1978-01-10-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Il
Nr. 2
1
'm
letusel on kombeks Ja
liks esineda oma šöo-
Ig^seks aastalts ja ioo-
Itäielikloi või osalist täi-nende
ridade kirjuta -
lõiguvad 1978. aastaks
loovid, mis on esitatuö
ites ridades. Nii näe]<-
)oviksime meeleldi et
aasta kestel toimu]i:si(?
sündmused: ^
suurriigid loobuvacJ
.^st kahepaiksest poliitl-kohaselt
õigus iseseis-iüiult
Aafrika ja Kzshi
nä paljud vanad Eu-ituurriigid
peavad äga-unistliku,
liike aU.
ikide küsimuse tõstab
ahvaste Orgapjsatsioü-olekui
üles üks iääne-
|nurriigi esindajaid ning
fcisemääramise õiguse
st raudeesriidetagiistes
stävalt Liitunud Rah-nisatsiooni
põhikirjalp
Lgi koostöökonverenisi
•ele. _
s tuleb Brezimevi Ja
idusest puretud kliki
|mule uus võimumeeste
heidab nurka läbiku-ei
propagandafraasid
Jmu vastased tepoHad
Idäb nende asemele uue
süsteemi ja tunnus-
|i inimõigusi.
Ühendrügid loobu-
|,,-kõifcuva purjepaadl"
ast ning deklareerivat!
[suhete korraldjimlsei
Liiduga läbikäimisel
lisukohad ja kLndlad
ei baseeru järeland-ontsessioonide
tegemi-provintsi
valitsused! ja
s lepivad koldoi uue
koostamiseks ja Ka-aduse
koju toomiseiLs
[parlamendist. Uue põ-oömise
raamides võe-eci
"separatistidelt tuul
ing luuakse Idndlad ja
|used Kanada ühtsuse
:ise säilitamiseks,
li kevadel toimuvatel
kesknõukogu Kanada,s
andideerib terve "rida
neratsiooni esindajaid,
^a panust eestlaste
•'ätsioönüe meie vaba-
Jätkamisel.
kultuurikogu Känada.s
aastate kokku oma
'u, et teha otsust oraji
kamiseks või selle or-
|ni likvideerimiseks,
oieind tulevad selgita-
^esti Kultuurikogu Ka-
^orrad Eesti Kunstide
Eestlaste Esindus
Eesti Rahvusnõukogu
Tivad eestluse huvides
ivusgrupi tery/iJdtisc ja
säilitamiseks kokku
sete Eesti -Päevade
|gressi põhialustes, mis
väljavaadete juures äh-
Hootsi eestlaskonnas
fda tõsiseid lõhesid* ja
(Järg. lk; 3)
5i.
mm
Hr.. 2 ^IIANE teSfiipieval, 10. Tuesday, January 10,1978
-^'*a;i,^'rriT7!rT!nrF*P'nTTrTf'WTnr
11 Ja 3i5,. jaan. on valvearstiks
dr, M. L©Bsme^t. tel. 487-6834.
Eesti Kultuuri Koondise Kültuu-rümox
Toimkond teatab, et Els
Kaljot-Vaarraani Sihtkapitali stipendiumidele
kandideerimise tähtpäevaks
on määratud 23. jaanuar
1978. Otsus anticse teada EKK
^j.astaj>äeval, 12. yeebr. 1978.
S&täcapital' on. mo^
liaasa^te Erich ja Els Kaljoti kor-r^
p^diivse testamendi, mis tehtud
lö; sept, 1965, eeskirjade koha-
.S6lt. SSitopitali eesmärgiks on
r^ipendiumide abil toetada eestlasi,
f^Titi noorsugu, riiuusika ja teatrikunsti
viljelemisel. Sihtkapitali va-
' Jitseb Eesti Kijiltuuri Koondise juhatus
või selle õigusjärglane.
Kandideerijail palutakse lisada
lühikesed eluloolised andmed koos
ülevaatega ^piguist ja senisest te
gevus^ ülalnimetatud aladel nmg
r n i l i ^ soovitakse stipendiumi kasutada.
Sooviavaldused saata aadressil:
Eesti Kultuuri Koondis,
Kultuiuifond; Box 657, S401 29
Stoddholm.
