Vaba eestlane , February 19, 1980

              Nr. 14
Saatekulu
0
r
10
50
35
,1.-
1^
50
85
II
40
50 -
'6b
50
SJ^
40
25
15
is
16
25
šC
40
40
20
40
10
l-' '
15
4G
30
30
40
40
20
25
25
50
40
50
m
40
3g
laste taga! Ma ei
lelus petnud selli-pid
eitesid! Vuoti-
[ngud, olid tõesti
Ijah vähe pikale,
k t e n / j - Ega niina
L võäsid hakata
Ima. J a kuna sina
tea selles osas ja
kaasas.
. koiTusele, Sõna­jaid
mehed kori-pevahetust
lõpeta-t
tõesti tunnen ha­tt!
Äfa otse tund­utama
selle män-
151 veel oma kau.
piõtlen oma müü-
[ e i saanud enam
li.otilainen.
lisi. paremgi. Muu­le
normihindadega.
J see neile enestele
kk ön nüüd meie
Id veel kogenemä-ittuda
selle kauba-
[tte.. Ja ega nad
Id, vaid said oma
tagasi,, loliutäs
nõrgut me nende
Me oleme'ise neh-bus!
Nad tule\^
gasi ja rae ei saa
kui häbematult
kibeles Vuotilai-
Nr. 14 VABA EESTLANE teisipäeval, 19. veebruaril 1980 - Tuesday, FebruaryJ 19,1980 lk.'!
ADVOKAADI
ADVOKAÄT-NOTAR.
Emm 1002, Royal Tnist TowtBr
Toronto Dominion Centrel
Postiaadress: P . a 326, Toronto
Ont. (Bay ^ KingVMSk 1K7 '
Telefon: 869-177?
24-tmidi telefoni valveteenistus
133 Richmond St. W., Ste
Toronto, M5H 21L3 •
TeL 364-7072
. Chartered. Äccoimžaiö
55' University Äve.9 §te.
• , : Tel. 862.7U5^^,V
Toronto, Ont. M5J 2H7
„Vaba Eestlase" 1>olmetiise ja
taHtnse asqkoha pl&m
TOIMETUS JAiTÄLiTÜS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-4-M.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kbdias
väi
Karl Arro
Hannes Oja I 481^53i6
Knnlainši võetaks® vasžu:
nädala esimesse ajalehte kurn
esmasp.homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. keUa ll-M.
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Knnktuste Idnnad:
üks tolli ühel veerul .1- _ ^-50
Torontos asTO ülikooli aulas Vilniuse ülikooli 400-nclat \
litVüniuse mikool on üks vanemaist ü&ooH^^
•sada;;aastat.5^em T a r t E - • ^ z^-, •
humanitaarteaiuste, õigus- ja
majandusteaduste fakulteedid.
Sellele järgnes matemaatika ja
V
. Vilniuse ülikooli algus on seotud
jesuiitide tulekuga Vilniusse 157Ö,
kes tulid piiskop Valerijonas Prota-seviciuse
kutsel. Püskop soovis, et
jesuiidid asutaksid kolledzhi ja an­dis
neüe selleks väga kaaluka toe.-
tuse. Kolledzh alustas tööga 23. ok-toobrü
15|0 160 õpüasega.
Koolis lõpetati ladina ja kreeka
keeli, poeetücat, retoorikat ja kate- •
kismust. Järgnevaü aastaü võeti
Õppekavasse loogika, matemaati­ka,
teoloogia ja heebrea keel. Ko^
ledzhi ülesanne oli ettevalniistada
õpilasi ülikooli õpiingpiks, kuna ju-;
ba algusest peale oli piiskopil idee
koiledzhist ajajooksul ülikooli ku­jundamine.
Piiskop Protasevicius kirjutas ju­ba
1576. paavst Gregory XIII,
küsides temalt äsja asutatud M -
ledzhile ülikooli õiguste saamist.
Paavst tegi seda oma bullaga 30.
oktoobrü 1579, andes lüikoolile rii-metuseks
„Alma äcademia et uni-
Versitas Vilensis Soeietatiš Jesu". j
:. Samal. aastal leedu suurvlirst ja
Poola kuningas Stefan Batory
andis privileegiumiä jesuiitide
kölledžhile, samaaegselt kui Kra-ronoömia,
õitsesid ülikoolis. Fakul-teet
jäi internätisonaalseks. Nii oÜ
botaanika professoriks J.G.Fors-ter
— üks osaline James Gook'i
üinberm a aüm areisü.
