ö, kõrgemal tasemel, samaid tegevuspnnkte lükmete kee-mis
ei mõjuta suuremat ineie iga- leoskuse arendamine? See siirinib
päevast elu. See igapäevaiie elu, muidu^ ka organisatsiooni enese
mis jjaneb meid, yäliseelstlai5i,kõ- koosolekud kuid kõigepealt ik-nelema
mõnd mürad kedt enamiku kagi koolipingis. Ei tahaks jiišt
ajast, kulutab meie keeleoskust rääkida ,,keeleSniiduse" sissetoomi
vitsh ja politseiülem Trepov. Pe- teesse tõusnud peale Andropovi on .Jf^tahes on opilasentsuklopeedia
terburis olid vastavatel kohtadel Aleksander Shelepin ja Andropovi »»hkumine i ^ ^ ^ ^^
siseministri abi, sandarmeeria ülem poolt tõstetud G. Ä. Alijev, kes ün^a^eg^lÄus^e vaga tahelepa-
Svjatopolsk-Mirski ja Zubatovi oma pürkonnas Azerbaidzhanis on " Ü T ^ ^ "ÜJ^™^.?"' T^^"
. . . osakoma ja Ohrana, niisa- õpilane, papp Georgi Gäpon. tegutsenud oma kuulsusrikka ide- entsuklo-muti
kui ka Tsheka ülesamete Arendades tööliste ameticondhkku aali „Raudse Felixi" kombel. Ta Hl^^.. ^^^^^ aastakum-aasta-
aastalt, isegi v^^^^^^^^ parandades töö- kutsus kurjategijad korrale, tegi mut^niUestki st^t^s),
'Meü ei ole kuskü oi^a raadio- ja alati vastumeelseks minema), küU pelvalve |a kooskõlas seUega^^^^^^^^^^ ja elatustaset ning toetades lõpu korruptsioonile ning tõstis .^^ W^fli ^ ^ r
televisiooni-saateid, mis oleksid aga paremast ,,k^ Zu- majanduse jalule. ^^^^ V^^^^i^^tel asjamees-kättesaadaval^
M päeval kui öösel öelda, et„eesti keelest pole ju mi- damiseks ja olude parandamiseks, batov teha neist lojaalseid valitsu- Shelepini karjäär on Andropovi g»^.^®^^. "eükummend aastat,
ja värskendaksid keelt lima SB^ rapordis 1827. se pooldajaid ja eraldada töölisi omaga>äga sarffane. Ka temal on Ešimesd I^hif''^ v"^^FN^
ma vaevata. Need, kes on üles Eesti päritoluga: inimesel on vaja aastal nenditi, et „terve. Venemaa revolutsioonilise intelligentsi mõju- komsomol4aust{ jä lähmgukogemu- . _^ ^ semisei on ENEKE
kalsvanüd Eestis, paistavad aiTavat,^^o^^ si Soome sõjast- 1961. aastal tõsteti A^H) iSäi^rk* .
et see ei-tähenda nende keeleosku- Keeleoskusest;on tal kasu isegi siis, vaks mureks osakonnale olid talu- Zubatovi eestvõttel asutatigi ta Keskkomitee sekretariaati sama- ^^j^^^ õpüased v^t^ ^d^% ^k" d"
sele midagi —- aga kogeinus näi^ kui ta end kanadalaseks või mone pQJad ja just III osakond esimese- suurel arvul tööliste ühinguid ega le kohale, kui hiljem Andropov. Jgg^ rõõmuga kätte ^muidf» ' l
tlab, et tähehdal) isegi neUe. Mis muuke ettepaneku maaörjade va- nende kontakte Ohranaga katsu- Shelepim ei piisa- Tjjg„p - -i . r . \ ^ l
siis veel rääkida noortest, kes on On rää^tiid küHMt j^^ tudki peita. Zubatov ja Tr^^^ nud võitiuses peasekretäri koha pä- SfhSwnX^ka^ iv
omandanud eesti keele ,,teise kee- liigaga palju sellest, et ,,vanemad NÜ giid just talupojad kä asutasid isegi streigikassasid ning rast Brezhnev ivastu HrUstshovi jä- entsükloneediaidM M***l " ^ " l * ^^^f"
lena*V vanematelt ja keHe keeleos- pe^^^^^ lastel t^eb kmdlasf^*'*^ s^ost-i
kus peaks aastatega käivama, na- laste keele eest." Kuidas peaks see Menzhinski . peavaluks. Aastal kui need ei andnud tööliste nõud- Juba NKVD värbas oma rida- ^jj^^ ^gj^^^-g^ artUdit^sisid^selt h^^
;gukõik muu. õigupoolest sünduna? Lastele käsk 1928 läks OGPU delegatsioon Sta-misfelejä^^ Odessa töölisühin- desse eriti insenere ja teisi spetsia- nates. Võib vist ka ette kihi
Tege 'hoiatamaks teda ning gusse liitus koguni 6000 töölist liste, kes süs teostasid Järelvalvet ^^^^ * ^^^^gg^g^j^g^^^ ^. J^.'