EKK KULTUURIFONDI
TOIMKOND /
B .Vlra -värav .täna'
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 28©
R€X?ia)e, Ont.M9V 3Y1,
TeL 745-4622
Pariisi ajalehe „Figaro" reporter RenaudRosset vübis möödunud suvel ajakirjanikuna TalUnnas
ning on oma lehe veergudel avaldanud rea arökteid Eestist ja Eesti pealinnast. Reporter vaatleb edftS
laitiseeriva pilguga elu Tallinnas ning seal toimuvat vehestamisprotsessi, mainides, et Eesti " "
nast on kujunenud venestamise tulemnsena Vene kabermangul^ ^jaj,,«««««ir ir^vi^^aK.
N.S.V.L. ametliku seisukoha pea- j
le vaatamata, mis suvatseb erineda
heatahtlikuna „vennasrahvus-te"
õitsengu arendamisel, paistab
Tallinn nüüd enam ja enam Vene
kubermangulinnana, kui Eesti pealinnana.
Teise maaümasQja ajal,
mü Eesti vabariik annekteeriti ja
sellele järgnevalt esinevad kõik
tänavate, nimesildid kahes keeles.
Imelik väide J Tallinnas pn 4^5
hotelli, kuidas küll need 150.000
—200.000 venelastest taiisti neisse
ära
(Algus lk. 2)
Paljuneda ohtlilÄks Eesti Päevade
organiseerimisele ja korraldamisele.
• , . •
® Käesolev Noorte Aasta kujuneb
tõelikeks noorte aastakSj mille
peamisteks kujundajateks ja
läbiviijateks ea ole mitte vanad
vaild noored ise oma värskete
šdösdega ja uute mõtetega.
Ateistlikus N| Liidus pühitsetakse
teatavasti jõulupühi varjatud
kujul uue-äasta vastuvõtu
pühadena, mis jiuhul ka jõulume-
'm asemel ilmub jõulukinkidega
„oääiivana''. ¥ana kombe kohaselt
tuuakse tuppa ka jõulukuused,
milledele nüüd on antud
^nääripuu" nimetiis.
Käesoleva aasta nääripühad N.
Liidus olid siiski tunduvalt viletsamad
kui eelmistel aastatel, mis
m suurendanud meelepaha valitsuse
vastu. Nii näiteks olid suurem
osa, Moskvasse müügile toodud
näärikuuskedest ilma okasteta,
kuna plaanitegijad olid puud
liiga vara maha võtnud. Pühade
saabumisel tekkisid äride uste et-veelgi
suuremad sabad kui neid
esineb tavalistel ostujläevadel
Sabades seisjate suuremaks soö-vilvs
oli saada pühadeks veidi
vorste või lihatooteid, millede järele
isegi Moskvas on viimase
ajal suur puudus. Laste mänguasjade
kauplused olid peagi tühjaks
ostetud ja'paljud lastevane
mad jäid vaatamata tundide pik
Kaks erikeelset plakatit on ka
administratiivhoonete ja ametiasutuste
ustel ning venekeelsed
ajalehed, eriti „Sovjetskaja Estonia"
rivaliseerivad kioskides
Eesti omadega.
Vene mõju on masendav ja see
suureneb aeg-ajalt, alatasa. Moskva
rongist väljudes ja hotelli kõndides
tervitavad sind kõikjal punased
loosungid, mis ülistavad partei
võimsust j.n.e. Kõik sama, mis
Moskvas või satelliitmaades; mil
pole vähimatki tegemist kohalike
elanike ettevõtlusega. Loosungid
on enamuses venekeelsed, see pole
uhus vaid plaanitsetud keele peale
surumine okupeeritud alade rahva-e.
Tallinnas konstateerime, et iga
eine vastutuleja räägib venekeelt.
Kohaliku hmnangu järgi' on sim
elanikest 40—45% venelased. Vastavast
ametiasutusest selle: arvu
kohta selgust pärides vastatakse,
et tegemist on peamiselt turistidega
kuna on turismi hooaeg.
Tallinn -meeldib venelastele eriti
elustandardi poolest. Jättes kõrvale
venestamiskusimuse, on silmaga
nähtav, et sim elatakse paremini)
kui Vene linnades. .Suur kauplus
„Tallinna kaubamaja" on rikkalikumalt
kaupadega varustatud, Icd
samased Venemaal. Kohalikud tooted
on ka kõrgema kvaliteediga.
Eestlased on sopml aste sugulased
ja on nähtavasti teadvuses säilitanud
kultuursemad rakendusviisid
vormidele ja värvidele. Seepärast
vist siinne kujundus annab tarbeasjadele
ja pakenditele kunstipärase
väärtuse. ; '
Võimalik, et see on maitse
simus - aga Veme kaebad ei
seda
kusele sabas
luMnkideta.
ESTO MUTUAL FÜND, LTD.
