Vaba eestlane , April 22, 1982

              Nr. 31 VABA EESTLANE neljapäeval, 22. apriUil 1982 - Thursday, Aprü 22, 1982 Lk. 5
:NSi»
)UYens
ALLAS abi
>]kaasaga
tema ema
I I
P, HARÄI, MEHIS
ITHALi
Inn. USA-s
DRNITAi ESHCA
iY'i
ANDRE
[A HÜÜVE
I KOPPEL
f/KUURMÄN
}LF LIPP
II OLBREI
REINIK
ITOI
NA WILLARD
VOHU
sündinud 23. jaanuaril 1885 Hiiumaal
surnud 18. aprElil 1982 Torontos
„Armastus ei hävi ilmaski"
I Kor. 13:1
]poegEmAR'MSTRAT'p«rekoima^ •
titred: MIRALDA TAMBERG perekomagai
TELMA HOLMBERG
REN ATE MARTEN peifekomiaga
poeg ARTUR EISTRAT perekonnaga Rooteis
ttütar ALMA NURST Inglismaai
p j a abikaasa AILI EISTRAT perekonnaga ][n
ttütrepoeg SILVER HOLMBERG perekonnaga
ttütretütar REET SEHR-MARTEN perekoiimaga
SUGULASED Eestis ja Rootsis
ARMAST USUÕOE JA SÕPRA
„ . . . ning mõistetakse tema armust õigeks,
täiesti muidu lunastamise läbi,
mis Kristuse Jeesuse sees on". Rooma 3:24
MARIE EISTRAT'il
mälestavad Seinas
AADU ja ADA AMALIE ALFRED ESI
POJAD perekondadega
OSKAR ja AKELINE KREPP
HELMUT ja ENDLA RÜDMIK
ÄTit
heinas
Innad EARLE
EISTRAT
TÜRI
VELLEND
ARMAST TÄDI JA VANATÄDI
BERNHARD JÕE abikaasaga
VAIKE KÜLVET abikaasaga
TIIU KOLGA perekonnaga
ARMAST VENDA, MEHEVENDA, ONU, VANAONU JA VANA-VANAONÜ
ts kujunenud PAUL VILU
sündinud 18. aprillil 1908 Hiiumaal
surnud 17. aprillil 1982 Gävle's, Rootsis
ketropolitan Toron-
[traditsioonidega.
reritud personal ja
r. LTD,
Hrector
M4X 1K5
leinavad kurbwses
vend HERMAN abikaasa^ lätete
lapseiapse-lapsega VanGouveris
vend BORIS ja SUGULASED Eestis
OOTAMATULT LAHKUS KALLIS ABIKAASA JA ARMAS ISA;
OSKAR MUNK
Sündinud 6. aprillil 1922 Saaremaal, Kuressaares
Surnud 7. aprillil 1982 Eganville, Gnt. Kanadas
Mälestavad leinas
abikaasa HILBAGAMDE '
poeg MART
ttütarLY
naiseema OLGA MTITELSTEADT
vend HEIMAR Kuressaares
õde HHJA Tallinnas
lo^nq kunstnik
Johonn Kölerisf lea kaameramees on
hea jutuslaja
Terenio o|aMrias Mrieidatakse g. Vääri
27. aprillil kon-aldavad Eesti
Kiijanduse Sõbrad Tartu College'is
kunstiajaloo loengu maalikunstnik
Johann Kölerišt (i82&-1899) ja
eesti rahvusliku kunsti algusest.
Hefereerib kunstiteadlane Eda filiMifÄodl
Sepp. Ta illustreerib loengut diapo- •''«^
sitiividega ICöleri loomingust, M „TorbntoStar'i" nädalalõpu ajakiri „Starweck"
on tehtud kunstniku juubelinäitusel avaldas oma 6.—13. märtsi numbris „Diary of a mad newsroom** ühe
Tallinnas. Selle juurde esitatakse osana loö ,,A good cameraman is a good storyteller".