: • Eui • Leedu; vürötiriik ja-Fo©la
kuningriik 1795 okupeeriti vene­laste
poolt, allutati Yilniuse
tagaküljel IS.75
".EUULÜTUSI VÕTAVAD
;--\;^;^,VÄSTUly;-^^^
. 1. Vaba Eestlase'tallfeus'.
135 Teeuinseth Streefe
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70, Stn. C,
: Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251f495
2. Mrs. Leida. Marley -:
149 Bishop Ave.
; WiJlowdale, Ont. M2M 1Z7
Telefon: 223-0080 '
(Järgneb)
Kanada Eesti Võitlejate Ühingu­te
Liidu äsja valitud uus juhatus
jagas oma ametid järgmiselt: K.
Tori — esimees (valitud koosoleku
poolt), y . Raiend ja R. Piirvee —
abiesihiehed,, E. Pihlberg — sekre­tär,
°V. Lülaka^ - - laekur, A. Too­ming,
H. Lember, A., J«rs, R.
Moks, M. Pihlak, E. ülbuste ja G.
Lootus —- ametita liikmed.
ülikool oli loodud Collegium Ro­ni
anum eeskujul, mis omakorda oli
võtnud omale eeskujuks Sorbonne.
Collegium Romanum oli asutatud
1551 jesuiitide ordu looja Igantius
Loyola poolt ja oli jagatud kpÜedz-hiks,
mis pühendus iildharidusele
ja kus oli kaks kõrbema hariduse
•fakulteeti, müleks peeti filosoofiat
ja teoloogiat. Vüniuse ülikool oli
täpne koopia. Selle peamine üles­anne
oli haritud preestrite etteval­mistamine
leedu rahvale, mistõt­tu
seal oli huvi ka leedu keele õpe­tamise
vastu preestrite tuleviku
töö vajadusel. •
• [. Jesuiitide õpetajadl' Mid:- igalt
poolt üle Euroopa, aga õpetamise
keel ei olnud probleemiks, kuna
kõik kursused olid ladina keeles.'
Paljud fakulteedi lükmed õppisid
leedu keelt mi iial ju, et nad võisid
jutlustada kohalikele inimestele
Ristija Johamiese nimelises kiri­kus.
Alguses oli Mkoolis 500 õpi­last
ja kuni 60 fakulteedi liiget,
kuid aastatega /ülikooli töö arenes
ja.kasvas:/..•./
Leedu aadlikud soovisid täieõi­guslikku
ülikooli Ki-akovi ÜlikooH
eeskujul, küs oleks eriti ka õigus­teaduse
osakond. 1641 anti ülikooli­le
luba asutada õigusteaduse jä
meditsüni osakonnad.
Ülikoolu oli oma trükikoda õppe­raamatute
ja õpetlaste tööde aval-'
damiseks, aga seal trükiti ka mit­med
varajasemad leedükeelsed
raamatud. Kõige esimene leedu-keelne
raamat trükitud Leedus iiili-kooli
trükikojas oli 1585 ilmunud
leedukeelne katekismus. (Esimene
leedukeelne raamat trükiti 1547 Kö-ningsbergis).
Ülikoolu olid eriti rasked ajad 17.
sajandi keskpaigast 18. sajandini.
1655 rüüstati Vilniust vene ja kasa­ka
vägede poolt. 1702 rüi^stasid
rootslased omakorda Vilniust. 1705
ja 1733—35 oli jälle venelaste kord.
1710 surmas katk tuhandeid. Mit­mel
korral hävitasid tulekahjud
suure osa linnast; 1734 põles kolm­veerand
linnast.
Nii inimeste Inii looduse poolt
põhjustatud katastroofid jätsid
,. oma .märgid ka' iililkooli tegevu-sele.
Ülikooli elus algas elav areng 18.
sajandi teisel poolel Matemaatika
ja füüsika said omaette teaduskon­nad.
