Vaba eestlane , April 26, 1977

              ii mi — Nr. 31
ZSBSDB3IBBB
VABABE EESTLASTE HMLEEANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, StD/aTö^^ M6J 3M7
TBLSFONIE): toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.-, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50
TELLIM^HINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$51.—/poolaastas $26.— ja veerandaiastas $14.—
LENNUPOSTIGfA ülemere-maadesse: aastas $60.—,
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35 Co
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Poliitilised vaatlejad, kes ana­lüüsivad
Ühendiiikide ja N. Liidu
praegust vahekorda ning Moskvas
toimunud strateegiliste relvade pii­ramise
läbirääkimiste nurjumist,
mainivad, et N. Liidu juhtkonnal
tuleb lähemas tulevikus teha põhi­lisi
otsuseid oma vahekordade kor­raldamisel
Ühendriikidega. Presi­dent
Carter oma uue agressiivse
välispoliitikaga nõuab ideoloogili­sel
rindel venelastelt inimõiguste
austamist ning poliitilises sektoris
on Moskvale selgeks tehtud, et kui
ta tahab jätkata oma vallutamis-poliitikat
Aafrikas, siis ei ole tal
Isota Ühendriikidelt krediite ega
mõlema maa vahelist elavat kau­bavahetust.
Asjatundjad kalkuleerivad, et
Brezhnev lükkas Ühendriikide et­tepanekud
strateegiliste tuumarel­vade
piiramiseks tagasi kolmel
põhjusel. Esmajoones ei ole Kreml
suutnud leppida president Carteri
iiiimõiguste rakendamise poliitika­ga,
mis on tekitanud Moskva juh­tivates
ringkondades väga Mbestu-nud
ja hapu meeleolu. Kremli ju­hid
olid eriti tigedad kui president
Carter saatis N. Liidu juhtivale
dissidendile Andrei Sahharovile
Isikliku kirja ning võttis Valges
Majas vastu Venemaalt välja saa­detud
dissidendi Vladimir Bukovs-ki.
Venelaste arvates on need sam­mud
aktiivseks sekkumiseks N.
Liidu sisemistesse asjadesse.
Teiseks arvatakse, et Kremlis on
alganud juba äge kulissidetagune
võimuvõitlus Brezhnevi trooni pä­rimiseks.
Kuna Brezhnev kanna­tab
ilmselt suurte tervislike häire­te
all, siis muutub see võitlus üha
pingelisemaks Ja takistab delikaat­seid
läbirääkimisi ameeriklastega^
mis nõuavad ka N. Liidu poolt tea­tud
kontsessioone.
Kolmandaks leitakse, et N. Liit
on praegu Ühendriikidest ees suur­te
raskerakettide alal niig Moskva
ei taha kuidagi sellest ülekaalust
loobuda, mis mõnede Ühendriikide
ekspertide arvates võib viia lõpuks
N. Liidu strateegilisele ülekaalule.
Küna ühendriikide välisminister
Vance külaskäik Moskvasse lõppes
tulemusteta, siis võib oletada, et
mõlemad pooled hakkavad arenda­ma
vastastikust närvisõda kontses­sioonide
saavutamiseks. Sündmus­te
praeguses faasis on Carteril õn­nestunud
manööverdada Ühendrii­ke
ofensiivi, kuna N. Liit on suru­tud
kaitsepositsiooni. Carter on
haaranud rahvusvahelisel rindel
ideoloogilise ofensiivi oma inimõi­guste
rakendamise polütikaga ning
samuti olid venelastele rabavaks
üllatuseks ühendriikide ettepane­kud
strateegiliste tuumarelvade
vähendamiseks ja piiramiseks, mil­listele
ettepanekutele Brezhnev ja
Gromõko ei ole seni veel vastust
leidnud.
Kõigele muule lisaks on Carter
välja hakanud mängima „hiina
trumpkaarti", mida Kissinger
oleks võinud teha juba aastaid ta­gasi.
Selle poliitika eesmärgiks on
süvendada sidemeid N. Liidu põlis­vaenlase
Hiinaga, mis sunnib vene­lasi
oma agressiivse polütika teos­tamisel
suuremale ettevaatlikkuse­le.
Ja lõpuks ei ole Brezhnev kao­tanud
ikka veel lootusi Ühendriiki­dest
suurte ki*edütide ning eelista­tud
kaubandusliku partneri õiguste
saamiseks, mis aitaks jalule upita­da
N. Liidu allakäinud majandus­elu.
Need ambitsioonid majandus­likkude
kontsessioonide saavutami­seks
on isundinud Brezhnevi mõne­gi
kibeda sõna alla neelama, mis
taile Carteri inimõiguste poliitika
rakendamisel paratamatult huulte­le
on kippunud.
Praeguses olukorras võib oleta­da,
et venelased ootavad ameerik­lastelt
esimest sammu strateegilis­te
tuumarelvade ettepanekute osas
muudatuste tegemiseks, kuid
Washingtonis ei ole seni märgata
mingisugust paanikat ning Carter
on isegi kinnitanud, et kui Moskva
ei ole valmis strateegiliste tuuma­relvade
piu-amiseks õiglasi kokku­leppeid
sõlmima, siis on Ühendrii
gid paratamatult sunnitud oma
tuumarelvade tagavarasid suuren­dama
ja uusi relvi rakendama. Lä­kitus
Moskvale on selge ja arusaa­dav:
Ühendriikide praegune rez-hüm
on valmis loobuma strateegi­liste
tuumarelvade kokkuleppest
kui venelased jäävad kangekaelselt
oma seisukohtade juurde ja taotle­vad
selle kokkuleppega endile suu­ri
eeliseid.
Leningradis algas äsja suiare
2400 voodiga luksushotelli ehitaiMi-ne,
mis peab valmis Olema 1978.
aastaks. Hotell on mõeldud pea­miselt
turistidele, kes peavad Ve-^
nemaale tooma paljuihaldatud vä^
lisvaluutat
Kuid mis ön selles siis erilist —
hotelle ehitatakse mujalgi la pea-palju
suuremaid? Kogu selSes
Ühendriikide president Jimmy Carter on oma hoiakuga inimõiguste küsimuses andnud uut hoo­gu
isikuvabaduste eest võitlejatele siinpool Ja sealpool raudset eesriiet. Pildil näeme inimõig[uste
demonstratsiooni Rootsis, Göteborgis, millest ka eestlased osa võtsid.
Võitlus ida racidro scsatei
aljude aastate jooksul oleme
võinud kuulda ja lugeda detentest,
s.o. vajadusest pinge või surve vä­hendamisest
riikide vahel.. Suurel
määral on see jäänud õõnsateks
fraasideks, millel ei ole senini te-gelüdcu
katet. Meie ei ole näinud
kuskil olulisi relvastuste ega sõja­lise
valmisoieku vähendamist, uu­rimistööd
kohutavamate ja võim­sate
relvade leiutamiseks käivad
pidevalt, samuti ei ole märgata
tagasiminekut relvakaubanduses
riikide vahel.
Detenteks või lõdvenemist riiki­de
vahelises läbikäimises on olnud
vähe märgata ja võib isegi öelda,
et pinge vähenemise asemel oieme
võinud märgata pinge suurene­mist.
. '
• Seda pinget võime märgata ka
suurvõimude vahelises raadiosaa­detes.
Sõda mis käib eetris on .üks
osa sõjalisest tegevusest. Raadio­saated,
mis on sihitud kuulamise
jaoks teistes riikides, on viimaste
aastate jooksul laienenud. Saate-jaamu
on tulnud juurde, saated
pikenevad ja eri keelte hulk on
suurenenud.
AMEERIKA HÄÄLED
USA finantseerib peamiselt kol­me
raadiosaatjat. Suurim neisf
kohnest on Voice of America j VoA;
või eesti keeles Ameerika Hääl.
SeUe peakorter asub Washingtonis.
VoA on tihedas ühenduses USA vä­lisministeeriumiga,
US Informa­tion
Agency kaudu. VoA uudisma-iterjalid
tulevad peamiselt nende
oma korrespondeijtidelt ja need on
kooskõlas USA välisministeeriumi
seisukohtade ja poliitikaga. Tava­liselt
on esimeste uudiste hulgas
midagi USA presidendist või välis­ministrist.
Radio Free Europe, RFE, alus­tas
oma tegevust 1950 aastate alul.
Saatja on klassifitseeritud kui pri-vaat
mitte-konamertsiaalne raadio­saatja.
Selle asukoht on Münche­nis,
Saksamaal. Radio Free Euro­pe
kõrvale loodi hiljem veel teine
saatja, Radio Liberty, RL, ka
Münchenis. i
Mõlemad Müncheni jaamad saa­vad
oma majandusliku aluse USA
kongressi kaudu. USA majandus­likku
panust kõigile neile kohnele
šaatejaamale arvestatakse umbes
100 miljonüe doilariie aastas. Um­bes
poole sellest summast ^aab
VoA. • •
Raadiosaadete sihiks on varusta­da
Ida-Euroopa maid (ja ka üle­jäänud
maailma, kuhu vaba infor­matsioon
ei pääse) uudistega nen­de
endi keeltes. Raadiosaadete
lõppsihiks on, et nedst kujuneks
vastavate rahvaste kodusaatjaid.
Vahel on esinenud ikrütikat nende
saate jaamade vastu USA: s. Kr iti-seeris
näiteks senaator Fulbright,
kui ta USA senatis nimetas neid
raadiosaatjaid ,,Küliiia sõja Jaa­nusteks".
Kriitika peale vaatama­ta
on USA oma saatjaid ja nende
tugevust iaiendaiiud. Teatavasti on
ju näiteks Radio Liberty alustanud
saateid eesti keeles. •
NÕUKOGUDE HÄÄLEID
Raadio arengut ja selle osatäht­sust
märkas juba Lenin 1&17. a.
Pärast enamlaste võimuletulekut
Venemaal alustasid nad raadiosaa­detega
välismaale. Lenini kava oli
t^ha raadiost rahvusvaheline, pa­berita
ajaäeht, mis töötaks revo­lutsiooni
heaks kogu maailmas. See
oli aga siiski väiksemõõduline te­gevus.
N. Ludu raadiosaated vä­lismaale
kasvasid alles pärast
Teist maailmasõda/
NL suuremad saatejaamad on
Moskva Radio ja Hadiö Peace and
Progress (Rahu ja areng).
Raadio Moskva on maailma kõi­ge
suurem üksik raadiosaatejaam.
Selle saated toimuvad 178 tundi
ööpäeva jooksul ja 6^ keelfes. Ra­dio
Moskvat loetakse riiklikuks
saatejasmaks ja see kajastab
Moskva ja Kremli ametlikke sei­sukohti.
' '
.Seevastu on Radio Peace and
Progress allutatud nn. avalikkuse
organitele, ja selle kohati väga
agressüvne itoon kajastavat Nõu­kogude
Liidu raJivaopiniooni ja
olevat selle arvamine. Nagu Krem­list
teatatakse, ei tulevat võtta
Peace and Progressi saateid NL
avaliku poliiitikana.
Lisaks,neile kahele šaatejaama­le
on N. Liidus veel 10 saatejaama,
mis tegutsevad saadetega valis-,
maale. Sellesse gruppi kuulub näi­teks
Tallinna Raadio, millel on
rootsikeelsed saated ja saated vä­liseestlastele.
Vene väüssaadete sihiks on'es­majoones
anda informatsiooni or­ganisatsioonidele,
mitte üksikisiku­tele.
Kui palju võiks olla saadete
kuulajaid, seda on väga raske ar­vestada,
ja andmeid seUe kohta On
väga raske leida.
SEGAJAD.
loos on siiski nii palju uudist, et
hotelli ehitajaks on Rootsi firma
Skänska Cement Conipäny, mis
asul? Kalmaris ning samuti on kõik
ehitustöölised rootslased. Kogu:
summas töötab ehituse juures, mis
läheb maksma 100 miljonit dolla­rit,
250 rootsi inseneri ja töölist
ning nende hulgas ei ole ühtegi vts
nelašt. Rootslased elavad Lenin­gradis
kahes uues korterimäjas,
mis on varustatud Rootsist toodud
mööbliga. Kuid mitte ainult möö­bel,
vaid isegi ka toit tuuakse
rootslaste järele Rootsist.
Rootslased ei ole mitte ainult
ehitajad vaid ka hoone ehitamiseks
vajalik kvaliteetmaterjal ja sisse­seaded
tuuakse Rootsist. Kui hotell
vainus saab, süs omab see roots!
mööbli, rootsi telefonid, rootsi
elektriseadmed, rootsi ukselingid
ja lukud, ning 10.000 läänest im-porteeritud
tuhatoosi ja 60.000 toi­dunõud.
Kas siis vene pafjüküdetud tehni­ka
ja nende eksperdid ei suuda
omalt poolt midagi anda hotelli ka­tuse
alla viimiseks Ja sisustami­seks?
Siiski — venelaste poolt on
krunt ja tsement ja seda peetakse
partei ringkondades väga suureks
ja tähtsaks paimseks.
Sõdyripoiss ViSistcäb
witleiöile
Kanada Eesti Võitilpjate Ühin­gute
Lüt on nähtavasti otsustar
nud, eit Rootsis asuvad endiste
eesti sõjaväelaste organisatsioo­nid
tulevad äjrioo näitelavalt
k-ustutada. Oma vastuses sõduri-poisite
V. E . nr. 27, 12. 4. 77 dek-laiPösaivad
nad järjeiko et
Rootsis puuduvad Eesti võitle­jate
ja vabadusvõitlejate ühin-
.ku4 teuid* asub vast (! - - mi­nu
sõrendus) mõningal määral
soomfepoisse ja teisi end. Eesti
sõdureid organiseerhnata kujul.''
Ja seda pärast seda, kui neüe
oma eelmises ilugejakirjas meelde
tid.etasin, et Stokholmis eiksisitee-rib
Eesti Ohvitseride Kogu Root­sis
ja StoMioknis ja Göteborgis
soomepoiste oragnisatsioonid!
JR 200 Sõprusühing Stoikiholmis
Ja JR 2C0 Klubi Göteborgis koos­töös
Soomepoiste Klubiga Toron­tos
on aastaid välja andnud oma
ajafcirja „Põhjaila Tähistel", mi­da
tuliandied kaasmaaüased on lu­genud.
Nende organisatsioonide
teks „yaba Eestlase" kalendris
leidub Rootsi mitmesajast organi­satsioonist
andmed ainult kolme
Eesti Maja ja kahe keskorgani­satsiooni
kohta. Ega KEVÜL ju^
tegevusest on ajailürjanduses il-' hatus ometi taha väita, et teised
munud pidevalt -teateid. Alles
aasta-paar tagasi ilmus nimeta-tud
kolme organisatsiooni välja­andel
koguteos ,3oomepoisid".
Ja nüüd väidab KEVÜL juhatus.
organisatsioonid seepärast ei ek­sisteeri.
Ei ole riigikorda, mis oleks
ideaÄe jä kõikideie kodanikku­dele
aMsept^ritav.- On aga üldi-et
nad ei eksisteeri praegu, ega selt tõdetud, et. demokr^tlik süs-pode
kunagi eksisteerinud! teem on enamusele vastuvõetav.
Võiks arvata, et endiste, sõja- Seepärast tuleb meil ;ka Rootsi
meeste organisatsioon on üksik-. suured demokraatlikud vabadu-asjades
teadlik vabas maaitonas j sed oma rähvuslÄudes huvides
loodud teiste samalaadsete orga­nisatsioonide
olemasolus ja ^ ei meeritud ja ärritatud kommunis-ära
kasutada. Milleks olla alar-tarvitse
neid kalehdrisabast otsi-
^da. Kui Lüdu juhatus nende ninie-sid
Kanada eesti dehtede kailend-ritest
ei leia, süs ^nad ei eksistee­ri!
See ei tähenda, et nimetatud
kalendrid panevad aadresside
tide ringkäikudest ja demonst­ratsioonidest,
miks mitte de­monstreerida
ise ja mõjukamalt.
KEVtJ-L juhatus kinnitab, et
neil pole olnud olulisi lahkarva­musi
ühegi Eesti rahvusliku or-osas
rõhu P.-Ameerlkas, asuvatele' gani^tsiooni kui tervikuga. Ome-eesti
organisatsioonidele ja ,too- j ti tekkis praegune aval& diskus-vad
mujal asuvatest organisatsi-! sioon ainult seetõttu, et Liidu ju-öonidest
ainult suuremad! Näi-' hatusel oli minu arvata „olulisi
lahkarvamisi., kõikid-e eesti rah-vuslskkude,
organisatsioonidega,
olles ainuke eeati organisatsioon
Kanadas, kes ei pooldanud ÜE
Päevade ikorraldamlst Rootsis.
Jääb arusaamatuiks Liidu juha­tuse
mänkus, et „endine sõduri-polss"
olevat „tundmata auaste
Eesti sõjaväes". Samasuguse
(eba)loogikaga võib väita, et „sõ-jamees"
ja ..võitleja" olid tund­matud
auastmed Eesti ^javäes.
Peailegi tuleb meeles pidada, et
enamus veel elusolevaid sõdüri-poisse
ei ole kunagi teeninud
Eesti Vabariigi ikaitseväes.
Tojmetuse märkus: Käesolevar
gä lõpetab „Vaba Eestlase" toi­metus
diskussiooni sedle küsimu­se
ümber, kuna mõleonad pooled
on saanud kahel korral sõna. Pea­legi
on vahepeal selgunud, et
järgmised ülemaailmsed Eesti
Päevad (toimuvad 1980. aastal
Rootsis, ikus on ettenähtud ka en­distele
sõjameestele oma -kaaluv
osa. • "
flaadioläined ei vaja viisat ega
passi ja ületavad rüidde pürid po­litseist
ja tolliametnikest hoolima-tä.
v-
Pärast Teist maaihnasõda sul­ges
Stalin N. Lüdu ja teised Ida­euroopa
riigid läbikäimiseks. Tal
tuli ka sulgeda tee raadiolainete
juurdepääsule. Selleks võeti 1 tarvi­tusele
väüssaadete segajad. Sega­jate
tõttu saabuvad saated moonu­tatud
kujul kuulajale ja on ebamu­gavad
kuulata. 1952 oÜ kogu Ida-
Euroopa (väljaarvatud Jugoslaa­via)
kaetud segajatega. Segajate
käigushoidmine on väga raske ja
kuUikas ettevõte. ;
Nii oli ainult N. Ludus vaja um­bes
2000 segajat. Vaatamata suu­rele
segajate arvule ei saanud ik­kagi
väüsmaasaateid takistada.
Näitena võib nimetada, et 1956'
Ungari mässu kohta tungisid BBC
teated läbi segaja,te ja oUd Moskva
ülücoolis teadaannete tahvlil.