paralleelnäiteid Kölerile kaasaeg­sest
prantsuse, vene saksa ja '^^^^^ ®^ eestlasest, kelle kaame- päev kaameramehena,
skandinaavia kunstist, samuü eesü ^^^^^ ^aar Ma sain kõrge hinnangu uudiste
skulptoritest August Weizenbergist (Väär). Autor märgib, et Vääril on lugejaüt ja hüjem: sain lisada ka
ja Amandus Adairisonist kuues meel, sellepärast läks see omapoolse teksti, kui näidati mu
Johann Eöler oli esimene eesti- "'^^^'^ veteran-kaameramees fümi. Tegelikult ka NBC näitas mu
soost kunstnik, kes ei salanud ma- ^- Angeles Navy Aero- fümi ja andis mulle kõrge tunnus-ha
oma rahvust, vaid jäädvustas ^^^c demonstratsioonüe, kus ta tuse."
isegi maalidele -^oma kodukandi, ^^^^^ lennuõnnetust. Enamusel kaamerameestel puu­viljani
nime. Ta oli ka esimene vä- ' E. Väär seletab seda juhtumit: dub Vääri kuues m6el või ta üks-liseesti
kunstnik kes töötas Peter- >.Eelmisel päeval olin helikopterid kord-elus-tehtud võte^ aga nad pü-buris,
tsaariaegses verie pealinnas filmimas lihe jutustuse juurde hendavad oma elukutsele palju ar-ja
võttis aktiivselt osa eesti rah- rongide liikumist, mastust, annet ja värvi jutustuse
vuslaste tegevusest, võideldes ko- reaktüvlennuk läks ulgu- rikkusele,
dumaa heaolu ja talupoegade va- ' «^«öda, treenides järgmisel
bastamise eest päeval toimuvaks ilennupäevaks.
Köler sündis" suitsutares vaese ^el hetkel minu püoot üties: „Kat-sauniku
pojana, kuid lõpetas Peter- ^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ ^ün võib
buri kunstiakadeemia 1855. aastal ^"^"^ ^^^^ ohtlütuks". Lennupäev
ja sai hiljem akadeemiku ning pro- Järgmisel päeval ja. mul oH tun-fessori-
tiitlid. Ta maalis portreed ^® • • • Selletõttu ma otsustasm
igaks, juhuks välja minna.
„ E t olla hea, tähendab ka olla
kiire.
Sa pead alati ruttama läbi liik­luse,
võideles ruumi pärast ini-mestega
ja kuna sündmused juh­tuvad
küresti ja etteteatamata,
tuleb õppida puusalt filmimist.
Lõpuks sä pead tulema tagasi mü^
m
kahest vene keisrist ja nende
'ftrekonnaliikmetest, rääkimata ve- Selleasemel, et minna CNE-le, legi aktsepteeritava juurde," ütieb
iie ja baltisaksa aadlikest. Ent Kö- peatusin Bathursti tänava lõ- Väär. „Selles töös on palju pmget
lermaalis ka esimesed realistlikud parve kohal. Asetasm kaame- ning paljud inimesed ei suuda sel-portreed
oma vanematest, suitsuta- .,aegluubüe", kuid ma ei fü- lele vastu pidada."
res elanud vaestest talupoegadest- suuremat midagi demonst- Mõned praegustest televisiooni-orjadest
nin<J valjudest eesti ärka- ratsioonidest. Äkki ühel lennukü, jaamade kaamerameestest on na-misaegsetes^
haritlastest, pannes l^^^^^es 1000 km tunnis paari- gu Väärgi tulnud vana kooli kau^
aluse nü eesti rahvuslikule kunstile kümne meetri kõrgusel Ontario du. Väär ütleb, et. ta läks välja
kui ka eesti rahvusvahelisele kuns- P^""^^*' ^^^^^ ^^^^ ^^^^^ .pruugitud II maaümasõ^
titegevusele Teatavasti esines Kö- Lendur lendas järvele ja põr- jaaegseuudistekaamera j a hakkas
ler ka maailmanäitustel ja oH nn ^^^^^ paarimeetrüist seina. otsima sündmusi. Esimene,\mille
Saksa küi Belgia kunstiühingute ^^^^'^ ^^"^"^ pfahvatus, pimes- ta 1959. aastal müüs CBC-le, ^tõi
jjjgg tav tulepaU, kuid ma jälgisin ka talle sisse $35. Selleks, et kaamera-
-Kunstiteadlane Eda Sepp on lõ- ^^^^^^^ ^^'^ "'^^^^"^ «^^"^^ "^^^
petanud Toronto ülikooH kunstiaja- l^^g^sid rahva hulka saarele. Siis nina" ^^^^^^^^u.
