Vaba eestlane , August 23, 1983

              Nr. 62 Nr. 62 . VABA EEOTLANE teisipäeval, 23. august Tuesday, August 23, 1983
lar
lesti 5:11
^tiga, saabusid
[ägiste monu-jla-
sÕnaraamat
ptsül^opeedia
Mõlemad on
likke sõnavõt-lose
ilmumine
jkirjastustege^
iiS"Eestis.
|est just iga-
^älis-Eestil on
töökangelasi
lal. Ees teab,
|sai hakkama
imisega eas,
j pensionil või
oli aga tema
saada see
lurim klassik
Tauli on ka­se
probleem©
ei ja andis
as kaheköite-itika.
Kõigi!
iõisteline sõv
iis köidet!),
Uer, et pole
{kodumaal ot-a).
KeUelgi
eeritus Paul
akk^a suu-araamatuga
lägiste j,Est-es
Wörter-let,
76 pluss
küll tegeUv
a jaanud ja
ta käsikiri,
male, kelle^
Id ikkagi kät*
kes on iga-
•gu teaduste
kodumaale
>n eesti kee-vägisi
meel-
Jüsimus: Mis
sotsialistliku
Jtus: Kapita-algaväd
sõ-
. sotsia-viisaastakul
keele alale,
Jlikult midagi
leks kä küsi-
Ijiuses asuvad
inud, kui neü
id vahen-on
just pa­lud
eriti sel-annud
ener-te
kallal töö-m
kodumaal
või ülemus­elt
ja kultuu-
Ilmustesse?
itsüklopeedia
Ibadustemaa-fga
tähelepa-
Eesti Vaba-
Ise entsüklo-le
aastaküm-d
startides),
lesrindlikkuse
il asjamees-lend
»astat.
imentaari.
['i on.ExNEKE
Bimese köite,
fusega ja ko-
Bd selle kind-
^muide, ajal
|kkavad ikka
litama raäli-
|il, välis-eest-pisar
sUma
sisuliselt hin-jtte.
kihla ve­st
seal ei lei-naa
praegus-
DQ see kind-
)n raske ala-rahva
li»vi°
saadaks hak-liektide
(näit
Jakeele. sõna
millega
f'õi vähemalt
sõnaräa-nii
iil, väliseest"
oleme sugu-nii
eeskuju
Oleks aga
need meie
)hkem välis-
M kui tänini.
:/ VELI
ühel vahes­idel:
Ainult
^jad võivad
ori aga pü-las
ja ainult
lalles." Loot-
(ast naasid ja
Li üks neist,
[ätega ja kris-
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
27. ja 28. augostil
dr.
3., 4. |a 5. sept:
dr. H. Tari, tel. 922-
Lembitu M@cipci©¥
Skautüksus Lembitu Maleva
juhtide konverents — Lembitu
Maapäev. — toimub Kotkajärvel
nädalalõpul lO./lI., septembril.
Maapäeval koostatakse uue tege­vusaasta
töökavad ja , arutatakse
skautliku kasvatuse probleeme.
Maleva juhatuse koosolek maapäe­va
üksikasjalikuks -kavandamiseks
peeti Torontos 17. augustil.
yusi poisse fkciufliise
etnilistes küsimustes
Ülieks esinejate grupiks õhtuses valguspeo lavastuses
nii
01
meie
Igal sügisel liitub skautide tege­vusega
ipisi eesti poisse. Suurima
grupi neist moodüstävaa seitsme-ja
kaheksa-aastased, kes alustavad
hundupoistena. Poiste skautük te­gevus
alga^ juba septembris ja
oleks soovitav, et poisid tulevad
kaasa kohe alguses. Perekondadel,
kes soovivad oma poegi saata
Lembitu Malevasse, palutakse re­gistreerida
telefoni tfel npolepoiste
hunduparviku juhtidele: Anne
Linkrims 2^1-8050 või Tormi
}a^ 247-<
Lmas Kojelis, 27-aastane leedu päritoluga noormees, kes hiljuti mää°
rati president Ronald Reagani assistendiks etniüstes Msimustes Val­gesse
Majja, austati oma ülikooli UCLA, Kalifornia ülikooli lõpetajat©
organisatsiooni poolt autahvliga, kui üks ülikooli väljapaistvaimaid lõ°
petajaid. ^ |
Linas Kojelis lõpetas Kalifornia
ülikooli Los Angeleses ajaloo ja
administratsiooni alal 1978. aastal
ja saavutas magistrikraadi Prince-ton
ülikoolis. Linas Kojelise erihu­viks
peale spordi ja reisimise on
karikatuuride joonistamine. Ta on
alaliseks kaastööliseks oma ülikob-
U ajakirjale „UCLA Däüy Bruin". . ^ . . . , ^ .