Huvi locfdusteäduse vastu kas­vas
ja 1753 ehitati ülikooli juurde
observatoorium, mille selleaegne
moodne sisustus toodi .Londonist •
See oli esimene- observatoorium
Ida-Euroopas ja /üks neljast selle­aegses
maailmas.
Paavst element XIV andis kor­ralduse
1773 jesuiitide ordu välja­tõrjumiseks.
Osa endisest fakultee­dist
jäi Vilniusse ja ülikool jätkas
oma tööd Leedu Suurvürsti Pea-koolina
(Scolä Princeps Magiii Du-
'catusLithuaniae). ülikool jagunes
kaheks fakulteediks: moraalsed
teadused (teoloogia, filosoofia, õi­gusteadus
) ja füüsikalised teadused
(matemaatika, loodusteadus,: me­ditsiin).
Loodusteadused, eriti ast-
16. sept. 1803 tsaar Aleksander I
proklameeris, et nüüdsest peale
ülikool olgu tuntud Vilno Imperiaal
Ülikoolina - (Imperatoria Universi-tasBüensis).
Ülikool laiendati nel­jale
fakulteedile: füüsika) ja mate­maatika,
nieditsiin, moraalsed ja
poliitüised teadused, kirjandus ja
vabameelsed^künstid. Ülikooli juur­de
kuulus seminar preestrite, teine
seminar keskkooli õpetajate ette­valmistuseks
ja kunstikool. Ülikool
jätkas kasvamist, kusjuures ,mate-maatika
ja füüsika osakonnad olid
tugevamad. ^
Aastal 1824 algas iritensüyne ve­nestamise
kampaania. Mitmed
professorid eemaldati ülikoolist,
õpilased vastasid sellele salajaste
organisatsioonide asutamisega.
Kui 1831 toimus ülestõus venelaste
vastu kogu maal, võttis selleit
osa mitusada üliõpilast, l ; nov.
1832 tsaar Nikolai I sulges ülikoo­li.
Meditsiini fakulteet muudeti
ümber Meditsiini ja Arstiteaduse
Operatsioonide Akadeemiaks.
Teoloogia kool nimetati Vaimu­likuks
Akadeemiaks ja mõlemad
said tegutseda ainult kuni 1842.
1940.".a. sügisseniesitri äjal,matri-!
kuleeris Vilniuse ülikoolis 2247 üli-'
Sel aastal arstiteaduslik kool su­leti
ja Vaimulik Akadeemia viidi
üle Peterburisse,
See pimeduse periood kestis ko­gu
19. sajandi. Pärast teist suure­mat
mässu 1863, Vene valitsus
keelustas leedukeelsete raamatute
trükkimise j a ladina tähestiku ka­sutamise,
kuna loodeti et kürillitsa
(veiie) tähestik võiks muuta leedu
lugejad rohkem vene kultuuri mö-jualiisteks,
või vähendaks poola
kultuuri mõjutusi. Kuid asjad ei
arenenud sel loodetud viisil: kee­lustamine
just lisas õli leedulaste
rahvuslikule kasvule. Raamatute
trükkimise keeld tühistati alles
1904, kuid ülikooli uuesti käimapa^
nekuga tuli oodata 1918. aastani.
Vaimulik Akadeemia; mis oli
viidud 1842 Peterburisse, tegutses
seal kuni oktoobrirevolutsioonini.
Seda akadeemiat on arvestatud
kui Vilnmse ülikooli eksiilis. Sel
ajal kui see suleti oli I iriaailma-sõda
lõppemas ja Wilsoni doktriin
lubas vabadust rahvastele, kes olid
Venemaa osadeks.
15. jüunü 1940 Leedu qkupfeeriti'
punaarmee poolt mülele tuttavate i
sündmuste ahelas järgnes Leedu j
„palve" vastuvõtmiseks N. Liidu •
koosseisu, ülikoolis suleti kohe
heebrea keele õppetool, kuna seda
peeti sionismi koldeks, üliõpilased
pidid kõik võtma osa marksism-
Ueninisnii kuimisest. .
22. juunil 1941 ründas Saksama?
