Vaba eestlane , February 19, 1980

              Nr. 14,
saadetest võib nä-
Bväheline Olümpiako-eb!
sumes enamikus
Vanahärradest, kelle-iga
ületab tõenäoH-li
poliitbüroo kesk-
I kui poliitbüroo oma
sele vaatamata suu-m^
aailma vallutamise
näitab rahvusvabefc
BHÜ iiles erakorralist
I aktiivsust, siis Rah-
Jlümpiakomitee liifc
(ole kahjuks õnnista-jbükusega
ja analüü-la,
eriti kui tegemist
filjakalduvate Ja mõ-
I keerulisemate küsi-listel
puhkudel domi-pes
oma arvamistega
Idega komitee esi-bllanih,
kes võibolla
(es, kui kelle otsuseö
soovida.
li seisukohad seoses
[anistani ja Moskva
ide krüsiga vihja-võimalusele
— kas
itilistes küsimustes
iüvne või tüürib ta
t^iliste tõekspidamise
sõiduvees. Näib siis-läplisem,
et lord K i l -
le kommunismi ega
hinnata N. Liidus
olevat rezhiimi ja
^ävatšusi. Olümpiako-
3s püsib jonnakalt
jrõetud põhimõtte juu-ja
poüitikat ei tohi
— teiste sõnadega:
ole sellega midagi
olümpiat korraldav
tuhandetel tankidel
la ja sõidab üle pii-sealseid
antikommu-la
ja teise maailma
tuleb avalikkuse
[ise naüvse väitega, et
igtisid ei tule kasuta^.
kaheks jagamiseks".
|rd põle vist kunagi
laailm on juba ammu
leks jagatud — dik-luvaks
kommunisti i-lokraatlikule
valitse­ge
truuks jäänud lää-
See ongi kogu
letus, et praegusel
ül on maailma pöör-lihtivatele
positsiooni-inehed,
kes töötavad
isest või naiivsusest
süks ning kes ei ole
kud tutvuneda praegu-
Id maailma polütilise
sega.
|nm ja Rahvusvahelise
jitee liikmed peaksid
la N. Liidu kommii-ei
teoreetikute teoste­le
poolt kirja pandud
Lis aitaksid neil orien-bguses
maailma vastu=
tikus. Nad võiksid näi-jõtta
omaaegse N. Lii-listliku
partei teoreeti-loniniüništi
Dimitri Z.
Jiotted, kes kir jutas j u -
[E tagasi: ,,Sõdä köm-käpitalismi
vahel on
*raegu ei ole me loo^
lalt tugevad pealetun-liseks.
Meie aeg tuleb
Jsta pärast, sõitmiseks
Itama iiUatuse momen-
Ised tulevad magama
[eda arvestades peame
[aäilma suurima rahu-
Selles peab olema
Irivaid ettepanekuid Ja
l i u i d kontsessioone.
dekatentsed kapita-laad
On rõõmsalt vai-fcötama
endi hävitami-
Jiippavad selle võimalu-
|a otsivad sõprust. N i i -
le kaitse on alla lastud,
Inad oma kokkiipigists=
la.
|ta väljavõtete lugemi-d
teostest olnuks värs-
J vahepalaks lord Killa-
|ale VTmdamendile püs^
Ima hääletuseta yälja-
I olümpiadeklaratsiooni-laiivusvaheliste
majan-lide
eksperdid teavad
?t polütilistel põhjustel
^ie vastu suunatud tna-.
blokaadid ei anna ku-
Md tulemusi. Selle kohta
, . (Järg lk. 3)
J
1
Nr. 14 teisipäeval, 19. veebruarü 1980 - Tuesday, Febrüary, 19,1980
ž3o ja 24ii
532-9863. V
L Ja 2.
0 \AM. 9
MOSKVA- Vjacheslav:, Bakh-min,
dissidentide grupi liige, kes
on uurinud psühhiaatrilise ravi ka­sutamist
polütüiseks otstarbeks, ar­reteeriti
kui ta viibis 'ühe oma sõb­ra
juures. Informatsioon arreteeri­mise
kohta saabus dissidentide al­likaist.
(Algus lk. 2)
tuuakse ;ka terve rida lälteid, mis
peavad kaljukindlalt tõestama, et
ka Ühendriikide teraviljaekspordi
Ja tehnoloogia keelustamme N.
LIitia ei anna loodetud tagajärgi.
Nii kinnitatakse, et ühendriigid
rakendasid pärast Castrp võunule
tulekut Kuuba vastu majandusliku
blokaadi. Ühendriikide eksport
Kuubale langes selle tagajärjel
aastas 21,5 miljonilt doUarilt 3,8
miljoni dollarile ja impibrt 40,8
mUjonüt dollarilt 2,5 miljoni dol­larile.
