Vaba eestlane , July 23, 1985

              kokkuvõtteid vii-rioodile,
leides et
Itud, eriti arvesta-
Id ^majanduslikkp
Ittis üllatuslikcilt
I •
loostatud aruande
luba Eesti Maja
Imevaid seisukoh­avaid
arvusid Ju-
;des antud arvu-iäi
ka koosoleku!
j^ajapikendust**
leppinud ka vi-jad,
kiiigi nende
luretsemisel olid
juures Väga väi-
3va korraldajad
latuses -- nende
alusel lõpetatud
Ise on tekMnud
puudujääk, mis
leakomitee poolž
on jätnud sega-lörraldajad.
la saatis yjVaba
>eie üks noore=
liseeritud sund­ija,
kes olevat
i:^^ peakomitee
|()rraldamise kü^
lonöraridy ikka;
'^Iifji|tise autor
luks korrale kiit-
[iiatu^e jnö. jne.
itatud anti pea­lmist
ja kogimi
la mitmesiigtis-jdämiseks,
sest
Imata aastasel©
oma ax-"
Isitatud/
ity'-Eesti^.Päe.-;':
liku kokkuvõt-juhatuse
vali'
luhatus pieaks
skutse vümäS'^
pyide esitami-.
dele, kes üll©
es pole suut-
It küllaldaselt
da teada pea-nimi;
kellele
selle asemel,
•jadega eesti
otsida ja ees-aseks
teha,
lekörrad pea-ata./
pärane pidus-ajandusliknd
tagantjärele
piihastulu on
Dirukas"; mis
Ihkiisid yõidu-tsioonist
ilm-ja:
jäägu see
llidupüha tule-khkelt
Seedri-levasele
aktu-kphustüsed
ja rahvaliku
iide vastu tät-inada
lühike-päeva
eest"
mine-liseid
süyehar-
^le osale To-eedrioru
kii-jxsed
pole sin-leidnnd.
lelkonnas ta­ie
va kokkutn-iil
oma kihel-
Ivine sündmus
]tt Eestit hõl-p
i on suve­le*
kihelkond a-aitulekul
on
aga sama
fahval on en-jrganiseerimi-
|on Kabemee-lu
Koduküla
last ja p5-
l^ii välja and^
ikülast v5or=
Q Nii ori ka
|ist tekkinud,
meie tuntu-ik.
3)
0
27, ja 28. |uum
. dr. R. Pahapill, tel 921-7777
3., 4. ja 5. augustil
dr. T. Maimetj, teL 469-1322
Pariis — see linn kus tihti käisid
H. Pärkma alestas oma kõnet, mis käsitles pikemalt Seeddom 30-aastast tege- ä^iVd^a^SiltTsa võisid,
VMst, tsitaadiga jiiuljeliFaaMiatust ^jSeedriora 1955—1980"5 peatükist Asutamines et ,su soovid täituvad
„OIi pühapäev^ 22. mai 1955^ kui AmoM Voltre ja Jüri Juwrand astusid maale, mida ^^^^ i^-^i^^2.
praegu tuntakse Seedffioffou^. Maa näis esialgu mittemidagi ütlevanao Arnold jättis emakeeles rahvast siin?
Jüri" agendiga juttu ajama ja lahkus metsa poole luu£'ele. Ügemale paar tundi hiljem ^^"^ ^^^^^
ilmus Voltre tagasi. Ta oli niueteni märg; öösi oli sadanud vihma ja rohi oli kõrge. "^'^^ -
Arno lõug värises pisut, kui ta lõõtsutades ^Jürl? see on se© koht!" Siitpeale Kokku^tuHme kõik siia
hakkasid asjad kiirest! liikuma 0 0 0
Asja oU senini ajanud mi. Suve­kodu
toimkond, mis koosnes kahest
esindajast neljast linnast: Hamil-
New Jersey meditsiiniline ülikool ton, St. Catharines, Kitchener ja
(ÜMDNI) ajakiri „Health Wire" London. Nüüd, kus õige maa laste
avaldas oma aprilli numbris teate, suvekoduks oli leitud loodi eelkõi-et
sama ülikooli New Jersey Den- ge omaette organisatsioon Siht-tal
Schoolis töötav dr. dent Maa- asutus — juunis 1955, ajutise ju-na
Milles on koos kahe sama üli- hatusega koosseisus: A. Voltre
kooli õppejõugainende uurimistööd (esimees), J. Viiklaid (abiesimees),
de eest saanud auhinnad. Nad pa- H. Pärkma (sekretär) ja E. Arro
tenteerisid leiutise,! millega on või- (laekur). Ostuleping sõlmiti 3. ok-malik
mõõta suu operafeioonide toobril 1955. aastal,
juures. paistetust. Leht toob foto Jaanuaris 1956 määritleti Siht-märgitud
kolmest teadlasest-leidu- asutuse struktuur. Ametlikuks ni-
3^ist. meks sai see The Estonian Sum-
Samas ülikoolis õpivad praegu mer Ganip Society, Inc. Asütämis-estlannad
Sirike Truumees ja Ma- üriku koostas adv. A. Kerson ja
ri DiPasquale-Küla. sellele kiigutasid äÜa. 18.^^;a^
1956; a, E. AfTö (Ham.)j A; Vol^
re (Kit.), V. Tämineniägi (St.: Cat.)
