Vaba eestlane , March 22, 1984

              Lk. 2 VABA EESTLANE ^neljapäeval, 22. gjärtsil 1984 — Thursday, March 22,1984 Nr.23
^VABABS EESTLASIE HMLEKANBM
VMJAANDJA: O/^ VabaEesü^e, 1955 LesHeSt D<m Mills,
Ont M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jös, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
dLSpeditsicx)n) 444-4832 •
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $51.~, poolaastas $28.™
ja veerandaastas $15.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, poc^-
aastas $35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressi mmidatus 70 c. t^ksiknumbri Mnd 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD üks toll übel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.
FREE ESTONIA
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St. Don Mills, Ont M3B 2M3
jiitHiniiHiiiiiiiiiiiiiiiiiissniiiiiiiiiiiiiinssiiiiniiUiiiiiiiiiiiiiiiiiiH
Eest! Liit Kanadas esindajate kogu koosolekust osavõtjad. Pildil vasakult esireas Hilja Härm, Vello Ku­bel,
Viktor Rem, Ermi Soomet, Ene Runge, dr. Karl Aun, Egbert Runge, Helgi Kurm; teises reas Leida Pa-jür,
Valdek.PG«olsaar, Joann Saarniit, Jaak Eoandi, Martin Lepik, Eino Kuris,. V. PiigU ja August Nüüd.
Foto: Vaba Eestlane
ei Kanada poliitilisel
areenÜ on mõleniad pooled võft-
Msvaimis järgii^
valimisteks^ mis kõigi eelduste ko-ii^
dt peaksid toimuma käesoleva
aasta teisel po(rf[el Liberaalide
Fead, mis pärast peaminister Tra-deau
taandumist ajutiselt õhupoB-duseaB
kannatasid, on saanud
pärast John Tumeri kandidatuuri
esitamist parteijnfai kohale värsket
liapnikku ning jsuurte tagasilöökide
osalisele Isaanod partei hakkab
energiliselt koondama ridu, et järg-
MÜstd f öderaalvaliMistel Disesti Ot-
Haw^ võimule pääseda.
küfl — John Tunier on
praegu terve tea parteijuhi kohale
pürgivate ^ndidaatid^ hulgas ai­nult
üheks kandidaadiks kuid te­ma
välimist juhi kohale eelolevas
juunis Ottawas toimiival partel
kohverentsfl peetakse kindlakg
faktiks. Tumeri positsioon tundub
seda kindlamana, et tema kõrvaS
kandideerivad poliitikud ei oma
selleks küflalt poliitilist kaalu, te-
Sevisioonlajastul vajalikku isikupä­rast
värvi ja masse köitvat popu­laarsust,
et kujuneda talle ohäi-keks
vast£^lks. Ottawas toimuv
uue juhi valimise konverents ku­juneb
seega kõigi eelduste kohaselt
Tohkem laialdaseks Tumeri popu­lariseerimise
ja valijaskonnale
suupäraseks tegemise kanipaaniaks
km uue- parteijuhi valimiseks.
Nil-!šfüs^ nendele eeldustele ja
togevatele alustele baseeruvateie
ennustustele toetudes võiks ütelda,
et eelolevatd parlamendivalimistel
on konservatüyide partei juhu
Brian Mulroneyle vastaseks John
IJDjmer ning nende kahe mehe või-^
met^ oleneb suurel määralj kumb
parteidest pääseb Ottawas võünule
ning kas Kanada järgnii^kspea-minfetriks
on Brian Mukoney või
lõhn Tunier. Sellega seoses tun­dub
ka loomulikuna, et Kanada
massimeediumid kontsentreerivad
Juba nüüd oma peamise tähelepa­nu
nendele kahele mehele, nende
tulevikuplaanidele ning nende ka­vatsustele
Kanada praegusest umb­tänavast
välja toomiseks.
