Vaba eestlane , February 19, 1980

              VABA EESTLANE teisipäeval, 19. veebruaril 1980 -vTuesday,' Febniary, 19,
' VABADE. EESTLASTE
VÄJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetb St. Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
O j a : .'
POSTIAADRESS- % . B o x 70, Stn.C, Toronto Ont. M6J 3M7
TEI^FONror^^^^Ä
siöös) 364-7675 ;
TEIXIMISHIMADKaiaöaš: aastas $^^^
veerandaastas $10.50, kiripostigä a a s t a s p o o l a a s t a s 030.^
' ja veerandaastas |16^
'TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaas­tas
$21;---ja veerandaastas $11.—. lüripostigavüSA-s: aastas
$61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17^- /
LENNUPOSTIGA ülemere-mäadesse: aastas $72.—, p(M)laast®s
$36.—ja veerandaastas $19.—.
i muudatus 50 c. ~ üksiknumbri^M
Pöblished^pby Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecums©^
' ^^^^ Ont.M6J2H2
Nr. 14
India peamimlster Iiadira ^Ganäbi, arendab-N, Liiduga, suurt.'sõprust vaatamMa Äfgamstani okupeerimi­sele.-
•'.
President Carteri uus kindlakäe- mä? See on küsimus, inis hiivitab
line välispoliitilme liin, mis taot­leb
dramaatUiste vastuabinõude
rakendamist N. Liidu imperalistli-kule
vallutuspoliitikale piiri paie-mišeks
on seni saanud tõhusa toe­tuse
nii ühendriikide oma rahvalt
kui ika teistelt riikidelt. Praegusel
momendil näib suurem osa ühend­riikide
elanikkonnast toetavat kind­lalt
presidendi kindlat kätt Ja tu^
gevat hoiakut, mille eesmärgiks on
venelaste edasitungi piirämine Ja
kõigi võimalike abinõude tarvituse­le
võtmine, et maailma suurimaid
õliallikad Pärsia lahe pürjconnas
ei satuks Moskva kontrolli alla.
Ühendriikide presidendile ja va­litsusele
on eriti suureks moraal­seks
toeks Liitunud Rahvaste Orga­nisatsiooni
üldkogu otsus, mis mõis­tis
103 iaälega IT vastu hukka N.
Lüdu okupatsioonijõudude sisse­tung!
Afganistani. Samuti mõjus
Washingtonis ka Julgustavalt isla­mi
riikide konverentsil võetud sei­sukoht,
millega 34^ islami riiM, kes
esindasid peaaegu kogu islami
maaUinä, nõudsid vene vägede ko­hest
väljaviimist Afganistanist.
Ned rügid tõotasid ühüasi abistada
Pakistani Ja Iraani, kes võivad oma
strateegiliste asendite tõttu sattu-
• da.:N.. Liidu kallaletungi^ ^'märklau-dadeks.,
\ dliriikidiB vahetus läheduses on
Ühendriikide doplomaadid viiiiia-sel
ajal tegutsenud eriti silmapaist­vate
tagajärgedega, otsides võima­lusi
sõjaliste baaside rajamiseks
Ja ohuolukorras õliriiMde sõjali­seks
äbistamiiseks. Baaside loomi­se
suhtes on läbirääkimised arene­nud
eriti edukalt Keemaga, Somaä-liaga
Ja Omaiiga, kes on^valmis
Ühendriikidele andma vajalikke
lennu- Ja mereväe tugipunkte kui
nende kasutamise tingimuste suh­te^
vajalikud kokkulepped saavuta­takse;
Baaside rajamise operatsi­oone
oh asunud tõhusalt majandus­likult
toetama ka Saudi Araabia,
kes pärast Iraani revolutsiooni suh­tus
president Carterisse Ja tema
admmistratsioon kahtleva pilguga,
nähtavasti alahinnates
de valitsuse võimeid.
paljusid poliitilisi •vaatlejaid. Küsi^
mus kerkib seda drastilisemalt esi­plaanile,
et Ühendriikides ja teistes
lääneriikides leidub palju polüti-kuid,
nõndanimetatud polütUisi
eksperte, vaatlejaid Ja ajakirjanik­ke,
kes president Carteri uuele ran­gele
välispolütikale krütüise pilgu­ga
vaatavad Ja seda katsuvad iga­ti
õõnestada Ja kritiseerida. Osa
sellest krütikast on tingitud üksik­isikute
Ja riikide ärilistest huvi­dest,
osa kommunistlikule riigikor­rale
sümpatiseerimisest Ja osa
Carteri poliitiliste vastaste pingu­tustest
presidenti diskrediteerida
nii palju kai see võimalikuks
osutub.