Selle lünga täitsid idabloki
riigid, kellede kaubandus J(iuubaga
tõusis 11959 1,2 protsendilt 1962.
aastaks 83,6 protsendile.
Teine näide. 1962. aastal ürita­sid
Üliendiiigid terastorude eks­pordi
keelustamist N. Liitu, kuna
venelased kavatsesid neid torusid
kasutada õlijuhtmestiku rajiami-seks
N. Liidust Ida-Saksamaale.
Ühendriildde võimud leidsid, et
see jiilitmestik on võimaliku sõja
korral strateegUise tähtsusega
ning nad otsustasid selle |rajamisi
takistada. Lääne-Saksamaa Joobus
Ühendiiildde mõjutusel torude
ekspordist, kuid tekkinud lünka
asusid täitma Rootsi, Jaapan, Ing­lismaa
ja Itaalia, kellede vahele­sekkumise
tnleinusena boikott nur­jus,
-^'v^ -[i
Kolmas näide. Kui Roieesia loi
lahku Inglismaast jä kuulutas en­da
valgete vähemuse huvide kait­seks
iseseisvaks, siis rakendati
Inglismaa organiseerimisel Rodee-sia
vastu UN-i majanduslik blo­kaad,
mis pidi Rodeesia valged J a
nende juhi lan Smithi põlvili su­ruma..
Need lootused siiski ei .täi­tunud,
kuna Rodeesia oli' Lõnna-
Aafrika abil võimeline oma saadu­si
ja kaupasid maailmatpnie toi­metama
ning vajalikke kaupasid
vastu saama.
Nleed näited ei suuda siiski xm-gida
asja tuuma jiiirde. Majan­duslikkude
sanktsioonide rakenda­misel
tuleb arvestada kahte tegu­rit
— esiteks: kuidal need raken­datakse
: Ja teiseks:, kelle vastu
need rakendatakse. Kuid majan­duslikud
sanktsioonid tarvitusele
võetakse, siis on esmajones oluli­ne,
et need oleksid sjiiiütelda vee
kindlad nmg et nende ^lärvitusele
võtmisel ei jääks võimalus „köö-giukse
• * kaubavalietiise arendami­seks.
Kahjuks ei ole iliäänerügid
selles küsimuses Mnud üksmeelsed
ja suures äritegemise tuhinas on
mõned riigid jätkanud N. Liidule
keelustatud kaupade Ja vilja müü­mist.
Teiseks on suur vähe. kas
majanduslikud sanktsioonid võe­takse
tarvitusele mõnö väikeriigi
või sellise suurriigi vastia nägu se­da
on N. Liit. Kuuba ja Rodeesia
taolised väikeriigid võivad oma
elu päeva št-päeva mõne suure sõb­ra
toetusel edasi veeretada, kuid
N. Liidu taoline suurriik võib sat­tuda
palin simrematešje räskust|s-se
kuna tema vajadused on palju
suuremad. Samuti on N. Ludul vä­ga
oluUne omandada tlhendriikide
ja teiste lääneriikide kaugele are­nenud
tehnoloogiat, i mille keelus­tamisel
N. Liidu tööstus jääb lää­nemaailma
tööstusest kaugele ma-ha,
mis nõrgestab N. L i i t i ka §Õ-
/ j a l i s e l t . ; ^ - V ; ";
Neid argument^ arvesse võttes
tundub, et tihedakoeliste maj
duslike sanktsioonide I|:asuta2nine
N. Liidu vastu annab häid ja loo­detud
tulemus! ning seda veendu­mist
ei suuda iimber lükata s?iikt-sioonide
•vasta esitatud otsitud
1 ^i^'-"'
Toronto Eesti AianduskluM juhatus ja revisjossikomisjdsii oma organisatsiooni kümnendal Juubeli-koos-viibimisel.
Esimeses reas vasakult Leida Homits, Valve Janson, Eino Kuris, Maimu Usin, Mart Lepik
Suits. sa Teises reas E . loksi, J..Oinus> I . loand, M Foto: VabaEestlane
Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi liikmete korraline
peakoosolek peeti Eesti Majas 3. veebruaril. Peakoosolekut juhata­sid
Hemö Viiding J a Fromhold Aadli, protokollisid I l a Mai Barras
. Ja. August Nüüd.'