Kui Tumeri senist poliitilist kar-
|ääri lähemalt vaadelda, siis Mul-roneylst
kümme aastat vanem Tür-uer
valiti Kanada parlamenti julra
^^2-adstaselt ning ta on viimase 22-
aasta kestel olnud in^i^ kanada
poliitiline leminik ja „glamOur
boy**, kes on juba ammu tembelda­tud
Trudeau jär^asdis, Tprner
^itis Lester Pearsöni peamMistriks
oSes mitut ministrikohta ja kandi-jeeris
1968, aasta! partei kony®-
fentsil uue parteijuhi kohale, kuid
kaotjfö valimistel Trudeaule. Tege­likult
fai ta koguni kolmandi^s,
kuna temast rohkem hääM sai ka
paittei parema tiiva esindaja Robert
Wmters. Tumer oli esialgu Tru-ieaa
kabinetis õsgusmmister, kuid
1972. aastal nimetata ta vaJitsiBses
kõige tähtsamale positsioonile —
finantsministriks.
Sellelst m<Miendist peale tekkisid
Tumeri jä Tnideauvahdfel^^
iid, mis OM jäänud seniajani püsi­ma,
õlikriis ja inflateiooni kiire
tõus tekitasid majanduselu stabili­seerimisel
suuri raskusi ning John
Tumer loobus 1975. aastal finants-ministri
kohast jä lahkus ka
parlamendist Mainitakse^j et Tur=
ner ei tahtnud kaasa minna Tm-deau
filosoofiaga^ mis baseen» ra=
Isaga ümbericäinusel lahtise-käe po­liitikale.
Nende lahkhelide tagapõ­hi
on seniajani jäänUd põhjMikult
selgitamata ning konservatiivid
süiidištaväd Tumerit, et ta mängis
Tradeauga aastaid kaasa seda ma­janduspoliitikat,
mis on pannud
aluse Kanada tohututele
ia@ise kyltyurikody
ESTO-84-ga jätkame oma 115. aastast laulupidude traditsiooni. Olukorrad — oma^maa puudumine—•
ja moodne aeg on ülemaaümsete Eesti Päevade haaret laiendanud ja ESTO kavasse mahub nüüd peale
laulu, kontserdi ja teatri veel palju muudM. Kuid põMUseK kannab^^E edasi meie laulupidude traditsioo­ni
— lüdab nieid kokku ja süvendab meie rahvuslikku enesetunnet. Esimese laulupeo kõne pidas 1869. a.
Jakob Hurt. Ta võttis oma kõne ise ühe lausega kokku järgmiselt: ,,Eestlased pole mitte kärblased, kes
täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa sugu, kes ammu juba Umas elanud ja ka pärast
meid saab veel kaua kestma". Senini on tal õigus
Eesti laulupidude juurde on alati
kuulunud eesti teater. Nii ka see; MOSÄUGBD) .
kord ESTO-84 ajal. . . . . . ..^ .
kohati
se.
piiritagusesse kahurimürasr
Turaer kompenseeris oma
tilised tagasilöögid Ottawas ühes
Toronto advokaadifirmas suurette­võtete
advokaadina ja paljude pan­kade
ja firmade direktorina, kuid
jäi samal ajal kontakti Ottawa po-lütiliste
ringkondadega, oodates
nähtavasti oma aja saabumist, mis
nüüd tull Trudeau lahkumisega.
Liberaalide vaiaku tiiva esinda»
jad peavad John TUmerit Juga pa^
rempoolseks ja mõned panevad ta
oma polütüistelt tõekspidamistelt
isegi ühte patta konservatiivide ju­hi
Brian Mulroneyg^, Parast oma
kandidatuuri ülesseadmist antud
intervjuudes rõhutas Tumer eriti
riigi kulude kokkutõmbamist, töö­puuduse
vastu võitlemist ning
tJheridlriiMde-Kanada suhete paran­damise
vajadust. Need on kõik sa­mad
argumendid, millega on parla­mendis,
koosolekutel Ja intervjuu­des
kanada rahva ette tul­nud
konservatiivide juht Brian
Mulroney. Partei vasakpoolseid
näib eriti häirivat, et Tumeril on
väga head suhted |a sidemed To­ronto
Bay Stireefiga, kus asuvad
kõik süwemad ja tähtsamad Ka­nada
finantsilised ettevõtted ja
•nende esindused, •:
Kanadalastel ei ole käesoleval
aastal tõesti põhjust kurta igava ja
stagneenmud sisepoliitilise õhk­konna
üle. Valimisi ja valimiskam­paaniaga
seolses olevat materjaU
paku^kse kindlasti kuhjaga ajakir-jauduses,
teievisiooriis ja raadios.