'. President, Carteri jõulisi, samme
seoses Afganistani kriisiga peavad
paljud tema kritiseerijad ja N. Lii­dule
sümpatiseerivad detente, po­liitika
toetajad olukorra ülehinda­miseks.
Seda toonitab eriti presi­dent
Carteri vastaskandidaat Val­gesse
Majja kähdideerimisel senaa­tor
Edward Kennedy, kes hurjutab
presidenti sõjamljöö tekitamise
pärast ning kritiseerib teda lutse-ealiste
registreerimise plaamde ra­kendamisel.
Presidendi tugevama
välispoliitilise Joone vastased on
avalikkuse ette toonud ka vana
lütiku Ja endise ühendriikide
ku Moskvas . tS-aästäse
Kennatii, keda tituleeritakse
ühendriikide „koige paremaks N.
ILiidu Ja Kremli probleeipide tund­jaks".
Kui Kennan väidab, et
fireml okupeeris Afganistani ainult
i oma rügi julgeoleku seisukohtadest
; lähtudes ning, et Carter hindas
Liidu ohtu ja venelaste edasitungi
võimalusi üle kui ta saatis onia
esindaja BrzezinsM Pakistaini ja
kaitseminister Browni Hiinasse
Moskvale vastupanu organiseeri
ma, siis on tä kindlasti ^ksiteel
ning tema kontseptsioon praegu
sest polütilisest olukorrast Ja maa
ilmas varitsevatest ohtudest 01
ajast maha Jäänud ning ei sobi
enam iraetuste sündmuste raamis
tikku.i " •
WILLIAM STEWART
(CANADIAN SCENE) — Käesoleva aasta juunis toimuv Quebeci referendum pole tegelikult midagi
muud kui nende seisukohtade uuesti hindamine, mis 20 aastat tagasi Quebecis hakkasid pinnale kerid-ma.
1960-ndates aastates hakkas Quebec halvustama valitsuse korda, tembeldades selle aegunuks Ja oma
provintsile sobimatuks. Uus polütikute generatsioon võttis võimU üle ning alustas otsekohe reformide
kehtestamisega, kaasaarvatud haridussüsteemi uuesti organiseerimine, mis nende arvates seMni oli
täiesti kõrvale Jätnud mi tehiülise kui majandusliku treeim
Hakati korraldama põhjalikke. gelikult ei ole kooskõlas .Kanada poolt, esitatud kavand oli mitmeti
ülevaateid provintsi poliitilistest^ põhiseadusega,
sihtidest ja jõuti otsusele, et pro- / Viimaste aastate gallupid on naida-vints
vajab suuremat osa sissetule-nud küll, et suurem osa quebeclasi
: kuist, samuti laieniaf jurisdiktsioo­ni,
oma asjade ajamiseks.
Põhiseaduse reform kerkis nüüd
päevakorrale ja kops sellega hak­kas
jälle pead tõstma üle saja aas­ta
vana iseseisvuse taotlemise mõ­te.
Kuid mitte natsionalism ega ise­seisvuse
taotlemine provintsile ei
toonud võimule Parti Quebecois
1976. aasta valimistel. Separatism
oli tulipunktiks nü 1970. kui 1973.
aasta valimistel, kuid Parti Quebe--
cois sai nender valimistel tugevasti
peksa.
Kui partei aga 1976. a. valimistel
võitis, siis ainult seepärast, et
endine liberaalide vaUtsus oli
kaotanud rahva usalduse peami­selt
oma administratiivse võime-
Lääne-Euroopas ei ole ühendrü-kide
uuele polütikale vajaliku sel­jatoe
andmine veel täies ulatuses
välja kujunenud. Ehkki Lääne-Sak-samaa
kantsler Schmidt Ja Prant­susmaa
president d'Estaing lubasid
anda Carterile oma täieliku toetu­se,
tõmbas Prantsusmaa hiljem ül­latuslikult
tagasi Ja keeldus oma
esindaja saatmisest Bönms 20.
veebruaril toimuvale konverentsile,
kus tuleb arutamisele NATO riiki­de
polütika koordineerimine N.