loo fakulteedi, saavutades kaks" "^^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^^^ VRl^alan- ~
gevat.-'^'
GTV mõtles^ et neü on eksklu­siivne
jutustus, 7 j
aga ma olin ainus, kes filmis'ko^
urni. See OÜ minu võidu-magistrikraadi,
Master of Arts ja
Master of Phiiosophy. Ta on kir­jutanud
doktorieksamid renes^
sanss- ja barokk-ajastutest nmg
moodsast kunstist, mis on võimal­danud
tai kunstiajaloo loenguid
.pidada Toronto ja Guelphi ülikoo-.
Iides. E . Sepp on avaldanud artik­leid
kanada kaasaegsest kunstist
Arts Magazine's, kujundanud kana­da
kunstinäitusi ja kirjutanud ka­taloogidele
tekste. Ta on refereeri­nud
eesti kunstist Metsaülikoolis,
Kultuuripäevadel," AABS'i konve­rentsidel
ja slaavi teadlaste konve­rentsidel
ning kirjutanud eesti
kunstist USL4 väljaannetes.
Loenguõhtul on kohal ka üks Jo­hann
Köleri maal Truuvertide
kunstikollektsioonist, 1895. aastal
maalitud parun Unger-Stembergi
portree.
uudiste leidmiseks.;
Praegu oma. 50-ndais aastais ja
CBLT juures tööl, Väär tunnistab,
et hea kaameramees peab kõi­gepealt
olema hea reporter, kes
Jutustab: oma loo kaameraga."
Torontos võib kaameramees tee­nida-
20—30;000 doll. aastas, vaba­kutselisena
rohken^, kuid ta töötab
ka kauem.
Kirjutise juures on neli raami
taUe kuulsust toonud lennuõnnetu­se
fümist ja foto E. Vääris , nagu
teda sageli Toronto, ka eestlaste
sündmustel, on näh);ud,kaameraga
õlal
Kodumaised talgud
Eesti Kodus
Esimene ilus i lm ja soe päikese-,
•paiste avatlesid palju Eesti Kodu
elanikke varahommikul välja tööle
oma koduümbruse kaunistamiseks.
Osavõtjaid oli ootamatult palju.
Kõik pika talve kõnts ja „mä!estu-sed"
rehitseti ja pühiti minema.
Puud põõsad said värsket õhku
maakohendamisega ja puudele an­ti
parem: kuju lõikamise teel. Mu­rule
külvati elustavat väetist. Lille­peenrad
said verevärskendust uue
mullag'1. •
Väikesele riigile tehti kevadpu^
hasius ja nüüd kukub värske vesi
kosest rõõmsalt alla, meelitades
pardid kohale.
Kui nüüd vaadata tasasi pärast
mõnetunnilist ühist ja üksmeelset
tööd. siis oa vahe nagu pilves ja
,päikesei?aistelise üma' vahel. Kõik
tundsid rõõmu tehtud tööst.
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIALS Lm
2044 Yonge St. Toronto,
Ont. M4S 1Z9
(Davisville & Eglintoni vahel)
Tel 487-2147
Paljud eestlased •— majaomanikud,
ei tea
et teen igasuguseid
raud- ga puuaedu
kruntide ümber.
B. RISTMÄGI, tel. 759-6424
Üllatuseks hoolsatele töötajatele
tuli perenaiste poolt kutse kohvile.
Virgad perenaised olid selleks pu­huks
valmistanud 'väga maitsevaid
ia mitmekesiseid võileibu ja kuk­leid.
Kobvi kõrval ei puudunud ka
kapakali ja feised joogid, nagu i k ­ka
muistsetel eesti talgutel.
^ J U H A N ROBERT MARTEN
Sündinud 1955; a. Torontos. Lõpe­tas
Sc ariett IJeights Göilegiate Ins-titutel
1974. a., Toronto Ülikooli
1978. a. Honors Bachelor of Arts
kraadiga ja sama ülikooli aian-dusarhitektina
(Bachelor of Land^
scape Arehitecture) 19S1. a. Töötab
Torontos aiandusarhitektina.