Ning kogu seDe kampaania-k^k-seteks
kujudeks on Brian Mulro­ney
ja tõenäolisdt lohn Tumer,
kellest ainUIt iiks või teine pääseb
Kanada peammistri kohale. Eestla­sed
loodavad, et Kanada saab uue
peanüinistri välnnisd lahti oma se­nisest
letarg^sest vällspc^tikast
ning võtab kinidlamad ja resoluut­semaid
seisukohad N. Liidu Impe­rialistlike
ambitsioonide piirami­seks..
K. A.
•RUMMU JÜRr.;^;.^^^^.:
Päev enne ESTO ametükku aya-mist,
s.t. 7. juulil toimub Toronto
lähistel eestlaste maa-alar Seedri-orul
esimene teatrietendus. See on
vabaõhu-teater ja" Eesti Rahvustea­ter
esitab Asta Söödori lavastusel
j . Metua rahvatüki ,,Rummu Jü'
ri". Rummu Jüri ei ole fantaasia-kuju,
vaid kunagi saksa paronite
ajal elas Eestis mees nimega Jüri
Rumm, keda kiili kuidagi kangela­seks
ei saia nimetada seädaslike
normide järgi, kuid eesti rõliutud
rahva silmis oli ta • seda küil. Ta
varastas sakstelt ja jagas oms saa­gi
vaese maarahva' vahel ära just
nagu inglaste Robin Hoöd.
ESTO avapäeval, 8. juulil toimub
kell 8 Õhtul Vana Andrese kirikus
„Kevade" etendus Toronto Noorte-teatri
esitusel. Lavastab Endla Ko-mi.
Tegu on muidugi Oskar Lutsu
,,Kevadega" ja seal kohtame me
alates Joosep Tootsi, eht - Kentucky
Lõviga kõiki vanu sõpru - ja tutta­vaid
--nagu keUamees Lible, Raja
Teele, Jaan Imelik ja punapäine
Kiir. Näidendi osatäitjad on peami­selt
noored, mis on ilmekas näide
sellest, et me pole mitte kärb­sed
, • • • •. . '
Teisipäeval, 10. juulil toimub Cas-tel
Frank koolimaja aulas kell 5
pj. ^Mosaiikide" etendus. See on
külakost Austraaliast Adelaide Ees^
ti Seltsi Teatri poolt. Näidendi au­toriks
on rahvusvahelise kuulsuse­ga
kunstnik; kirjanik ja luuletaja
Gunnar Neeme. „Mosaügid" on
suure menuga mängitud Austraa­lias.
Nagu näidendi autor, nii on
flSidendi ideedki noored ja värs­ked,
kohati koguni avant-gardlikud.
Õhtu, mida ükski teatrisõber vahe­le
ei tohiks jätta.
KALURINEIU'
Kesknädalal, 11. juulil toimub
Ryersoni teatris Eesti Rahvusteat­ri
esitusel kaks „Kalurineiu" eten­dust,
kell 2:30 päeval ja 7:30 õhtul.
Opereti lavastab Lydia Vohu jaj?
taktikepp on Roman Toi käes. Ope­reti
muusika on loonud Priit Ardna
ning seUe esietendus toimus Esto­nia
teatris 18. jaanuaril 1941. Pä­rast
paari, etendust kõrvaldasid ve­ne
okupandid opereti teatri mängu­kavast.
Selle vabaduse motiiv oli
vabadusekärpijaile võõras ja vas­tuvõtmatu.
Saksa okupatsiooni ajal
tuli" operett uuesti Estonia mängu­kavasse.