Atotsiä hind reedel, 30. dets. $5.89
Walwyn. Stodgell^ Cochrane
Murray Ltd
145 King St. W., Rooni 1900
Toronto, Ont. M5H IJS. J ;
' Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
Tallinn pole enam Tallinn. Mis
juhtub edasi, kui venelaste arv paisub
üle poole elanikkonnast?? Kuidas
siis Moskva autoriteedid suudavad
ära seletada seda evolut-siocni,
mis tegelikult on; imperialismile
põhuiev genotsiid,
Huvitav on sikisete Tallinnat 'külastajate
muljeid võrrelda ülaltooduga.
Kogetakse küll, et mõnel juhul
on puudus kartulitest VÕI leivast,
pole saada sealiha, 'Icohvi ega
pipart jne. Enam olevat aga jalatseid
ja rõivastusesemeid. Mida
esineb aga masendavalt enam; venestamist
— sellest yaigitakse.
Või võetakse olukord nagu praeguste
asukohamaadega, kus tuleb
lasuiada: riigikeelt. . •
Püütakse nagu unustada, et okupeeritud
kodumaal on emakeel
suuresti ohustatud või ei soovitagi
selle iile enam muret tunda.
Samas peab kmni naelutama ju^
huseid, te võimud kodumaalt
saadavad välja esinejate truppe
^kultuuri vahenduse" parooli all.
Kultuuri vastu ei saa kellelgi midagi
olla, kui aga kontserdil Eesti
publikule esinejale on tehtud ülesandeks
laulda Vene laule, siis on
asi juba liig. Esineja v*õis tunda
suurt, salajast rõõmu ja sellest
hiljem kodus ka sõpradele sosistada,
et nägi maailmas (seekorc
Torontos) esimest korda meest
kes Vene laiutamise vastu julges
püsti seista. Korraldajad aga? . .
Andlmleegi neile andeks.
Eesrti Kunstide Keskuse kont-serbsarja
järgmise programmi esitab
meie paguiluses üleskasvanud
brlljantseamid; konitsertpianiste,
dr. Arvi SM^a Detroitist. Enesekindlana
ja suurepärast tehnikat
ja stiil© vaJitševana on A. S. nii
publikut (kui ika ikriitiikuid köitnud.
-
'Möödunud hooaja edukad
kontserdid Detroidi Sümfooniaorkestris
pianistina seljataga,
nõustus ita esitama oma esimese
iseseisva fclaveriõMu Torontos,
asendades hiljuti vigastada saa-nud
viiuilikünstnikiku Hans Baue-rit.
Kunstnik on Torontos jubi
kahel korral esinenud, nimelt
1972. aastal Eesti Päeivadei ja
kaks aastat itagäsi kontsertioen-guga
Tartu Coll)8ge'is.
Sündinud 1938 aastal Tallinnas,
alghariduse saanud Saiksa-maal,
Geisltngenis, õppis ta edasi
Oberlin (Ohio) KonšervatooriU"
mis, MozanteiJimis (Austrias) ja
Indiana ülikoolis, dõpotades vü-mase
muusikadoktori ikraadiga.
Tulles esimesele ikdhaie 1967. aas*
itail toimunud Young Artist konkurentsil
Chicagos, kuitsuiti ta Brad-ley
ülikooli (Illinois) Maveriosa-konna
juhatajaiks. Lalikudes ssl-i
lelft kohalt, sooritas te iauljaitarist
abikaasaga kahe^aastase muusi-careitke
Euroopasse, esitades
kontserte. ^ (ikaasaairvatud kaasmaalastele)
ja .ftööitades mitmes
ooperis repetiitorina. Nüüd edab
ta Detroitis, :kus; tal on teenistuse
PiaMst Arvi Sinka
kõrval orkestris oma üslaverfetiuju
Seekordne kava on nõudlik ja
erutav. See algab vanameistri Ra-meau
„Gayotte variaitsioonidega"
ja jätkub Haydni „E-niinoor Sonaadiga".
Käesolevasit sajandist
on valitud ralivusüikku muiusiikiat,
ameeriklase Barberi ,JEikskursioo-nid"
ja e^sti hedilooja-foModst
Tubina ,,Kärjaseviisid'V mida ei
ole varem Torontos kuuldud.
Edasi esitab kunstnik 19. s.
•lOTtsertsaailide idoodi Franz Lsszti
pürotehnilisi itranskriptsioone Pa-ganini
kapriisidest, ^tüüdid nr. 1,
4. Kava Ippus on Chopini loomin-'
gust imeilus „VaIss A-minooris"
ja 'kontrastirikas „Balade nr, 1".