1979. a. tegevusaruande esitas retär — Hendrik Kask. Eässapida-senine
esimees Ülo Vülmäe. Aruan- ja — Karl Paap ja abikässapidaja
dest selgus, et tegevus on olnud PauL Kunstimees. Varahoidja —
sportlike ja pidulike lirituste osas, Fromhold Aadli - jä abivarahoid-rohkearvuline
jatulemusterikas. jana Albert Lukk. Ametita lüge -=
Pärast revisjonikomisjohi aruan- Heldur Suurna.'
de ärakuulamist kinnitati seltsi mä- j Revisjonikomisjon: Juhan Käis
(esimees), Härm Kore ja Heino
Viiding. Asemikud: Harald Sär^ ja
Juhan Tõld. Aukohtu koosseisu
Härm Kore (esimees), Juhan Käis
ja August Nüüd. Esindajaiks
E.L.K.-sse Juhan Käis, August
Nüüd jä Heino Viiding. I
jandusaruanded üksmeelselt tänu­ga
juhatusele ja aruannete koosta­misel
kassapidajat abistanud Pee­ter
Kruuk^ile. ^
a.tegeviiiskava on koosta­tud
eelmise aasta eeskujul, kuid
lisaks on kavas naissektsiooni
seltsi Juurde löömine.
on ravimisel tugevasti ülekaalus, uurimine nõuab ipaarkümmend või
Preventiivravi juures on oluline isegi rohkem aastaid. Freventüv-keskkond,
elustiil, organiseeritud raviga saab vältida infektsiooni,
ravi kättesaadavus, mis kõik oma- kasvajaid, aineVahetuse haigusi,
vahel oh seoses. Sellejuures on pri- toitlustuse prableeme, verehaigusi,
maarseks haigusest hoidumine, tei- närvikava haigusi, verermgvoolu
sel köhal on kohene arstiabi haigu- haigusi ja šüonitust. Siin on me-
'se tekkel ja ^kolmandaks tuleb ära ditsiin ja rahasurrimad alles polü-hoida
haiguse kordumist. 1 tikameeste seadlusasidlusega saa-
Küsides millist ohtu vältida, ut-'jnud tulemuse.
les ta, et üldpõhimõte on vältida' Biskussiooni ajal küsiti hüpnoo­se
da, mis kõige rohkem suremist si kasutamist, iniepäraseid iseene-
P9hjustab.:Tuleb siiski rohkdm:ab sest paranemisi, \ vähjahaiguste
data lapsi, kuna neil on elu veel rakkude biokeemilist funktsioonL
ees. Mõnel juhul inimesed ei tunne Viimase haiguse puhul ei ole ravi-end
miõ(nes müjöös haigeiha, vaid vaid, vaid ainult leevendavaid ra-püsivad
samal töökohal kuni end yvimeid. " >
juba haigena tunnevad. Uurimine
on ravi juures esimesel ko­hal
elu pikeiidamine, mida ka tõe­liselt
pn suudetud teha, järgnevad
leevendamine, kuna haiguste välti­mine
on jäänud väga madalale ko­hale.
Praegu läheb 98% tervishoiu­le
ettenähtud summadest ravile ja
2% preventiivjneditsiimle. Mitme­sugused
tehnoloogilised vahendid
oli andnud juba 1950. aastal tule­musi,
et suitsetamine ja kopsuvähk
on väga lähedased. 30 aastat on
mööda läinud, aga inimesed pole
seda arvestanud. Kui inimesed
suitsetamisest loobuksid, oleks to­hutu
rahvatervishoidlik paranemi­ne.-';..
•'. :
Möödunud kolmapäevai toimus Tartu Instituudi loengüõhtu, kus seekord olid lektbreiks kaks eest!
arsti, dr. Anne Kõriesäar Ja dr. Jaam Roos. Üldteemaks oli , , f e t i ühiskondlikud mured: kannatused
Ja.kannatajad".. Poolesaja hwMise ümber JälgisM ettekandeid Ja esitasid ka Mljem mõningaid Iisaku-
. slmusi.^•
Õhtu avas dr. E. Arujä, misjärel
A: Naelapea selgitas õhtu vajädust
rohkem ühiskondlikust aspektist,
mis on aktuaalsed sünses ühiskon­nas
tasuta arstiabi tõttu kus eba-haiged
soodustusi kasutavad. Ta
tutvustas lektoreid, dr. Anne Kõre-saart^
kes töötab Toronto laste­haiglas
neeruhaiguste osakonnas
ja dr. J . Roosi, kes on kopsuhaigete
eriarst preventiivsel äial ja töö­ministeeriumis
lektoriks.