pole juim käes keeIesügife,kolleta- poleks ikkagi palju mõjusani, kui ütlemaks, et nemad ei suuda ga-riing suvel halvas Ohrana poolt oma erialadel. Neil oli pärast ker- niidad Kuid kõduma
mise ja närbumise aeg.^^^^S vanemadki aeg-ajalt Inirsusest osa ranteerida rahulolekut maal kuid organiseeritud üldstreik terve lin- ge oma KGB-kogemustega siirduda kitsastes oludes on^see Idnd°
lärgneb looduses paratamatult võtaksid? ,^Tule kaa^^^ pai- stalin kuulas jieid sairia:vähe kui na. See oli Zubatovi vastastele tagasi oma eriala juhtivatele koh- j^g^ sündmus mida on raske ala-talv,
kiK elu^p Mine Nikolai I onia osakond tööandjatele ja neid toetanud kõr- tadele. KGB on jäticanud seda hjnnata. Tuleb meiie raÜva hüvi-liugu
ongi sama Sydneys, Stokhol- sina, mul on tähtsam praktikat, ning seegi spetsialistide des loota, et ka seal saadaks hak-Ä
ja T^ Kaldume uhkustama, et oleme liikumine tõendab, et tegemist on kama kõigi nende projektide (näit'
; sused kurdavad, et lahutamatu koostisosa- ^äieük praeguse kirjakeele Ä
vipuuduse aU^ Jah, just huvipuu- latav^^^ ga. ^ raamat> etümoloogüme sõnaraa-duse
all, sest yõimalusi on meil pidanud. Võib-oUa olemegi^ kuid nitsemist: millal teen ma mida |a iHgliskeelne mäng sõnade õppimi- Kui ajalelfe ,,Neuvosto-Kärjala" jj^^^) teostamisega mÜlega nü
küihiseS.Ix>oduses tuleb sügis^^^^^^^ see ei tohi muutuda mugavaks kuidals oma keele jaoks? Noorte seks ristsõnade moodustamisega kirjavahetaja Rudolf Sykiäinen üt- i^^^^ sekeldatud! Või v^iemalt
ratamatult, intervjims, mõnega.
aga paratamatus, see võiks olla te- on selge: meie keel^^^ nies keelels ja annab hästi kasutada et Andropov on taastanud Nõuko- Esialgu on aga meil väliseest-geüloilt
keelekevad, kw^ nüd märgatavalt, keelesügis on oleks aeg oma teadmisi värskeu- ka eesti keeles. On olemas muicÜ^ gude Lüdu julgeolekuorganitele lag^ei tore teada et oleme suai-tahaksime.
SeUepärasf o^^ mõtet käes. Ainult et on meie en^^^^ mis õppimise kogu neile kuuluva rolli, oli tal. täiesti ye^dadest kõvasti ees, nii eeskuju
kiisinusel, mUles asi õieti seisaK ha, kas see nü jääb. Ja kuna või- kursusi, on talviseid ,,päris-ko6Ie''. perele hiivite^ teevad, õigus. Ta ainult jättis ütiemata, kui tulemuste poolest. Oleks aga
Kas poleks kõligepealt Eestis^^m^ poleks- MeÜ on aga ka küllaldaselt häfd {Cas pakub ESTO-84 meüe ülevaa- mis see roll on. Kui setlest^ära jät- ygeigj toredam, kui need meie
Ä d h i u t d \ põhju^^^ \Q keeleharimiseks saadaolevast? ta Stalini ajastu terror, siis jääb jä- tippmehed leiaksid rohkem välis-jjah,
ka minu keel^^ keelekevadet teha. Igal sutamme kodus on t reie see roll, mis tal oli juba ©esti ühiskonna toetJst kui tänini,
aeg-ajalt täiendamist?" Ja teha jä-poöl^^^^^k^^ aja Mk, alates momendJrt, kus inimene ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ i ^ Esialgu seisab meie Dzherzhinski ja Benckendorffi yg^j
rddus: tänavu sügisd (või ühel peale ette.^^^V^ " .- ' . . ^
muul, aga ^^^^^i^ ,,iiumbriga*V niie pole kindl^^^ eesti keeltI«Yöi H i ^ k i ESTO e^^^^ muu suurüritus On siiski põhjust küsida, kas — — — -r-konkreetsel
aastal) lähen teen ü h e kõnelda plaanimajandusest" voi midagi sellesamast. kus otsus on meie endi käes. Pida- Andropovi tõus KGB-stpeasekre- (D^^^ flihe^ vähes-l