Seda esitati üle saja kor­ra
. . ..kuni teatri pommitamiseni
ja meie sädelevate operetitähtede
maalt lahlaimiseni. Viimaste eten-duste
ajal mattus orkestrimuusika
Neljapäeval, 12. , juulil esitab
Ryersoni teatris kell 7:30 õhtul La-kewoodi
Eesti Teater muusikali
,,1919". Selle autoriks on Lembit
Koorits. Lavastab Leida Lepik. L.
Koorits on tuntud muusikalide loo­ja,
i^aks ESTO-ks kirjutab ta uue,
tuleb teatriga Lakewöodist kohale
ja kirjutab oma kontosse uue me-nuri.
Kooritsa muusikalide publi­kumenu
on suur. Pealkiri ,,1919'"
viitab aastale 1919 ning kujutab elu
ja seiku tagalas meie Vabadussõja
päevil. .;
TRUMMID. PEAVAD OLEMA;
Reedel, 13. juulil toimub kell 2:30
pi. Castle Frank kooliriiaja aulas
ESTO-teatrinädala viimane eten­dus.
See on jällegi külakost ja New
Yorgi Eesti Teatri poolt, Näidend
on autori Asta Willmanni oma sõ­nade
järgi farss. Lavastab noor ja
andekas Urmas Kärner. , ,Trummid
peavad olema" juured ulatuvad
Lydia-Koidula jandini.„Kuidas Ta-pilm
pere laulupidule sai". See
muidugi on nüüd sootuks uus Tapi­ku
pere, kes Slokholmi Eesti Päe­vadele
tõttab. Asta Willm anni farss
sobib just nagu ,,rusikas silmaau­ku"
lõppetenduseks, sest tõepoo­lest,
eestlastel enestel peavad
trummid käepärast olema;
Valli Voitk
ESTO-84 — Teatritoimkond.
Kommentaarid
y^mma^ «ütired loodusvarade
vsiTUf^ m Sihil aidanud täita riigi-kÄ
«»at kai mi võitleb krooniliste
j:rtiudüjääkidega, Tebiele maailma-mlmh
jar'^nf;nud Õliajastul on need
olnud peamiselt riUcallkud õüaüi-kad,
mis on andnud .Kremli ma­jandusmeeste
käsutusse seUisel
määral dollareid ja teisi kõvu va­luutasid,
et tasuda lääneriikidest
imporditud toiduainete ja tehnoloo­gia
eest seda ainult loomulikult
<^el juhul kui vene agentidel ei ole
õnnestunud uusi tehnoloogilisi leiu­tisi
ning ma.sinate-aparaatide plaa­ne
läänemaailmast varastada.
Kuld — kõnelevad statistilised
andmed — viimase viie kuu kestel
on Venemaa õli produktsioon haka­nud
näitama pidevat languse ten­dentsi
See langus algas juba möö
dumid oktoobris ning jätkunud vü-maste
kuude jooksul, mis oh pan­nud
läänemaailma eksperdid juurd­lema,
kas sün on tegemist ajutise
toodangu vähenemisega või on ker­gelt
kättesaadavad vene õliallikad
hakanud kuivaks jooksma ning
kommunistid pole oma viletsa teh­noloogiaga
. võimelised Põhja-Sibe •
rist õli kätte saama ja seda lään­de
pumpama.
Venemaa on praegu maalima
suurim õli produtseerija, tuues iga
päev maapõuest päevavalgele 12
miljonit vaati õli. Sell^ kogusest
läheb umbes veerand ekspordiks,
millest Moskva saab 60 protsenti
oma valisvaltratast, mis läheb pea­miselt
teravilja ja lääne tehnoloo­gia
ostiliiseks. ühendriikide eksper­did
kalktde«rivad, et Venemaa lää­neosades
asul^ad õliväljad on haka­nud
kokku I kuivama ja plaani täit­miseks
pressitakse nü-ütelda „vü-mane
välja" Lääne-Siberi õliallEia-test.
õli väljavoolu stimuleerimi­seks
pumbatakse nendesse õUvälja-desse
suurel hulgal vett, millega
on mindud aga Uiale ning nürüd on
jõutud kriitilisesse pimkti, kus õli
produktsioon nendest õliväljadest
hakkab pidevalt langema.