A u l L a üle^dmine aga vihastas orgamsatsioom juhte. Ta on A^^^
kelle osas esi- noorte kommmüstide parteid, kes ^^^^^^^
Keue osas esi- ...., Foto: J. Säägi nuud ,l evi.t,a„v„a^d, lt^e.n»d,/liie..hi,t«i u« Ul i nonpiüoacsftpe F, ree Baltic States j a Balti Vaba-seas,
öeldes et lõpetajate organi- ^usiuüu asutaja.
— — — satsioon autasustas natside agitaa- ' - / ' .' . — ' -
tont. Lendlehes öeldakse, et Linas
Kojelis teeb oma karikatuuridega
kaastööd „UCLA Daüy Bruin'üe".
Selletõttu on ta natsismi propa­geerija,
proovides oma ideedele
võita masside poolehoidu, pöörates
mian Ämencan Community
L. Kojelis sündis Los Angeleses
Kalifomias ja oli juba aktiivne
noorelt Kalifornia poliitilistes par­teides,
kui ka Leedu organisatsioo­nides.
Tema isa Juozas Kojelis on
tuntud ajakirjanik ja Leedu Kesk-g.
Noorus jcs
kooliaastad
Treffoonias°
Hugo Treffneri gümnaasiumi
Prof. dr/siis Oksaar peatus i:oronto^^ 1 ^ ^ ^a. ju^u^b^e^l^i pu^^h^u^k^s , ^m^^i^s^ täitub ^s^e^l^l^e
väisse, Honolulusse, kus ta on Juba 7 aastat teinud uurimistööd Deutsclie Forschunggesellschaft süpen- j^^g^ süüdistatakse, et ta pooldab aasta lõpul on ilmumas endise õpi-diaadinä
ettenäMud kümnest aastast. Igal aastal oli selle projekti WJn^seKs ettenähtud ^^^^^^^^^ lase Arno Nütme sulest mälestus-
••mm'^:'^^ , : et tegelikult olevat seal kaUaletun- teos/^ Tref-
Hävai saared on valitud selleks,^^^ ühiskoncllik institutsioon ei ek- gij^^s ühendmgid^ mitte NÕUIM- f^j^^ias*^ See hõlmab kooüaega
et need on isoleeritud muust maa- i9-aastane ja rääg^ Keel on töörüst, gude Lut ja Kuuba teiste suudis- ^^g^^^^^ ^^^g 1928, seega pea-ilmast,
kuid on süki rahvaste ja Just noortele lastele on keeled mida tuleb parandada jä juhtida, ^uste hul&as. Kommuni^tiae^panei poole vabarügiaegseid aastaid..
K Ä t n S ^ s S , "^rn^r^^tste keele õp^ 'isetaustade. enese tööd üüeb raamatuis. _ Oma ^ lendlehes " ^ t ^ ^ ^ l Ä oE
kuid põhiUselt käsiüetakse saarte pimta^ Isegi kui nad ta; et tööd on palju ja jätkub su^ kommm
keelte vahekorda ingUse keelega; alul rääkides eksivad ja ühe kee- mani. üks nüüdseks lõpetatud pro- ^te on paras sümuj ja mrtte, au- ^^ate ^ a a s ^ p i ü ja
seUe kõrval puudutakse ka teisi le sõnu häkavaä teisele keelele ko- jekt kestis 12 aastat ja vüs teda Wnd. lendleht kutsub õpilasi ules ^ "^^'^^{.^'^.^T^J^^.
keeU. uurimisest võtavad osa üli- handama. pole see kahjuUk. See mitmele poole maaümas. Nüiidtu- ühinema enti seUel suvel revolut- SeHe tõttu leiab kaasaegne sport
Õpilased ja vanemad, kes jälgivad on parem Icui üldse mitte.
Stokholmi ^ Eesti Pensionäride
Ühin| oli oma suvise ühepäevase
reisi sihtkohaks valinud ilusa päik­sepaistelise
Kungla lastekodu maa­ala.