Dr. A. Kõr es aar lähenes arstiabi­le
üMskondlikult ja mõneti ka fi­losoofiliselt,
kuna' osa inimesi ei
vaja mitte niivõrd arstiabi, kui
•kergendust .oma muflredele Ja'
hooltele.
Ta leidis, et inimesed on ise liiga
passiivsed tervishoiu alal, sest ai:;st
saab ainult tõsisemail juhtumeil
abistada. Kergemail juhtudel peab
inimene ise nlõus olema, et teda
ravitakse. Haiguste ravimine on
ainult osa arsti töö, ülejäänud osas
peai) haige end ise aitama. Sellele
algsele sissejuhatusele järgneski
ringkäik tänapäeva tervishoidu
ühiskondlikust perspektiivist vaa­delduna.
(Avaldame tema loengu
ühes meie järgmises numbris);'
Dr. J . Roos andis oma loengu ta­belitega
näidustatüna. Ta ütles, et
kõigil inimestel on probleeme ja
muresid, osa neist on arsti lahen­dada,
teine aga inimeste oma kor­raldada.
JubaHipokrites 300 aas­tat
e. Kr; soovitas malaariahaigu-se
väitmiseks inimestele sooäest
minna mägedele, kus nakatavaid
sääski enam ei ole. Tervishoidli-küstv
aspektist vaadeldes oli see
kolmejärguline, kõigepealt haiguste
Vältimine, siis nende leevendamine
ja kolmandaks elu pikendamine.
.Kuna,-lialguste tekkimine oli se­letatav
fatalismiga, s.t. oli saatu­sest
määratud, need olid Jumala­te
poolt saadetud, filosoofiline
seisukoht, et elu on Juba ettenäh­tud
valu Ja vaevarikas ning vii­masena
kausaalsus
•..kiis),- -
Et ei katkeks tasuta föderatsioo­ni
kuukirja „Angler and Hunter"
saabumine ja õnnetuste vastu kind­lustus,
soovitati liikmemaks tasuda
hiljemalt märtsikuu lõpuks, Aukoh­tu
ja E.L.K. esindajate koosseisud
valiti endises koosseisus liikšmeel-seit
tagasi, Endine esimees Ülo
Villmäe astus tagasi esimehe ko­halt,
tema asemele valiti uue esi­mehena
Helmuth Riko^ •
Uue juhatuse koosseisu kuuluvad:
Esimees — Helmuth Riko, telf.
694-7729. Äbiesimeh^d — August
Nõmm ja Eric; Püss (uus). Sekre-iOnt., telef.
tär—. Edward Saar jä abisekretär ;M4K 2K3.
— Lia Mai Barras (iius). Välissek-'
1981. a. liikmemaks Jäeti endi-selt
12 dollarit. Selles on föderat­siooni
Ja õnnetuste vastu Mndlus-tuksmaks
kaasaarvatud. Indivi­duaalselt
pn iga seltsiliige kaetud
^250.000 kindlustusega/
Seltsi ilild-kindlustüs on 1 miljon
dollarit.
Juhatus loodab, et liikmeks astu­da
soovijaid jä liikmemakse tasu­jad
seda võimalust kasutavad.
Öksmeejne ja asjalik peakoosolek
kestis ainult 30 minutit.
Seltsi aadressiks on endiselt: c/o
E. Saar, 39 0'Connor Dr., Toronto,
425-9978, postal code
STOKHOLM - Legendaarne m-mitäht
Greta Garbo oli II maailma­sõja
ajal Inglis^, spioon ja Kanada
si)ionaazhiülema Sir Will am Step-
.; Arstide vaštuseist selgus, et
mitmete haiguste juures on ikka
veel palju uuritavate
Siiani on südameatakk ikka -veel
tavalisim surma põhjus ega teata
selle kõiki põhjusi. Primaarne ra­vi
on selle vältimiseks dieet, jalu­tamine,
sigareti suitsetamise lõipe-
• Preventiivravis arst tahab, ' et '^^^^ suitsetamisest loo-^
Mmesed ei Jääks haigeks, muus ^^^^
osa minnakse arsti Juurde aHes mis oleks kindel
: §Ms; kui ollakse haigestunud.' oma ;toimes.: •
'\ Lõpuks dr. E . Arujä tänas lekto-
Tervišliku keskkonna loomise reid, misjärel A. Naelapea pöör-takistuseks
võivad olla mitmesu-, dus rahva poole küsimusega, kas
gused, tõioked, n^gu tööstustes ku- nad soovivad veel samasuguseid
ludesäästmme, uurimisrahade ai- õhtuid muude aktuaalsete problee-nult
lühikeseks ajaks (tavaliselt mide aruitlemiseks, millest nõus-viieks
aastate) m^ääramine, kuna, olekut fcäetõstnaisega kinnitati.
hensoni Saadik. Garbo a itas Step-hensoni,
kelle koodnimeks oli Int-repid,
inimesi väljasmugeldada
natside poolt okupeeritud Euroo­past.