% Lütu ja mõne päevaga oli Lee
du Saksa okupatsiooni all. ülikoo^
sai vaid vähe aega töötada, kuir-pidevalt
sakslaste kitsenduste all
\ õpilaste arvu vähendati, koolile e^
iantud kütet, ega valgustust. Noor­tele
meestele avaldati survet sõja­väkke
minekuks. Juudisopät õpila­sed
sunniti gettosse ja. keelati
poola rahvustest õpilaste vastu­võtmine.
Pärast seda kui leedula­sed
keeldusid astumast ,,vabataht­likena'
' SS-üksusse, 17. veebruaril
1943 suleti Vilniuse ülikool Saks?
ametivõimude poolt. Mõned üli­kooli
professorid arreteeriti ja
saadeti Stutthofi kontsentratsioo­nilaagrisse.
Järgmisel akadeemili­sel
õppeaastal ülikool töötas siiski
kuidagi põranda all, kus - jätkati
õpinguid ja sooritati eksamineeri-misi.
Punaarmee * vallutas Vilniuse
uuesti 1944. Vüniuse linn oli palju
kannatanud, k%rtalid olid vare­meis,
ülücool alustas jälle tööd.
Õpilaste elu polnud pärast sõda
kerge.
ülikooli pääsemiseks oli vaja
tunnistust kohalikult parteifunkt-sionärilt,
kuna noori, kelle vane­mad
polnud poliitiliselt uuel?
korrale mstavad, ei võetud vastu.
Metsateel (A. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks suu (M. Saar),
Muremaa (R.Päts)^iaul sõnajala õiest (T. Vettik), Sind tervi­tame
kuldapäike <A.Karlndi) ja Rändaja õhtiüaul Tatt^
rahvalaule: K.Raidi seadesLaulu inõju/^ mä hakkan lau-lemade.
Ära viies ja KivikasUkas,L.Virkhausi seades — Kus^ õn
kus on kurva koiu, V. Kappi seädeS — Linakatkuja Ja J. Zeigeri
seades—Kanneldajast vend.
$9.50 pluss postikuluni.--^
Leedu kuulutas end iseseisvaks
16. veebruaril 1918 ja 5. dets. sa-
: mai aastal organiseedti VMniše
: - iiliköol uuesti tegevusse.
Vüniuse linn käis samal ajal pee-tavais
sõdades käest kätte ja jäi
lõpuks Poola alla kuni 10. okt.
1939, mü Poola jagamisel see suu­remeelselt
loovutati lühiajaks L^e-dule.
' •
Poola võrniud avasid uuesti üli­kooli,
nimetades seda Stefan Ba­tory
ülikooliks. Kaunase ülikool
avati 16. veebr. 1922, kui Vüniuse
ülikooli jätkaja. Lühikese iseseis­vuse
ajal Kaunase ja Vilniuse üli­koolide
tÖö oli edukas ja lühikese
ajaga saavutati märkimisväärseid
tulemusi.
• -Pärast, Irai,.Vilnius, sai ^^L^^^
osaks; 1939,. viidi • Kaunasest sinna^
Praegu on leedulaste püüe haridu­se
järgi suur ja ülikoolis 13 fakul­teeti,
800 õppejõu ja üle 16.000 õpi­lasega.
• _ -y^
ülikool peab töötam^ venelaste
alalise surve alL kuigi õppekee­leks
ön leedu keel, peetakse viien­dik
Imrsustest vene keeles. Selle­juures
on korduvalt tehtud kat­seid
õppekeeleks vene keele võt­mist.
Praegu pole teadlastel luba­tud
põhjalikuJoaalt uurida teatud
Leedu ajaloo järkusid, mis on po-lütiliselt
ja ideoloogiliselt liiga
tundlikud,
Vaatamata kitsendusteele on teh­tud
märkimisväärseid uurimistöid
eriti balti keelte alal, ^mida jälgi­takse
suure huviga kogu maail­mas,..
Leedulased on uihked Vilniuse
ülikooli saavutustele. Vabas maail­mas
olij ad loodavad, et ühel päe­val
venestamise surve lõpeb ja
teadlastel on võimalus ülikoolis
teha südamele lähedast tõe ja tea­duse
poolel olevat tööd üma ideo­loogiliste
kitsendusteta. Selletõttu
tähistasidki leedulased ülemaailm­sel
Vilniuse ülikooli 400. juubelit,
soovides et nende kool võiks töö­tada
leedulaste õpetajana vabas
maailmas.