Kungla ostetud maa-ala on
küllaltki suur ilusa mereranna, ka­he
elumaja, sauna ja kõrvalruumi­dega,
täielikuks puhkuse paradii­siks
lastele ja suvitajatele. Pensio­närid
tegid ühislaulu, perenaised
lioöiltsesid ja küpsiste
•eest.'-
identsust keeles ja kultuurides ning
mida teistelt on iile võetud. Dd. E.
Oksaar arvab, et kÕik on positiiv­ne,
mis üle võetakse, kuna uue
vastu võtmisega ja omaks tegemi­sega
rikastatakse oma keelt.
Kill tahame, et eesti keel
siis peame võtma kust saame,
selles pole midagi hukkamõiste­tavat
kui eesti dialektid kujune-erinevais
asukohamaades.
leb edasi minna kolmanda We- sionäärse liikumisega, et takistada laskond raamatus elavat kirjelda-
S s i Ä i m Z natside Inkumist, kes tahavad ai- mist. Eriti silmapaistvalt on esita-
^ ^ ujuuroe ^ ^ V . datakindhistada varisevat Ühend- tud kooU võrijipallimeeskonna võit
Kui sellele eesti keelt ei õpetata, .^^^ kapitaüsmi toUeaegse.. maaümameistermees-süs
on süüdi'vanemad. Mõnikord ^ ' konna üle 1928. a.
vanemad räägivad lastega eesti Linas Kojelis töötas ennem Vai­kedes,
kuid lapsed vastavad voor- gesse Majja määramist Pentagonis Käsikirjaga tutvunud on mäles-keeles.
Siin tuleb tema arvates ühendriikide Kaitsemmisteeriumis tusi hinnanud kaasaega elavalt kir-
Dr. E. Oksaar on sama alaga Lügse perfektsuse otsimme ei la-^n^^^ samas kus tema oü direktoriks Shveitsi, jeldavaks teoseks, pis selUsena on
tegutsenudJ juba aastaidJ. Identsuse s„e keelel arenedJa, . . , Austria ja Iirimaa osas. Enne huvipakkuv ka laiemale higejas-küsimus
on huvitav ka Põhja-Root- Kuid dr. Oksaar töötab ka muu-sis
soome keelt rääkivate inimes- de projektidega. Esimeseks on ni-te
hulgas, kes samuti on isoleeri- metatud mitmekeelsuse ja identsu-tud.
' se projekt, süs üleskasvavate laste
Dr.;E. Oksäarel täitus tänavu 25 keelte projekt. Sellejuures ta on ju-aastat
keele-doktorina, mis puhul ba prognoosi teinud, leides et nelja
Saksamaal avaldati „Schriftenve^ keelt valdavad lapsed olid keskkoo-keeles.
zeichnis", kus on märgitud ta kee­leteaduslik
tegevus, aga ta ütleb,
et see on esialgne variant, mida
on juba täiendatud.
eriti tähtis on segaabielude
ptiliul, et kumbki pool õpetaks
oma keelt, millega laps saaks p-ba
noorena kakskeelseks.
Eestlusest rääkides, üÜeb dr. E.
0]^ar, et tuleb eestluse vaimus
, , , , n. . J edai minna. Kus eestlasi on tuleb
rimate hulgas. Keelteoskus oli neid ümbruse keelest õppida ja. juurde
aidanud.
Edasi on
li lõpul oma hinnetega igal alal pa-seda
töötas ta ühendriikide saat­konnas
Kreekas.
L. Kojelis on ka olnud aktiivne
leedu ühiskonnas, olles ühendrii­kide
pealinnas Washingtonis Lee­du
Keskorganisatsiooni lithua-konnale.
Autori poolt on teos pü­hendatud
kooli sajandaks juubeli­aastaks.
Raamat ilmub „Estoprint Ltd."
kirjastamisel Torontos eelduste ko­haselt
septembris.
m valvel ee^askonna
üldhimde eest!
võtta, mida on erirahvaste juures
alati telitud. Keel on kodu, mida
saame geograafiliselt oma rahvast
lahutada. Keel on meie kodu, mil­les
väljaspool kodumaad saame
elade. ifue juurde võtmisega, ri­kastame
oma kodu. Kuid keel pole
ainult see, mis tuleb suust välja,
Occidental College Los Angeleses,
lõpetas 1982. a. BA kraadiga Remy
Piibe. Ta õpib praegu Wisconsin
Medicai Schoplis arstiteadust.
