Vaba eestlane , August 18, 1987

              /
» •»
1 0
0 «
. 3 •
t t.
VABA EESTLANE teisipäeval, 18, augustil 1987 -
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ABA CESTLAN
. VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
F R E E E S T O N I AN
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevt©imetaja^Arvi Tinits.^^ ^
Toimeüise kolleegiuinnir Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass.
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9--3-ni.
Tellimflshinniad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, pool­aastas
$34.— ja veerandaastas $18.—, kiripostiga lisandub posti-kulb
- vastavalt $111.-, $60.-, $31.-^.
TellimisMnnad väljaspool Kanadat: a $80.—,. poolaastas
$44;— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad
vastavalt - ÜSA $ 115.-, $62.—, $32.-, mujal välismaal
Aadressi muudatus $1. Üksiknumbri hind 75 C:
ICuuIntuste hinnad: üks toll ühel veenil:;$5.50, esiküljel $6.50.
Kuislutusi võetakse yastifl nädala esimesse ajalehte kuni reede
hõmm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni t^ kella
10-ni,Väyaspöor tööaega: Leid^
Seitsmeteistkümnes: leerinöorte laager
tegavlaagri personaliga | a kü
oma õpilas-
:E.PaIdrok
maist 87
Möödunud veebruaris
;v^^^Eesti;^^
aktuse aj
aaista välja Eeistitutvustami^ ming
aastakSi Mingit^^^^^l^
grammi sellele d lisatud, jä
Besti tut\iistami igaühe enese nevaks teeks. Pole teada, kas oini
yõimal&s|te kohaselt teha. Oli kavas mõnda uut Eestit tutvus-teeitiä-
nimetus anda, nagu
I aastapäeva tehtud varemail aastail? Siiani
kuulutati eelolev j[W)le peale väljakuulutamise akti
)ore ega pro-mis
väljakuulu-tiamisega
määritletud aasta eri-
Nõukogude poliitvang Mart Niklus toodi Uurälitest tagasi
Eestisse juba jaanuaris 1987, ning ilmselt kavatseti teda koos
teiste poliitvangidega lahti lasta. Äga kaks kuud hiljem viidi
tia Uurali vangilaagrisse tagasi sest ta ei
armu palumäe
antud suund — Eesti tutvusta­mine
oma ümbruskonnas asii-vaüe
teistest rahvastest inimes^
tavat raamatut välja anda,
mingit broshüüri praegu Eestit
ähvardavast ohust, milleks on
tele, eriti neile kel on mingit ometi otsene vajadus seda
itähendust maade pojii-tBiises.,
eius.; ;
V Eesti tutvustamine pole mitte olemas?
Ülemaailmse Eesti Kesknõuko-gii
leiutis ega avastus, et sellist
tutvustavat tööd on vaja iiüüd
alustada pärast enam küi
40-aastašt paguluses olemist,
esimestel kuudel, õi
maa
maailma teadvusse viia või mõinii
muu jdee aasta
Poolaastat on möödunud. See
aegon küllaltki pikk näitamaks,
et tõesti on enne aasta väi-mingeid
plaane
, et aasta edukaks \ ja
tulemusi andvaks ku­juneks.
Väliseestlastele tulnuks
mingid sihtjooned anda, mille
ja seda tehti eriti innukalt, kuna järgi igaüks saanuks erilisemat
äsjased ülekohtused sündmused
olid kõigil alles lähedal ja igaüks
tundis end olevat okupeeritud
rõhku panna Eesti tut­vustamiseks
ja teha teatavaks
miliiseid vahendeid, raamatuid
kodumaa saadikuks. Ja kuna jm. on meil erikeeltes olemas,
aeg oli veel nii lähedane, maail­mapildi
lõplik küjü selgumata,
siis tingis see erakordselt aktiiv­set
kaotatud õiguste esile tõst-
^mist.