£ ^ ^ (Siinkohal tuleb ka- kograi ^PP^"'^*^^^»^® järiks ja Alijevi tulek Keskkomi- test masenduse hetkedel: „Ainult
hetsusega nentida, et meil Ikka jällegh kas me ei otsi s viisil va- öelda, et oleks väga soovitav pisi- .\^atus vaid me ise võnne sellest ^^^^^^ tundemärk sellest, et pühakud ja kurjategijad võivad
veel puudub õigustanu-ke voldik ülevaatega sellest,^^^ Mekevade teha; Ja mis olekski Nõukogude Liit on üha selgemalt teenida GPU-s, nüüd on aga pü-kursus^
eile, kes asuvad eesti ke!s- seks? On ju selge, et keele kallal on saadaval Mitu keelekursust gm ettevalmistus ESTO-84 jaoks arenemas, mittž'. „politseiriigiks" hakud mind üksi jätmas ja ainult
kastest liig kaugel!) Kui see g aegaja vaeva, ka!ssettidega on meil saadaval? pä- otsus* teeme eelseisvast Isügi- sõna tavalises iriõttes, ega ka „sa- kurjategijad jäävad alles." Loot-imtsioon
näitab, kkeelt^^t^^^ see koolipingis või ainult ris paljud oleksid kindlasti huvita- ^ keel^ügise — mitte kollete
tiveerida, oleks ka nöd^ematel^^ videofilmidest. Keeleharimist
„1teine minek" oimia teleoskuse meie eesti keel peab elama, sü^ võib ka kodus, ilma erilise oskuse
^^ffiešt;hiK)Mtseinli^L-""^^^ . . . . - v j . ..
mis°j vaid loikussu
e !aa= vist WEM
lajase politsei riigiks", küll aga kem, et pühakud pärast naasid ja
KGB-rügiks eelkirjeldatud taheti- et Juri Andropov oli üks neist,
duses? ^ peale selle ,,puhaste kätega ja kris-
Süur humamst, 5,Raudne Felix" tallkirgas". i
im
Nr. 62
VALVEi
NÄDAL
27. ja 28. augustil
dr. T. ]\jlaimet
3., 4. ja 5. sept.
dr. H. Tari, teil
Lembitu Mai
Škautüksus Lej
juhtide konverents
Maapäev — toimi
nädalalõpul 10./l|
Maapäeval koostati
vusaasta töökavad!
skautiiku kasvatul
Maleva juhatuse kc
va 'üksikasjalikuks
peeti Torontos 17.
Uusi poisse s|
ridadesse
Igal sügisel liitul
vusega uusi eesti ]
grupi neist mooduj
ja kaheksa-aastasec
hundupoistena. Poi|
gevus algab juba
oleks soovitav, et:
kaasa kohe alguses!
kes soovivad omf
Lembitu Malevass(
gistreerida telefoni
hunduparviku ji
Linkruus •— 231-1
Jõgeda — 247-990J
Stokholmi
pensionärid
külastasid l(
Stokholmi Eestil
Ühing oli oma suvj
reisi sihtkohaks vai
sepaistellse Kungla|
ala. Kungla osteti
küllaltki suur üusal
•he elumaja, sauna
dega, täielikuks J
siks lastele ja suvil
närid tegid ühislal
hoolitsesid kookidi
eest.
VABA EEi
on valvel e(
üidhnvid)
Ülikoolide la
Occid€|ital Collega
lõpetas 1982. a. BA
Pühe. Ta õpib prl
Medical Schoolis a
Juunis lõpetas LJ
Los Angeleses AI
kraadiga kauba-tui
keting) alal.
Kalifomia osarüj
Beachis (Californil
sity Long Beach) lj
diga äriadminisi
Brian Lüvoja.
Kalifomia osariii
Beachis lõpetas
alal (Criminal
Liivoja.
University of.Cl
(UCI),lõpetas BA
keele ja keeleõpej
Lippand. j
Kalifomia osariigi]
ridges lõpetas BS
Laan, äri administi
Kalifomia osäru
ridges lõpetas BS, ]
rialal Uve SUlat.
University of Cl
School of Business
magistrikraadiga 1
pa. Ta on varem 1(
li ülikooli"B. Arch.
õpinguil Cornell N
1981/82 oli ta Jüi
stipendiaat. Nüüd
magister Hartfordi
teenistusse investi
lüüsi ja haldamise
Wompa on Toront"
sõidukapten Theo
tema abikaasa He
' Oklahoma osani
selt on Jaak Urm
teinud eriala eksai
lic Accounting ala
vadel, mis on ena
kehtiv. Varemalt
1981. a. BS kraadi
mise alal Central
Oklahoma City's.
tavas firmas kohad