1977-04-26-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 31 ¥ Ä B A E E S T L A N E tefeiptoal, 26.
m
1% '/?>/••;
ii
ORONTO
EFON 488-1701
EJL 533-8122
Shee SciioR
f., Toronto 4, Ont.
'•>»H":-K-;":-:-H«.j
k sell on?;'"
klient, Nick-poisi
)ik arved."
rikkad sugula-kui
rikkad aga
1 kiili ei paista ole-linnas
mitu suurt
Floridas olevat tal
oli vanasti ehitas-laia
kaarega ette-
Ikiill pensionil/'
lis ta teine nimi
Ikievat. Siis tõi ta
Vito Papanini. Kas
See nimi ajas
veidi vilistama,
sell on valmis suu-
. Vito Papanini oli
astad tagasi üks
ima test ehitusette-
•Itosinat korteri-
|hitas. Ja tal ei ol-ät
tööüsteproblee-
' lud tema majade
'ikima, ega tulnud
-ures streikijad te-
Ima. Olin kord ühe
jures asja uurimas
i unioni-organisee-
•ata vigaseks kuk-
• et ta polevat pä-vaid
olevat ted&e
liigutelt allavlüka-
Lilt ei saanud keegi
Ja seli ise üt!es
siis kukkus. Et oleleks
ja nägu ka
baõnn oli siiski, et
[pealt ei juhtunud
peks olnud, head ae-
! Nii et hästi oa,
(Jär^aeb)
.1
Vana kamraad Kalju Jõgi saab
niaikuu esimesel päeval 50-eseks.
See võtab omalgi päevi lugema;
Alles iklva oli poisikeseohtu noor-m.
ees. kes armastas kalal käia ja
kaarte mängida — ja nüüd juba
poolsada aastat täis..nii et pole
arugfi saanud. Eks aeg läheb kiiresti,
mis?. No nü see paistab.
Aga mõnikord läheb väga aeglaselt
ka. Nagu näiteks siis, kui
pead, õppeväljakul niah\i tegema
või vangilaagris. läbi traattara
välja vahtima, endal kõhunahk
näljast selgroo külge kinni kasvamas.
Seda oleme me enamasti
kõik lä,bi teinud, mehed ja poisid
kes samas aastalräigus sündinud
— 1927. See oli Eestimaa vürnane
mopiaasta. Selles aastas noorukid
korjati kõkkii Pirita Kosele,
Kiviõlisse, Jõhvi, Pärnu ja hiljem
Kuramaale. Mõned ^äid'. sirina,
mõned said siia. Vintsutada said
nad kõik tublisti. Mõned käivad
praegugi veel vahetevaher koos,
et vanu asju meelde tuletada, teised
tahaksid neid parema meelega
ära unustada. Kalju on kok-kukäiate
kambas, isegi nende organiseerija.
Sel' hilissuvel, septembri
kuus, l^avatsebita koos
teist® veel allesjäänud kamraa-didega
suuremat sorti kokkukäi-mist
korraldada, kus terve aastakäigu
50-ndat sünnipäeva pühitsetakse.
.
Endal tal saab natiike varem
poolsada täis. Selle ajaga on taJ
hulga ameteid olnud — mõned ra-ha-
ametid,' teised auametid. Au,
ametite poolest on ta mitmekordse
Talinna linnapeana tuntud, Karavani
aegadest, olgugi et ta on tegelikult
Tartu poiss. Aga Eestimaa
on ju nü väike, jõuab seal
alati maakondade järgi käia? Ka
on ta Lennm^Poiste' Klubi as-jam.
8es, see tähendab esimees ja
asja-ajaja. Kui asjast midagi tuleb,
siis on see kindlasti tema
teene. Peale selle, on ta veel laiu
lum^, naljamees ja jutumees,
'Kui selliseid mehi rohkem oleks,
süs kodimiaa 8.sjad seisma" ei
jääaks, ei siin ega mujal.
Tema kangest vaimust räägib
see, et kui t^ juba 8 aastat Inglismaalt
ära oli. Kanada suuremas
sadamalinnas, ei olnud kõik
veel kindlad, et ta tõesti läinud,
oli. Käisin mõned aastad tagasi
Leicesteri Eesti^ Majas ja küsisin
Kalju Jõgi järgi, öeldi::Ta pole
paar kuudi enam sün käinud,
et ei tea, kaš on haigeks jäänud
või ära kolinud?" See oli peale
seda, kui ta juba aastakümne Ka-nadamaal
oli veetnud. Nii et iga
asi'tuleb omal ajal või nõks hiljem,
enamasti nõks hiljem. Nii ka
L^srmuväe Poiste asjamehele asja-tunnistus.