Juunis lõpetas Lojrola Uhiversity
Los Angeleses -lAlary Piibe BA
kraadiga kauba-tunistamise (Mar­keting)'
alal. i
Kalifornia osariigi ülikooli^ ^^to
Beachis (Galifomia State Univer-sity
Long Beaeh) lõpetas BS kraa­diga
äriadministratsiooni alal
Brian Liivoja. ,
Kalifornia osarügi ülikooli Long
Beachis lõpetas kriniinaalõiguse
alal (Criminal Justice) Steven
Liivoja.
University of California Irvine
(UCI).lõpetas BA kraadiga saksa
keele ja keeleõpetuse alal Linda
Lippand.
Kalifornia osariigi ülikooli North-ridges
lõpetas BS kraadiga Sivia
Laan äri administratsiooni alal.
Kalifornia osariigi ülikooli North-ridges
lõpetas BS, kraadiga insene-
Vialal.^Uve SiUat. ^•^ ; V ^ : : ;
University of Chicago Graduate
Šchool of Business Finance lõpetas
magistrikraadiga Urinas J. Wom^
sm. Ta on varem lõpetaimd Comel-li
ülikooli B. Arch. kraadiga ollles
õpmguil Comell National Scholar.
198i/82 oli ta Jüri Lellepi fondi
stipendiaat. Nüüd siirdus värske
magister Hartfprdi ühe suurfirma
teenistusse investigeeringute ana­lüüsi
ja haldamise alal. Urmas J.
Wompa ori Torontos elava kauge­sõidukapten
Theodor Wompa |a
tema abikaasa Heljp poeg.
Oklahoma osariigi nõuete koha­selt
on Jaak Urmas Olesk (EÜS)
teinud eriala eksami Certified Pub­lic
Accounting l alal käesoleval ke­vadel,
mis on enamikes osariikides
kehtiv. Varemalt ta on lõpetanud
1981. a. BS kraadiga raamatupida­mise
alal Central State University.
OHahoma City's;i'öötab ühes vas­tavas
firmas
uurimisel ühiskonna-keel,
nagu arsti ja patsiendi vahe-
1958. aastal.ahistas ta Saksamaal Used dialoogid jä ta oh neid võr-tööd
ass. professorma ja on aas- rehiud vastavatega Rootsis, üheks
tate jooksul uurinud eriti laste grupiks instituudis on 16 isikut, kes
keeü, psühho- ja sotsiokeeü,mit- uurivad saksa juriidüist keelt,
te ainult kui kommunikatsioom- Kuid ta tuleb tagasi oma lem-vahenmt.^^^^.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
^ ^ ^ ^^
Keelel võib olla mitu, identsust, peab seda enti huvitavaks. ^ väüs-Eestis eesti keele heaks
aga üks kujuneb emotsionaalseks, neli mil- -midagi teme^ süs rikastame selle-
Seda saab vahetada, kas võõraga Jonitv^^ ga ka Kodu-Eestit.
abiellumisel, õppides eesti keelt ning nende õpetamme on muutli­kuni
see saab täiesti omaseks, nud aktuaalseks.
Identsuse põhialus, on keel. Hea Kuid ühiskond peab keeleõppimi-oleks
kui eestlastel oleks eesti sele aktiviseerima ka vanemad, et
identsuSj^müle annab neüe keel. nad teaksid oma lapsi õpetada.
Dr. E. Oksaar peab oluliseks, et Dr, Oksaar vaatleb keelt ühis- Ja neid
VABAKESTLANE
korda nädalas
Lõpuks ütles dr. Els Oksaar:
nÖlen uhke, et eestlane olen. Igal
pool, kus ettekandeid pean, teei
ka natuke reklaami Eestile".
on ülemaailmselt
ÄöStöS ' V .
Poolcicistcis
feerandaostas
M^csab Kanadass
$48.—
$26.-
$14.-
Yälfaspool Kaniukd
$58.—
$31.—
$16.-
SAATEKULU
Ksnadas:
eestlased annaksid oma emakeelt kõndlüai ja inimliku tegurina, üks- mhl^esti.
reerandaaštos
$52..
$28.-
$15.-
$39.—
$19.5®
$9.