Kootsexit tohnub .15. jaanuaril
kell 7 õ. St, Law,rence Centre'is.
15. jaanuarü 1978 kell 6 p.l. Kunstnžk on esinenud terve rea
avatalcs© Torontos EKK korral- näitustega nii üksikisikuna, kui
dusel St. Lawrence Centerl Town ka koos teiste kunstnikega nii
HaiE'is Mai Onno kunstinäitus, Mehihikos kui ka USA's j ^ tänavu
milline jääb avatuiks kuni veeb- ka Kanadas. i :
ruariikuu. alguseni. Mehihikos on kunstniku töid
Mai Onno on üks nooremapõl- auhinnatud. Tema tööd on esin-ve
kunstnikke, sündinud Eestis, <jätud nii Mehhikos kui ika USA
kuid lapsena isealt lahkunud, jä Kanada erakogudes.
Vümasel ajal elanud ja töötoud
Mehhikos, kuhu teda tema ©lu^ j Mai Onno tööd on peamiselt
käik on viinud. i looduse, s.o. taimede ja pujtukate
Kunsifenik algas oma kunstiõpin-'^^^ (mõtendused)
gutega Londonis, Ont. H. B. Beal esindatud pastellis, graaiikas ja
Technical ond Ccanmercial High Kunstniku tööd ilmutavad
Schooi'is, mille lõpetas 1957. aas- si^'mapa.i&tvat viimistlust üfcsikas-ta
kevadel, saades eduka koolilõ- jades, kui ka suurepärast värvide
petamise .tasuks üheaastase sti- tundmist ning käsitlust,
pendiumi Meihhiko kunstikooli, Cto^o kimstinäitus pälvib
See ikunstikoöl andis kunstnikule kahtlemata Kanada eestlaskonna
veel kaihel aastal edasiÕppMse •'^^'^Ps^^^^^
stipendiumie. • . L. KAHRO
Novembri lõpul toimus Adelaide'i Eesti Majas ainulaaäne kultum-risündmus,
abielupaar Meta ja August Pruuli heliloomingu kontsert.
SeUega tähistati samaaegselt kahte tähtsat sündmust, helikunstnik
August Pruul! 70. siiimipäeva ja koori 20. aastapäeva. Mõlemad on
tähtsat osa täitnud sealsete eestlaste kultuurielus.
EESTI KODUS ÜÜRILE ANDA
seismisele ilma jõu-Üks
lastevanemaid
maiiiis „New York Times'i" esindajale,
et ta oli ostnud oma 4-aas
tasele pojale kollase plastist trak
tori 13 dollari eeist, kuid see lagunes
kodus ära ja ostja töötas
kaks tundi traktori kallal enne
kui ta suutis selle niivõrd korda
seada, et ta juIgeS: seda oma väi-k'^
le pojale kinkida.
Rikkalikult saada oli ainult ve-me
„shämpanjat*', mida enam
välismaale shampanja nimel en
saa eksportida, kuna prantsuse
shampanja valmistajad protesteerivad
selle nime kasutamise vastu.
Nüüd müüakse „shampanjat"
N. Lüdu „Nõuk08:ude vahuveini"
nime all ja ostjaid on pai ju, sest
peale alkoholi palju midagi osta
d.ole.• 1-• :
SeÜised on'N. Liidu „nääripü-had",
mida meie isegi unes ei ta-h&
kaasa elada. .
soodsa hinnaga. Rene Boutique,
tel. 961-3639, kodus 483-8494
'^OR. E. ÕNGITSEJATE JA JAHIMEESTE
SELTSI teadaandeid:
Seltsi (Esimene K A L A PÜÜGI ^
V õ I S T L U S toimub Lake Sim-coe
järve jääl Joyland Beach'is
14. jaan. s.a. Kogunemine kell 7.30
homm. pr. Laanemetsa suvila juures.
Võistluse algus kell 8 homm.
T.E.'ÕNGITSEJATE JA JAHI- .
MEESTE: SELTSI KORRALINE
• . AASTAPEÄKOOSOLEK • ,
toimub Tor. Eesti Maja väikeses
saalis pühap., 29. jaan. 1978 algusega
kell 2 p.l. Palutakse kõiki seltsi
liikmeid peakoosolekust osa võtta.
JUHATUS
Kontseri algas Meta Pmuli kompositsiooniga
ta oma sõnadele loodud
„Laul kodule" kusjuures ta ise
juhatas ,,Ilo" koori. Järgnes abikaasa
August Pruuli helitöö (0.