Lääne-Siberi suuremaks õlipiir-konnaks
on Samotlori õliväli, mis
annab päevas 3 miljonit vaati õli.
See moodustab poole Siberi õlipre­duktsioonist
ja veerandi kogu N.
Liidu õlitoodängust. Kuid midagi
bn selle suure maa-aluse õlimerega
vütu, kuna möödunud aastal ei
suudetud seal esmakordselt Mosk­vast
ettekirjutatud plaani täita.
Tekib küsimus — mis juhtub
kommunistlikul Venemaal süs kiu
seal õli, gaasi, kulla ja teiste maa­põue
varude tagavarad kokku kui­vavad?
Polütbüroo peaks juba
praegu hakkama hoolega mõtiema,
kuidas oleks võimalik oma rahvast
toita ktii õli ja kulda enam müüa
•ei ole. . '
§iiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
1 iLEMAÄlLM ilST! KiSKNoU
I TÄISKOGU PROK^^
I EESTI ¥ÄBÄDUSFÕN
i Teatab, et vastavat Eesti Rahvuskongr^ otsusele Balti- i
I : mores 1976;.aastal on loodud ÜLEMAAILMNE EESTI VA- ; |
= BÄDUSFOND, ja et fond on saanud USA Tuluniakso ame- |
i tflt heategeva fondi staatuse» . 1
I Eesmärgigaj et Vabadusfond kasvaks peatselt ülie mfljom |
= doDari suunisekis, nii et selle fondi intressisummad annavad 1
= meile kindla majandusliku aluspõhja eesti kultuuri säilitami- 5
= seks ja eestluse huvide kaitsemiseks. ^ =
s Otsustas VabadUsfondi tähtsuse ^Oe tõstmiseks, määrata |
E aasta 1984 eestlastele kogu maailiiia ulatuses EESTI VABA- 1
| ' ! D U S F O N D I AASTAKS. : ^ . • •: 1
1 Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu kotsiA eesti organisatsi- |
= oone, kogudusi ja iga eestiaSt aitama mõtte, sõna ja teoga i
I kaasa Vabadusfondi kiireks ja edukaks ülesehttmniseks. |
= Võrsugu ja kasvagu koos meie Vabadusfondiga igal pool i 1 ka Vabaduse uuesilis5Ünni mõte }a tulgu vabadus taas |
KOMATIPOORT, L.-Aafrika
aud vaenutegevus lõpetati mitte-kallaletimgi
kokkuleppega ning sel­le
asemel tsQietakse arendada ra­hu
ja majanduslikke sidemeid. Mõ­lemad
pooled nimetasid kokkulepet
Valgete valitsuse aU oleva Lõuna- pöördepunktiks, mis võiks edenda-
Aafrika: ja marksistliku Mösambü- da rahu ka muudes selle pürkomia
M vahel peagu kümme aastat kest° r iM .
Sellepärast siis, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu nimel ja
volitusel kuuluten- käesokva asste EESB VABADUSFONDI
AASTAKS» : . . . "
ÜEKN esimees.
Oma 34. aastakäiku lõpetavas
eesti kirjanduse ja kultuuriajakirja
viimases numbris on avaldatud
Peeter Puide ,,Kuus luuletust", Ar­vo
Mägi Eesti kultuuriloo põhijoo­ni",
E. Kõksi „Väike pütleksüton
väliseesti kunstist VIU", Helmi
Elleri „Ingliskeeln6 , ,Kalevipoeg",
Mardi Valgemäe „Ilia sirelite all".
Veroonika Vaerase , ,Kuus luuletust
karnevali teemal", Raimond Kolki
,,Mõtteid Ar\'o Mägi loomingu üm­ber",
Herbert Salu „Kreeka õhtud
I",; Velta Rune-Drayina,,Peeter
Arumaa", Vello Helki ,,Veel ühest
eestikeelsest tekstist 17. sajandü",
Felix Oinase ',,Kuidas kirjanikud
kirjutavad", Pedro Krusteni Mä­lestuskilde
Underist ja Adsönist ja
Artur Taska „Saaremaa õiguskor­rast".