Ja H. Pärkma (Loh.); tiirik regist-
Eesti Vabariik esindaja-i^^ kõndesSeedrioru asutajaliige, kauaae^^ aktiivne tege^ hoomas nves(USA), Ene Räm- igalt poolt!
peakonsul ErnstJaaksonviibis jui> i Q ^ ^ ^^^.^^^^^ ^ -...j i - - —/T5 „ , . ; ; „ \ 4*
Äteisel pSolel W ä s h t o g t o k i s , ^ ^ ^ I ^ ^ ^ ^ ^ ^ J ^ f ^ ^ ^ : ^ ^ ^ ^ ^ ^ Ham Parkma.
tal oli Mtumisi välisministeÄ S " ^ ^ ^ " ^ ? ' ^ ' ^^^.f^^ , . „ 14.- 1 4 1- ^ • T 1- esunees), H. Parlona (sekretär) ia
mis Balti laua juhataja John Zero- ^ ^^^J^ ^^^_y c«L..
lls'egä, ' - ' - ' ....
eesti sõna kuulama,
võrdleme ja arutama,
sest ei tohi haihtuda
vaikuses me saavutused
kirjandus ja muusika,
kõlagu kas vaikselt, valjult
südamesse tõusku ta.
Nü äigas minu osavõtt Parüsi
eesti kirjanduse ja muusikapäeva­dest.
See oli prof. Vahur Linnuste
(Centre d' Etudes Finno-Ougrien-nes,
Sorbonne Nouvelle) esimene
katse eestlasi Pariisi kokku kutsu­da,
sel oli väärtust, edu ja menu.
Nüüd on kindlasti plaanitsetud
järgmised eesti muusika ja kirjan­duse
päevad Pariisis Sorbonne üli­kooli
juures 5—9 maini 1986. aastal. •
Algus oh tehtud, esmenud puudus- hotell ja Imnaga tutvumine eesti
test, õpitakse ja järgmised eesti kui- güdiga (Ilo Jaik-Riedberg, khrjanik
tuuripäevad Pariisis saavad vara- Juhau Jaik'i tütar). |
kult ja laiemalt ette valmistatud. Ajalpoline, kutuurilme ja roman-
Kaastegevad olid: Vahur Linnus- tUme Parüs oma õitseva 1986. a.
Liilia Gorradi
i^ftL V r 1955, selt, Üksikute, suurt riisikot kand- nda lavastuse la esimesest lav^^^
minnes^ g^ueie^^toqjioüaie. ^ i eaa juriidiliselt valmis. ^ vate hüipetegä või plahvatustega, sest on möödunud 25 aastat. Lydia
asendab lerry ö,neu, kes p^^^ . See algas laulupäevMega. R- Töi Vohu^Vikstenile tänane „Kosja-ametniiesannete
täitmisele asunuü. j ^ j ^ ^ ^ j ^ ^ organiseeris künstiHstMge. Esi- sõit" 6-es lavastus, osalisena on ta
meid (Parüs) jt.
Miiia esmesin loenguga eesti
riiuüslkast ja muusikalises osas
kontserdiga kontsertpianist Hans-jörg
Fink'i klaverisaatel, . kes ka
sooloettekandena eesti niuusikat
esitas. E^madepäeva puhul täitsime
muusikalist osa eestikeelsel juiria-
Lülia Corradi
Miss Unlverse^iks
Konsul E.Jaaks(j)n'il oli kõnehisi
ka:0isimnisteerm^ Aprillis 1956 peeti nime leidmi- 1956. aastal 180 lauljaga. Laulu- .rioru oma Edgar Kmk on kääsa
ja^ugosiaavm asjaa^^ paraku ei andnud ^päevi peeti veel kbhn(1958, 1962 mänginud kõigis lavastusis: Kokku-r^
torrat^Hemert — "^""^asel oli lauljate- võtlikult: Eesti Rahvusteatri kunsti-lelealluyaci
Balti wanmae^^^^ arv 500. Esimene laulu- lise panuseta poleks See^^
, r . - t * . t 1.. . c 20. mail ja võetigi samas omaks, lava, ehitatud 1956. aastal, lammu-- nagi saanud selleks, itiis ta meile
Jaakson osa öhendatud Balti """^ '•^^\ - da veel laiphHflti i Qfifi a».tai '
düslidu poolt Kongressi liikmeile ajutine j ^ ^ { ^ lo^i • t
korraldatud vastuvõ^st koos teiste Rodule soogisaah^^^l^^ Suvihai^al 1974 peeti Seednorul
Balti vabariikide Äajategä.Väs- 1^^^^^^
tuvõtttoirims Balti Vabaduspäeva ^^^^f^^^^^
MIAMI — Deborah Garthy-
^ . o - — . . w . . . . . . ^ . . ow.. V. w x « > « o v « o , ^ o c ^ x o v ^ t i ^ x ^ i« . . .. Deü, 19-aästane üllõpüane, fccs
mene laulupäev toimus 30. juunil kaasa loonud 9-s lavastuses; Seed-: lateenistusd kkikusja hiljem se^- g^j^^jas Portöriikot valiti enam kui
sel kõösvübimisel. Kohal olid veel:
Hellar Gräbbi („Mana" ÜSA), Jür
ri Estam (Radio Liberty Münc­hen),
Aarne Vahtra ja palju teisi
kaasmaalasi.