Kanadlaü
I $44-
$22.-^
MARCUS ¥ÄN STEEM
(Canadian Seene) — Tuleval aas- üldse mingisse
tal pühitsetakse Ontario provintsis gnippi. Peapuskoj) Johan Kõpp'u 75. a.
seUe m^astapäeva. Sel puhul toi- Põgenike seas, kes läksid äsja- sünnipäevaks loodi Johan Kõpp'ü
muyad^koigis^Ontano suuremates Ameerika Ühendrii- nimeline eesti kapital tänumeelses
keskustes aastapäeva pidustused, kidest praegusesse Ontariosse pak- austuses tema teenete hindamiseks
Onterio sund oieti ei toimunud po- ku, oU Moravia Vemiaselts, kes eesti kultuuri ja abistamise alal.
biWisel pinnal^enne^kui 1791. oud^ protes- Kapitali eesmärgiks seati pagulu-
Bnti Pariament^^^^ tahtide juhi, U15. a. surmamõiste- ses yübivate eestinoorte abistamist
imsioomm^^ Ca- tud Jan Hüsi järglased sihiga, et nad kujuneksid häädeks
britanma voms ^^^.^i^fntsusmaa -^j^^^^ ^ nine see enam-vähem *<>etuse andmist otstar-
S S ^ S p r a S ^ S ^ ^ S ^^^^^^ i ö ^ S ^ m . S b*. mi. teeni^meie omakultuuri
tagakiusamisele vaatamata nad Kapitali tegevus on võimalik ah
hõlmasid patsifismi."Neist niõnin-"^^ annetustega. Neil
gad emigreerusid Ameerika asula- päevil on laekunud R. kr. 15.000:
tesse 1734. a., kus nad pöo asid (2500), sissemakshid pr. Anna Tä-mitmeid,
eriti Delaware indiaana- nav'a poolt Västerasis. Kapitali va-y
õ t t i T ^ S t e r r i ^ ^ poole. Järjekordselt l^^s^a^^^^
lakes-piirkomiä, andes seU^m^^
meks Ubper Canada sioom vältel, kus neid ristiti reetu- Joonelise annetuse eest.
riteks, kuna nende patsifisti-ideaa-
See toimus tunnustusest, et piir- M iiõudsid sojast mitte osavõttu,
kond oli võtmas erilist ümet. Sel-- Jälle tiiU neü põgeneda, seekord
gus pärast Ameerika revolutsiooni, asudes UpperCanadässe koos nen-et
tuhanded selle sõja põgenikud de indiaanlastest usukaaslastega.
läksid pakku „greatlakes" järve- Nad ehitasid misjoni Fairfieldi lin­dest
põhjapoolsetele metsikutele na^ mis Thamesi jqe kaldal, miti;e heitlevale- kolooniale,
aladele. Nende uute asunike ko- eriti kaugel praegusest Londoni Nende misjon ja Feirfieldi küla
gemused, eluharjumused ja rängad linnast. Leitnant-Kuberner John hävitati ameeriklaste poolt pärast
elutmgimused eraldasid neid ena- Graves Simcoe külastas neid seal kohutavat Moraviantown'i lahin-musest
teistest, kes elasid Kana- 1793.a.,ning vaadeldes nende vilja, gut 1813. a. Süski, Fairfield ehitati
das, nimi mis anti endisele Uus- kartuli ja aedvüjapõlde, sõnas, et taas üles ja misjon jätkas oma
Prantsusmaa alale. See aga ei tä- ta lootis, et ka teised asunikud võ- töid, Uitudes 1903. a. Kanada Me-asumküd
kudusid tavad nende tööst eeskuju. Ta mai- todistide
yJLOÄSPOOL Kjy>JADAT ja USA^:
LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— fa veenmö-sasfas
$1S.— -f SAATEKULU — aastas $66.—, podaastas
$33.—> veeiÄiidaastas $16.S^
Aadressi muudatus 50 centi. tJksiknumbri hind 60 centa
ISfflnads ssadressideie palmme märldda „POSTAL CWE** Ja
USA aadressidele „ZIP CODE^
Fangatshekk või rahakaart
Free Estonian Poblüshers nimele.
maästj mis selajal oli tohutu suu­rusega,
ulatudes asundustest St.
Läwrence jõe äärest üle „great
lakes" järvede Mississipi orgu pi­di
Lousianasse. Konstitutsiooni Akt
Teodor Künnapas
esimees
nis ka, et nende misjonäritöö in­diaanlaste
seas oli suureks abiks
T^ffifmifiesoofo:
VABA EESTLANi
1955 L@sll@ St.. Doii Mills, p^^^^
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / t)oolatataks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates .........
. . . . . . . . . . . .1^^ katteks lisan $ ... siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Eaha saatai ainnSt
Nimi , . v . ..
mta