Aga parem hilja kui
mitte üalgi. Seepärast head sün-dinüse
päeva Sulle, saa siis jälle
vanömafes ja targemaks ja jõua
veel kord peeste kilda.
k R V I T I N I TS
ToroRt® Eest
3egake©r
südamlikult kõilci peolisi, kes roh-k^
rvulise osavõtuga võimaldasid
26. märtsil toimunud Lõbust Lau-päeva-
õhtu head kordaminekut.
Erilist südamliklai tänu avaldame
järgnevatele, firmadele, kes lah-kelt
annetasid väärtiislikike esemeid
loterü heaks: Design Products,
Gardenia Flower Shop,
Home of Shoes, H. later & CJo.
Ltd., R. Pilvet JeweUers, Poko
Meat Products, Danfprth Ave.,
PoliO Meat Products, Mt. Pleasant
Ave., Ratas Optick &: jev^redlers,
Rooneeims Bakery.
; JUHATUS
Montreal Toronto Vancoaver SudbBiry | Thunder Bay Sault Ste. Marie
Talvik. Suvek.
./ % -
Talvek.- | Suvek. Taivek. Suvek. Talvek.
„ ; $••;.:.
Suvek. 1 Talvek.
^ 1 ^
Suvek. Talvek.
. ..•
Suvek.
j 790 •,.790 . 867 867 1069 1069 868 1 868 916 916 898 898
409 499 439 529 539 629 461 551 474 584
751 844 794 887 903 1 996 855 948 821 914 821 i 914-
515 ' - i 629 540 653 629 758 619 733 569 .683 1 569 683
441 495 • 465 • 519 555 624 •.. 545\ : 599'- : 495 549 495-::; •;:549:.;
405 503 429 527 . 519 632 1 509 607 459 557 459 . 557
Talvekuudel: 15. 9. — 14. 5. kõik hinnad (väljaarvatud APEX)
Talvekuudel: 1. 9. — 31. 5. APEX-hinnad
* Lennnhinnad vajavad valitsuse kinnitust
KSigisf liicsliiimetcifyd linnadesl'
fiss@.
Suvekuudel: 15. 5. — 14. 9. kõik hinnad (väljaarvatud APEX)
Suvekuudel: 1. 6. — 31. 8. APEX-hinnad
@maT@isebyr§09ca võe @t§@ meiega alblevcsl
8 King st. Easti Toronto, Ont. M5C 1B5
Tel: (415) 362-1511
625 President Kennedy Ave. Montreal, P.Q.
: Tel: m 1-3720
Kui lumetuisk Torontos 16,
märtsil püüdis taliharja hoida,
kogunes Maltoni lennujaama
grupp eestlasi, et ühiselt alustada
puhkusereisi Lõuna-Ameerikasse.
Reisiplaan hõlmas nelja riigi kü-lastanüst:
Peruu, Ekuador, Kolumbia
ja Mehhiko. Kuna enamikule
meist oli säärane reis esmakordne,
valdas meid kõiki pisut
ebamäärane ootusärevus. Olime
ju küll teinud hoolsat ,4^odutööd"
lugedes vastavat kirjandust, kuid
praktiline kogemus...
Taas Torontos neliteist päeva
hiljem, võisime aga ühiselt nõustuda,
et möödunud paarist nädalast
OÜ kujunenud prismaatüine
ieiuretk:
Järgnev tagasivaade elamusrik-kaüe
päevadele on ühtlasi tribuut
reisikaaslast^le ja grupijuht pastor
K. Raidlle, kes kiiresti sulasid
ühiseks, \^ga m^ldivaks pereks..
ILME REGINA
na. Kuid katoliikliku Pemu ja
Lima kirikud pole 'kaugeltki tühj
a d — n i i kõnnime vaikselt, et
mitte segada arvukaid moodsaid
liünalasi, kes osa võtavad keskpäeva
teenistusest. Vastandina kiriku
pühalikule süngusele on peaväljak
— Plaza de Armas — kirgas
oma puna-roosade cucardas-õitega.
Klõpsütame esimesi värvi-fihne.,.
Presidendi Palee, kus
asub praeguse militaarse valitsuse
tuum, on tihedalt piiratud šä-delevais
kiivreis valvesõdureist,
kel pole aga midagi sõbraliku pildistamise
vastu.
Otselend \Torontost Lima'sse
(ligi 9 timdi) oli sujuv ja maandudes
tervitas meid Peruu hilis-suvehommik.
(Peruu suvi kestab
dets. — aprillini, keskmik' ^tem-peratüuriga
25°C). 'Kusagil haugatas
koer, taamal kirj^ kukk. See
viimane tundus -üsna loomulikuna
kui meenutada, et ikukevõitlüs —
veel hispaania koloniaai-ajast pärit
komme — on moodsas Lirnas
võrdselt populaarne härjavõitlusega!