Garbo öõjäagse rolli avastas
Charles Gigham tuhandete sõjaaeg­sete
dokumentide hulgast.' Üks, ke­da
GaEbo aitas põgeneda, oli füü­sik
Niels Bohr, kes pääsis esiteks
Taanist Rootsi ja sealt edasi Amee­rika
Ühendriikidesse, aidates aa­tompommi
valmistada. Garbo üks
paremaid filmiosi oli naisspioon
Mata Hari.
® Bonnis tähistas 6. jaanuaril oma
99-aastast sünnipäeva Artur Paju,
kes elab oma tütre Alma Kochi per;
rekonnäs. Juubilar oli veel suhteli­selt
hea tervise juures ja tunneb
huvi maailma sündmuste vast\i.
^ Endine new-yorklane Ilmar Ta-rikas,
kes nüüd elab Havais^ töö­tab
seal kaardistamise alal riigi
lilesandel; Äsja komandeeriti ta
tööülesandeis Mikroneesia saares­tikku.'
•
STOKHOM (EPt) r - Rootsis asuvas Lundi ülikoolis töötälj üs­na
arvukalt eestlasi. Neid on üle paarikümne, kes töötavad Õppe­jõududena
või uurijaina. Nendest on praegu kolm professorit, Ro­land
Gorbatschev geoloogia instituudi mineraloogia Ja petroloogla
osakonnas, Indrek Martinson füüsika instituudi aatomispektroskoo-pia
osakonnas Ja Jaak Peetre matemaatika Instituudis. Viimane o i
ühtlasi oma sektsioon! pro-dekaaniks.
El
$38..
ülikoolilektoreid on samuti kolm:
fil. dr. Paavo Rob^ klassikalises
instituudis, fil. lic. Katrin Särg
astronoomia instituudis jä dots.
Valev Uibopuusoome-ugri instituu­dis..--'^
Insurance
Agency
23. WESTMORE Dr., Sufte 200
Roxdah'. Oht M9V 3Y7
Tel. 745-462Ž
vad fil. dr. Tüt Kauri zooloogia
instituudis Ja fü. dr. Jaak Suur-kuusk
keemia instituudi termo-keemia
osakonnas.
Arstiteadlasist töötab med^ känd.'
Jan Alumets assistendina histoloo­gia
instituudis j a med. lic. Joh Han-ko
amanuensina neuroloogia insti­tuudis.
F i l . kand. Tiiu Kauri oi) ra­kendatud
assistendina riiikrobioloo-gia
instituudis, Peter pidaja kee­mia
instituudi orgaanilise keemia
osakonnas nirig Ene Piimänuuri-misassistendina
keemia^ instituudi
toiduainete tehnoloogia osakonnas.
instituudi sekretäriks filosoofia
' instituMdis, • . : •;
Hilja Taska tehnika ülikooli masi­naehituse
instituudis ja • Ülle-Reet
Tsirk süstemaatilise botaanika
instituudis.
Lundi ülikooli^ raamatukogus töö­tab
Maja Kesküla raamatükoguabi-lisena,
Eha Pohl biblioteekarina^ ja
Tiina Viirsalu raamatukoguassis-tendlna.
Stuttgardi raadio 2. programmis
edastiti kontsert Karlsruhe muusi-kaülikooii
õpilastest.Kontserdilõpu-osas
esines ka sakslannast sopran
Elisabeth Stephan, keda saatis k i -
tärril, eestlane Boris Bagger. Ni-nis
töötab Tüa-MaiFexner esi-
metatud kunstnikud esinesid omal
mese büroösekretärhia planeeri- ajal ka ühe Karlsruhe Eesti Klubi
misbüroo õppe- Ja ametinõuande üritusel, kus said suure menu osa-ülikooli
admlnistratsioo-ib
Mai Fexner USA-sr
$ 3 2 . 50
$ 1 7 ;
LENNUPOSTIGA ülemere-maadess©:
$72.—, poolaastas $36.-^, veerandaastas $19^—
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 45 cenüc
. ; Isnads aadressidele palume märkläa ^„POSTÄL COBE" ja
; > USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kh-jutada
te:.
PaluQ mulle saate VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks V
veerandaastaks — tavalisa / kiripostigä alates
rahas /
Nimi
Tellimise katteki; lisan $
Saata aisiiaU laMMrJas).