Enne julgeolekukonverentsi 1973
Genfis piiras N. Liit väüssaadete
segamist. SeUest ajast tarvitatakse
im", selektiivset segamist, ^ segami­seks
valitakse ainult teatud saated.
Kuuldavasti on Radio Liberty ees­tikeelsed
saated sellise selektsiooni
Mõtoate bkMde (ÜSA ja m
raadiosaated on kuuldavad üle ter­ve
maailma. Juiurde on tulnud
Uued raadiosaadete lahinguväljad
Aasias, Aafrikas jä Ladinä-Amee-rlkas.
i,Ottawa Joiirnafi" kommentaa­tor
John Best võtab ajalehe 12. ap-rüli
väljaandes vaatluse alla Kana­da
majandusliku abi Kuubaie ja
leiab, et sellise toetuse andmine
Kuubale praeguses olukorras, kus
Kuuba on saatnud oma. sõdurid An-goolasse
võitliemä, on arusaamatu.
kanada on garanteerinud Kuuba­le
10 miljoni dollari simruse mada­la
intressiga laenu ning sellele li­saks
2,7 miljoni dollarilise prog­rammi
tasuta tehniliseks abiks •
Need programmid lõpevad aasta
pärast ja välisminister JamiesonJ
informatsiooni kohaselt kiiivab
Kuubale antav abi seejärele kokku.
Peamiiuster Trudeau mainis siiski
seda probleemi viimati kommen­teerides
ebamääraselt, et Kanada
rahvusvaheline väljaarendamise ja
abistamise programm ei ole seotud
abi saavate maade polütilise ideo­loogiaga.
Peaminister nentis, et
Kanada abi saavad nii parempool­se
rezhümiga Haiti kui ka mark­sistlik
Kuuba.
Ku^d — väidab John Best --seal
onisiiski suur vahe, kuna Haiti ei
ole saatnud oma sõdureid Aafri­kasse
võitlema. Best mainib, et
praegu ei ole selles enam põhjust
kahelda, et rahvusvaheline kom­munism
Moskva juhtimisel mängib
Aafrikas kõrget mängu ning et
kommunismi suur võit ja kogu
Aafrika Moskva mõjuvõimu alla
painutamine on käehaarde kaugu­ses.
Selles olukorras on mõeldama­tu,
et Kanada annaks oma abi^
Moskvale või tema käsilastele
Aafrikas, olgu see abi siis mate­riaalne
või; moraalne, ^ainada
peaks kõigiti selleks kaasa fttta-ma,
et Kuubat sundida Aafrikast
lahkuma, kuna Castrol ei ole^seal
midagi tegemist.
John Besti ahalüiisile ja seisu­kohtadele
võib kahe käega alla
kirjutada, kuna need vastavad fak­tidele
ja tõsioludele. Kanadal oleks
viüuane aeg lõpetada oma majan­dusliku
toetuse andmine Kuubale,
kes rahvusvahelise kommunismi, ja
ülemvõimu levitamiseks on astu­nud
üle igasuguste piiride ning
kuulub oma Moskva kulul opereeri­vate
palgasõdurite pataljonidega
iste agressorite ridadesse»
(Järg WL.n
® Eesti Noorte Kunstigrupp. k&s
on saanud tuntt^,
guga Rootsis ja^ osalt ka Balti­more
Eesti Majas ÜEP ajaa kor-raldajtud
näitusega, esines äsja
väljaspool eestlaste ringi, toand-rarnas
Kulturcentrumi Iqmstiga-leriis
Stokholmis peeti naitus
-Ö.—ŽQ. aprillini. Näitüsei esinesid
Jaak Kruusmägi, Arvo Luik, M&k
Noödapara, EUe Palu, Qäv H m -
mefes, Kristina yüra. Ra Raud­sepp,
'KaiUiKJlement, Harry Sepp,
Kikeipuu ja Mant Maianda.