Peale lühikest ipuhkust ja meeldivat
einet hotellis, valmistusime
tutvumiseks selle Andide embuses
lebava suurlinnaga (ca 2
milj.). Puhtas ja avaras bussis
(nü (tunduvalt erinev kohalikest!)
ootasid sõbralikud ja -ülitähelepa-neläkud
güdid Aimande ja Beat-riz.
Nende rohke. informatsiooni
saatel libisesime Lima suurlük-lujsesse
piki avaraid aiHeesid ja
vanalinna kitsaid, koloniaal-aj astu
(tänavaid. Lima rajati hispaania
vallutaja Pizarreipoolt Peruu pealinnaks
ja kultuuriliseks keskuseks
ajai. kui New York polnud
palju suurem väikesest külast
(16. saj. algpoolel). Niisiis, tra-ditsiooniline
esimene külastus
avarart;e dimensioonidega suurki-rlkusse
— La Catedral — kus
puhkab Pizarre põrm. Ka juhitakse
tähelepanu siin peenelt nikerdatud
koori-istaneile, mis niäära-tud
kolohiaal-ajasitu asekimingai-le
ja kohalikele auameti idandvai-le
isikuile. Tänapäevaü peagu tarvitamata,
dakoreerivad nad ka-
ImraaÜ aatükse kmistiväärtuse-
Vaevalt on -buss jõudnud teha
käänaku ja oleme Lima vanimas
ja vaeseimas linnaosas. (Toronto
,.,Cabbage4own" timdub selle
kõrval luksusena!). Peale Teist
maailmašiõda on süa teikkuiud
veal eriline pikendus: piki Andide
nõlvakuid ronivad hütt^elamud
(„barriadas") igas võimalikus
konstruktsioonis. Paljud neist on
koduks indiaanlastele, kes rändavad
sierradest suurilinna. Ja ehkki
sõit peatselt jätkub piki avaraid
avenüüsid, jääb meelde midagi
rusuvat rasket. On järsku
väga kerge mõista seda lootusetut
nukrameelsust, mis nii sageli
avaldub peruu poeetide loomingus
«^esar Valleja, näit.).
Lima arhitektuuris kajastuvad
pidevait ja käsildies ajalooline
minevik ja moodne olevik: lui on
ŽCi-ne korruseline hoone haridusministeeriumiga
kõrvuiti Lõ(una-ÄmÄerika
vanima iülikooli San
Marcos'ega; siseõuedega koloni-aalmajad
vahelduvad moodsate,
pastell-värvilište korterimajade-ga.
Rohkearvulised euroopa autod
(Volksv^agen, Volvo) hästi-süluitatud
teedel kõnelevad tööstusest
ja kaubandusest, samuti
pidevad välisfirmade reklaamid.
Residentaikud eeslinnad (San
Isidre, Mirafleres)) villade, irri-geeritud
aedade ja basseinidega
jätavad 'kummalise mulje oma
alati juuTde4cuuluvate kanadega
eesõuel. Lo mõdeme, lo dlnami-co,
io fantastico...
Sügavalt eukaliüptuste pargis,
Lima idaosas, -peitub 'kuulus kul-lamuuseum
— Museo de Oro del
Peru. üle 6.500 välijapaneku esitavad
nii incade kui pre-incade tsi-vüisatsioone;
viimastest eriti
Moohica, Chimu ja Vious jõudsid
kõrgele tasemele. Polütiline terviklikkus
leidis aga aset amult
sajand enne hispaanlaste valhita-Ätrheoioagilises
Ka järgnevat reisipäeva* jätkame
peruu rikkaliku ajaloolise pä^
randi jälgedel. Sõites piki Coitre-tera
Gentral'i 1% km. Limast,
leiame arheoloogilise Pumchuco,
Siin on restaureeritud kohapealse
P^üm suur-majapidamine. Imetleme
moodsana tunduvat plaani:
avarad eluruumid, söögituba ja
magamistoad avausega pesuruumi
ja tarvilisse kõrvalruumi! Süs
jköök ruumikate varukambritega.
Toileae^ist loomadest on elava
näitena asula ümber nü laamasid
kui siledanahalisi väikesi koeri
(„AHccos"). Viimaseid itarvitati
lihaloomadena. Lähedälasuv
muuseum pakub (täiendavaid näiteid
rüetusest, .peenekoelistest
kangastest, keraamikast ja kohalikest
kommetest (matuseritaal,
jne.).
Kuid tagasi olevikku. Meid ootab
haruldaselt maitsev kanapraad
lähedalasuvas Granja Äzul
restoranis. Kunagi ühele shveitsi
perekonnale kuulunud 'farm on
ümberehitatud tulutoovaimaks
otstarbeks, säilitades sealjuures
meeleolukuse ja .talupoeglikult
•tahumatu elegantsi. Jalutame lilledega
-palistatud aiateedel ja
klõpsütame fotoaparaate. õhk on
tiine lindude vidinast ja kirjuist
liblikaist...
ienniikel Iile Äiididii
lumiste flppycle
Peruu-^päevade kõrgpunkt oli
aga Cuzco ja Machu-Picchu retk.
Esimesse toimus lend .üle Andide
lumiste tippude (1659 km.. Limast);
teise rongisõit püsi kärestikulist
Urubamba jõge (112 km.
Ciizeo'st). Kõrgel Cuzco*s 3.400
m. ü. m.) üllaitas iopsaikas taimestik
ja roheline erksus. Mõnus
jahedus. Ja oli lõbusale tõigaks,
et meile siin otsekohe ja pidevaüt
serveeriti stimuleerivat coca-^teed,
mis kirendavat bioloogilist kohanemist
lükudes harjumata kõrguses.
• • •
(Järgneb)
Reserveerige kõikidele üleilpo©!
Lähemaks informatsiooniks:
191 Egliaton Ave. E , Toronto, Ont. M4P I K l
Tel. (416) 485-9437
0 Endel Kdllde, Washingtoni ülikooli
rahvusivahelise .majanduse
professor Šeattles, tähistas oma
60-aastast sünnipäeva. • Endd
Kolde, parist Väike Äarjast, lõpetas
Stokhgilmi HandeOshögsko^
la aastal 1947. Saades stipendiumi
ÜSA-sse, doiktoreerus ita Washingtoni
ülikööKs, Jtiis te nüüd on
õ
Baltimore EVÜ, mis haamb
oma koosseisu Marylandi o^rii-gis
elunevad eesti sõjamehed, pii-hitses
oma 25. a. juub^t. üliing
asutati 9. veebruaril 1952. aastal.
Asutamiskoosolešku. kutsus kokku
II maailmasõja idärindevõitleja
Johannes Pedak, Ices oli saabunud
USA-sse Saksamaalt, kus ta
oli olnud EVÜ-de keskjuhatuse
abiesimeheks.
Marylandi EVtJ tegevus on ula^
tuslik. Aruanded .on näidanud
EVÜ meeste töötulemusi iühis-kondlikul,
abistamistöö, välisvõitluse
ja muudel alladel. EVÜ
esimehena tegutses Karl Ainson
kuni surmani. Pärast teda on olnud
esimeheks August Kuklane.
Lisaks eelp(k)lnimeta.tiule^ on ju-haituse
liüanetena tegutsenud
Hain Ainson, Evald Järv, Kaljo
Popp, Jüri Maiste, .Heino Tuisk
ja, Armin Morgen;
Erüisit rõhku on jrannud EVÜ
välistegevusele ja suur on nende
demonstratsioonide ja protesti-marsside
arv nü Baltimpres kui
Washingtonis, k i ^ EVÜ meeste
kä^ on lehvinud E ^ t i sini-must-valge
rahvuslipp nü rivis kui aUr
tribüünil. EVÜ esindajail on tulnud
korduvalt esineda kõnad^
demonstratsioonidel, raadios ja
televisioonis.
Juubeliaastal cm EVÜ Marylan-dis
^Imehieks ksv. August Kukla-ne,
abiesimeheks Rein Kreek,
laekuriks Hugo NÖmm, sekretäriks
Juhan Maiste, välts-asjadie
sekretäriks Johannes Pedak,
seltskondlike ja tehnilfete alade
korraldajaiks August Kreek^ j
Aldo Lepper. Liikmeteks õn kaas-'
võitlejad nü Vabadujssõ-jast, II
maailmasõj^t ikui ka ÜSA armee
veteranid K o r ^ ja Vietnami sõ-:
dadest. Seltsikondailm ala korraldamine/
toimub EVÜ naispere
kaastööl. Juubeli tähistamine toimus
Baltimore Eesti Majas pidu-
I t a atetus^cõosvübimisega.
ADVOKAADID
m
9 0 f>
(Algus lk. 2)
AJDVOKAAT-NOTÄR .
1912, Royal Trost Tower,
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P . O . 326, Toronto
Ont (Bay & King) M5K IK?
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
Chartered AccoimtoS
725 Don aiiHs Rd. SoIte 402
Dan Mills, Ontario
483-6308, 429-4944
Peale N. Lüdu ja USA saatejaa-made
tegutsevad veel teised väga
suured selle laadilised saatjad. Nii
toimuvad väga ulatuslikud saated
Raadio Pekingilt ja Albaania Raadiolt.
Ka Rootsil on välissaated,
aga need ei ole eriti arvukad.
N.Lütön ameeriklastelt nõudnud,
et nad sulgeksid oma Müncheni
jaamad Sellele olevat ameeriklased
vastanud, et neid saateid
ei vähendata enne, kui on toimunud
tegelik relvastuste vähendamine.
Ameeriklased arvestavad, et n^nde
sõjaiüse valveoleku Inlud ja sõjaväelised
väljaminekud suureneksid,
kui nende Müncheni saated
lõpetaksid oma tegevuse.
Mõeldav oleks, et ÜSA vastutasuks
oma Münchem saadete lõpetamisele
võiks nõuda vaba informatsiooni
vahetust Ma-Euroopa ja
Lääne-Euroopa rükide vahel.
Sellest olukorda N. Liit oma
praeguse riigikorra juures ei saa
lubada. Järelikiit kestab raadiolainete
sõda eetris edasi ka lähemas
tulevikus. / .
EPL/MR..DO;:'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 26, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-04-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770426 |
Description
| Title | 1977-04-26-07 |
| OCR text | Nr. 31 ¥ Ä B A E E S T L A N E tefeiptoal, 26. m 1% '/?>/••; ii ORONTO EFON 488-1701 EJL 533-8122 Shee SciioR f., Toronto 4, Ont. '•>»H":-K-;":-:-H«.j k sell on?;'" klient, Nick-poisi )ik arved." rikkad sugula-kui rikkad aga 1 kiili ei paista ole-linnas mitu suurt Floridas olevat tal oli vanasti ehitas-laia kaarega ette- Ikiill pensionil/' lis ta teine nimi Ikievat. Siis tõi ta Vito Papanini. Kas See nimi ajas veidi vilistama, sell on valmis suu- . Vito Papanini oli astad tagasi üks ima test ehitusette- •Itosinat korteri- |hitas. Ja tal ei ol-ät tööüsteproblee- ' lud tema majade 'ikima, ega tulnud -ures streikijad te- Ima. Olin kord ühe jures asja uurimas i unioni-organisee- •ata vigaseks kuk- • et ta polevat pä-vaid olevat ted&e liigutelt allavlüka- Lilt ei saanud keegi Ja seli ise üt!es siis kukkus. Et oleleks ja nägu ka baõnn oli siiski, et [pealt ei juhtunud peks olnud, head ae- ! Nii et hästi oa, (Jär^aeb) .1 Vana kamraad Kalju Jõgi saab niaikuu esimesel päeval 50-eseks. See võtab omalgi päevi lugema; Alles iklva oli poisikeseohtu noor-m. ees. kes armastas kalal käia ja kaarte mängida — ja nüüd juba poolsada aastat täis..nii et pole arugfi saanud. Eks aeg läheb kiiresti, mis?. No nü see paistab. Aga mõnikord läheb väga aeglaselt ka. Nagu näiteks siis, kui pead, õppeväljakul niah\i tegema või vangilaagris. läbi traattara välja vahtima, endal kõhunahk näljast selgroo külge kinni kasvamas. Seda oleme me enamasti kõik lä,bi teinud, mehed ja poisid kes samas aastalräigus sündinud — 1927. See oli Eestimaa vürnane mopiaasta. Selles aastas noorukid korjati kõkkii Pirita Kosele, Kiviõlisse, Jõhvi, Pärnu ja hiljem Kuramaale. Mõned ^äid'. sirina, mõned said siia. Vintsutada said nad kõik tublisti. Mõned käivad praegugi veel vahetevaher koos, et vanu asju meelde tuletada, teised tahaksid neid parema meelega ära unustada. Kalju on kok-kukäiate kambas, isegi nende organiseerija. Sel' hilissuvel, septembri kuus, l^avatsebita koos teist® veel allesjäänud kamraa-didega suuremat sorti kokkukäi-mist korraldada, kus terve aastakäigu 50-ndat sünnipäeva pühitsetakse. . Endal tal saab natiike varem poolsada täis. Selle ajaga on taJ hulga ameteid olnud — mõned ra-ha- ametid,' teised auametid. Au, ametite poolest on ta mitmekordse Talinna linnapeana tuntud, Karavani aegadest, olgugi et ta on tegelikult Tartu poiss. Aga Eestimaa on ju nü väike, jõuab seal alati maakondade järgi käia? Ka on ta Lennm^Poiste' Klubi as-jam. 8es, see tähendab esimees ja asja-ajaja. Kui asjast midagi tuleb, siis on see kindlasti tema teene. Peale selle, on ta veel laiu lum^, naljamees ja jutumees, 'Kui selliseid mehi rohkem oleks, süs kodimiaa 8.sjad seisma" ei jääaks, ei siin ega mujal. Tema kangest vaimust räägib see, et kui t^ juba 8 aastat Inglismaalt ära oli. Kanada suuremas sadamalinnas, ei olnud kõik veel kindlad, et ta tõesti läinud, oli. Käisin mõned aastad tagasi Leicesteri Eesti^ Majas ja küsisin Kalju Jõgi järgi, öeldi::Ta pole paar kuudi enam sün käinud, et ei tea, kaš on haigeks jäänud või ära kolinud?" See oli peale seda, kui ta juba aastakümne Ka-nadamaal oli veetnud. Nii et iga asi'tuleb omal ajal või nõks hiljem, enamasti nõks hiljem. Nii ka L^srmuväe Poiste asjamehele asja-tunnistus. Aga parem hilja kui mitte üalgi. Seepärast head sün-dinüse päeva Sulle, saa siis jälle vanömafes ja targemaks ja jõua veel kord peeste kilda. k R V I T I N I TS ToroRt® Eest 3egake©r südamlikult kõilci peolisi, kes roh-k^ rvulise osavõtuga võimaldasid 26. märtsil toimunud Lõbust Lau-päeva- õhtu head kordaminekut. Erilist südamliklai tänu avaldame järgnevatele, firmadele, kes lah-kelt annetasid väärtiislikike esemeid loterü heaks: Design Products, Gardenia Flower Shop, Home of Shoes, H. later & CJo. Ltd., R. Pilvet JeweUers, Poko Meat Products, Danfprth Ave., PoliO Meat Products, Mt. Pleasant Ave., Ratas Optick &: jev^redlers, Rooneeims Bakery. ; JUHATUS Montreal Toronto Vancoaver SudbBiry | Thunder Bay Sault Ste. Marie Talvik. Suvek. ./ % - Talvek.- | Suvek. Taivek. Suvek. Talvek. „ ; $••;.:. Suvek. 1 Talvek. ^ 1 ^ Suvek. Talvek. . ..• Suvek. j 790 •,.790 . 867 867 1069 1069 868 1 868 916 916 898 898 409 499 439 529 539 629 461 551 474 584 751 844 794 887 903 1 996 855 948 821 914 821 i 914- 515 ' - i 629 540 653 629 758 619 733 569 .683 1 569 683 441 495 • 465 • 519 555 624 •.. 545\ : 599'- : 495 549 495-::; •;:549:.; 405 503 429 527 . 519 632 1 509 607 459 557 459 . 557 Talvekuudel: 15. 9. — 14. 5. kõik hinnad (väljaarvatud APEX) Talvekuudel: 1. 9. — 31. 5. APEX-hinnad * Lennnhinnad vajavad valitsuse kinnitust KSigisf liicsliiimetcifyd linnadesl' fiss@. Suvekuudel: 15. 5. — 14. 9. kõik hinnad (väljaarvatud APEX) Suvekuudel: 1. 6. — 31. 8. APEX-hinnad @maT@isebyr§09ca võe @t§@ meiega alblevcsl 8 King st. Easti Toronto, Ont. M5C 1B5 Tel: (415) 362-1511 625 President Kennedy Ave. Montreal, P.Q. : Tel: m 1-3720 Kui lumetuisk Torontos 16, märtsil püüdis taliharja hoida, kogunes Maltoni lennujaama grupp eestlasi, et ühiselt alustada puhkusereisi Lõuna-Ameerikasse. Reisiplaan hõlmas nelja riigi kü-lastanüst: Peruu, Ekuador, Kolumbia ja Mehhiko. Kuna enamikule meist oli säärane reis esmakordne, valdas meid kõiki pisut ebamäärane ootusärevus. Olime ju küll teinud hoolsat ,4^odutööd" lugedes vastavat kirjandust, kuid praktiline kogemus... Taas Torontos neliteist päeva hiljem, võisime aga ühiselt nõustuda, et möödunud paarist nädalast OÜ kujunenud prismaatüine ieiuretk: Järgnev tagasivaade elamusrik-kaüe päevadele on ühtlasi tribuut reisikaaslast^le ja grupijuht pastor K. Raidlle, kes kiiresti sulasid ühiseks, \^ga m^ldivaks pereks.. ILME REGINA na. Kuid katoliikliku Pemu ja Lima kirikud pole 'kaugeltki tühj a d — n i i kõnnime vaikselt, et mitte segada arvukaid moodsaid liünalasi, kes osa võtavad keskpäeva teenistusest. Vastandina kiriku pühalikule süngusele on peaväljak — Plaza de Armas — kirgas oma puna-roosade cucardas-õitega. Klõpsütame esimesi värvi-fihne.,. Presidendi Palee, kus asub praeguse militaarse valitsuse tuum, on tihedalt piiratud šä-delevais kiivreis valvesõdureist, kel pole aga midagi sõbraliku pildistamise vastu. Otselend \Torontost Lima'sse (ligi 9 timdi) oli sujuv ja maandudes tervitas meid Peruu hilis-suvehommik. (Peruu suvi kestab dets. — aprillini, keskmik' ^tem-peratüuriga 25°C). 'Kusagil haugatas koer, taamal kirj^ kukk. See viimane tundus -üsna loomulikuna kui meenutada, et ikukevõitlüs — veel hispaania koloniaai-ajast pärit komme — on moodsas Lirnas võrdselt populaarne härjavõitlusega! Peale lühikest ipuhkust ja meeldivat einet hotellis, valmistusime tutvumiseks selle Andide embuses lebava suurlinnaga (ca 2 milj.). Puhtas ja avaras bussis (nü (tunduvalt erinev kohalikest!) ootasid sõbralikud ja -ülitähelepa-neläkud güdid Aimande ja Beat-riz. Nende rohke. informatsiooni saatel libisesime Lima suurlük-lujsesse piki avaraid aiHeesid ja vanalinna kitsaid, koloniaal-aj astu (tänavaid. Lima rajati hispaania vallutaja Pizarreipoolt Peruu pealinnaks ja kultuuriliseks keskuseks ajai. kui New York polnud palju suurem väikesest külast (16. saj. algpoolel). Niisiis, tra-ditsiooniline esimene külastus avarart;e dimensioonidega suurki-rlkusse — La Catedral — kus puhkab Pizarre põrm. Ka juhitakse tähelepanu siin peenelt nikerdatud koori-istaneile, mis niäära-tud kolohiaal-ajasitu asekimingai-le ja kohalikele auameti idandvai-le isikuile. Tänapäevaü peagu tarvitamata, dakoreerivad nad ka- ImraaÜ aatükse kmistiväärtuse- Vaevalt on -buss jõudnud teha käänaku ja oleme Lima vanimas ja vaeseimas linnaosas. (Toronto ,.,Cabbage4own" timdub selle kõrval luksusena!). Peale Teist maailmašiõda on süa teikkuiud veal eriline pikendus: piki Andide nõlvakuid ronivad hütt^elamud („barriadas") igas võimalikus konstruktsioonis. Paljud neist on koduks indiaanlastele, kes rändavad sierradest suurilinna. Ja ehkki sõit peatselt jätkub piki avaraid avenüüsid, jääb meelde midagi rusuvat rasket. On järsku väga kerge mõista seda lootusetut nukrameelsust, mis nii sageli avaldub peruu poeetide loomingus «^esar Valleja, näit.). Lima arhitektuuris kajastuvad pidevait ja käsildies ajalooline minevik ja moodne olevik: lui on ŽCi-ne korruseline hoone haridusministeeriumiga kõrvuiti Lõ(una-ÄmÄerika vanima iülikooli San Marcos'ega; siseõuedega koloni-aalmajad vahelduvad moodsate, pastell-värvilište korterimajade-ga. Rohkearvulised euroopa autod (Volksv^agen, Volvo) hästi-süluitatud teedel kõnelevad tööstusest ja kaubandusest, samuti pidevad välisfirmade reklaamid. Residentaikud eeslinnad (San Isidre, Mirafleres)) villade, irri-geeritud aedade ja basseinidega jätavad 'kummalise mulje oma alati juuTde4cuuluvate kanadega eesõuel. Lo mõdeme, lo dlnami-co, io fantastico... Sügavalt eukaliüptuste pargis, Lima idaosas, -peitub 'kuulus kul-lamuuseum — Museo de Oro del Peru. üle 6.500 välijapaneku esitavad nii incade kui pre-incade tsi-vüisatsioone; viimastest eriti Moohica, Chimu ja Vious jõudsid kõrgele tasemele. Polütiline terviklikkus leidis aga aset amult sajand enne hispaanlaste valhita-Ätrheoioagilises Ka järgnevat reisipäeva* jätkame peruu rikkaliku ajaloolise pä^ randi jälgedel. Sõites piki Coitre-tera Gentral'i 1% km. Limast, leiame arheoloogilise Pumchuco, Siin on restaureeritud kohapealse P^üm suur-majapidamine. Imetleme moodsana tunduvat plaani: avarad eluruumid, söögituba ja magamistoad avausega pesuruumi ja tarvilisse kõrvalruumi! Süs jköök ruumikate varukambritega. Toileae^ist loomadest on elava näitena asula ümber nü laamasid kui siledanahalisi väikesi koeri („AHccos"). Viimaseid itarvitati lihaloomadena. Lähedälasuv muuseum pakub (täiendavaid näiteid rüetusest, .peenekoelistest kangastest, keraamikast ja kohalikest kommetest (matuseritaal, jne.). Kuid tagasi olevikku. Meid ootab haruldaselt maitsev kanapraad lähedalasuvas Granja Äzul restoranis. Kunagi ühele shveitsi perekonnale kuulunud 'farm on ümberehitatud tulutoovaimaks otstarbeks, säilitades sealjuures meeleolukuse ja .talupoeglikult •tahumatu elegantsi. Jalutame lilledega -palistatud aiateedel ja klõpsütame fotoaparaate. õhk on tiine lindude vidinast ja kirjuist liblikaist... ienniikel Iile Äiididii lumiste flppycle Peruu-^päevade kõrgpunkt oli aga Cuzco ja Machu-Picchu retk. Esimesse toimus lend .üle Andide lumiste tippude (1659 km.. Limast); teise rongisõit püsi kärestikulist Urubamba jõge (112 km. Ciizeo'st). Kõrgel Cuzco*s 3.400 m. ü. m.) üllaitas iopsaikas taimestik ja roheline erksus. Mõnus jahedus. Ja oli lõbusale tõigaks, et meile siin otsekohe ja pidevaüt serveeriti stimuleerivat coca-^teed, mis kirendavat bioloogilist kohanemist lükudes harjumata kõrguses. • • • (Järgneb) Reserveerige kõikidele üleilpo©! Lähemaks informatsiooniks: 191 Egliaton Ave. E , Toronto, Ont. M4P I K l Tel. (416) 485-9437 0 Endel Kdllde, Washingtoni ülikooli rahvusivahelise .majanduse professor Šeattles, tähistas oma 60-aastast sünnipäeva. • Endd Kolde, parist Väike Äarjast, lõpetas Stokhgilmi HandeOshögsko^ la aastal 1947. Saades stipendiumi ÜSA-sse, doiktoreerus ita Washingtoni ülikööKs, Jtiis te nüüd on õ Baltimore EVÜ, mis haamb oma koosseisu Marylandi o^rii-gis elunevad eesti sõjamehed, pii-hitses oma 25. a. juub^t. üliing asutati 9. veebruaril 1952. aastal. Asutamiskoosolešku. kutsus kokku II maailmasõja idärindevõitleja Johannes Pedak, Ices oli saabunud USA-sse Saksamaalt, kus ta oli olnud EVÜ-de keskjuhatuse abiesimeheks. Marylandi EVtJ tegevus on ula^ tuslik. Aruanded .on näidanud EVÜ meeste töötulemusi iühis-kondlikul, abistamistöö, välisvõitluse ja muudel alladel. EVÜ esimehena tegutses Karl Ainson kuni surmani. Pärast teda on olnud esimeheks August Kuklane. Lisaks eelp(k)lnimeta.tiule^ on ju-haituse liüanetena tegutsenud Hain Ainson, Evald Järv, Kaljo Popp, Jüri Maiste, .Heino Tuisk ja, Armin Morgen; Erüisit rõhku on jrannud EVÜ välistegevusele ja suur on nende demonstratsioonide ja protesti-marsside arv nü Baltimpres kui Washingtonis, k i ^ EVÜ meeste kä^ on lehvinud E ^ t i sini-must-valge rahvuslipp nü rivis kui aUr tribüünil. EVÜ esindajail on tulnud korduvalt esineda kõnad^ demonstratsioonidel, raadios ja televisioonis. Juubeliaastal cm EVÜ Marylan-dis ^Imehieks ksv. August Kukla-ne, abiesimeheks Rein Kreek, laekuriks Hugo NÖmm, sekretäriks Juhan Maiste, välts-asjadie sekretäriks Johannes Pedak, seltskondlike ja tehnilfete alade korraldajaiks August Kreek^ j Aldo Lepper. Liikmeteks õn kaas-' võitlejad nü Vabadujssõ-jast, II maailmasõj^t ikui ka ÜSA armee veteranid K o r ^ ja Vietnami sõ-: dadest. Seltsikondailm ala korraldamine/ toimub EVÜ naispere kaastööl. Juubeli tähistamine toimus Baltimore Eesti Majas pidu- I t a atetus^cõosvübimisega. ADVOKAADID m 9 0 f> (Algus lk. 2) AJDVOKAAT-NOTÄR . 1912, Royal Trost Tower, Toronto Dominion Centre Postiaadress: P . O . 326, Toronto Ont (Bay & King) M5K IK? Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus Chartered AccoimtoS 725 Don aiiHs Rd. SoIte 402 Dan Mills, Ontario 483-6308, 429-4944 Peale N. Lüdu ja USA saatejaa-made tegutsevad veel teised väga suured selle laadilised saatjad. Nii toimuvad väga ulatuslikud saated Raadio Pekingilt ja Albaania Raadiolt. Ka Rootsil on välissaated, aga need ei ole eriti arvukad. N.Lütön ameeriklastelt nõudnud, et nad sulgeksid oma Müncheni jaamad Sellele olevat ameeriklased vastanud, et neid saateid ei vähendata enne, kui on toimunud tegelik relvastuste vähendamine. Ameeriklased arvestavad, et n^nde sõjaiüse valveoleku Inlud ja sõjaväelised väljaminekud suureneksid, kui nende Müncheni saated lõpetaksid oma tegevuse. Mõeldav oleks, et ÜSA vastutasuks oma Münchem saadete lõpetamisele võiks nõuda vaba informatsiooni vahetust Ma-Euroopa ja Lääne-Euroopa rükide vahel. Sellest olukorda N. Liit oma praeguse riigikorra juures ei saa lubada. Järelikiit kestab raadiolainete sõda eetris edasi ka lähemas tulevikus. / . EPL/MR..DO;:' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-26-07
