1985-07-23-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EECTLANE teisipäeval^ 23 p0 ^^^^ Tmsä^Y, My 23, 1985 Nr. 55 \ tat KärlJIaris Riehjmi nimel. Selle tulemusega oli C. Sahner 1985. Austinis peetud USA üliõpilaste aasta mai lõpul maailma edetabelis kergejõustiku meistrivõistlustel eestlase Jüri Tamme 81.90 järel hüppas ameeriklane Mike Conley idne. kolmikut 17.72, kuid tuul -puhus tagant 3,2 m/s, mistõttu tulemust ei võeta arvesse. Vastuvõetavaks oli sii'ski tema hüpe 17.54, mis näitab et möödunud aasta olüm-piamäAgude hõbemedalimees on Krõlatskoje velodroomil peetud tõesti heas vormis. trekisõidumeistrivõistlustel esines Kolmikhüppe maailmarekord on i^ästi tartlanna Erika Salumäe, kes Juba 1975. aastast: alates olnud 3 j^m individuaalse jälitussõidu brasiillase Joao Carlos de 01iveu'a sõitis- uue N. Liidu rekordiga nimel, kes Mehhikos hüppas 17.89; 3.54^285, endine rekord 3.66,830 kõigi aegade teine parim tagajärg samuti tema nimel. See oli Salu-on inglase Keith Connori nimel. j^äele 12 N. Liidu rekord, maail- Conley on hea ka kaugushüp-' j^^j.g|^Qj.^j^est kiiremini sõit-pes, tulles esimeseks tagajärjega kaheksal korral. 8.28. jLisaks ta tuli teisele kohale ^^^^^ ajaleht „Helsingin Sano- 200 m jooksus, kuna esikoha võitis jj^^t" spordiküljel kirjutatakse Eri- Kirk Babtiste taganttuulega 20,03. Salumäest, öeldes et „meie hõi- Kõrgushüppes rootslane Thomas muvendade tütar tartlane Erika Sa- Eriksbn näitas oma esikoha too- i^^^äe kuulub maailma parimate nud hüppega 2.32, et rootslasü on jalgratturite hulka sel hetkel", kes rohkemgi kui vaid Patrik Sjoberg. sõitis paar aastat tagasi kaks kuld- Sama kõrguse hüppas teisel katsel medalit üliõpilasmängudel Kanadas, ka ameeriklane Thomas McCants. ^eine maailmameistrivõistlustel ^ ja kelle nimel on praegu 6 maail- Itaalias, Bolognas toimunud N. marekordi. Viimane sündis hiljuti Liidu, f Itaalia ja Austria naiskerge- Krõlatskojes, kus ta 200 m lend-joustiklaste võistlustel voitis N. gtardil saavutas 11,494. • Liit Itaaliat 89:63 ja Austriat 96: j^-^^^ ^^^^^^ ^.^j^j ^^j^^^^ gi^^j.^. 55. IVfehed võistlesid samal ajal ^^^^ maaihnarekordid on: 1 km Roomas, kus neljandaks maaks oh lendstardil 1.08,24, seisval stardil Belgia. Vasaraheites saavutas Jun ij3^377^ 5 6.39,655. Sedõhh 81.80, itaallane Alessandro ' yälisradade rekorditest on tema Andrei tõukas uue Itaalia kuuhtou- ^imel 1 km lendstart 1.10,463 ja kerekordi ja maaikna koigi aegade ^^^^ ^^j^^^^^ ^^^^.^.^^ 1.14,249. viienda tulemuse 21.95. gj^^si öeldakse, et Eestis on alati ' ' , ^.^ , , olnud jalgrattureid, kes on N. Lii- San Jose kergejousükuyoistlusel meeskondades tõusnud rahvus-tshehh Imrich Bugar heitis ketast vahelisse kuulsusse. 1950-ndail 71.24 ja norrakas Knut Hjeltnes ^,,^^^1 j^^^^ y^ravas. 1970-ndail 69.62, mis on mõlemad nende ^^^^ p^j^^^^^^ ^^jj^^^ maade rekordid. Ameeriklane Art- ^^^^^^^^ Montrealis 1976; nüüd on hurBurns oh kolmas 69.10-ga ja ^^^^ ^^^^^^ rahvusvahelise tshehh Gejza Valent neljas 68.^^0- kuulsuse, samuti Tõnu Roosmäe, X Arvi Tamsalu (peab olema Tam- ^ mesalu). Prahas peetud kergejõustiku- Inglismaa velodroomil on kaks võistlustel viskas tshehh Zdenek kolmandikku seljataga ning kahek-oda 92.94, mis on 182 sm parem sanda etapi jarel ikka eesotsas endisest Tshehhoslovakkia rekor- J^^^^f ^^'']^''^\ " dist. Vise oli mai lõpul tänavune ^^^^fh kiireim Lmcohi-HuUi pool-teine parim maailmas inglase Roald etapil (74 km). . Bradstocki järel, kelle tulemus oli 93.24. Samal võistlusel 19-aastane . 1985 a. parimad eesti suusata- Jan Zhelezny viskas oda 84.68 ja J^d ohd murdmaasuusatamises Jaa- Jan Leitner hüppas kaugust 8.01. Teppan, Urmas Valbe, >Uar Krautman- naistest Kristin Kruuda, I ^ Kaarin Saar ja Ingrid Tikk. Laske- Rehlingenis peetud võistlusel 22- suusatamises Sven Tudeberg, Heiti aastane Ghristoph Sahner püstitas Jõõger, Kristjan Oja, .Käija Parve, uue Lääne-Saksa rekordi vasara- Suusahüpetes Margus Kangur ja heites, lennutades seda 81.58 meet- Tarmo Vooglaid. Mäesuusatamises rit. Rekord oli obud Juba räs aas- Aare Tamm ja Irina Golub. S. EKBAUMI LUULETUSKOey Hind $1Ö.- pluss saatekulu $1.75 Saadaval Vaba Eesf lase talituses TiNITSÄ iUnniiväe abiteenistoslaste sõjasõita II maailm Seekordsel Jõekääru Lastesuvekodus olijate hulgas on veerand eesti noori Ameerika Ühendriikidest. Pildil USA'st tulnud kasvandikud, keskel kolmas väikepoiste kasvataja Reet Kase()rujä suvekodu fuhatäja Kersti Linask. ,.': - . Foto:; J . Saagi J l l U SS Hind $47.00 pluäs $1.50 saatekidii Kanadas $3.00 teistele maadele Seiodicivd Vcibci Eestbse talituses Jaanipäevaseks Hiidlaste . seltsi kokkutulekuks ümus uus seltsi ajakirja, „Hiiu" number. Reigi koduki-rik kaanepildü vihjab jaanipäevas-tele surnuaiapühadele kodusaarel. Uues numbris selgitab toimetaja oma veerul lugejaile. ajakirjaga seotud probleeme, misjärel on' „Lahkumisest kodumaalt 40 aastat tagasi" rubriigis „Stoktiolmi hiidlastest: hüdlased-läänlased meenutasid põgenemist", Jäi ahastusse kallis kodurand", „Göteborgi hiidlastest; „Saarterahvaste paavlipäe-vapidu", „T0ronto hiidlastest: Hiid-, laste Seltsi 10. astapäeva pidu", ,.Hiidlaste „pealik" — Edgar Lük 60-aastane-*, ;,Asta Willmann in memoriam koos tema lutüetusega „Kugli Aet", Piüu „Vandirajujate tormine rand^', A. N()öp'i „Kidaste Järve kadumislugu", Lopsu Laasi „Hiidlaste jutt", Piilu„Dagden Hio Maa", Reigi ja Kõpuikeelest koos vähemtuntud sõnade seletusega. Hiiu nalju, lühiteateid. New- Yorgi psäriigi ülikooli õigusteaduse kooli Albanys,N.I. lõpetas õigusteaduse äial jur.dr. kraadiga Sven Robert PaM (Korporatsioon Sakala). Ta lõpetas 1982. a. Unioii Gollege BA kraadiga ma- • jandusteaduse jä poliitiliste teaduste alal, mille järel jätkas õpinguid Albanys õigusteaduse alal. Ta sik-dub tööie sügiM Nassau County ašsistant district attorneyna Long Islandile, N.Y. Gornelli; tJlikooü Ithäeas, N.Y. saavutas magistrikraadi elektri-in-seneriteadüse alal Kristi Jaska,. Gonnecticutist. Ta alustab tööd M/A-Com Linkabit juures, San Diegos, Kai., kus valhlistatakse aparaate satelliitidega ühenduse pidamiseks. ' ; Emelst Ghristoer lõpetas Gollege of William and Mary Law SchoOH Virgimas, Williamsburgis. Gornelli ülikooli Ithacas, N;Y. Ippbtas Jaan V* Ä e s Gommüni-cations (raadio, TV) alal. Kavatseb edasi õppida magistrikraadi saavutamiseks. 6^ MÄAIIJAMAÄ kiriastttsel^H^^ r^csmotud miiügii Volba Eestla Uku Massil^ ^UdM TomieSa Jöelt*^^^^^^.^^. . . . . . .. Sfll|a Lep& — Deafb bas a Chlld^s Eyes . :. Salasdo ^ Sato — VS^^^BesO ]»erto^^ Aofühnaig za der Etafsc&eii Spradi (Edbene eesti keele grainnatiiKaj^ a Stahlt sslefit assfõl 1637) ^.^^.^^- .. . : . Reedik WSI^ Wfimaoni „Vidmid^ .... Blaise Pascal — MOfted ......... j . . . . . . Antöttio Posse?iito — Kiri MaBtovfi berfisogfaUo Arna Yilia!emm Kwistnik eesti kiijaisdases ... Aarand Roos Jmttide kaningas Tajffiteaas . Ilona Lanman — Üks üsna kei^e kaigus Kangver40 küfoi^ R, Tasore 6.— 6.— A. Roos — Inmolagi, Km& j& £n PIMJSS SAATEKULU 50 c IGALT^ R ^ K3I»()4B»O«B»0<II»0<E&O<Zn>O<m><Hia»04D3>O<n^^ Vajatakse LAPSEHOIDJAT 10-kuusele tüdrukule alates sep Grove Gity ^ Gollege samanimelises linnas, Pennsylvanias, lõpetas ILMUS TEINE TRÜ INGLISKEELSEST KOKARAAMATU»!' BA kraadiga ajaloo alal Erich A. Peterson. Samaaegselt ülendati ta 2. leitnandiks lennuväe alal, kuna tembrist, 4 päeva nädalas 830—^^^^°^^^^^^^^^^^^ 430 :petas ka ROTG kursuse. Ta siir-ÄAILI, tel. 691-5113 ^ detsembris lennukooli Wil-hams Ak Force baasi Phoenixis, <aS><ME»0<I3X>0«SM4Zi>0<IIE>04Ci»0«g>0<II^^ Arizonas. |ö i reumutli I® Vilyl Piirisild retsepti * Hind koos saatekuluga Can. $15, Tellimisi Yõtab vastu „Val»a Eejsflase" Raamatnd^adetakse vilja Los Angelerist liiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiNiiiiiiiiiiiniiniiiiiiiii ta kuulus Hansa Oitu aastast 1369. Tollal veeti Pärnust välja teravilja, inetsamater j ale (puit, kašetoht, tö-kat, laevatõrv), vaha, hülgerasva ja muud. Samal ajal toodi sisse soo-laheeringaid, • kaleviriiet, villast riiet, metalli, õlut, veini, vürtse, klaasi jne. Suurem Osa sellest kaubast läks^ edasi transiitkaubana Tartusse Ja ^ealt veel kaugemale. 1. Võib oletada, et juba Muinas- Eesti ajal oli Pärnu jõesuu üheks sadamaköhaks. Arheoloogilised uurimused pole senini avastanud mingeid Sadama^ehituste jälgi, võibolla, et neid üldse polnudki, küna Päilnu; jõe suudmeala muutis pidevalt oina asukohta. % Kirjalikud aiidmed Pärnu sadama suhtes algavad alles 13-rida sajandi keskel. Sajandi "ald paavst' algas ristisõda siinsete pa-ganaušuliste vastu. Selleks tugipunktiks sai aastal 1201 Riia, aasta hiljem asutati veel ristuniütleist pärnust läks eksportkaup aga peamiselt Lüübecki linna, kust toodi sisse ka sõjalist varustust ja sõdu- • r e i d . ' • Ordu võimu kõrgpunktil olles, tekkis' naabritel huvi selle maa ja kaübanduskohtade vastu. Seal oli kolm peamist ihaldajat: idast Venemaa, lõunast Poola-Leedu ja: läänest Rootsi, Äigas pikaajaline-sõdade ajajärk,; kus maa-alad vahetasid peremehi: Oli aeg, mil pärnu linn koos Lõuna-Eestiga kuulus Poolale, kuid mitte kauaks.; Aastal 1629, Ältniarki- vaherahuga, sai selle omanikuks •Rootsi, kes tõi protestantliku usu.. Rootsi Võimu tulles oli Pärnu limi ja sadam kaunis vi- • . ^ letsas olukorras, kaubandus oli ; ; ; 'täielikult soikunud. Linnas elunevad rikkad saksa kaupmehed valit-' lega koos vallutati eestlaste maa- se&id linna ja pidasid endid tähtsa-alad. Teame,; et aastal 1251 ehitas maiks, mille tõttu vahekorrad Saare-Lääne piiskop Pärnu jõe su-; rootslaste ja sakslaste; vahel olid hu suubuva Sauga jõe poolsaarele halvad; eestlastel polnud hoopiski asula, mida kutsuti Peronaks ja kodanikuõigusi. Sellele vaatamata millest hiljeih kujunes Pärnu lih- oli Pärnu süski tähtis kaubasõlm na nimi.. Pärnu jõe nimi oli sellal ja sadamakoht. ; aga Eiribeck. Paarkünmiehd aastat Rootslastel oli tulevikukavaks Mljem Ordu ehitas Pärnu jõe vä- pärnu sadatna välja ehitamine, et Sakule kaldale jõesuudmesse mi. kanalite ja lüüside abil luua Pärnu Uus-Pärnu. Sellest linnast arenebki jõe ja Emajõe vahel laevaühen-yälja sajandite jooksul tänapäeva dust, mis omakorda ühendaks Pärmi; l ;Pärnu T^^^^ Pihkvaga. Plaanid • Pärmi oli ordu ajal kuni 1561. aga jäid teostamata, kuna rootslas-aästani tähtsamaks iinpordi- ja eks-; tel tuli jälle sõdida venelastega, pordi sadamaks, eriti veel siis, kui Rootslastel näis siiski tähe ol&vat siia maale jääda, kuna nad 17-nda sajandi keskel asusid Pärnut kindlustama vastavalt uuele sõjatehnikale s.o. bastioonide süsteemile ja suurendasid linna senist suurust kolmekordselt. Aastal 1700 aga algas nn. Põhja sõda, mdl venelane asus jälle rünnakule ja vallutas Pärnu 1710. aastal augus-- tikuul. Pärnu vallutamisega said venelased hea meresadama asukoha Ja sobiva koha laevade ehitamiseks. Linnas jäi aga valitsema sakslastest kaupmeeste Suur-Gild ja käsitööliste Väike-Gild, kes omavahel kaklesid. Siis moodustati valitsuse otsusel linna rahakassa kolleegium, kus mõlemil gildil oÜ õigus kaäsa-rääkimiseks. Linn hakkas sellejä-rele tasapisi kosuma, kuid jäi siiski edasi kindluse linnaks 1834, aastani. Hakkasid tekkima eeslinnad, mis laienesid mitmes suunas. Samal ajal Vene valitsus hoidis alles tollid ja kaupade väljaveokeelu, mis pidurdas linna kaubandust, toetades sellega Peterburi (1703). ja Liibavi- (1263) sadamaid. Uut elevust Pärnu linna kaubandusse tõid kaks uut välisfirmat: Jakob Jacke (1737) ja Hans D. Schmidt (1741), mille tulemuseks oli, et suur osa kaubandusest koon-, dus nende kätte. Nad ehitasid sadama piirkonda uued suured aidad ja laoruumid. Aastal 1764 Mlastas Pärnut tsarinna Katariina II, kelle r algatusel ja korraldusel hakkas paranema Pärnu kaubandus, tehes ettepaneku pärnu sadama väljaehitamiseks.;;:/",;-. Esimesena ehitati aastal 1769 i i l jõge Ületav ,,nahksM''-miUea^^ ehitati Eesti Vabariigi teisel aastakiimnel ira Pärnu jõe suudmesse püstpalkidest kaitsemuulid. Aastal 1782 likvideeriti Balti provintside siseturu suletus, mis elustas senist kaubandust. 18. sajandi lõpp ja 19. sajandi esimesed, aastad olid Pärnu sadama õitseaeg, ületades isegi TaUinna. Pärnust eksporteeriti Põhja-Liivi-maa ja osalt ka Venemaa lina ja li-naseeme, kanepit, teravilja ja metsamaterjali. Et oleks parem ühendus kahe jõekalda vahel, ehitasid kohalikud kaupmehed 1803. aastal jõele puust ujuva silla; samane ujuv sild tehti ka üle Sauga jõe suudme. Mõlemaid ujuvaid sildu kasutati alguses ka väiksemate laevade laadimiseks ja lossimiseks. 1860.—1864-aastatel ^ ehitati se» nised vanad puumulid ümber kivi-muulideks, pikkusega ca 2,5 km» Kui muüHd Olid vahninud, siis sü-vendati muulide ees olevat mere-lahte, muulide vahet ja jõge. Esialgu süvendati see 12 jala sügavuseks. Samuti oli puudus sadama» kaist-sillast, kus laevu saaks lossida^ ja laadida. 1876. aastal ehitati mõlemale poole ujuvat silda jõe vasakule kaldale, puupostidele, puuplankudest kattega, kaks sadamakaid. 19. sajandil hakkas linnas kasvama eestisoost elanikkond. Eestlased võtsid üle.oskustööliste kohad, olid väikekaupmehed ja väikemajade omanikud. Pärnu edaspidine areng olenes peamiselt kaubandusest ja sadama tegevusest. Tööstuse osatähtsus kasvas alles sajandi lõpul. i i iil. illi Nr. 55 NeeriK - omi generaisioi San Francisco ner & Ghronicle'! sikaliste hclipla| Henwell Tircuit, fievi Symphony N| opus 10 heliplaal mängitud Scottisll hestra poolt Necm| (Ghandos CHAN Järvi kõlab, ikkJ kui oma generatsil geiit. Tal on tähi luua kõrgetasemell klassi orkestritega! et sa pead imes mängijad on tõesj lega võib näidata,] orkester võib mär naalse standardig: leks inspireeritud.] kinnituseks plenebi meist seda teha, teised võivad. Käsitledes heli] tik, et Järvi teeb j hui finaali vähe aJ seb süs järgneda s| lise klimiaksi. Järvi sissemäng parimaks Prokof| sümfooniast, suu j tud ja helilindists mändi vana Philac tus libiseb nüüd tc Kirjutise juures 1 kus ta annab insp| riie. Eestlanna U pankurite p| TiiuLapsins oli tajaks hiljuti toimi te koWcutulelml. Kl lantic City Count| Lapsins on naisj „Southern ShoresI National Associat Women" presidci juba aastid mers and Merchai hed aastad tagasi äbipresidendiks. T | SeabroQki Eesti Sc VÄBAEEi TOIMETUS J| avatud esi reedeni kelli Telefonid: toinj . taliu kUULUTi • VABA'te on taisuv ajaU leviku Kuulotust^ - üks toll ühel v| esiküljel Kuulutusi võej nädala esimesse] {ismasp. homm, aadala teise ajal| raap. homni. ••\ tel.44.4-1 Väm Leida Marley Postiaadress: 9 Parravano Gtl Willowdale.ön
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 23, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-07-23 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850723 |
Description
Title | 1985-07-23-06 |
OCR text |
VABA EECTLANE teisipäeval^ 23 p0 ^^^^ Tmsä^Y, My 23, 1985 Nr. 55
\
tat KärlJIaris Riehjmi nimel. Selle
tulemusega oli C. Sahner 1985.
Austinis peetud USA üliõpilaste aasta mai lõpul maailma edetabelis
kergejõustiku meistrivõistlustel eestlase Jüri Tamme 81.90 järel
hüppas ameeriklane Mike Conley idne.
kolmikut 17.72, kuid tuul -puhus
tagant 3,2 m/s, mistõttu tulemust
ei võeta arvesse. Vastuvõetavaks
oli sii'ski tema hüpe 17.54, mis
näitab et möödunud aasta olüm-piamäAgude
hõbemedalimees on Krõlatskoje velodroomil peetud
tõesti heas vormis. trekisõidumeistrivõistlustel esines
Kolmikhüppe maailmarekord on i^ästi tartlanna Erika Salumäe, kes
Juba 1975. aastast: alates olnud 3 j^m individuaalse jälitussõidu
brasiillase Joao Carlos de 01iveu'a sõitis- uue N. Liidu rekordiga
nimel, kes Mehhikos hüppas 17.89; 3.54^285, endine rekord 3.66,830
kõigi aegade teine parim tagajärg samuti tema nimel. See oli Salu-on
inglase Keith Connori nimel. j^äele 12 N. Liidu rekord, maail-
Conley on hea ka kaugushüp-' j^^j.g|^Qj.^j^est kiiremini sõit-pes,
tulles esimeseks tagajärjega kaheksal korral.
8.28. jLisaks ta tuli teisele kohale ^^^^^ ajaleht „Helsingin Sano-
200 m jooksus, kuna esikoha võitis jj^^t" spordiküljel kirjutatakse Eri-
Kirk Babtiste taganttuulega 20,03. Salumäest, öeldes et „meie hõi-
Kõrgushüppes rootslane Thomas muvendade tütar tartlane Erika Sa-
Eriksbn näitas oma esikoha too- i^^^äe kuulub maailma parimate
nud hüppega 2.32, et rootslasü on jalgratturite hulka sel hetkel", kes
rohkemgi kui vaid Patrik Sjoberg. sõitis paar aastat tagasi kaks kuld-
Sama kõrguse hüppas teisel katsel medalit üliõpilasmängudel Kanadas,
ka ameeriklane Thomas McCants. ^eine maailmameistrivõistlustel
^ ja kelle nimel on praegu 6 maail-
Itaalias, Bolognas toimunud N. marekordi. Viimane sündis hiljuti
Liidu, f Itaalia ja Austria naiskerge- Krõlatskojes, kus ta 200 m lend-joustiklaste
võistlustel voitis N. gtardil saavutas 11,494. •
Liit Itaaliat 89:63 ja Austriat 96: j^-^^^ ^^^^^^ ^.^j^j ^^j^^^^ gi^^j.^.
55. IVfehed võistlesid samal ajal ^^^^ maaihnarekordid on: 1 km
Roomas, kus neljandaks maaks oh lendstardil 1.08,24, seisval stardil
Belgia. Vasaraheites saavutas Jun ij3^377^ 5 6.39,655.
Sedõhh 81.80, itaallane Alessandro ' yälisradade rekorditest on tema
Andrei tõukas uue Itaalia kuuhtou- ^imel 1 km lendstart 1.10,463 ja
kerekordi ja maaikna koigi aegade ^^^^ ^^j^^^^^ ^^^^.^.^^ 1.14,249.
viienda tulemuse 21.95. gj^^si öeldakse, et Eestis on alati
' ' , ^.^ , , olnud jalgrattureid, kes on N. Lii-
San Jose kergejousükuyoistlusel meeskondades tõusnud rahvus-tshehh
Imrich Bugar heitis ketast vahelisse kuulsusse. 1950-ndail
71.24 ja norrakas Knut Hjeltnes ^,,^^^1 j^^^^ y^ravas. 1970-ndail
69.62, mis on mõlemad nende ^^^^ p^j^^^^^^ ^^jj^^^
maade rekordid. Ameeriklane Art- ^^^^^^^^ Montrealis 1976; nüüd on
hurBurns oh kolmas 69.10-ga ja ^^^^ ^^^^^^ rahvusvahelise
tshehh Gejza Valent neljas 68.^^0- kuulsuse, samuti Tõnu Roosmäe,
X Arvi Tamsalu (peab olema Tam-
^ mesalu).
Prahas peetud kergejõustiku- Inglismaa velodroomil on kaks
võistlustel viskas tshehh Zdenek kolmandikku seljataga ning kahek-oda
92.94, mis on 182 sm parem sanda etapi jarel ikka eesotsas
endisest Tshehhoslovakkia rekor- J^^^^f ^^'']^''^\ "
dist. Vise oli mai lõpul tänavune ^^^^fh kiireim Lmcohi-HuUi pool-teine
parim maailmas inglase Roald etapil (74 km). .
Bradstocki järel, kelle tulemus oli
93.24. Samal võistlusel 19-aastane . 1985 a. parimad eesti suusata-
Jan Zhelezny viskas oda 84.68 ja J^d ohd murdmaasuusatamises Jaa-
Jan Leitner hüppas kaugust 8.01. Teppan, Urmas Valbe, >Uar
Krautman- naistest Kristin Kruuda,
I ^ Kaarin Saar ja Ingrid Tikk. Laske-
Rehlingenis peetud võistlusel 22- suusatamises Sven Tudeberg, Heiti
aastane Ghristoph Sahner püstitas Jõõger, Kristjan Oja, .Käija Parve,
uue Lääne-Saksa rekordi vasara- Suusahüpetes Margus Kangur ja
heites, lennutades seda 81.58 meet- Tarmo Vooglaid. Mäesuusatamises
rit. Rekord oli obud Juba räs aas- Aare Tamm ja Irina Golub.
S. EKBAUMI
LUULETUSKOey
Hind $1Ö.- pluss saatekulu $1.75
Saadaval Vaba Eesf lase talituses
TiNITSÄ
iUnniiväe abiteenistoslaste sõjasõita II maailm
Seekordsel Jõekääru Lastesuvekodus olijate hulgas on
veerand eesti noori Ameerika Ühendriikidest. Pildil
USA'st tulnud kasvandikud, keskel kolmas väikepoiste
kasvataja Reet Kase()rujä suvekodu fuhatäja Kersti Linask.
,.': - . Foto:; J . Saagi
J l l U SS
Hind $47.00 pluäs $1.50 saatekidii Kanadas
$3.00 teistele maadele
Seiodicivd Vcibci Eestbse talituses
Jaanipäevaseks Hiidlaste . seltsi
kokkutulekuks ümus uus seltsi ajakirja,
„Hiiu" number. Reigi koduki-rik
kaanepildü vihjab jaanipäevas-tele
surnuaiapühadele kodusaarel.
Uues numbris selgitab toimetaja
oma veerul lugejaile. ajakirjaga
seotud probleeme, misjärel on'
„Lahkumisest kodumaalt 40 aastat
tagasi" rubriigis „Stoktiolmi hiidlastest:
hüdlased-läänlased meenutasid
põgenemist", Jäi ahastusse
kallis kodurand", „Göteborgi hiidlastest;
„Saarterahvaste paavlipäe-vapidu",
„T0ronto hiidlastest: Hiid-,
laste Seltsi 10. astapäeva pidu",
,.Hiidlaste „pealik" — Edgar Lük
60-aastane-*, ;,Asta Willmann in
memoriam koos tema lutüetusega
„Kugli Aet", Piüu „Vandirajujate
tormine rand^', A. N()öp'i „Kidaste
Järve kadumislugu", Lopsu Laasi
„Hiidlaste jutt", Piilu„Dagden
Hio Maa", Reigi ja Kõpuikeelest
koos vähemtuntud sõnade seletusega.
Hiiu nalju, lühiteateid.
New- Yorgi psäriigi ülikooli õigusteaduse
kooli Albanys,N.I. lõpetas
õigusteaduse äial jur.dr. kraadiga
Sven Robert PaM (Korporatsioon
Sakala). Ta lõpetas 1982. a.
Unioii Gollege BA kraadiga ma-
• jandusteaduse jä poliitiliste teaduste
alal, mille järel jätkas õpinguid
Albanys õigusteaduse alal. Ta sik-dub
tööie sügiM Nassau County
ašsistant district attorneyna Long
Islandile, N.Y.
Gornelli; tJlikooü Ithäeas, N.Y.
saavutas magistrikraadi elektri-in-seneriteadüse
alal Kristi Jaska,.
Gonnecticutist. Ta alustab tööd
M/A-Com Linkabit juures, San
Diegos, Kai., kus valhlistatakse
aparaate satelliitidega ühenduse pidamiseks.
' ;
Emelst Ghristoer lõpetas Gollege
of William and Mary Law SchoOH
Virgimas, Williamsburgis.
Gornelli ülikooli Ithacas, N;Y.
Ippbtas Jaan V* Ä e s Gommüni-cations
(raadio, TV) alal. Kavatseb
edasi õppida magistrikraadi saavutamiseks.
6^
MÄAIIJAMAÄ kiriastttsel^H^^
r^csmotud miiügii Volba Eestla
Uku Massil^ ^UdM TomieSa Jöelt*^^^^^^.^^. . . . . . ..
Sfll|a Lep& — Deafb bas a Chlld^s Eyes . :.
Salasdo ^ Sato — VS^^^BesO ]»erto^^
Aofühnaig za der Etafsc&eii Spradi (Edbene
eesti keele grainnatiiKaj^
a Stahlt sslefit assfõl 1637) ^.^^.^^- .. . : .
Reedik WSI^ Wfimaoni „Vidmid^ ....
Blaise Pascal — MOfted ......... j . . . . . .
Antöttio Posse?iito — Kiri MaBtovfi berfisogfaUo
Arna Yilia!emm Kwistnik eesti kiijaisdases ...
Aarand Roos Jmttide kaningas Tajffiteaas .
Ilona Lanman — Üks üsna kei^e kaigus
Kangver40 küfoi^
R, Tasore
6.—
6.—
A. Roos — Inmolagi, Km& j& £n
PIMJSS SAATEKULU 50 c IGALT^ R ^
K3I»()4B»O«B»0 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-23-06