Ehaste sõnad) „Kodumaitte kevad"
; ja jälle M. PrüuU helitöö
„Esimene lõokene" mis loodud B
Kangro sõnadele. Naiskoor äsines
lõpuks veel M. Pruuli „Mu maa"
((J. Neeme sõnad), A. Pruuli ,,Le.
patrünü"(B. Kangro sõnad) ja M.
Pruuli ,jUudised" helilooja oma
sõnadele. Sellejärel muudeti naiskoor
segakooriks, kes esitas veel
Ä; Pruuli; „Kõik laulud^' (0. Ehaste
sõnad), A. Pruuli kantaadi ,,Sõ-duri
ema" M.Underi sõnadele.
Kooride esinemiste vaheajal esinesid
solistid ja duetit, A. Pruuli
„teema ja variatsioonid rahvavü-sil"
esitasid Peeter Salu klarnetil
ja Andres Rästas klaverü.
TK! P O S T I G A '
Linda Kaid, A. Pruuli „Kõik muu-,
tub lauluks" (H. Visnapuu sõnad)
ja „Kohtumine suvega" (B; Kangro
sõnad) esitasid Anne Männik ja
Pia tuul, Melodeklamatsiooni
„Kaks luulet" M. Pruuli sõnadel
esitas lvi Käid. A. Pruuli „Sinu
tee" (B. Varatalu sõnad) ja „Ker-gelt
roheldunud öös" (A. Ranniti
sõnad) laulis Lembit Härm.
Pikk rikkalik kava näitas abielupaari
höliloomingut, mida sooja südamega
vastu yõeti
Kontserdi lõpul andis Adelaide
Eesti Seltsi esimees Heino Limp
üle abielupaarile seltsi aidiikme
diplomid, '
kuna tervitusi ja õnnitlusi tõid'
läti ja leedu kooride esindajad ja
Austraalia luteri kiriku president
dr. L, B. Grobe.
.USA-g
: $25.50
$13.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maaöesse:
Aastas $62.—«poolaastas $31.50, veerandaastas $16.50
27.
15.
Aadressi muudatus 30 centi/ Üksiknumbri hind 35 centä.
aadressidele palume märkida .POSTAL ^CODE" Ja
. A.. Pniuli. „Mu isamaa, on. naiiiü
arm" L. Koidula sõnadele esitasid
Ruth Auväärt ja Linda Kaid,
kuna helilooja ise saatis klaveril.
M. Pruuli „Laul külvajast", mis
loodud helilooja sõnadele Markuse
evangeeliumi aineil ja tema „Kae-belaülu"
Aleksis Ranniti sõnadel
esitas Laine Helmi klaverisaatel
Enne jõulupühi abiellusid Maines,
Ameerika tJhehdriikides elav
75-aastane insener W. Brunberg jä
55-aastane Hellen Naruskov- Peigr
mees on eesti kirjaniku Eduard
Bornhöhe poeg, kes pikemat aega
on elanud Ameerikas. Pruut on ol-bsss
Uudo Pajuvüdik. A. PÄli tegev New Yorgi Eesti Hari-
„Igatsus'e" (P. Grünfeldi sõnad) .dusseltsis ja praost Hinno kogu-esitasid
Margareta'Ain Pmül'j^^^
Pangatshekk või pesti rahakaart kh^jutada
Fre© Estoniaia Pnbiishers niiaide.
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / p<M)laastak8 /
veerandaastaks ~ tavalise / kkipostiga alates 5 j . - - - " . . . _ - ^ ^ ^ - : - .
- . - . -. 197 . Tellimise katteks lisan $ - - .siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raina saatdi sisiiüt taMkirJa^).
Aadress - _ . . . .
_
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 10, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-01-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780110 |
Description
| Title | 1978-01-10-03 |
| OCR text |
Il
Nr. 2
1
'm
letusel on kombeks Ja
liks esineda oma šöo-
Ig^seks aastalts ja ioo-
Itäielikloi või osalist täi-nende
ridade kirjuta -
lõiguvad 1978. aastaks
loovid, mis on esitatuö
ites ridades. Nii näe]<-
)oviksime meeleldi et
aasta kestel toimu]i:si(?
sündmused: ^
suurriigid loobuvacJ
.^st kahepaiksest poliitl-kohaselt
õigus iseseis-iüiult
Aafrika ja Kzshi
nä paljud vanad Eu-ituurriigid
peavad äga-unistliku,
liike aU.
ikide küsimuse tõstab
ahvaste Orgapjsatsioü-olekui
üles üks iääne-
|nurriigi esindajaid ning
fcisemääramise õiguse
st raudeesriidetagiistes
stävalt Liitunud Rah-nisatsiooni
põhikirjalp
Lgi koostöökonverenisi
•ele. _
s tuleb Brezimevi Ja
idusest puretud kliki
|mule uus võimumeeste
heidab nurka läbiku-ei
propagandafraasid
Jmu vastased tepoHad
Idäb nende asemele uue
süsteemi ja tunnus-
|i inimõigusi.
