Vaba eestlane , August 23, 1983

              p
O^V-,.l,
lk. (§• VABA ^®%fe^al, 23. äugustü 1983 — Tuesday, August 23,1983 Nr. 62 Nr. 62
l i - '
ff
i i
...;Ä;SP
\-:-:-yyA-VA-:-y.-
i l
i l
2/
30
/5
37
22 23
3f
/5 ZO
27 28
25"
32
38
43
9
RAAMATUID
MyüGIL .„¥ÄBA EESTLASE" TALITUSES
EESn SKAUTLUS VMSKÜMMEND AASTAT
Hind Saate-
$ kullid
2.— $1.—
34
mmm
•DEMEK PAIXANBI
PÕikreads 1. Eesti Vabadussõja 32: Saab kanadelt, 35. Naisenimi,,
juhte, 6. Löhtpuumets, 10. Ala 36. Võõrasema, 37. Härjavõitleja,
LõunarAafrikas, 11, Tunneb hir- 39. Väljapanekute kogu, 40.
mu, 12. Lugupidamine, 13/ Ese Roomlased --^ i ^ ^ keeles, 41.
voodis, 14. Osa korterist, ^16. Ter- Hele kirss, 42. Tuntud publitsist
vitusöõna ühes võõrkeeles, 18. E.V. aastail, 43. Õnnetu... —
Näo osa^ 19. - Juurvili, 22. Tagasi-- populaarne teos eelmisel sajandil,
tulek, 24. Söögiriistad, 25. õppe^ ^. ^ , V T> • m
aine koolis, 27. T t e Kreek/rä- V f^^^^^^
hestte, 29. Kõveraks tõmbuma, 1°^^^^^
• 3. Rohkem, 4. Lmd, 5. Kange
: -—— maitseaine, 7. Põhij 8. Taltsutama­ta,
9. Seal hoitakse raha, 12. Koht
Harjumaal, 15. Tööstusala Eestis,
16. Riide liik, 17. Linn Eestis, 20.
V- ^. , • ^ V Araabia nimi, 21. Üks P. Ameeri-
Ai;^jQjmlu ja^^T^^^^
iidclyiiiciiilf
\h N. Liidu se ooperikomponist, 26. Skautlik
Derek PaUandi, Kalevi noorte võrkpallimeeskotina
vadfate Kanada noorte meistrivõistluste ,,a]ll=§ter^*j
k (juimicr) võrkpalli rahvusmee^onda.
Rahvusmeeskonha katselaagris- sihnatorkavalt.
§e, mis alg^s 25. juulil, oli kutsu- Noorte treeninglaager lõppes
tud 16 kandidaati, kellest esimese pühapäeval, 14. augustil, millele,
nädala lõpuks valiti välja 12 järgnevalt sõitis meeskond kaheks
meeskonnaliiget, nende hulgas oli nädalaks Inglismaale.
saavutasid
noorte meistriyõistM kuldmeda- ^^uSmus^žr'^^^^
- temiise paarismängus. naalsus, 29. MmisikarÜst, 30. Koht
P.-Eesti rannikul, 31. Graafik Ees-
6.—
Erika Salumäe tõi veel kolman- tis, 33. Vorm sõnast embama, 34.
2 Ontario päritoluga mängijat: De­rek
Pällandi Torontost (Kalev) ja
Mike Preosanin Hamiltonist (Slo-venia).
Meeskond treenis rumeenia
päritoluga Paul Brasson'i juhatu-
Kaiada mmr^ da medah, hõteda, jalgratta^^^^ 38. Näiüej^ osa.
UniversiaadiltEdmontonis, nimelt
trekil punktisõidus, saades 22
punkti.; - : . ^'^^^^ M
-LAHENDUS,
Toomas Turb tõi Üniversiaadi ^ , , . „ ...
kulla 1981. ^. 1000 m jooksus. ^
Tänavu oli Ibomas rahvuLhelis- Merivalia. 11. Ise. 13. Soe. 15.
