Vaba eestlane , May 14, 1981

              VABA E E S T L A K E ndJEp^PTC l i . ^ s l 1551 - Tbursday, May X4, 1^1
F Ä B Ä D E E S S H J O T E H Ä Ž L E K Ä K D JÄ
¥ A B A
VitLJAÄNDJÄ: O/Ü Vaba E^iaöe, 135 Tecfflsseöi St T<
PEATOIMETAJA: Sari A m
TOIMETAJA: HSBQSS 0)a
PC^TIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Tarofö^-o Ožst MlU Sfiž?
TELEFONID: tois^tas talitas (teüsassd, kaalstosÄl
' ^speditskKSl) 364-7S73
TELLIMISHINNAD Ksiadas: aastas $3a—, p o o l a a ^ $21.— ^
ja v&sraadaafitas $17/—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kssadat: a^tas $42—, poolaas­tas
$23-^ Ja 7e®"aiKiaastas $12^/ aastas
^7.—, poolaastas ja 7©erandaastas $18^ .
L S N N U P O S T I G Ä ülem^e-masde^: aastas $7S^,
$38— ja ve^aedaastas $20.—
A-a(^€ssi muödatus 50 c.tJfeiksnmbri hm^
' FREE E S T O N J ÄN
Publi&bsd by Free Estonian P u b l i k Ltd., 1S5 Tecumssth ^
TortÄit© . Ont. M6J 2H2
Prantsmraaal möõdxjnud puha* Mitterand sai napilt Jüüa, kuid sai
päeval toimunud preydendlvalimls- üljatuslikulf 49,2 protsenti äraan-tel
luhtus see; mida paljad seake tud häältest,
tal Md
fi4dettt tejuid BrezhaeV, keüele
ki!;:i£iufi; JV ab-yAui^
m v<iimf taH ayallkkiise et­te
stmr^^aelke
l i i t tömfmb^ Wia-^
20i^Ö veöe sõdtHit — mida pa-rafrxcdtfcstUe
(>B±al! pooH vastnta-ge
Idä-Bi^rfimis ii&ides jä ynmtas
sõdttfite vSf|avimükrfe l i i k s , et
N» yidä v a l i k s ori otsustanud
Ma-Sal^maalt vaija
Ett^paaek xM ahvatler ja
pajil lääfieriikide šõ^* ja fahueks^
^ M i d {^id mordm
da verielajitfele; neude suurt rabu-ämastavat
z b e i ^ mis
gi f^bkem Šöbeli rahuauhinna jä*
reie iäri Iisraeli peaministri Me-
Vana ja uus Talliim. \>nf. oknpn=iooiii ajal TallüiEa rajatud Viru hoteU (paistab kahe t«rm vahelt) a gobi nachem B ^ ^ i lubadused Kesk-arhitektuurüiselt
Eesü p^^liima vanade toniMega Viru tänava! M g u see Ä u b juuresolevalt pildilt. ranu soirmmiseks.
•^^ ^ On sjiski ka neid: kes pidasid
^ seda suurem eelset pakkumi-^t ve-
~ — — — — ™ aelaste tavaliseks peftemanöövriks.