Ühendrügid loobu-
|,,-kõifcuva purjepaadl"
ast ning deklareerivat!
[suhete korraldjimlsei
Liiduga läbikäimisel
lisukohad ja kLndlad
ei baseeru järeland-ontsessioonide
tegemi-provintsi
valitsused! ja
s lepivad koldoi uue
koostamiseks ja Ka-aduse
koju toomiseiLs
[parlamendist. Uue põ-oömise
raamides võe-eci
"separatistidelt tuul
ing luuakse Idndlad ja
|used Kanada ühtsuse
:ise säilitamiseks,
li kevadel toimuvatel
kesknõukogu Kanada,s
andideerib terve "rida
neratsiooni esindajaid,
^a panust eestlaste
•'ätsioönüe meie vaba-
Jätkamisel.
kultuurikogu Känada.s
aastate kokku oma
'u, et teha otsust oraji
kamiseks või selle or-
|ni likvideerimiseks,
oieind tulevad selgita-
^esti Kultuurikogu Ka-
^orrad Eesti Kunstide
Eestlaste Esindus
Eesti Rahvusnõukogu
Tivad eestluse huvides
ivusgrupi tery/iJdtisc ja
säilitamiseks kokku
sete Eesti -Päevade
|gressi põhialustes, mis
väljavaadete juures äh-
Hootsi eestlaskonnas
fda tõsiseid lõhesid* ja
(Järg. lk; 3)
5i.
mm
Hr.. 2 ^IIANE teSfiipieval, 10. Tuesday, January 10,1978
-^'*a;i,^'rriT7!rT!nrF*P'nTTrTf'WTnr
11 Ja 3i5,. jaan. on valvearstiks
dr, M. L©Bsme^t. tel. 487-6834.
Eesti Kultuuri Koondise Kültuu-rümox
Toimkond teatab, et Els
Kaljot-Vaarraani Sihtkapitali stipendiumidele
kandideerimise tähtpäevaks
on määratud 23. jaanuar
1978. Otsus anticse teada EKK
^j.astaj>äeval, 12. yeebr. 1978.
S&täcapital' on. mo^
liaasa^te Erich ja Els Kaljoti kor-r^
p^diivse testamendi, mis tehtud
lö; sept, 1965, eeskirjade koha-
.S6lt. SSitopitali eesmärgiks on
r^ipendiumide abil toetada eestlasi,
f^Titi noorsugu, riiuusika ja teatrikunsti
viljelemisel. Sihtkapitali va-
' Jitseb Eesti Kijiltuuri Koondise juhatus
või selle õigusjärglane.
Kandideerijail palutakse lisada
lühikesed eluloolised andmed koos
ülevaatega ^piguist ja senisest te
gevus^ ülalnimetatud aladel nmg
r n i l i ^ soovitakse stipendiumi kasutada.
Sooviavaldused saata aadressil:
Eesti Kultuuri Koondis,
Kultuiuifond; Box 657, S401 29
Stoddholm.
EKK KULTUURIFONDI
TOIMKOND /
B .Vlra -värav .täna'
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 28©
R€X?ia)e, Ont.M9V 3Y1,
TeL 745-4622
Pariisi ajalehe „Figaro" reporter RenaudRosset vübis möödunud suvel ajakirjanikuna TalUnnas
ning on oma lehe veergudel avaldanud rea arökteid Eestist ja Eesti pealinnast. Reporter vaatleb edftS
laitiseeriva pilguga elu Tallinnas ning seal toimuvat vehestamisprotsessi, mainides, et Eesti " "
nast on kujunenud venestamise tulemnsena Vene kabermangul^ ^jaj,,«««««ir ir^vi^^aK.
N.S.V.L. ametliku seisukoha pea- j
le vaatamata, mis suvatseb erineda
heatahtlikuna „vennasrahvus-te"
õitsengu arendamisel, paistab
Tallinn nüüd enam ja enam Vene
kubermangulinnana, kui Eesti pealinnana.
Teise maaümasQja ajal,
mü Eesti vabariik annekteeriti ja
sellele järgnevalt esinevad kõik
tänavate, nimesildid kahes keeles.