Seal toimub terve sida võistlusi tel võistlustel 18.—22. Maantee. See. 18. Kraan. 19.
mitmesuguste meeskondade va- Moskvas väheseid eestlasi, k«?i^^^^^
hei, nende MgaS Ingüse ja ka dis medalini; teine koht ll^bo m ^^^^^^
ajaga 28.21,27. Leedu oli kahek-^^^
äel Toronto ülikooli Scarborough Järgnevalt võistlusile Londonis, ^ ^ ^y^^y ^ ^„ .". ^"i". x^- _ T x . : ^ j j g ] ^ g ^ Nooruse. 34. Iru. 36. AdaE. n3d7i-.
College'i võimlas. Treening toimus Leeds'is ja Edinburgh'is on kavas, ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
6 pälva nädalas, 6-7 mndi (ja kui aeg seda lubab, osa võtta ka Eesti 12-nesi44punküga.
iser^ohkem!) päevas. Olgugi, et turniiridest Saksamaal ja Belgias. • ^ ^ . . ^ AMar 1 Smtoj. 2..^Ime.. 3 Arva.
ikn oli erakordselt kuum ja niiske Meeskond saabub tagasi Torontos- ^ ^ . n •
ning treener väga nõudlik ja se 28. augustil. ^ • Tallinna neljandast "Olampia- 8. Aser^^ 10. Vanad ja noored. 2.
said poisid oma tööga" Eestlastest on peale Derek Pai- ^ooksust^ võttis osa^ umbes 850 Seep. 14. Ogar. 17. Eenpalu. 19.
süski' tublisti toime. Mängijate landi rahvusmeeskomiaga kaasas jooksjat. Maa pikkus oh 7to^^^
isiklikud võimed, vastupidavus ja ka Tiit Romet tehnilise direktori- lõppes ^ir^ S
meeskonna koostöö paranes koi- na. Teatavasti on Romet Kalevi Voitja Rem VaMmaa aeg oh 28.^^^^^^^
menädalalise treeningu tagajärjel noortemeeskonna peatreener. 19.48. 5y. VXÄ. 5^. mn.
ESTONIAN SCOUTING
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik Ja maali}
A. Käbin — VAIM JA MULD .....
Ivar Iva^k — ELUKOGU . . ;.
• L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
pübUteoloogilisi vaaflusi : 7.50 $1.—
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— ,50
Evald.Mänd —AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) . . . . . . 8.— M
Juhan Kangur—VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50 .50
Hamno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI. JÄRELE :.j..V . 11.—
Anna Ahmatova—Marie Under — IREEKVIEVl 3.50
Herbert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Micbelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Micbelson — EESTI RADADELT ... 9.—
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE . . . ... 5.—
Paul Laan — MÕTTELEND — pilte Ja pecgddud 5.—
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM
August Kubja — KADUNUD KODUD —
mälestused . 4.-
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAÄEELT 2.-
Aarand Roos—JUMALAGA, ICARS JA
ERZURUM
Anfis Vomm — VARJUD (luuletoskogQ) ...
Sabne Ekbaum — AJATAR (Inuletuskogn) .
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu)
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Joban Pitka — RAJUSõL!Vm>
Urve Karuks — KODAKONDUR OouletuskogiB) 6.—
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(Ittidetuskogn) 1.50
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
(luuletuskogu)
Andres Küng — MS TOIMUS
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAAÄA? 5.—
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS
VARRAK — kevad 1982 J.—
VARRAKU JUTULEHT Sügis 1982 5.—
E. Uustalu ^ TAGURProi SÕUDES
(Mälestusi 1914—1943) 18.—
A. Roos — RÄNDAMAIE (luuletuskogu) 6.—
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG KÜTKES
j.m. esseid .......i 13.—
E. Sanden „SÜDA JA KTVID** . 19.50
I. Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) . 15.—
RISTSÕNAD I 2.50
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.-^
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.70
.50
.50
.50
$1.-
.50
$1.-
.50
.50
.50
.50
.50
.50
16.20 .50
2.75
.50
.70
.50
.50
.70
.70
.70
.50
.50
RAAMATUID LASTELE;
KALEVIPOEG (õppe- Ja tööraamat lastele) ..