miülhtid minevikus iäänemaaiima
ninapidi vedamJieks pidevalt. oli
rake-ndatud. ^Vagu ^ nüüd on selgu-,
nüd| oli nendel kahtiel^ j3 limb-;
usust ihajaratud poliitilistel vaatleja^ ^
tel ning sõjameestel; õ i ^ s ye-nelased
viisid k-uli suure kisa ja
benoni traegikei tingitud kristlöste ja muhameedlaste
tati, kuid tegelikult toodi need
Kristlasest president SarMs on _väija vaherahu, sellejärel jälle uue. y^^^ ^^-^ ^ ^ j ^ j-^y^ ^^^^^j
siiski Liibanoni armee ülemju- kuid need olid lühikesed j a võitlü- mõningate, andmete kohaselt ula-hataja,
kel on õigus nimetada või sed on uuesti lõkkele löönud, t^iues ^us nende ..reir" ainult ühele jaa-valländada
kristlikku ülemjuha- hävitust j a ohvreid rahvale; mavahele. Ida-Saksamaalt on lään-tajat
kindral Viktor Khuri. Liibanonis on veel kolmas tugev ^e saabunud tunnistajaid, kes ütle-
President Sarkis on k a rahukait- armee, rais koosneb Palestiina et vene punaarmee tankid
juhataja. Teda ni- vastupanuliikumise partLsaDiQeS|t, saabusid iuba Jahk-umisDäeva"
BEIRUT — Kümnete eriarme^ede sõda üksteise vastu muudab Liibanom olukorra pea käraga 'Ida-Saksamäalt Wittenber-sõdfureid
ja
filme, kui-
_ jaamades ron-
^%ai lüüa ning'tema asemele a^ös munistide vahel ning Mitterand j^^skJses, mõlemal pool toa jagavat'nn. rohelist liim, ' gi^^^e paigutati ja mmema sõidu-järgmiseks
seitsmeks aa&taks läks seekordselt presidendi^^^^^
Prantsusmaad valitsema sfjtsisUst tele vastu ilma kommunistidega VaUtsus on katsunud rc^sia uut
Francois Mitterand. Uueks presi- kokkulepet sõlmimata. K u i kom- armeed selle asemele, nis laks
dendiks valitud Mitterandi vali- monistide kandidaat MarchaLs va- laiali kodusõja ajal i&V5 Armee
misvõit ei olnud eriti suur ja seda IJmiste esimeseJ ringil läbi kukkasV moodu.stab praegu vaev cli poble
d saa võtta maallbisemisena, koid siis andsid kommunistid oma foe- endisest koosseisust, aga viimased
.sellest jätkus kui üle 52 protsendi tuse Mitterandile ehkki nae press- sündmused on äratanud kartust, et
valij-^ist andsid oma hääled temale dendi kinnltnse kohaselt tal kom- ka see võiks kristlaste ja müha- seüksuste ülemjuhataja. partisamQeS|juba .JahkTunispäeva
i ja Giscard pidi leppima alla 48 munistidega mingit ametbTdaikok- meedlaste vaheliste vastuolude tõt- metati sellele k})hale Eairo tipp- kes peavad vahetpidamata sõda õhtul roonukute rägisedes suure
protsendi valimiskasti lastud häa^ kulepet ei oimud. • tu samal v i i s i l l a i a l i minna. konverentsil oktoobris 1967. Talle Lõuna-Liibanoni kristlike liibanon- -müra ja kolinaga oma kasärmutes-aega.
Kogu läänemaailm ja ka kom- Liibanoni armee asub rohelisest alluva rahukaitseüksuste ülemaks laste ja Iisraeli juutide vastu. §e tagasi. -
:v:Prantsusmaa poliitilise elu tund- munlstlikud riigid ootavad soure lünist ida pool, kus t a eesmärgiks on veelgi Lübanoni brigaadikind- Palestünlaste kõrval ja koostöös On andmeid, et N . Liidu ülem-jad
ei o5e eriti üllatunud Giscardi pinevusega, millises sounas hakkab takistada kristlastest falangis-.rai Sami el-Khatib, kes on muha- süürlastega tegutseb Liibanoni va- juhatus on vastupidiselt Brezhnevi
kaotuse pärast kana tema pojiiti- Prantsusmaa riigilaev purjetama ^^^^ y^-^^^ gsuyate vasak- raeedlane. sakpoolne ja muhameedlaste ,.rah. väidetele isegi oma punaarmeelas-lisele
karjäärile viimast pä^va uue kapteni johtimisel. Mitterand^^^ Süüria rahukaitse- vuslüi liikumine", müles on paar- te arni Ida^aksamaal suurenda-kaulutavad
kuuIdBised liikusid | i - deklareeris valimiskampaania ajal. vahelisi kokkupõrkeid. väeosad Lübänonis sama seadus- kümmend omaette organisatsiooni, nud ja keegi ei tea praegu täpselt
ba ammu õhus. Paljud eksperdid et võimule saades natsionalseerib r^g^^^ ^^^j ^^^^^ ^^^^j sõjaväeüksused kui Lübanoni SeUega koostöös on olnud ka shia- kui palju on venelastel tanke ja
olid ühel arvamisel ,et Giscard oli ta terve rea suurettevõtteid ja sour» ,pgamiselt muhameedlaste M a - oma armee. Süüri vaütsus võib muhameedlaste organisatsioon at- hambuni relvastatud sõdureid Ida-kaMIemaža
teoreetfliselt tugev ma- panka.sid, suurendab tootasnsjd j a - ^ ^ ^ rahukaitsesse kuuluvad seega öelda, et rahukaitsjad ei põh-• Amal, kes toetab Iraani muha- Saksamaal Igatahes Brezhnev i ' i
jandDsmees, kuid ta ei oSnöd prak- sotsiaalfoetttsi mng võtab smhr\2ksvised. justa Lübanoni kriisi vaid katsu- meedlaste revolutsiooni. viimasel ajal enam rääkinud
. tilise* ela Inimene ega kullalt dase vasto võitlemiseks nigi tee-. rahustada neid, kes ähvarda- Need muhameedi lüüaste vahel'«ma suurest pakkumisest ja nähta
' paindlik poliitik. Ta pidas asjatoi nistmesse tuhandeid msi ametmk-;; Äga need ei olegi süüriased vaid Lübanoni seaduslikku valitšus-
|a lootusetut vöitlttst üha kasvava ke j a töölisi Välispoliitiliselt lobas!' oma sünnipäralt palestünlased, ^ ^ ^^
tööpuodttse vasto ning kommalisel ta edasi jääda tnioks N A T O toe-, Palestiina Vabastamisarmee jQ^gtlased kes on viinud Sarkise
kombel ei sootnod te vajalikko t i - tajaks ehkki ta on mitmel pohol' PLO sõdurid. presidendito^üle. ähvardavad ise
hedat kontakti leida gaolllstidega, mammud, et ta er taha olM Uüenä^^ , , . -^^^-.^^^.^^^ . , , .
kellede,, paljud GlJrdlst peto- riikide hiipiknukMta. Süüria ja nelja teise rahukaitse pra gu o^a tege.ni e mgLVoimu , juseks vana voimujaganuse kusi-nntena
andsid oma hääled Mitte- Kuid MWerandi v51do põhul ei ülesannetes olevate- üksuste sõdu- Falangisfid on näiteks seadnud mus voi välismaalaste moju, see
randile. saa
Kes on OÜS president Francois võlto
Mitterand j a mida on temalt loota praegu täielikult parempoolset
peetud võitlused põhjustavad ka ^^sti on Kremlis selgusele jõutud,
kokkuDõrkeid Iraaki ^toetavate ^t' seekordne pettemanööver ei läi-baathistidega.
^^^^ i^^gi pimedusega löö-
Kas Lübanoni konfliktis on põh- läänemaaUmäs leidub mõni- •
kord nägijaid.
ga mees ning tema poliitilisedl ja kuulutama õued valimised, mis Araabia riigid oma pataljonid ära. President kuulutas 18. aprülil se võimalusi,
tõekspidamised on Heinod üsna tfh- tõenäoliselt toimuvad eelolevas Et Süüria ei oleks täiesti üksi Lu­ti
soori operpalle. Ta on harido- juunis. Nüüd kerkib aga taas esfle banoni rahukaitsjana, saatsid - •, . . • • •. ; . - .- •. . • .
juhtkirju venelaste ökTipatsiooni-jõudade
Tägivällategndest Afganis-tanis
J a rahvusvahelise õigusnor­mide
rikkumisest kõige jänVed
jä Julmemal kujM Näib, et vene­lased
mängivad läänemaailma
unustamisele Ja mälu kaotusele;
mis neid minevikus paljudest tüli-
„ , , kätest asiadest puhtalt välja on
BERL^^• _ Laane-Saksamaale iiõ.m^ou ainult Balti rii-
Koim neljandikku
Äganistani sõdureisf
deserteerunud
mlstuses. 1946. aastal valiti ta juha ouele presidendile suureks prob-parlamenti
ning aasta hiljem oli ta leemiks, kona Prantsusmaa kom-
30-aastaselt Paol Ramadieri valit- monistlik partei on lülitatodsaja-sMses
juba siseminister, tegutses protsendiliselt Moskva liinile ja
selt jurist |a alustas oma poliitilist koostöö loomise vajado riigid oma valve all ole- ^ ^ l A j »»|:L|^a
karjääri varakult Teise maailma- nistidega, eriti koi kom monistide vad PLO üksused üle piiri Liibano- -
sõja ajal langes tä sakslaste kätte juht Marchais joba toonitas, et ni, Beiruti valitsus ei \ole kunagi diploffiCIGtlllSed
vangi, koid põgenes tagasi Prant- kommonistid a5ta.sid; Mitterandi ametlikult heaks kiitnud PLO ük- @$i||duS0d hälriVCid
s-osmaale,kos tegutses vastopano- presidenditoolile j a nüüd tahavad .su.ste sealolekut ja taistlasest pre- r
liikomises, kuid oli mõningate nad selle eest ka õues valitsuses sident Elias Sarkis ori nõudnud "^^^^^^^^
andmete kohaselt ka sakslastega ministri kohtade näol õiglast'tasu. seUe pataljoni ära vümist. BALTIMORE - Baltimore aja- saabunud andmeü on ligemale kidel7 miromal aiärvioivälläga
koos töötava V k h y valitsuse ^ee- See kommonistide nõudmine on ^^^^ ^ ^he Sun" avaldab oma veer- ^olm neljandikku Mganistaiü ar- ^ . . - ^ '^ kuid milledest lää^emaail-t
u " a s dL^^^^^^^^^^ g"del 22. aprülil pikema artikU mee koosseisust parast venelaste ,eeoi ei taha enam rääkida,
a ^ " " v l u ^ T S^^^i ™ diplomaatüistest esm< ^^^^etulekut deserteermiud. Suurem^ veel^^r dustest ühendriüddes, maündes, ^sa sõjaväest põgenenud sõdureist^ ^
^ . . . .... , , , ... u et nende institutsioonide tunnusta- ühinenud partisanidega ja jat- Kuid kõik ajalehed ja ajikirja-parasl
seda ka mitme teise vah STI- taidab trooa amiikolt fiiremiist saa- ^^^^^^^ ^^^^^^ g..^.^ ^ ameeriklased juba 40 ^^^ad võiüust maa okupeerinud nikud : ei ole siiski Afganistani
maha matnud.^ K u i suured
nende toimetajad lühi-presi^
äenditoolik kuid sai kindral võivad sattuda kon.mnnis.ide to,- i;;p;\;;;37;-:37 .u^.- armee staabioh^itserüt. keVühtlasi ^ ü ^ n l ^ ? sHs m Ä ^ ä ! ^^
de Ganne'.lt luua Kmd Mrt.eran- du Kremh polutburoo koosolekn- ^ ^^^^.^ ^^ Afganistani 15 miljonis? mate ajalehtede toimetajad peavad
d.e, haaleas 45 p^^^^^^ telanale. Kuna Liibanoni valitsus ei ole f^^ IJ^^ 5^. elanikust elavad kolm hmi neli asju ja sündmusi täpsemalt meeles
latcBt, millest vots järeldada, et ta sim peinivaoKi snnrea Kusimn^v suuteJuie mmgisuguste otsuste te- .. , , ^MfvM N T,,M„ miljonit inimest põgeniku elu. neist ning nende südametunnistus on "T.n ""?Zl'"fZ'f "'t-H' ^ ' " ' f * ' ItoeM aatonda WastogtoS^ P»'"*»»^*^* ™ '-^ mUjonit immest erksam ning nende momaUtunne
da peet. tõusjate tahek, Pnmtsus- ret Ja-nenikide eis^e juhhdele miseks, on armee ikka veel for- " h ä ü ^ b ve«^^^^ '"S^^"»» "^"^ mõnel kõrge tUtUga
maa poluhliseji taevas. Enti kui Francois Mitterand on meeritud vanade seaduste koha- / l , l „• M ^ ^ suurlehe toimPtaW
Kuid Mitilcrand vajas tugeva- minevikus olnnd paradoksaalne selt See tegutseb krhtl.Lroh ""^^^ vi. i sv i o . • c- .
ma. haasi oia po.ii.i.is.e a m U kuju, kes oma .5ek.,p'idamisi sage- j S sel^^ « "'f — i ^ n j ^ ^ s S : ^ " " ^
oonide rahuldamiseks ja 1971. li on muutjiud Ja hüpanud ühel. muhameedlased, LakpSsed, £ f d t r a t m s " -*-<^ - - " ' ^ ' - t üritus- LHK «1^7 . c i a " -
aastal asus ^Prantsusmaa sotsia- oksalt «e.sele naga olukord seda güUria ja palestiinlased suhtuvad ^ e \1 L ^ S d nJ^^^^^^^^ kuhu kutsutakse kogu diplo- te", kes avaldas 22 apriUU oma
«.s .de parte, juh. kohale Ta s5!- on nõudnud. Kas ta suudab Pj^nt- .ellesse kahtlustega. ^^^^^ ^ X f e ' a^vel oma aialdr " " « ^ « ^ " ^ " P - ^ - ^alti Ja N . Liidu kommentaatori Bob Johnsoni su-mis
koostöö kommunistidega ja susmaa juhina jaada truuks ühele nende esinduste arvel oma ajakir- J J „ , - _ „ „ , ; . „ „ „ . , . , . . . . „ .„
läks pärast' president Pompidou kindlale llinOe või hakkab võimul Selle armee üksused on tugejas- jades mürgiseid märkusi. SÕIH t r . f ^nJ^^^ -/Tt •
.surma 1974. aastal jälle vastu nn- püsimiseta koos kommunistidega t i rünnanud P L O üksusi ja ll^ano- Lätlane John Bolsteins, kes töö- f° w "td 'sw T - w ' ' . Öl^ l h. i " rih
»ele pre.,idendivalimistele, kus ta Lääne-Euroopat mineerima, seda ni ohvitserid ja parempLl ed po- tab Washingtonis ühendatud Balti- ' i/^^.^/j^^f '*f^'''^ T T u\T^^T^^
vasta,seks oli parempoolsete kandi- peab paitama talevik. Uitikud väidavad rõhutXlt et nad Ameerika komitees, mainib ajale- "«P f'^ "l?^ « " ^ f ^^"'.'f h„t?'??'/?"'''''''
• * ^ --xl , ' , ' 1 1 i T> • j^^^^^ J rukide välismimsteeriumi esinda- ^^"*^"Sihokivoistlusi vene
võitlevad .palestünlaste'' vastu, hele, et Bai i esindused on rohkem ametlikelVa^U - meeskonna osavõtul,
keda nad peavad välismaalasteks, sümboolsed'', n^de ul.san- ^.^^^^^
Kuigi rm kristlasist ohvitserid deks on elavana hoida Balti n i k ^ e ^.^^ saadiku DobrõniM läh^Sp"h«r^^s^^^
valdavad, et nad ei võitte süür- vägivaldset anastamist mng mitte j ^ . ^ ^ ^ ^ ^ ,^
laste vaid palestünlaste vastu, on lasta kustuda mõtet, et Balti riigid ; ^ • • te^^
siiski kokkupõrked tõmbanud vähe- saavad ükskord jäUe iseseisvaks. ^ - J ^
haaval kaasa parempoolsed falan- Balti diplomaadid ei ole oma olu- satud ka kaks maakaärti^^
gistid Liibanoni sõjaväe poolele ja ^^^rrast tingituna ^diplomaatüises üks kujutab kolbe Balti
süüriased ja vasakpoolseid luba- korpuses eriti aktiivsed, kuid nad-teine nende asendit Euroopa^^
nonlasi"PLO poolele. oo diplomaatide ametlikus nimekir- ;mistus«6v;'^ ' ^ ' , ^ (Järg lk. 3)
Valery Giscardi . d' K. A.
Aidake koosa „VABA EESTLASE" levikute,
[o olfote koosei eesff keefe
säilUamhelel
seffegi
\