Lüdu agressüvsele polütikale vastu
astumiseks. Prantsusmaa Ja Lääne^
Saksamaa peaksid Ühendrükide
Kesk-Ida polütikale toetuse andmi­sest
olema eriti huvitatudj kuna
Pärsia lahe kaudu saavad prants­lased
87, Lääne-Saksamäa 31 Ja
Suur-Britannia 57 protsenti oma
õlist. Nende rükide hulgas on esi-,
rinnas ka Jaapanj kellele tanklae-vad
viivad Pärsia lahe vete kaudu
75 prots. tema õlivajädusest.
TKuid kas Ühendriikide valitsus:
on võimeline oma tugeva käe polii
• perspektiivis Jätka
^ Samal .ajal ;kui massimeedias Ja
polütikute kõnedes on esile kerki­nud
vastuhääli Carteri väHspoliiti
kale, hakatakse ülikoolides tegut
seyate radikaalsete^ruppide ja ra-
Ihuorgamsatsloonide poolt organi­seerima
vastupanu ka presidehdi
kavatsustele kutsealuste registree­rimiseks.
Mõnel pool ön päevaval­gele
ilmunud need vanad agitaato­rid,
kes Vietnami sõja ajal üjiend-rükides.
vastupanu õõnestasid ning
aitasid omalt poolt kõige Jõuga
kaasa Ühendriikide kaotusele Ja
Vietnamist taandumisele.
Presidendi uus polütiline Joon
lööb kahtlemata ainult süs läbi kui
Carter jääb kindlalt oma seisukoh­tade
Juurde Ja saal» Kongressilt va­jaliku
toetuse, mis sündmuste
praeguses faasis on talle kindlus­tatud.
Niipea kui ta lööb kõhklema
Jä hakkab uuesti tegema Järeland­misi,
variseb kogu ta välispolütika
Üks polütüine kommentaator kir­jutas
äsja Montreali mõjukaimas
ajalehes Le Devoir, et Parti Que­becois
tuli võimule liiga vara. Kir­jutises
üteldi j et põhikirj a muuda­tused,
mida partei taotles, et saa­vutada
Quebecile iseseisvust kuid
säilitada majanduslik side Kanada­ga,
Oleksid vajanud palju põhjali­kumat
ettevalmistust japalju enam
aega rahvale tutvustamiseks enne
kui quebeclased need oriiaks olek­sid
võtnud.
On täiesti kindel, et ilma PQ lü-deri
Rene Levesque'ita ja ilma te^
ma osavuseta oleks Quebeci ise­seisvuse
mõte juba ammugi olnud
kalevi alla maetud.
Ainult Levesque on seda osanud
tulipunktis hoida sellest ajast ala­tes
kui ta liberaalide parteist väl­ja
astus Ja asus separatiste juh-tima.'
. -
Praegu on väga raske ennustada
kas iseseisvuse idee pärast referen­dumi
muutub uuest aktiivseks või
hakkab unustusse Vajuma. Maa­ilmapoliitikal
on selles suur roll
mängida. Kui PQ välja tuli oma
iseseisvuse Hiduga (sovereignty-ässociation),
süs valitses maailma
suurvõimude vahel tasakaal ja ra­hu.
Olukorrad Lähis-Idas on aga
vahepeal väga keerulisteks muutu­nud
ja seega on hakanud Quebeci
iseseisvuse idee jahtuma, kuna on
selge^ et UUed olukorrad Lähis-Idas
muudaksid; iseseisva Quebeci sees­miselt
nõrgks rügiks. Tegelikult on
väga vähe juttu olnud sellest, mis­sugune
.oleks Põhja-Ameerika stra­teegiline
olukord siis kui Quebec
kuulutaks' välja iseseisvuse või
missugused lepingud tuleksid sõl­mida
Quebeci, Kanada ja ülejäänud
soovib, et valitsus alustaks läbirää­kimisi
iseseisva liidu loomise asjus,
kuid viimased gallupid ön näida­nud,
et rahva huvi selleski osas on
kõvasti langenud.