Imelik väide J Tallinnas pn 4^5
hotelli, kuidas küll need 150.000
—200.000 venelastest taiisti neisse
ära
(Algus lk. 2)
Paljuneda ohtlilÄks Eesti Päevade
organiseerimisele ja korraldamisele.
• , . •
® Käesolev Noorte Aasta kujuneb
tõelikeks noorte aastakSj mille
peamisteks kujundajateks ja
läbiviijateks ea ole mitte vanad
vaild noored ise oma värskete
šdösdega ja uute mõtetega.
Ateistlikus N| Liidus pühitsetakse
teatavasti jõulupühi varjatud
kujul uue-äasta vastuvõtu
pühadena, mis jiuhul ka jõulume-
'm asemel ilmub jõulukinkidega
„oääiivana''. ¥ana kombe kohaselt
tuuakse tuppa ka jõulukuused,
milledele nüüd on antud
^nääripuu" nimetiis.
Käesoleva aasta nääripühad N.
Liidus olid siiski tunduvalt viletsamad
kui eelmistel aastatel, mis
m suurendanud meelepaha valitsuse
vastu. Nii näiteks olid suurem
osa, Moskvasse müügile toodud
näärikuuskedest ilma okasteta,
kuna plaanitegijad olid puud
liiga vara maha võtnud. Pühade
saabumisel tekkisid äride uste et-veelgi
suuremad sabad kui neid
esineb tavalistel ostujläevadel
Sabades seisjate suuremaks soö-vilvs
oli saada pühadeks veidi
vorste või lihatooteid, millede järele
isegi Moskvas on viimase
ajal suur puudus. Laste mänguasjade
kauplused olid peagi tühjaks
ostetud ja'paljud lastevane
mad jäid vaatamata tundide pik
Kaks erikeelset plakatit on ka
administratiivhoonete ja ametiasutuste
ustel ning venekeelsed
ajalehed, eriti „Sovjetskaja Estonia"
rivaliseerivad kioskides
Eesti omadega.
Vene mõju on masendav ja see
suureneb aeg-ajalt, alatasa. Moskva
rongist väljudes ja hotelli kõndides
tervitavad sind kõikjal punased
loosungid, mis ülistavad partei
võimsust j.n.e. Kõik sama, mis
Moskvas või satelliitmaades; mil
pole vähimatki tegemist kohalike
elanike ettevõtlusega. Loosungid
on enamuses venekeelsed, see pole
uhus vaid plaanitsetud keele peale
surumine okupeeritud alade rahva-e.
Tallinnas konstateerime, et iga
eine vastutuleja räägib venekeelt.
Kohaliku hmnangu järgi' on sim
elanikest 40—45% venelased. Vastavast
ametiasutusest selle: arvu
kohta selgust pärides vastatakse,
et tegemist on peamiselt turistidega
kuna on turismi hooaeg.
Tallinn -meeldib venelastele eriti
elustandardi poolest. Jättes kõrvale
venestamiskusimuse, on silmaga
nähtav, et sim elatakse paremini)
kui Vene linnades. .Suur kauplus
„Tallinna kaubamaja" on rikkalikumalt
kaupadega varustatud, Icd
samased Venemaal. Kohalikud tooted
on ka kõrgema kvaliteediga.
Eestlased on sopml aste sugulased
ja on nähtavasti teadvuses säilitanud
kultuursemad rakendusviisid
vormidele ja värvidele. Seepärast
vist siinne kujundus annab tarbeasjadele
ja pakenditele kunstipärase
väärtuse. ; '
Võimalik, et see on maitse
simus - aga Veme kaebad ei
seda
kusele sabas
luMnkideta.
ESTO MUTUAL FÜND, LTD.
Atotsiä hind reedel, 30. dets. $5.89
Walwyn. Stodgell^ Cochrane
Murray Ltd
145 King St. W., Rooni 1900
Toronto, Ont. M5H IJS. J ;
' Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812
Tallinn pole enam Tallinn. Mis
juhtub edasi, kui venelaste arv paisub
üle poole elanikkonnast?? Kuidas
siis Moskva autoriteedid suudavad
ära seletada seda evolut-siocni,
mis tegelikult on; imperialismile
põhuiev genotsiid,
Huvitav on sikisete Tallinnat 'külastajate
muljeid võrrelda ülaltooduga.
Kogetakse küll, et mõnel juhul
on puudus kartulitest VÕI leivast,
pole saada sealiha, 'Icohvi ega
pipart jne. Enam olevat aga jalatseid
ja rõivastusesemeid. Mida
esineb aga masendavalt enam; venestamist
— sellest yaigitakse.