• Üle 40 aasta on
oma võimete kohaselt Eestit ja
Ee st iie t e ht u d ü 1 e k oh u t
maailmale tutvustanud. Olles
alul peagu ainsaks nõukogude
|erroi7sisteemik
imüšite tõttu Ida-Euroöpas ja
mujal maailmas saadud teadli­kuks
tõsiasjast, mida eestlased
pagemise järel katsusid maäi^
mille abil saanuks tutvustamis­tööd
teha. Enamusele eestlastele
ple, teada'.mi raamatuid
on yiimastel aastatel näiteks ing­lise
keeles; Eesti, ja tä saatuse
kohta ihnuhud.
Kuhu on jätnud need
thöorid? Või mõeldi, et aa^a
lutantine. on: iseenesest;
», mis sellisena suudab
;il määral meie välispoJiiti-tõhustada.
Tulevikus
küll uue teenia-aasta väl­jakuulutamisega
koos avaldata­ma
programm, mUles antakse
tnööre igs
male hoiatuseks ja teadmiseks^^^ a^^ ulatuses nägu
edasi anda. Lääneliitlaste ja N.
tähelepanu, mis maailmas^^^^^^o^^
huvi ka Eesti saatuse
• 1.
suure sõpruse
see alul sugugi
Kui üle 40 aasta on sellist tut- aasta on süani
yiistamistööd tehtud, mifo
ÜEKN^: siis : käesole^^^
eriliseks ülemaailmseks Eesti
tutvustamise aastaks; väUa kuu
iutamä? Kas seH^ oli lihtsalt
ysyadus eelolevale aasta
. i a f l ] i i o B Q i B O b s o o B a o o e i i a a a a e a o Q a o a a B B a B * o o a
Niklus väitis, -et ta
soovitas: neidsamu reforme, mida
nüüd Gorbatshovi poolt teostatak­se
ning seepärast tuleks tema tsi­viilõiguste
staatus taastada ja teda
vangist vabastada. Mitmed teised
eestlastest "süümevangid vabane­sid,
kui nad nõustusid mitte enam
, ^nõukogudevastast" kihutustööd
tegema ning end nende vastu
esitatud varase mate s sü üd i st u ste s
süüdi tunnistasid. ;
Ühtki neist vangidest ei olnud
süüdistatud vägivalla õhutamises
või ise vägivaldsete tegude korda
saatmises.-Seetõttu võrreldes L.
Aafrika vabanigi poolt sealsele
nn. , vsüümevängile* • Nelson
Viandeläle esitatud vabastustingi-müstega
paistavad N . Liidu omad
dl e va t palj u k i t s e n d a t u m ad.
Mandela lubati vabastada, küi ta
omaltpoolt lubab mitte teisi enam
vägivallale õhutada, .mida ta aga
tegemast keeldus. Keegi ei nõud- •
nud talt enda süüdi tunnistamist
yöi vabanduse ja armuandmise
•palumist.:...::-; ^-^ .^;'v-
Nõukogude Liit seetõttu ei ole
kas tahtlik või võimeline vabasta­ma
ka rahumeelseid teisiti­mõtlejaid,
kes keelduvad end
nende riigiaparatuuri ees alan­damast.
Seetõttu paistab, et nende
uus, ,glasnost" — uutmispoliitika
on halvemal juhul ainult näiline
ning paremal juhul juba ette
ebaõnnestumisele määratud.
Mart Niklus oli paljulubav noor
ornitoloog (linriuteadlane; kui ta
esimest korda arreteeriti. Ar-reteeriniise
põhjuseks oli Läände
saadetud fotode-seeria, mis näitas
lagunevaid kultuurihooneid ja
kõrgeid raadiõmaste, mis olid
mõeldud välismaiste raadiosaade­te
segamiseks. See õli 5Ö-dates
aastatesV Pärast vabanemist ar­reteeriti
ta uuesti 1980. aastal
peale seda kui ta protestikir-jadelealla
kirjutas, mis mõistsid
hukka Nõukogude inyasidoni
Afganistani ja akadeemik
Sahharovi sise-eksiili saatmise.
ta sai üliraske karistuse
aastat! 1987. aasta algupä
13
I a 0 0 ä • • 0 o o 0 b D D p 0 D D ji D B B n 0 9 D D D D n D11 • n 0 H retsidivistiks .ja;
tä vangilaagris Kutshino lähedal
Permi oblastis, Volga j a Uuralite
vahel. 24. jaanuaril kõik ta
lugemismaterjal ja kirjatarbed
konfiskeeriti ja osalt hävitati need
ta silma all ja koha peal:
raamatud, kirjad emalt, isegi
postmargid. Kõige raskema
kaotuse moodustas talle :raamat
;,Eesti lindude välimääraja'or­nitoloogiline
käsiraamat, millega
la end vahetevahel kui endine lin-nuteadusc
spetsialist lohutas.
Hiljem viidi ta tagasi Tallin­nasse,
kus teda peeti ühiskongis
umbes tosina kriminaalse retsidi­vistiga,
pooled neist; venelased.
,,Ainult üks neist, ei; olnud
tätoveeritud ja ainult üks neist ei
suitsetanud," kirjutas Niklus oma
emale. Suurem osa neist arvasid,
et nad ei oleks võimelised väljas­pool
vanglaelu eksisteerima. Kuid
nad ei rünnanud Niklust füüsiliselt
— mis talle oli mitmed korrad
varem Venemaal juhtunud.
10. märtsi paigu lubati Nikluse
emal teda külastada — see oli
kolmas kord viimase 6 aasta
vältel. Ta sai ka lugeda H. Eesti
ajalehti, talle lubati kirjapaberit ja
pastapliiatseid. Ta kaebas isolat­siooni
üle ja võrdles oma saatust
L.-Aafrika vangi Nelson Mande-laga,
;,kelle „naine võis teda
külastada hommikul ja pidada
legaalse pressikonverentsi juba
samal pealelõunal."
Niklus nõüdi
rehabilitatsiooni enda ja oma
saatusekaaslase Jüri Kuke tarvis,
ke.s kolm kuud pärast viimast
süüdimõistmist vanglas suri.
(Muuseas ka vanglahaiglas, nagu
hiljuti Linnas). Ta kirjutas, et ta
tahab saavutada sedasama mis
Gorbatshov—,,reforme enne kui
uus revolutsioon lahti puhkeb."
16. märtsil saadeti Niklus
Eestist uuesti välja. Transport
toimus erilises vangivagunis,
mida N. Liidus ,,stolõpkadeks"
siks Põhja-Venemaale Vologda
linna, täpselt 6 aastat pärast seda
kui ta saatusekaaslane Jüri Kukk
sinna oli jõudnud. 25. märtsil oli
ta oma vanas Permi oblasti
vangibarakis tagasi. Ta endised
valvurid võtsid teda võidurõõm­salt
vastu. Järgmiste . päevade .
ooksul kirjutas ta emale
22-leheküljelise kirja, mille see ka
hiljem kätte sai. / '
Pärast mai keskpaika ei ole ta
ema ElfriedeKvktus.poja saatusest
mingeid teateid saanud. Ema elab
Tartus, Vikerkaare tänav 25, kus
ta töötab oma aias. Ta poja kiri on
tai kosu äes 'kaasas. Nõukogude
ameti-isikud mõnitavad: et ;
Nikluse nimi on ta kaasmaalastele
peaaegu tundmatu. i
Niklus' ei ole seesa N. Eesti
Mandela. sest L. Aafrikas tun­nevad
kõik oma mustanahalist
süümevansi. Seda au ei ole
Niklusele Eestis võimaldame.