Gallupeid korraldavad väga mit­mesugused
ringkonnad ja arvata­vasti
sellepärast on nende tulemu­sed
tihti otse vastukäivad. Selle
ebaühtlase tõlgenduse tulemusena
on kaks Montreali tuntud sotsioloo­gi,
Haurice Pinrad ja Richard Hä-müton,
hakanud neid gallupi tule­musi
analüüsima ja omakorda väl­ja
andma nende analüüside tulemu­si.
Möödunud sügisel võtsid ^ nad
Quebeci valitsuse korraldusel ette
pikema uurimuse rahva meelsuse
kohta. Selle.tulemuseks oli, et rah­va
praeguseks sooviks näib olevat
„uuendatud föderalism" iseseisva
liidu asemele. Veel märkisid nad,
et rahva arvates on iseseisev liit
peidetud kujul separatism.
Provintsivalitsus esitas alles det­sembris
ettepaneku referendu­miks.
See tõstis üles väga suuri
vaidlusi, kuna valitsus tuli välja
^üllatusega, mida võib nimetada ka­hekordseks
referendumiks, esiteks
küsib ta mandaati iseseisva lüdu
suhtes läbirääkimiste alustamiseks
ja teiseks mandaati Quebeci kons-titutsionaalse
staatuse muutmiseks
olenevalt esimese, referendumi ja
sellele järgnevate läbirääkimiste
tulemustest;.
palju põhjalikum kui valitsuse poolt
esitatud" White Paper -novembris.
Hoolimata aga kõikidest polüti-listest
sammudest jä ettepanekuist
ühenduses nii referendiimi kui põ­hikirja
muudatuste kohta, näitasid
möödunud aasta lõpUl tehtud gal­lupid,
et quebclased peavad refe­rendumi
kolmandajärguliseks küsi­museks
pärast inflatsiooni ja muid
majanduslikke probleeme,
GaUup näitab, et quebeclased
hoiavad ühendatud Kanada poole
ja see näibki kujunevat Parti Que­becois
suurimaks komistuškiyiks
iseseisvust taotlemisel.
kokku ning sellel ei ole masenda
i .vad tagajärjed mitte ainult Carteri _ Pchja-Ameerika, mandri vahel
. isiklikule karjäärile vaid ka Ühend
rükide prestiizhUe Ja juhtivale osa
poliitüisel areenil.
K.Ä.
Vümase 20. aasta jooksul teh­tud
gallup on näidanud, et ainult
15 kuni 20% quebeclastest poolda­vad.
Quebec!;.Iseseisvust,.mis' te°
Esimese referendumi sisulise
külje eest hoolitseb rahvuslik ko­gu,
mis kokku : astub märtsikuu
alguses.
Selleks ajaks peab valitsus esitama
täpselt väljatöödeldud küsimused
ja ettepanekud. Üks rahvusliku ko­gu
lüge, elukutselt õigusteaduse
õppejõud, mainib, et erilise refe­rendumi
seaduse alusel peab refe­rendum
koosnema kahest osast, iga
valitsuse poolt esitatud ettepaneku
le tuleb üles seada teine Võimalus
või teine valik, mis peab samavõrd-selt
olema analüüsitud ja tõlgenda­tud
kui esimene referendumi poolt
esitatud ettepanek.
Mitmed poliitilised ajakirjanikud
tõlgendavad teist referendumi Imi
aega võitvat menetlust, kuna valit­sus
on vahepeal arusaamisele jõud­nud,
et aeg ei ole praegu veel küps'
seisukoha võtmiseks Quebeci ise­seisvumise
kohta lihtsalt „pooldan"
või „ei poolda'' küsimustele vasta­miseks
„ei" või ,,ja'ga". ;
Valitsuse referendumi kavad
nooruse
Vabarügi aastapäeva tähistami­sega
oleme ühte viinud veel ühe
lootusrikka ettevõtte — levitada
Onnetaalrit.
Tänavune^õnnetaaler on õige
mitmepalgeline Ja kauniilmeline.
Igal aastal on püütud leida keegi
kunstnik või knnstiandeüne noor,
kes õnnetaalri kujundab. Tänavune
kunstnik pole keegi muu kui Male­va
Juht ise — ngdr. Tiia Kütt, kelle
mõtted keeriseid loomise Juures
eesti gaidluse 60. aastapäeval sel
aastal Ja Juubeli maaUmalaägri
„Vikerkaare" EST0-8Ö raames
.Rootsis.'.
Nagu ikka on õnnetaaler eesti
nooruse hüvanguks Ja toetuseks, et
neid hoida meie ühiskonnas Ja iiht-läsi
anda ühtekuuluvustunnet eesti
noortega üle maaüma. Tänavune
JuubelUaäger on Just selleks suu­reks
kokkusaamise kohaks, kus
rahvusük kasvatus Ja sihiseadmme
sünnib gaidlUms mängus.'
,Tänased lapsed On homsed Juhid.
Meüe, väliseestlastele, me ainuke
tõsine varandus on meie noorsugu,
kelle pärast teeme tuleviku plaane.
Loodame arusaavat Ja heldekäe­list
toetust meie ettevõttele, õnne­taalri
ostjatel on võimalus võita
kaunis seinavaip, mille on valmis­tanud
gdr. Oldi Põder Ja mis tuleb
loosimisele Jüripäeval.
: ; : ' , E . GAIDIDE MALEVA
- -KANADAS-BONN
— Eestlaste Keskkomitee
korraldab 21.—23. märtsini Bad Go-desbergis,
Annabergiš laiaulatusli­kud
rahvuskultuuri tööpäevad, mil­listest
on osavõtjatena ette nähtud
"ij - ^ ^ . • . kuni 50 isikut. Ka igast rahvuskoon-
3aid aga jaanuaris paris varju — . , ,
u • 1^ 1/ .-1. idise juhatusest soovitakse osavot-
Televisiooni saadetest võib nä­ha,
et Rahvusvaheline Olümpiako­mitee
kksneb suires enamikus
solüdsetest vanahärradest, kelle­de
keskmme i^a ületab tõenäoli­selt
isegi Kremli polütbüroo kesk­mise
vanuse. Kui poliitbüroo oma
kõrgele ii^anusfile vaatamata suu­dab
tegeleda. maailmavallutamise
plaanidega ja näitab rah\nsvah^-
sel võitlusareenü üles erakorralist
vitaalsust ja aktiivsust, süs Rah­vusvahelise
Olümpiakomitee liik­meskonda
ei ole kahjuks õnnista­tud
erilise taibukusega ja analüü­sivate
ajudega, eriti kui tegemist
on rutünist väljakalduvate ja inõr
nel määral keerulisemate küsi­mustega.
SeUistel puhkudel domi­neerib
komitees oma arvamistega
ja seisukohtadega komitee esi­mees
lord Killanüi, kes võibolla
on hea ärimees, kui kelle otsused
Jätavad palju soovida.'
Lord Killanmi seisukohad seoses
praeguse Afganistani ja Moskva
olümpiamängude krüsiga vihja­vad
kahele võimalusele —- kas
lord on polütUistes küsiinustes
erakordselt naüvne või tüürib ta
oma ideoloogiliste tõekspidamis­tega
N. Lüdu sõiduvees. Näib süs^
ki olevat tõenäolisem, et lord KU-lanin
ei tunne kommunismi ega
oska õigesti hmnata N. Ludus
praegu võimul olevat rezhiiml ja
selle õelaid kavatsusi. Olümpiako­mitee
esimees püsib jonnakalt
kord on^aks võetud põhimõtte juu-.
res, et sporti ja poliitikat ei tohi
ära segada — teiste sõnadega:
sportlastel ei ole sellega midagi
tegemist kui olümpiat korraldav
maa paneb tuhandetel tankidel
mootorid käima ja sõidab üle pü­ri
naaberrügi sealseid antikommu­niste
nuhtlema ja teise maailma
saatma. -
Lord Killanm tuleb avalUikuse
ette isegi sellise naüvse väitega, et
„olümpiamängusid ei tule kasuta»
da maaüma .kaheks jagamiseks".
Auväärne lord pole vist kunagi
kuulnud, et maailm on juba ammu
põhmselt kaheks jagatud -^<ük-tätuuridele
alluvaks kommunistli­kuks
ja demokraatlikule valitse-missüsteemile
truuks jäänud lää-nemaailmäksi
See ongi kogu
maailma õnnetus, et praegusel
krüsimpmendü on maaüma pöör-depunktU
juhtivatele positsiooni­dele
tõusnud mehed, kes töötavad
oma sihiUkkusest vÕi naüvsusest
N. I Lüdu kasuks ning kes ei ole
vaevaks võtnud tutvuneda praegu­se
segipaisatud maraÜma polütilise
aabitsatarkusega.
Lord killanm ja Rahvusvahelise
Olümpiakomitee lükmed peaksid
kõik tutvuma N. Lüdu kommu­nistliku
partei teoreetikute teoste­ga
ning nende poolt kirja pandud
mõtetega, mis aitaksid neU orien­teeruda
praeguses maailma vastu­olude
rägastikus. Nad Võiksid näi­teks
käiste võtta omaaegse N. Lü­du
kommunistUku liartei teoreeti­ku
j ^ top-kommunisti Dimitri Z.
Manuüski mõtted, kes kirjutas ju­ba
25 aastat tagasi: „Sõda kom­munismi
ja kapitalismi vahel on
vältiniatu. Praegu ei ole me loo­mulikult
küUalt tugevad pealetun­gi
sooritamiseks. Meie aeg tuleb
20 või 30 aasta pärast. Võitmiseks
peame kasutama, üllatuse momen­ti.
Kodanlased tulevad magama
uinutada. Seda arvestades peame
startima maailma suurima rahu-ofensüviga.
SeUes peab olema
elektrifitšeerivaid ettepanekuid ja
ennekuulmatuid^ kontsessioone.
Rumalad jä dekatentsed kapita-listükud
maad on rõõmsalt val­mis
koos töötama endi hävitami­seks.
Nad hüppavad selle võimalu­se
juurde ja otsivad sõprust. Nii­pea
kui nende kaitse on alla lastud,
purustame nad oma kokkupigista­tud
rusüjaga.**
Kjahtlemata väljavõtete lugemi­ne
Manuüski teostest olnuks värs-kendsfväks
vahepalaks lord Küla-nini
kõikuvale Mindamendüe püs­titatud
ja ilma hääletuseta välja­kuulutatud
olümpiadeMaratsiooni-vähemalt
esialgselt — liberaaüde
agara lüderi Claude Ryani kons-titutsionaalsete
muudatuste tõt-
,tu.:';-
jatena näha üks kuni kaks isikut.
Lektoritena on ette nähtud dr. N.
", Stradomsky, Skautide Maleva juht
Ü.Semmel, Keskkomitee esimees
Liberaalide juht esitas mitmeid Joh. Västrik, sela-etär Ed. Berg-oma
partei ettepanekuid, tema mann j.t.
Mõned rahvusvaheliste majan-df
sprobleemide eksperdid teavad
kmnitada, et polütilistel põhjustel
teatud riikide vastu süimatnd ma­janduslikud
hlokaadid et anna ku­nagi
soo\1tud tulemusi. Selle kohta
(Järg lk. 3)
1
1:1.
23. Ja 2^
532-9863.
L Ja 2.
tel. 921-771
NVLiid
MOSKV^
min, dissi
on uurinuc
sutamist
reteeriti k
ra juures.I
inise kohti
likaist.
tuuakse kl
peavad kJ
ka üHeiid
ja tehnoj
Lütu ei ai
Nü kiilil
rakendasij
tulekut KI
blokaadi. I
Kuubiile I
aastas 2l|
miljoni tj
miljonilt I
larUe. Sell
riigid, kell
tõusis
aastaks 81
Teine ui
sid Üheiij
pordi keq
venelased
kasutada 1
seks N. I
ÜheiidriiiJ
see Juhtnl
korral 1
ning nad I
takistada.l
Ühentiiiilj
ekspordisl
asusid täi
lismaa jJ
sekkumisi
jüs.
KoImaJ
lahku Ina
da valgel!
seks isel
Inglismaa
sia vastij
kaad, mil
nende jul
ruma. NJ
tunud, k
Aah-Uta a
si ja kail
metama
vastu saa
Meed n
gida asjj
dusUkkud
misel tui
rit - eJ
datakse I
need raj
duslikudi
võetaksel
ne, et nl
kiiidiad
vÕtmisell
giukse" I
seks.
selles Idl
ja suun
mõned
keelust;^!
mist. Tl
majandil
takse
või solHJ
da on
taolisff!
elu päp\j
ra toetil
N. Liift J
tuda p']
se-künal
suure ms
ga oluli^
ja teist
nenud
tamisel
nemaaill
ha, niis|
jaliselt.
Neid
tundub,
duslikr
. N. Lüdil
detud ti
mist ei
sioonidf
näited.
.1 - I • 1.
\]f j hr''ili' ''fi '11 h Illi