ÕPETA MIND LUGEMA I (öpp&. Ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) ..............
ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
EESTI KEELE HARJUTUSTK I
PIKKE MIKKE — Tottsaba ja vuttsaba
5^
3.^
2.50
o50
.50
.50
.50
.50
•
o
a
n
o
D
O
B,
D
D
0
Q
Q
•
•
•
o
o e
o
o
Q.
0
B
0
' D
O.
O.
ID
ID -a
d
ID
IS
(D
D
S
tl
01 aoo
FriedrkI ^@iiiMd
KUULMATA l A TÄNINI VEEL ÜLES]
Kilplased pidid vahetatud kauba
teineteise kätte toimetama, selle­pärast
lahutas esimene, oma üleval­pool
küla otsas seisva maja ära,
pani tükk-tükilt vankrite peale ja
vedas allapoole küla otsa. Äga tei­ne,
kes seal asus, tegi oma maja­ga
niisamuti ja viis maja jälle üles
küla otsa.
Nii olid nad mõlemad teineteise
vastu õiglikuks saanud, ja igaüks
arvas sest vahetamisest
suurt
Võõras mees kostis: :„Oota, vea-mike!
meie tahame asjalugu kohe
vaadata!" Ja lõikas vemblaga te­male
ühe matsu, et tuli taga oli.
Seal kargas ka viimane mees
maast; ja kilplased olid igaüks
oma jalad kätte saanud, mis neile
suurt rõõmu tegi; tänuks kinkisid
nad võõrale mehele, mis neil tas­kus
oli, läksid koju ja lubasid tei­nekord
paremini oma jalgu hoida.
. K ' A eküimÄe k ah eks as
p e a t ü k k .
Kuidas
; Kilplased olid-oma alpuses nõn­da
harjunud, et nad edaspidi enam
midagi ei ^/õinud mõtelda ega te­ha,
mis mitte selge alpus ei oleks
'olnud.
Nõnda olid kaks meest nende
seast kuulnud, et rahvas vahetami­sel
mõnikord kasu leiab, ja tahtsid
ses asjas ka oma õnne katsuda.
Nad sobitasid kaupa, et elumajasid
vahetada. Kaup oli sel korral teh­tud,
kui kuninga viimast kingitust
kõrtsis vedelaks tehti ja kuivadele
kõridele turvutuseks anti. Kuidas
kaup, olgu ostmine või vahetami­ne,
soojadel laadapäevadel sigineb,
seda teab igamees: viin puges pä­he
ja mõistlik ara vajus p-se! •
• K a h e k ü m n e , üheks-as '
p e a t ü k k .
Kuidas kilplased heina, mis ühe
vana kõrge müüri peal kasvas,
oma karjale tahtsid sööta.
Kilplased olid väga osavad kõi­gis
tegudes, iseäranis kõikliku tulu
püüdmisel, mida igalt; poolt püüti
kosutada- ja suuremaks kasvatada,
et k u ^ i kahju ei tuläs.
Kord läksid nad välja üht vana
müüri vaatama, mis ühest lagune­nud
endisest hoonest üle oli jää­nud:
kas ehk neid kive kuskil ei
võücs tarvitada?
üleval müüri peal-oli'pikk rohi
kasvanud; seal kahetsesid kilp^^a-sed,
et kena, hein ilmaaegu raisku
läheb ja sest kellelegi tulu ei tõu­se.
Nad pidasid nõu, kuidas nad
heina tululikult Võiksid tarvitada?
Seal siis avaldati mõnesuguseid
.arvamisi selle asja pärast: mõned
kiitsid nõuks hema vikatiga nü^a:
aga polnud kellelgi julgust kõrge
müüri peale niitma minna. Teised
arvasid^ et kui osavaid kütte oleks,
siis näiks kõige mõnusam, et need
püssiga müüri pealt heina maba
, kus tarvis ei oleles ^
ronida. Viimaks päästis kogukon-na-
peavanem oma suu vallali ja
andis riõu, külakarj a heinamaale
ajada ja rohtu lasta ära süüa, siis
ei oleks niitjaid ega kütte tarviski.
Selle, kõigist mõnusama näiva
nõu kiitis kogukond heaks, ja
nõuandjale tänuks tehti see otsus,
pt kogukpnna-peavanema lehm
kõige esiteks hüva nõu vÜja pidi
maitsema, m i s kogukonna-peava-nem
oma lehma nimel tänuga vas­tu
võttis.
Nüüd sidusid nad lehmale tuge­va
köie sumusega ümber kaela,
viskasid köie üle müüri ja hakka­sid
siis teisest otsast vinnama. Aga
kui siknus lehma kaela kokku oli
pigistanud/ hakkas lehm läkatama,
ja kui ta juba pea üles oli saanud,
ajas ta keele pikale suust välja.
Seda nähes hüüdis üks kilplane:
„Tõmmake, tõmmake! keha ripub
juba hinge küljes!" —-
„Tõmmäke veel üks kord, tõm­make!"
ütles kogukonnapeavanem,
„lehm on juba heina magu haisu­tanud
ja keele ;iälbates suust välja
ajanud. Tõmmake, tõmmake! lehm
on varsti üleval. Loll, oskamatu
lehm ei mõista ennast ise sugugi
jäidata; üks peaks üles minema ja
teda tagant natuke tõukama."
Aga nende vaev läks nurja;
kilplaste! ei ohiud võimalik lehma
üles müüri peale saada. Nad lasid
ta jälle maha tagasi: seal leiti lehm
surnud olevat.
Seeläbi said nad jälle kogemata
ühe lustilise kogukonna-peo, mis
üheskoos toimetatud töö vaevapal­gaks
arvati, ja kogukonna-peava-nem
leidis teenitud au '
K o l m e k ü m n e s
p e a t ü k k .
Kuidas üks KUpla naine munadega
turule, läks, oma tulevast õnne
kokku arvas ja mis seal pikemalt
siündls.
Kuidas üks tõelik van^
ütleb:
„Tühi lootus ja pikk ootus
On mõndagi albiks teinud,
la mitu meest kahju oh näinud:
Kui arvul ei olnud mõistus."
Nõnda juhtus ka lugu selle
Kilpla naisega, kellel üles virk mu-neja
kana oli, kes iga päev ühe
munakese pesasse munes. Naine
korjas mune, kuni nii palju koos
oli, et nende eest turul viisteist-künmiend
kopikat hinda arvas saa­vat.
Siis pani ta naunad ühe kae-ralibledega
vakakese sisse ja läks
turule.
Teel, kui ta üksipäini linna poo­le
sammus, tulid naisel mitmesu­gused
mõtted pähe; mitmete muu­de
asjade vahel tuli ka munakpr-vike
meelde, mida ta pealael kan­dis.
Tee lühenduseks rääkis ta ise­enesega
pika jutu ja tegi sedaviisi
aru::-
,,Vaata, turul saad sa viisteist-kümme
kopikat munade eest hin­da.
Mis selle rahaga tahad teha?
Raha eest ostad sa enesele kaks
munevat kana. Need kaks ja see
kõhnas, kes sul kodu on, munevad
iga päev kolm muna, see teeb
'kümne päevaga 30 muna. Munad
müüd sa ära ja ostad aegamööda
veel kolm kana lisaks, mis rahast
üle jääb, on selge kasu. Nüüd on
sul kuus kana: need munevad ühel
kuul sada kaheksakümmend muna;
need munad müüd sa ära (sööd
vahel ise ka ühe munakese) ja pa-ned^
raha kokku.
Kanadest Võid sa mõnda, tulu
saada: vanad, kes enam ei mune,
müüd sä. ära, see on üks; noored
munevad sulle mune, see on teine;
nad hauduvad poegi välja, mis
osalt üles kasvatad ja kanakarja
suuremaks teed, osalt jälle ära
müüd ja tibukeste eest raha saad,
see on kõhnas; pealegi võiksid sa
nende seljast sulgi kitkuda kui ha­nedest,
see on neljas kasu. —
Kokkupandud raha eest võid sa
enesele hiljemini mõned haned os­ta,
mis ka tulu toovad: munadega^
poegadega ja sulgedega. Nõnda
leiad sa tulu kanadest ja hanedest
ja saad paari nädala pärast nii ja
nii kaugele. Sellepeale võid sa
omale ühe kitse osta, kes sulle pii­ma
annab ja tallekesi toob. Seda-vüsi
on sul: noori ja vanu kanu,
noori ja vanu hanesid, mune, sul­gi,
piima, kitsetalldkesi ja villu;
sest sä Võid katsuda, kas kitse ei
või niita. Sellepeale ostad sa ühe
emise,, sest kasvab jälle tulu endise
tulu kõrva, sa saad emisest põrs-said,
liha, vorsti, käkki ja muud.
Nüüd ostad sa enesele ühe lehma,
see annab piima, koort, võid, va­sikaid
ja sõnnikut.
Mis sa aga sJõnnikuga teed, kui
sul põldu ei ole? Sa ostad enesele
ühe põllu, sealt saad vilja, et hil­jem
enam vilja ostmist tarvis ei
ole. Nüüd võid sa hobuseid osta ja
sulaseid .palgata, kes sul lojuseid
ravitsevad ja põldu harivad. Selle­peale
ostad sa lambaid. Siis ehitad
enesele suurema maja, et võid ise
sees elada ja mõne kanibri teistele
üürida. Aegamööda ostad omal©
ühe mõisakese.
l i
R??V^•,'•.-•
''I
m
P
w
w
Alex MilitI
komment<
Stokholmis ül
EMP kirjastusi
tuaahie teos
Raamatu saat(
kolleeg AndresI
järgmist: „Kä(
eesti raamatu
mas erakordi
Läänes kogeme
informatsioonitj
jõuab televisioj
janduse ja mi
hendite kaudu
keeles, kus asi
ja täiendusam
teisele publUculJ
geli kibestab m|
iivsus või ise{
vus.
Alex MUitsoi
litsistliku ja td
rahvusvahelisel!
aastat olnud
holm produtsei
dalas lähevad
sed saated. Nl
kuuldavad pe:
holmi piirfconnj|
n.n. lähiraadio
puhkudel olev ai
Alex Müitsa ai
taarid ulatuksil
igale poole, ki
Nendele soovidj
autor käesoleva
nud oma krooni
se kahe aasta
le sisulisest
ideerikkusest V(
duši teha. Astul
on ülimalt nüi
ne;*'
Alex Militsa
datud aktuaalsl
alates jaanuaris
ri lõpuni 1982,
mekülgset aiiie|
kestel, jõudes,
ni alles pool aaj
on varustatud
mede registrigj
ole ümunud e(
iseseisvusaega,
iga-aastased eel
lütiliste päevail
Teos on ärataii
vastukaja miin
JERUUSAL1
flatsiooni määri
maid maaümai
aastal 30%, jäi
le. 1980. a.
101,5%.
1
•'Miv
mm
ENN
ADVOl
Room 1002,
Toronto D|
Poidiaadress:
Ont.(Bay &
Telefo)|
24-tundi telef
VABA
TOIMET
avatud
reedeni
Toimetaja]
tei;
Telefonid: tj
t
KUUll
VABA
Oli tasuv d
levi
üks toll ühe
kuulutuste 1|
tekstis ..
esiküljel
Kunlutusil
nädala esim
emasp. honJ
nädala teisel
map.,hon|
tel.
Väljasi
Hehni Lii^
Leida Mari
Postiaadre(
9 Parravai
, Willowdak
m •