Ja mida vähem kellelgi on uh-kustada
tänapäevaga, ^seda suure­ma
zhestiga ta näitab minevikku,,
et oleks ometi midagi, millega
oma usuankrut kinnitada.
A.H. Tammsaare
•J
Sel ajal, kui l ^ t i Maja keskmises saalis tähistati Tartu rahu 60.
aastapäeva, oli seal üheks nooremaks osavõtjaks Maaja Leivalt
onia nuku Cindiga, kuulatades vaikselil; mida ta Isa Ja teised onud
kõnelesid. Foto: Vaba Eestlane
Kesk- ja Ida-Eüroopa uurimuste
ühing Kanadas korraldab 13.—15.
märtsil Alberta ülikooli juures
Kesk- ja Ida-Euroöpa ühiskondade
uurimisi sisaldava konverentsi. See
vaatleb nende juuri, püüdlusi, edU'^
ja tõelist arengulugu, kõike Kana­da
ulatuses.
.Konverentsü peetavad loengud
puudutavad enamuses nende rah­vaste
kultuurilisi ja aj alooKsi prob­leeme,
nagu keele küsimusi, nende
kohanemist Kanadas, ent just pree­ria
aladel, perekonna vorme ja as­similatsiooni.
Eriti tugevalt on esile
toodud konverentsil ungarlased.
Vaadeldakse nende koole Torontos,
praeguseid kultuurimuudatusi Ka­nada
ungari ühiskonnas, suusõnali-si
ungari ajaloo reflekse läbi kol­me
• Ungari immigrantide laine.
Eestit üheski loengus teemaliselt
ei nimetata, ka "^pole rakendatud
eesti teadlasi, kuigi selline võima­lus
on keelteseminaris ja „Edmon-ton
JournaF' väljaandja P. 0'Cal-laghani
jt. laudkonnavestluses.
Omapäraseks on viimase päeva
õhtu, kus on,õhtusöögid Kesk ja-
Ida-Euroopa restoranides .Albertas.
311 -lk. Hind $14.00 br.+. saätelkulu5©2
l&iiiki teos põhineb He.
analüüsib Soome sise- |a välispoliitikat, riigi tänapäevast oln-korda
ja suunda/Nõukogude yiduSoome-poUitikat, Soome valit­ust
parteleluni j a palj® muud, tuues So
sest huvitatud lugejaile palju uusi aadmeid»
I « 0 0 1
Lugedes meie suur Juubelite kir­jeldusi
näib, et meil pole üldiselt
teada, et kuninganna saadab õnne­soove
saja-aasta ja suuremate sün­nipäevade
ja 60 a. või suuremate
pulma aastapäevade puhul. Kana­da
kindralkuberner teeb sama 90 ja
95. a. sünnipäevade ning 50 ja 55
a. pulma aastapäevade puhul. Ka
peaminister saadab õnnesoove ja
tunnistusi (certifieate) sünni- ja
pulma aastapäevade puhul.
Et niisuguseid tervitusi saada,
peab keegi vastavaid asutusi infor­meerima,
ülaltoodu ilmnes ühest
(enne valimiste väljakuulutamist
kirjutatud) Don Valley East parla­mendiliikme
Sam Wakim'i (kon­servatiiv)
ringkirjast teatega, et
tema toimetaks meeleldi sellised
,teated edasi Õigess kohta, õnriesoo-vide
saamiseks on eelteadet vaja
vähemalt kuus nädalat ette, kuigi
telegramme saab toimetada lähe-maajalise
etteteatamisega. Võiks
lisada, et kirju parlamendüiikmei-le
pole vaja märgistada. Nime jä­rele
tuleb panna M.P. ja aadres­siks
House of Commons, Ottawa,
Ontario;
ILMUS
Toimetanud ENDEL KÕKS, ERIC PEHÄP ja ARNO VffiALEMM
Monograafia „Pallase" kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist- ja tõpst, kelle elutöö vaathise kõrval tuuakse
esUe ka kunstikool „Pal]|as" õppeasutusena ja eesti kunstnike
Raamat on kerge ja huvitav lugeda ka laiema­le
lugejaskonnale. )
Hind $10.00 (postiga tellimisel lisada 50c)
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES