1985-07-23-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
kokkuvõtteid vii-rioodile, leides et Itud, eriti arvesta- Id ^majanduslikkp Ittis üllatuslikcilt I • loostatud aruande luba Eesti Maja Imevaid seisukohavaid arvusid Ju- ;des antud arvu-iäi ka koosoleku! j^ajapikendust** leppinud ka vi-jad, kiiigi nende luretsemisel olid juures Väga väi- 3va korraldajad latuses -- nende alusel lõpetatud Ise on tekMnud puudujääk, mis leakomitee poolž on jätnud sega-lörraldajad. la saatis yjVaba >eie üks noore= liseeritud sundija, kes olevat i:^^ peakomitee |()rraldamise kü^ lonöraridy ikka; '^Iifji|tise autor luks korrale kiit- [iiatu^e jnö. jne. itatud anti pealmist ja kogimi la mitmesiigtis-jdämiseks, sest Imata aastasel© oma ax-" Isitatud/ ity'-Eesti^.Päe.-;': liku kokkuvõt-juhatuse vali' luhatus pieaks skutse vümäS'^ pyide esitami-. dele, kes üll© es pole suut- It küllaldaselt da teada pea-nimi; kellele selle asemel, •jadega eesti otsida ja ees-aseks teha, lekörrad pea-ata./ pärane pidus-ajandusliknd tagantjärele piihastulu on Dirukas"; mis Ihkiisid yõidu-tsioonist ilm-ja: jäägu see llidupüha tule-khkelt Seedri-levasele aktu-kphustüsed ja rahvaliku iide vastu tät-inada lühike-päeva eest" mine-liseid süyehar- ^le osale To-eedrioru kii-jxsed pole sin-leidnnd. lelkonnas taie va kokkutn-iil oma kihel- Ivine sündmus ]tt Eestit hõl-p i on suvele* kihelkond a-aitulekul on aga sama fahval on en-jrganiseerimi- |on Kabemee-lu Koduküla last ja p5- l^ii välja and^ ikülast v5or= Q Nii ori ka |ist tekkinud, meie tuntu-ik. 3) 0 27, ja 28. |uum . dr. R. Pahapill, tel 921-7777 3., 4. ja 5. augustil dr. T. Maimetj, teL 469-1322 Pariis — see linn kus tihti käisid H. Pärkma alestas oma kõnet, mis käsitles pikemalt Seeddom 30-aastast tege- ä^iVd^a^SiltTsa võisid, VMst, tsitaadiga jiiuljeliFaaMiatust ^jSeedriora 1955—1980"5 peatükist Asutamines et ,su soovid täituvad „OIi pühapäev^ 22. mai 1955^ kui AmoM Voltre ja Jüri Juwrand astusid maale, mida ^^^^ i^-^i^^2. praegu tuntakse Seedffioffou^. Maa näis esialgu mittemidagi ütlevanao Arnold jättis emakeeles rahvast siin? Jüri" agendiga juttu ajama ja lahkus metsa poole luu£'ele. Ügemale paar tundi hiljem ^^"^ ^^^^^ ilmus Voltre tagasi. Ta oli niueteni märg; öösi oli sadanud vihma ja rohi oli kõrge. "^'^^ - Arno lõug värises pisut, kui ta lõõtsutades ^Jürl? see on se© koht!" Siitpeale Kokku^tuHme kõik siia hakkasid asjad kiirest! liikuma 0 0 0 Asja oU senini ajanud mi. Suvekodu toimkond, mis koosnes kahest esindajast neljast linnast: Hamil- New Jersey meditsiiniline ülikool ton, St. Catharines, Kitchener ja (ÜMDNI) ajakiri „Health Wire" London. Nüüd, kus õige maa laste avaldas oma aprilli numbris teate, suvekoduks oli leitud loodi eelkõi-et sama ülikooli New Jersey Den- ge omaette organisatsioon Siht-tal Schoolis töötav dr. dent Maa- asutus — juunis 1955, ajutise ju-na Milles on koos kahe sama üli- hatusega koosseisus: A. Voltre kooli õppejõugainende uurimistööd (esimees), J. Viiklaid (abiesimees), de eest saanud auhinnad. Nad pa- H. Pärkma (sekretär) ja E. Arro tenteerisid leiutise,! millega on või- (laekur). Ostuleping sõlmiti 3. ok-malik mõõta suu operafeioonide toobril 1955. aastal, juures. paistetust. Leht toob foto Jaanuaris 1956 määritleti Siht-märgitud kolmest teadlasest-leidu- asutuse struktuur. Ametlikuks ni- 3^ist. meks sai see The Estonian Sum- Samas ülikoolis õpivad praegu mer Ganip Society, Inc. Asütämis-estlannad Sirike Truumees ja Ma- üriku koostas adv. A. Kerson ja ri DiPasquale-Küla. sellele kiigutasid äÜa. 18.^^;a^ 1956; a, E. AfTö (Ham.)j A; Vol^ re (Kit.), V. Tämineniägi (St.: Cat.) Ja H. Pärkma (Loh.); tiirik regist- Eesti Vabariik esindaja-i^^ kõndesSeedrioru asutajaliige, kauaae^^ aktiivne tege^ hoomas nves(USA), Ene Räm- igalt poolt! peakonsul ErnstJaaksonviibis jui> i Q ^ ^ ^^^.^^^^^ ^ -...j i - - —/T5 „ , . ; ; „ \ 4* Äteisel pSolel W ä s h t o g t o k i s , ^ ^ ^ I ^ ^ ^ ^ ^ ^ J ^ f ^ ^ ^ : ^ ^ ^ ^ ^ ^ Ham Parkma. tal oli Mtumisi välisministeÄ S " ^ ^ ^ " ^ ? ' ^ ' ^^^.f^^ , . „ 14.- 1 4 1- ^ • T 1- esunees), H. Parlona (sekretär) ia mis Balti laua juhataja John Zero- ^ ^^^J^ ^^^_y c«L.. lls'egä, ' - ' - ' .... eesti sõna kuulama, võrdleme ja arutama, sest ei tohi haihtuda vaikuses me saavutused kirjandus ja muusika, kõlagu kas vaikselt, valjult südamesse tõusku ta. Nü äigas minu osavõtt Parüsi eesti kirjanduse ja muusikapäevadest. See oli prof. Vahur Linnuste (Centre d' Etudes Finno-Ougrien-nes, Sorbonne Nouvelle) esimene katse eestlasi Pariisi kokku kutsuda, sel oli väärtust, edu ja menu. Nüüd on kindlasti plaanitsetud järgmised eesti muusika ja kirjanduse päevad Pariisis Sorbonne ülikooli juures 5—9 maini 1986. aastal. • Algus oh tehtud, esmenud puudus- hotell ja Imnaga tutvumine eesti test, õpitakse ja järgmised eesti kui- güdiga (Ilo Jaik-Riedberg, khrjanik tuuripäevad Pariisis saavad vara- Juhau Jaik'i tütar). | kult ja laiemalt ette valmistatud. Ajalpoline, kutuurilme ja roman- Kaastegevad olid: Vahur Linnus- tUme Parüs oma õitseva 1986. a. Liilia Gorradi i^ftL V r 1955, selt, Üksikute, suurt riisikot kand- nda lavastuse la esimesest lav^^^ minnes^ g^ueie^^toqjioüaie. ^ i eaa juriidiliselt valmis. ^ vate hüipetegä või plahvatustega, sest on möödunud 25 aastat. Lydia asendab lerry ö,neu, kes p^^^ . See algas laulupäevMega. R- Töi Vohu^Vikstenile tänane „Kosja-ametniiesannete täitmisele asunuü. j ^ j ^ ^ ^ j ^ ^ organiseeris künstiHstMge. Esi- sõit" 6-es lavastus, osalisena on ta meid (Parüs) jt. Miiia esmesin loenguga eesti riiuüslkast ja muusikalises osas kontserdiga kontsertpianist Hans-jörg Fink'i klaverisaatel, . kes ka sooloettekandena eesti niuusikat esitas. E^madepäeva puhul täitsime muusikalist osa eestikeelsel juiria- Lülia Corradi Miss Unlverse^iks Konsul E.Jaaks(j)n'il oli kõnehisi ka:0isimnisteerm^ Aprillis 1956 peeti nime leidmi- 1956. aastal 180 lauljaga. Laulu- .rioru oma Edgar Kmk on kääsa ja^ugosiaavm asjaa^^ paraku ei andnud ^päevi peeti veel kbhn(1958, 1962 mänginud kõigis lavastusis: Kokku-r^ torrat^Hemert — "^""^asel oli lauljate- võtlikult: Eesti Rahvusteatri kunsti-lelealluyaci Balti wanmae^^^^ arv 500. Esimene laulu- lise panuseta poleks See^^ , r . - t * . t 1.. . c 20. mail ja võetigi samas omaks, lava, ehitatud 1956. aastal, lammu-- nagi saanud selleks, itiis ta meile Jaakson osa öhendatud Balti """^ '•^^\ - da veel laiphHflti i Qfifi a».tai ' düslidu poolt Kongressi liikmeile ajutine j ^ ^ { ^ lo^i • t korraldatud vastuvõ^st koos teiste Rodule soogisaah^^^l^^ Suvihai^al 1974 peeti Seednorul Balti vabariikide Äajategä.Väs- 1^^^^^^ tuvõtttoirims Balti Vabaduspäeva ^^^^f^^^^^ MIAMI — Deborah Garthy- ^ . o - — . . w . . . . . . ^ . . ow.. V. w x « > « o v « o , ^ o c ^ x o v ^ t i ^ x ^ i« . . .. Deü, 19-aästane üllõpüane, fccs mene laulupäev toimus 30. juunil kaasa loonud 9-s lavastuses; Seed-: lateenistusd kkikusja hiljem se^- g^j^^jas Portöriikot valiti enam kui sel kõösvübimisel. Kohal olid veel: Hellar Gräbbi („Mana" ÜSA), Jür ri Estam (Radio Liberty München), Aarne Vahtra ja palju teisi kaasmaalasi. Järgmisel aastal on kavas Parüsi eesti (osaliselt' rahvusvaheü- Omaette imena peaks mainima ne) kultuuripäevade korraldamme uue peamaja saamislugu. Pühapäe- suuremas raames, kavasse võttä . .1 ^ , , .. vai, 5. aprillil 1964 hävines esune- mitu kontserti ja kava igati täien-ehitus- Põhjaameerika X . Meeslaii^pa^^^^ peam^a. Uue peamaja sisseõn- dada. Eelregistxatsiooniga kaasub " ^ " ^ 180 lauljaga kontsert nistamine Mdis aset 90 päeva hil- nn. „package deai"j kaasaarvatud 70 osavõtva iluduskuninganna hulgast Miss Universp'iks. Otsime' •-. • -: 1- ja 4-aastasele lapsele Moming-Ä & Ellesmere. päeviti yõi elada kohapeal, Hei. 282-1298 pärasfi 5 ÕhtuL omavaheline koosolek Mtšte . leemide arutlemiseks; 'Eestilsr/on;; siluri raskusi prillidega. Nagu Võru ajalehest „Tööra5iva sdsrab, Oli Ida-Saksaraäalt Sl,. > kuniks on ausaid tegijaid Ja siiraid sõpru täiiistamise r ä a m e s ? l^S'K f?^^?^^^?^^ ^ ' . ^ ' ' ' ^ ^ ^ ^ Jem 4. juulil 1964. aastail Omaette me Balti vabariigi esmd^i^^vahel ^^^^ ]a juba poihapaeval, 24. juu- KaSeedrioru vabaõhuteater ^n- suursaavutus ja üsna kuiulaadne -..-x.^:^..^.^J^^h=,^.h^^^ nil anti esimene peamaja ule tööde dis nagu üleöö. Oktoobris 1958 j^äideineie töötahtest jateejõust. juhatajale A, Voltfele. : : tekkis idee ja 4. juulü; 1959 esitati ^ Esimene magamišmäja „Orütare" uues vabÄteatris esiklavastusena Jüri Juurand üües kord, et neid ehitati arii. L. Juhaiii kavandi j ä ^ F . K o o p i seatud laulu-, tantsu- ja rattaid ja rattakesi, mis Seedriora gi 1957. aastal. Teine, kahdcorru-^^W veerema panevad on higematu hulk seline ,,Eoldetare" sama ariiitekti saks kohnele välguspeoJ^ lauluväl- — südamesttulev tanu kõigile ja kavandi jäjgi^stitati 1959, aastal.^^ Seedrioru vabaÄiteatris Ipoto, et i^anker veereb ikka eda Arnold Pau pärandus S e e f e ö r u l ^ e ^ '^^ """"'^ :^ võimaldas, ehitada, j äUegi Leo Ju-^;g^ hani plaanide järgi, „Amold: Pau Sama 4. juuli pärastlõunal 1959.- Tare'vi967. aastal. Samal ajal ra° aastal avati k^ Eestisse J i i k u v p ^ (ijptiiise firmamärgiga jjParlZei^^ peatlÄSeeÄrü ajaloos. Jena".^ . ; laväbaks. Juba 1963. aastalM ehi- 21 aastat. M Buss Mguh asulalt as^ ja tatud suur ujula. Nüüd kericis selle maleštussämnias pühendatud kuna^ seües QE yõimalik prille välja prop- juurde saun, nimega „Järvetar^'* ja gistele relvavendad^le Teisest maa-vidä, misjärel samas: optikud priBid 1969^^ a^^^ yahms teevad. Ajalehes avaldatud Juurde kuuhiva„Paugutarega". ; vändas Vello Hubel. ; pudist selgul^: et ^esü&.on^M^ ^ Viimase suurema ehitusprojekti- Ainulaadses teguriks Seedrioru ' hussitaoline töökoda vene- nbortekoduvajadusi arvestades, kujunemisel„Eesti Stratfordiks" on abielu 60. aastapäeva. Tähtpäeva viidi 1972. aastal läbi pallimängu- olnud Eesti Rahvusteatri vabaöM- tähistati nende poegade dr. ins, väljäku-välistantsupõrändaehitami- lavastused. S juulil 1960 Tõnis Raamoti ja^m^ ne. Noorte suvekodule on käesolev R. Lipu suuriavastusega;,,Maa va- Raamoti algatusel ja hoolitsemisel, suvi 30-ndaks hooajaks. • baduse eest". Nn. Lippude periood . • . .. - lõppes 1964. aastal, päo-ast nelja la- ..^^i^^^R^^^ SEEDMORIF RAHVUS- vastust. Järgnes Söödorite periood, KULIUÜM KODUNA vahepealne Söödorite-Vohu-Vikste- "^^^v^"°*"^^ : i V ni periood ja siis ainulaadne Lydia f^^^^ "^J^ rahvuskultuuri Vohu-Viksteni#riood.^^ aa !"'!.*"<eL'i«'.Ä $S4. $68. $37. $19 .rnnm USA eesti ühiskonnas tuntud agr. Ilmar Raamot abikaasa Leidaga tähistasid GresskUlis, N.J., oma keelse sildiga, Teekond oli Eaplast; Kaiptüs-töökoja idasak^äste läeštära Eesti^^M^ ;silnitelmika!.; ; KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT: Kanadas: ÜSAHB $59.- ™ + $42^ $47.- $32.- "4" . $21«~>- $17.- - -1- $10.5® ••;\.;..:(Äigus ik.2).;.:: Kuivõrd oige oli omjlaegne ötsüs Võidiipiiha pühitsemine Imeie tegevuskavadest kustutada, pole sen! lõplUdiu seisukohta saanid. TaMs-tusi toodi ette mitmesuguseid, samaaegne Karavah^^^ ESTO-pidustuste ettevalmistamise pinge jm. Tänavu polnud meil Karavani-paviljonl, ega ESTQ JBt-teväimistusi, aga kä ^itte uut algatust Võidupühaks. I Jälgides Rootsi eestlaste Võidupüha traditsiooni ulatust ja selle püsimist, tekih siiski nlõte, kas kõiges pole süüdi mugavus, minalask- ^ koik Võidupüha traditsioonid alles ja kui väiaemail trans^rti pole^ siis viivad ümberkaimsed eesti seltsid neid bussiga kohale. Vanemad peavad oma päevase- aktuse ösa> õhtune tegevus on jäänud noortele. Äga idee on püsinud sealsete eesti seltside tegevuskavas: kord aastas mümaksfe loodusse Võidupüha sündmust täMstaina; Kas meie Toronto Eesti Selts ei alustaks uuesti senise kokkutuleku organiseeriniist, Seedrioru kui kodu ülesehitus toimus spontaan- esitab Eesti Rahvusteater oma väljakuulutamisel ja loomispäevil. Tema emal. Mari Raamotil oli suuri teeneid Eesti naisliikumises, eriti maanaiste organiseerimisel. Ka, juhtis ta rida aastaid Naiskodukaitset. • ^ Ihnar ja Leida Räamot abiellusid Tartus ja asutasid hiljem oma kodu „Raja" talu. Pagulusse siirdus abielupaar 1944. sügisel, veetes põ-genikuaastad Saksamaal, Göttinge-ni laagris, tegeledes teadusliku uurimistööga. USA-sse saabununa tegid Raamotid läbi kõik uüstuhiuka-te elu alustamise raskused. Peatselt valiti Ilmar Raamot Vaba Eesti Komitee liikmeks, kellest ta ainsana on veel meie keskel. \ : - / : - - • VES>. VÄLJASPOOL KANADA OINNUfOSTIGA aastas'^$^^^^ $69o-^ muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 eeiati Eanada aadressidöle palume märkida „POSTAL CODE" h paogatsheidkjvõrrah&kaa^ • FSJEEESTONl^ • LOS ANÖELES — - N . . Ludu emigrant, kelle armulugu ühe FBI ^.agendiga yiis: süüdistuse spionaashis tema abikaasa ja agendi vastu, ffledega, Sõjaveteramd (vasakul$^^m^^ 18 aastaks vanglasse spio- Astasid md^süüdl./.::-:-:^^^^^^ Pahiü mulle saata VA^Ä EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks —- tavalise /kkipostiga alates ............. 1 9 . , Tellimise katteks lisan $.... - sfinjuures rahas / Ä k i g a / rah^aardiga. (Raisa saate aknSt^htkiiJas).
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 23, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-07-23 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850723 |
Description
Title | 1985-07-23-03 |
OCR text |
kokkuvõtteid vii-rioodile,
leides et
Itud, eriti arvesta-
Id ^majanduslikkp
Ittis üllatuslikcilt
I •
loostatud aruande
luba Eesti Maja
Imevaid seisukohavaid
arvusid Ju-
;des antud arvu-iäi
ka koosoleku!
j^ajapikendust**
leppinud ka vi-jad,
kiiigi nende
luretsemisel olid
juures Väga väi-
3va korraldajad
latuses -- nende
alusel lõpetatud
Ise on tekMnud
puudujääk, mis
leakomitee poolž
on jätnud sega-lörraldajad.
la saatis yjVaba
>eie üks noore=
liseeritud sundija,
kes olevat
i:^^ peakomitee
|()rraldamise kü^
lonöraridy ikka;
'^Iifji|tise autor
luks korrale kiit-
[iiatu^e jnö. jne.
itatud anti pealmist
ja kogimi
la mitmesiigtis-jdämiseks,
sest
Imata aastasel©
oma ax-"
Isitatud/
ity'-Eesti^.Päe.-;':
liku kokkuvõt-juhatuse
vali'
luhatus pieaks
skutse vümäS'^
pyide esitami-.
dele, kes üll©
es pole suut-
It küllaldaselt
da teada pea-nimi;
kellele
selle asemel,
•jadega eesti
otsida ja ees-aseks
teha,
lekörrad pea-ata./
pärane pidus-ajandusliknd
tagantjärele
piihastulu on
Dirukas"; mis
Ihkiisid yõidu-tsioonist
ilm-ja:
jäägu see
llidupüha tule-khkelt
Seedri-levasele
aktu-kphustüsed
ja rahvaliku
iide vastu tät-inada
lühike-päeva
eest"
mine-liseid
süyehar-
^le osale To-eedrioru
kii-jxsed
pole sin-leidnnd.
lelkonnas taie
va kokkutn-iil
oma kihel-
Ivine sündmus
]tt Eestit hõl-p
i on suvele*
kihelkond a-aitulekul
on
aga sama
fahval on en-jrganiseerimi-
|on Kabemee-lu
Koduküla
last ja p5-
l^ii välja and^
ikülast v5or=
Q Nii ori ka
|ist tekkinud,
meie tuntu-ik.
3)
0
27, ja 28. |uum
. dr. R. Pahapill, tel 921-7777
3., 4. ja 5. augustil
dr. T. Maimetj, teL 469-1322
Pariis — see linn kus tihti käisid
H. Pärkma alestas oma kõnet, mis käsitles pikemalt Seeddom 30-aastast tege- ä^iVd^a^SiltTsa võisid,
VMst, tsitaadiga jiiuljeliFaaMiatust ^jSeedriora 1955—1980"5 peatükist Asutamines et ,su soovid täituvad
„OIi pühapäev^ 22. mai 1955^ kui AmoM Voltre ja Jüri Juwrand astusid maale, mida ^^^^ i^-^i^^2.
praegu tuntakse Seedffioffou^. Maa näis esialgu mittemidagi ütlevanao Arnold jättis emakeeles rahvast siin?
Jüri" agendiga juttu ajama ja lahkus metsa poole luu£'ele. Ügemale paar tundi hiljem ^^"^ ^^^^^
ilmus Voltre tagasi. Ta oli niueteni märg; öösi oli sadanud vihma ja rohi oli kõrge. "^'^^ -
Arno lõug värises pisut, kui ta lõõtsutades ^Jürl? see on se© koht!" Siitpeale Kokku^tuHme kõik siia
hakkasid asjad kiirest! liikuma 0 0 0
Asja oU senini ajanud mi. Suvekodu
toimkond, mis koosnes kahest
esindajast neljast linnast: Hamil-
New Jersey meditsiiniline ülikool ton, St. Catharines, Kitchener ja
(ÜMDNI) ajakiri „Health Wire" London. Nüüd, kus õige maa laste
avaldas oma aprilli numbris teate, suvekoduks oli leitud loodi eelkõi-et
sama ülikooli New Jersey Den- ge omaette organisatsioon Siht-tal
Schoolis töötav dr. dent Maa- asutus — juunis 1955, ajutise ju-na
Milles on koos kahe sama üli- hatusega koosseisus: A. Voltre
kooli õppejõugainende uurimistööd (esimees), J. Viiklaid (abiesimees),
de eest saanud auhinnad. Nad pa- H. Pärkma (sekretär) ja E. Arro
tenteerisid leiutise,! millega on või- (laekur). Ostuleping sõlmiti 3. ok-malik
mõõta suu operafeioonide toobril 1955. aastal,
juures. paistetust. Leht toob foto Jaanuaris 1956 määritleti Siht-märgitud
kolmest teadlasest-leidu- asutuse struktuur. Ametlikuks ni-
3^ist. meks sai see The Estonian Sum-
Samas ülikoolis õpivad praegu mer Ganip Society, Inc. Asütämis-estlannad
Sirike Truumees ja Ma- üriku koostas adv. A. Kerson ja
ri DiPasquale-Küla. sellele kiigutasid äÜa. 18.^^;a^
1956; a, E. AfTö (Ham.)j A; Vol^
re (Kit.), V. Tämineniägi (St.: Cat.)
Ja H. Pärkma (Loh.); tiirik regist-
Eesti Vabariik esindaja-i^^ kõndesSeedrioru asutajaliige, kauaae^^ aktiivne tege^ hoomas nves(USA), Ene Räm- igalt poolt!
peakonsul ErnstJaaksonviibis jui> i Q ^ ^ ^^^.^^^^^ ^ -...j i - - —/T5 „ , . ; ; „ \ 4*
Äteisel pSolel W ä s h t o g t o k i s , ^ ^ ^ I ^ ^ ^ ^ ^ ^ J ^ f ^ ^ ^ : ^ ^ ^ ^ ^ ^ Ham Parkma.
tal oli Mtumisi välisministeÄ S " ^ ^ ^ " ^ ? ' ^ ' ^^^.f^^ , . „ 14.- 1 4 1- ^ • T 1- esunees), H. Parlona (sekretär) ia
mis Balti laua juhataja John Zero- ^ ^^^J^ ^^^_y c«L..
lls'egä, ' - ' - ' ....
eesti sõna kuulama,
võrdleme ja arutama,
sest ei tohi haihtuda
vaikuses me saavutused
kirjandus ja muusika,
kõlagu kas vaikselt, valjult
südamesse tõusku ta.
Nü äigas minu osavõtt Parüsi
eesti kirjanduse ja muusikapäevadest.
See oli prof. Vahur Linnuste
(Centre d' Etudes Finno-Ougrien-nes,
Sorbonne Nouvelle) esimene
katse eestlasi Pariisi kokku kutsuda,
sel oli väärtust, edu ja menu.
Nüüd on kindlasti plaanitsetud
järgmised eesti muusika ja kirjanduse
päevad Pariisis Sorbonne ülikooli
juures 5—9 maini 1986. aastal. •
Algus oh tehtud, esmenud puudus- hotell ja Imnaga tutvumine eesti
test, õpitakse ja järgmised eesti kui- güdiga (Ilo Jaik-Riedberg, khrjanik
tuuripäevad Pariisis saavad vara- Juhau Jaik'i tütar). |
kult ja laiemalt ette valmistatud. Ajalpoline, kutuurilme ja roman-
Kaastegevad olid: Vahur Linnus- tUme Parüs oma õitseva 1986. a.
Liilia Gorradi
i^ftL V r 1955, selt, Üksikute, suurt riisikot kand- nda lavastuse la esimesest lav^^^
minnes^ g^ueie^^toqjioüaie. ^ i eaa juriidiliselt valmis. ^ vate hüipetegä või plahvatustega, sest on möödunud 25 aastat. Lydia
asendab lerry ö,neu, kes p^^^ . See algas laulupäevMega. R- Töi Vohu^Vikstenile tänane „Kosja-ametniiesannete
täitmisele asunuü. j ^ j ^ ^ ^ j ^ ^ organiseeris künstiHstMge. Esi- sõit" 6-es lavastus, osalisena on ta
meid (Parüs) jt.
Miiia esmesin loenguga eesti
riiuüslkast ja muusikalises osas
kontserdiga kontsertpianist Hans-jörg
Fink'i klaverisaatel, . kes ka
sooloettekandena eesti niuusikat
esitas. E^madepäeva puhul täitsime
muusikalist osa eestikeelsel juiria-
Lülia Corradi
Miss Unlverse^iks
Konsul E.Jaaks(j)n'il oli kõnehisi
ka:0isimnisteerm^ Aprillis 1956 peeti nime leidmi- 1956. aastal 180 lauljaga. Laulu- .rioru oma Edgar Kmk on kääsa
ja^ugosiaavm asjaa^^ paraku ei andnud ^päevi peeti veel kbhn(1958, 1962 mänginud kõigis lavastusis: Kokku-r^
torrat^Hemert — "^""^asel oli lauljate- võtlikult: Eesti Rahvusteatri kunsti-lelealluyaci
Balti wanmae^^^^ arv 500. Esimene laulu- lise panuseta poleks See^^
, r . - t * . t 1.. . c 20. mail ja võetigi samas omaks, lava, ehitatud 1956. aastal, lammu-- nagi saanud selleks, itiis ta meile
Jaakson osa öhendatud Balti """^ '•^^\ - da veel laiphHflti i Qfifi a».tai '
düslidu poolt Kongressi liikmeile ajutine j ^ ^ { ^ lo^i • t
korraldatud vastuvõ^st koos teiste Rodule soogisaah^^^l^^ Suvihai^al 1974 peeti Seednorul
Balti vabariikide Äajategä.Väs- 1^^^^^^
tuvõtttoirims Balti Vabaduspäeva ^^^^f^^^^^
MIAMI — Deborah Garthy-
^ . o - — . . w . . . . . . ^ . . ow.. V. w x « > « o v « o , ^ o c ^ x o v ^ t i ^ x ^ i« . . .. Deü, 19-aästane üllõpüane, fccs
mene laulupäev toimus 30. juunil kaasa loonud 9-s lavastuses; Seed-: lateenistusd kkikusja hiljem se^- g^j^^jas Portöriikot valiti enam kui
sel kõösvübimisel. Kohal olid veel:
Hellar Gräbbi („Mana" ÜSA), Jür
ri Estam (Radio Liberty München),
Aarne Vahtra ja palju teisi
kaasmaalasi.
Järgmisel aastal on kavas Parüsi
eesti (osaliselt' rahvusvaheü-
Omaette imena peaks mainima ne) kultuuripäevade korraldamme
uue peamaja saamislugu. Pühapäe- suuremas raames, kavasse võttä
. .1 ^ , , .. vai, 5. aprillil 1964 hävines esune- mitu kontserti ja kava igati täien-ehitus-
Põhjaameerika X . Meeslaii^pa^^^^ peam^a. Uue peamaja sisseõn- dada. Eelregistxatsiooniga kaasub
" ^ " ^ 180 lauljaga kontsert nistamine Mdis aset 90 päeva hil- nn. „package deai"j kaasaarvatud
70 osavõtva iluduskuninganna hulgast
Miss Universp'iks.
Otsime' •-. • -:
1- ja 4-aastasele lapsele Moming-Ä
& Ellesmere. päeviti yõi elada
kohapeal, Hei. 282-1298 pärasfi
5 ÕhtuL
omavaheline koosolek Mtšte
. leemide arutlemiseks;
'Eestilsr/on;;
siluri raskusi prillidega. Nagu
Võru ajalehest „Tööra5iva
sdsrab, Oli Ida-Saksaraäalt
Sl,. > kuniks on ausaid tegijaid Ja
siiraid sõpru
täiiistamise r ä a m e s ? l^S'K f?^^?^^^?^^ ^ ' . ^ ' ' ' ^ ^ ^ ^ Jem 4. juulil 1964. aastail Omaette
me Balti vabariigi esmd^i^^vahel ^^^^ ]a juba poihapaeval, 24. juu- KaSeedrioru vabaõhuteater ^n- suursaavutus ja üsna kuiulaadne
-..-x.^:^..^.^J^^h=,^.h^^^ nil anti esimene peamaja ule tööde dis nagu üleöö. Oktoobris 1958 j^äideineie töötahtest jateejõust.
juhatajale A, Voltfele. : : tekkis idee ja 4. juulü; 1959 esitati ^
Esimene magamišmäja „Orütare" uues vabÄteatris esiklavastusena Jüri Juurand üües kord, et neid
ehitati arii. L. Juhaiii kavandi j ä ^ F . K o o p i seatud laulu-, tantsu- ja rattaid ja rattakesi, mis Seedriora
gi 1957. aastal. Teine, kahdcorru-^^W veerema panevad on higematu hulk
seline ,,Eoldetare" sama ariiitekti saks kohnele välguspeoJ^ lauluväl- — südamesttulev tanu kõigile ja
kavandi jäjgi^stitati 1959, aastal.^^ Seedrioru vabaÄiteatris Ipoto, et i^anker veereb ikka eda
Arnold Pau pärandus S e e f e ö r u l ^ e ^ '^^ """"'^ :^
võimaldas, ehitada, j äUegi Leo Ju-^;g^
hani plaanide järgi, „Amold: Pau Sama 4. juuli pärastlõunal 1959.-
Tare'vi967. aastal. Samal ajal ra° aastal avati k^
Eestisse J i i k u v p ^
(ijptiiise firmamärgiga jjParlZei^^ peatlÄSeeÄrü ajaloos.
Jena".^ . ; laväbaks. Juba 1963. aastalM ehi- 21 aastat. M
Buss Mguh asulalt as^ ja tatud suur ujula. Nüüd kericis selle maleštussämnias pühendatud kuna^
seües QE yõimalik prille välja prop- juurde saun, nimega „Järvetar^'* ja gistele relvavendad^le Teisest maa-vidä,
misjärel samas: optikud priBid 1969^^ a^^^
yahms teevad. Ajalehes avaldatud Juurde kuuhiva„Paugutarega". ; vändas Vello Hubel. ;
pudist selgul^: et ^esü&.on^M^ ^ Viimase suurema ehitusprojekti- Ainulaadses teguriks Seedrioru
' hussitaoline töökoda vene- nbortekoduvajadusi arvestades, kujunemisel„Eesti Stratfordiks" on abielu 60. aastapäeva. Tähtpäeva
viidi 1972. aastal läbi pallimängu- olnud Eesti Rahvusteatri vabaöM- tähistati nende poegade dr. ins,
väljäku-välistantsupõrändaehitami- lavastused. S juulil 1960 Tõnis Raamoti ja^m^
ne. Noorte suvekodule on käesolev R. Lipu suuriavastusega;,,Maa va- Raamoti algatusel ja hoolitsemisel,
suvi 30-ndaks hooajaks. • baduse eest". Nn. Lippude periood . • . ..
- lõppes 1964. aastal, päo-ast nelja la- ..^^i^^^R^^^
SEEDMORIF RAHVUS- vastust. Järgnes Söödorite periood,
KULIUÜM KODUNA vahepealne Söödorite-Vohu-Vikste- "^^^v^"°*"^^
: i V ni periood ja siis ainulaadne Lydia f^^^^ "^J^
rahvuskultuuri Vohu-Viksteni#riood.^^
aa
!"'!.*" |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-23-03