Läänemaaümas on üldiselt levi­nud
arvamine, et N. Liidu kom­munistliku
partei uus peasekretär
Konstantin Tshemenko on ainult
.,ülemlnekuaj'a\ nähtus". Kalkulee­ritakse,
et tema selja taga on või-muülevõtmiseks
stardivalmis 52-
aastane polütbüroo liige MihaU
Gorbatshov. kes^ärast Tshemen­ko
rivist välj^ kukkumist upitatak­se
võimule, nmg kes hakkab rüki
valitsema hoopis teistel alustel.
Põhjendamatu unistus — ütlevad
siiski mõned Lääne eksperdid ja
kremloloogid neid teooriaid kriti­seerides.
Partei keskkomitees, selle
poliitbüroos ja sekretariaadis, sa­muti
paljudel teistel juhtivatel koh^
tadel on vanad mehed, kes näevad
noore mehe pukki trügimises suurt
ohtu endi karjäärile. Nad teavad,
etVanad ja haiged mehed ei suuda
kimagi oma võimu peasekretärina
sellisel , määral konsolideerida, et
nad oleksid /võimelised kõiki oma
vaenlasi ja rivaale kõrvaldama
ning absoluutsel diktaatorina või­mutsema
hakkama. Kuid noorema
mehega on lood teistsugused —-tal
on aega /ajaHkkude kombinatsioo-nidfe
tegemiseks ning oma sõprade
ja toetajate toomiseks partei kesk­komitee
sekretariaat! ja poüitbü-roosse.
See on kardetav — Isegi
ülimalt ohtlik paljude vanemate
meeste karjäärile ja positsioonUe!
Kokku on aastakäigus avaldatud
55 luuletust, ligi 40 mitmesuguses
žhanris proosatööd ja 6 arvustust.
Toimetusele saadetud kirjandus on
meile ainsaks korrapäraselt ilmu- kuks liikmeks 1%0. aastaj kui ta oli
vaks bibliofiüseks registreerimis-kohaks.
Kokku 224 lk.
Võib-õUa on neü p^^ssimistUIie
vaadetega ekspertidel õigus. Meil
tarvitseb ainult meenutada noort
ja energilist Dmitri PoljansMt. kes
pääses polütbüroosse täisõigusli-
(Jürtf lk. 8)
Nr.23
H
35 aöstiat
Toronto eJ
me tähelepanuJ
avaramaks. Teil
of London, Ingj
tänavu on Idnil
Nende sündi]
kompanii presiJ
abipresident I.J
ettevõtte sen isi
Lloyds'isi. Sõl(
kohta ütlc^ H.
vait on see esil
eestlastel on • \)
vandusfc kitkirul
kindlusiusl, L
kaudu cestiastJ
omatud kindhuJ
H. l.ater anJ
rim eestlaste kj
ilmas, asutatud
kui eestlased 1
saabuma.
Kui alul see
tuur, sus nej
on agentuuri
remald kim
rontos,
esindades kõiki
tusseltse Kanad
re, Prudential,!
Economical, Z i
dub nüüd LloJ
lega on võinij
riisikot,* mis
ükski risk poi
õleks võimaiik|
tide teenimfsell
Icfoniliini.
Kui alustati
tuuriga, siis
kasvanud 10-lil
on eestlased 'ja
kemati aega o|
ses, nii on kl
eesti keel.' Nej
veabiline. Omi
võte perekonl
reiks on Üllcl
Larry Later;
konna nlänedJ
kinnisvarade (|
Ettevõtte
tingiski oleii
laiendamise
kontorite arvel
vältimaks H
ta kaua ui
tuttavast »sj
Aastavahetuse]
mont ja ruuni
Kes võib s|
rakti? Sellele
soovijal peaVj]
kogemused
majanduslik -
küllaldaselt ä|
vad Lloyd'sM|
suuremad kir
on suureks p|
5 »'<^" V
ms
fl. Latsr :.u
Larry Lat( r