Või võetakse olukord nagu praeguste
asukohamaadega, kus tuleb
lasuiada: riigikeelt. . •
Püütakse nagu unustada, et okupeeritud
kodumaal on emakeel
suuresti ohustatud või ei soovitagi
selle iile enam muret tunda.
Samas peab kmni naelutama ju^
huseid, te võimud kodumaalt
saadavad välja esinejate truppe
^kultuuri vahenduse" parooli all.
Kultuuri vastu ei saa kellelgi midagi
olla, kui aga kontserdil Eesti
publikule esinejale on tehtud ülesandeks
laulda Vene laule, siis on
asi juba liig. Esineja v*õis tunda
suurt, salajast rõõmu ja sellest
hiljem kodus ka sõpradele sosistada,
et nägi maailmas (seekorc
Torontos) esimest korda meest
kes Vene laiutamise vastu julges
püsti seista. Korraldajad aga? . .
Andlmleegi neile andeks.
Eesrti Kunstide Keskuse kont-serbsarja
järgmise programmi esitab
meie paguiluses üleskasvanud
brlljantseamid; konitsertpianiste,
dr. Arvi SM^a Detroitist. Enesekindlana
ja suurepärast tehnikat
ja stiil© vaJitševana on A. S. nii
publikut (kui ika ikriitiikuid köitnud.
-
'Möödunud hooaja edukad
kontserdid Detroidi Sümfooniaorkestris
pianistina seljataga,
nõustus ita esitama oma esimese
iseseisva fclaveriõMu Torontos,
asendades hiljuti vigastada saa-nud
viiuilikünstnikiku Hans Baue-rit.
Kunstnik on Torontos jubi
kahel korral esinenud, nimelt
1972. aastal Eesti Päeivadei ja
kaks aastat itagäsi kontsertioen-guga
Tartu Coll)8ge'is.
Sündinud 1938 aastal Tallinnas,
alghariduse saanud Saiksa-maal,
Geisltngenis, õppis ta edasi
Oberlin (Ohio) KonšervatooriU"
mis, MozanteiJimis (Austrias) ja
Indiana ülikoolis, dõpotades vü-mase
muusikadoktori ikraadiga.
Tulles esimesele ikdhaie 1967. aas*
itail toimunud Young Artist konkurentsil
Chicagos, kuitsuiti ta Brad-ley
ülikooli (Illinois) Maveriosa-konna
juhatajaiks. Lalikudes ssl-i
lelft kohalt, sooritas te iauljaitarist
abikaasaga kahe^aastase muusi-careitke
Euroopasse, esitades
kontserte. ^ (ikaasaairvatud kaasmaalastele)
ja .ftööitades mitmes
ooperis repetiitorina. Nüüd edab
ta Detroitis, :kus; tal on teenistuse
PiaMst Arvi Sinka
kõrval orkestris oma üslaverfetiuju
Seekordne kava on nõudlik ja
erutav. See algab vanameistri Ra-meau
„Gayotte variaitsioonidega"
ja jätkub Haydni „E-niinoor Sonaadiga".
Käesolevasit sajandist
on valitud ralivusüikku muiusiikiat,
ameeriklase Barberi ,JEikskursioo-nid"
ja e^sti hedilooja-foModst
Tubina ,,Kärjaseviisid'V mida ei
ole varem Torontos kuuldud.
Edasi esitab kunstnik 19. s.
•lOTtsertsaailide idoodi Franz Lsszti
pürotehnilisi itranskriptsioone Pa-ganini
kapriisidest, ^tüüdid nr. 1,
4. Kava Ippus on Chopini loomin-'
gust imeilus „VaIss A-minooris"
ja 'kontrastirikas „Balade nr, 1".
Kootsexit tohnub .15. jaanuaril
kell 7 õ. St, Law,rence Centre'is.
15. jaanuarü 1978 kell 6 p.l. Kunstnžk on esinenud terve rea
avatalcs© Torontos EKK korral- näitustega nii üksikisikuna, kui
dusel St. Lawrence Centerl Town ka koos teiste kunstnikega nii
HaiE'is Mai Onno kunstinäitus, Mehihikos kui ka USA's j ^ tänavu
milline jääb avatuiks kuni veeb- ka Kanadas. i :
ruariikuu. alguseni. Mehihikos on kunstniku töid
Mai Onno on üks nooremapõl- auhinnatud. Tema tööd on esin-ve
kunstnikke, sündinud Eestis, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-01-10-03