Kuid miks teda siis edasi vangis
hõidaT Miks mitte Nõukogude
reputatsiooni välisniail sellega
parandada, et haige, süütu mees
vangist välja lastakse, kes on
Eestis peaaegu tundmatu, ja kes
seega kuidagi moodi ei saa
ametivõime ja nende
I:'
REIN TAAGEPERA
Sotsiaalteaduste professor
Kalifornia Ülikool, Irvine, USA"
Nr. 61
Rahulolematus RCMP allu^
ses oleva julgeoleku-politsei
põhjustas selle ümberorganis(,
rimise 1984. aastal. End]
julgeolekupolitei ametnikke j
enamikus olid RCMP ridade]
süüdistati üliagarušes ja seae
sevastases tegevuses kahtli
aluste jälitamisel ning süütö^
dite muretsemisel,nagu on sei
kohtukäsuta võõraste kirja
avamine ja sissemurdmii
süütõendite hankimiseks,mi<
nad olevat mitmel korri
teinud. Uuesti-organiseeriti
julgeoleku-ametis, mille ami
nikeks oleksid ainult kõn
eritreeninguga tsivilistil
loodeti kõik need väärnähti
kõrvaldada.
Hiljuti avaldatud raport
kohaselt ei ole aga uus tsivilist
de juhatusel töötav julgeoleki
amet valitsuse ega parlament
lootusi täitnud ja esinevad hi
flemad väärnähted kui varemail
Selle põhjuseks olevat samu]
üliagarus oma ametikohusi
täitmisel, millega kaasuv
Kanada seaduste alusel kehtivs
te privaatsuse-eeskirjade rikki
mised. Parlamendi erlkomisjoi
esimehe Ronald Atkev arvates
ole julgeoleku-ameti juhtkoni
ja nime muutmine aidani
kaasa uue „Canadian Securil
Intelligence Service'' või lühei
datult GSIS-poolse asjatu jälits
mise lõpetamiseks, kuna praej
olevat esis kaustades ümb<
600.000 Kanada kodaniku, nl
med, kelle kohta kavatsetavi
alustada juurdlust ja seda ili
mingisuguse tungiva põhjusetj
Erikomisjoni rapordi kohast
ei olevat ka vajalik ühe isil
kahtlustamise korral ülekuuh
misi toimetada kogu ametkoni
kohta.
Esimehe Ronald Atkey arvj
tes ei aitavat ainult nime
juhtkonna vahetusest töömeetc
dite muutmiseks, kuna välij
ametnikeks on endiselt RCI
juurde kuuiuvud isikud, kes
ole veel suutnud muuta oi
vanu harjumusi. Vaatama^
sellele kriitikale avald;
erikomisjon kiitust vähemalt
spiooni avastamise eest, M
töötasid Kanadas diplomaatlil
kaitse kilbi taga. Komit<
soovitab järelvalve sooritamij
tarvitada paremat selektsiooi
Kõik ettepanekud ja kriitika
siseminister James Kellehei
poolt täidesaatmiseks CSl
direktor Ted Finn'ile edasi ai
9
Mart Niklias
President Ronald Reagai
soov , määrata USA ülemkoh]
vabale kohale praeguse Colui
bia-piirkonna appellaat-koh|
kohtuniku, 60-aastase Rob(
Bork'i, on esilekutsunud tugel
Senati vastuseisu. Ta on tuntt
oma konservatiivsete vaadi
tõttu ja on mitmel korral kril
seerinüd USA ülemkohut polii|
liste parteide poolt tehtud
süste tühistamise eest. Mitml
liberaalsed organisatsioonid
juba vastukampaania alustan!
Bork'i määramise takistai
seks, kuna kardetakse tei
vastuseisu paljude krütilij
küsimuste otsustamisel, nagu
seda naiste õigused abordi]
mille vastane ta on oma kons<
vatiivsete vaadete tõttu. Pre|
dent Nixon'i-aegse kohtumini
rina Bork vallandas Senati poj
määratud eri-prokuröri Ard
Fox'!, nn^esident Nix(