Järgmisel aastal on kavas Pa­rüsi
eesti (osaliselt' rahvusvaheü-
Omaette imena peaks mainima ne) kultuuripäevade korraldamme
uue peamaja saamislugu. Pühapäe- suuremas raames, kavasse võttä
. .1 ^ , , .. vai, 5. aprillil 1964 hävines esune- mitu kontserti ja kava igati täien-ehitus-
Põhjaameerika X . Meeslaii^pa^^^^ peam^a. Uue peamaja sisseõn- dada. Eelregistxatsiooniga kaasub
" ^ " ^ 180 lauljaga kontsert nistamine Mdis aset 90 päeva hil- nn. „package deai"j kaasaarvatud
70 osavõtva iluduskuninganna hul­gast
Miss Universp'iks.
Otsime' •-. • -:
1- ja 4-aastasele lapsele Moming-Ä
& Ellesmere. päeviti yõi elada
kohapeal, Hei. 282-1298 pärasfi
5 ÕhtuL
omavaheline koosolek Mtšte
. leemide arutlemiseks;
'Eestilsr/on;;
siluri raskusi prillidega. Nagu
Võru ajalehest „Tööra5iva
sdsrab, Oli Ida-Saksaraäalt
Sl,. > kuniks on ausaid tegijaid Ja
siiraid sõpru
täiiistamise r ä a m e s ? l^S'K f?^^?^^^?^^ ^ ' . ^ ' ' ' ^ ^ ^ ^ Jem 4. juulil 1964. aastail Omaette
me Balti vabariigi esmd^i^^vahel ^^^^ ]a juba poihapaeval, 24. juu- KaSeedrioru vabaõhuteater ^n- suursaavutus ja üsna kuiulaadne
-..-x.^:^..^.^J^^h=,^.h^^^ nil anti esimene peamaja ule tööde dis nagu üleöö. Oktoobris 1958 j^äideineie töötahtest jateejõust.
juhatajale A, Voltfele. : : tekkis idee ja 4. juulü; 1959 esitati ^
Esimene magamišmäja „Orütare" uues vabÄteatris esiklavastusena Jüri Juurand üües kord, et neid
ehitati arii. L. Juhaiii kavandi j ä ^ F . K o o p i seatud laulu-, tantsu- ja rattaid ja rattakesi, mis Seedriora
gi 1957. aastal. Teine, kahdcorru-^^W veerema panevad on higematu hulk
seline ,,Eoldetare" sama ariiitekti saks kohnele välguspeoJ^ lauluväl- — südamesttulev tanu kõigile ja
kavandi jäjgi^stitati 1959, aastal.^^ Seedrioru vabaÄiteatris Ipoto, et i^anker veereb ikka eda
Arnold Pau pärandus S e e f e ö r u l ^ e ^ '^^ """"'^ :^
võimaldas, ehitada, j äUegi Leo Ju-^;g^
hani plaanide järgi, „Amold: Pau Sama 4. juuli pärastlõunal 1959.-
Tare'vi967. aastal. Samal ajal ra° aastal avati k^
Eestisse J i i k u v p ^
(ijptiiise firmamärgiga jjParlZei^^ peatlÄSeeÄrü ajaloos.
Jena".^ . ; laväbaks. Juba 1963. aastalM ehi- 21 aastat. M
Buss Mguh asulalt as^ ja tatud suur ujula. Nüüd kericis selle maleštussämnias pühendatud kuna^
seües QE yõimalik prille välja prop- juurde saun, nimega „Järvetar^'* ja gistele relvavendad^le Teisest maa-vidä,
misjärel samas: optikud priBid 1969^^ a^^^
yahms teevad. Ajalehes avaldatud Juurde kuuhiva„Paugutarega". ; vändas Vello Hubel. ;
pudist selgul^: et ^esü&.on^M^ ^ Viimase suurema ehitusprojekti- Ainulaadses teguriks Seedrioru
' hussitaoline töökoda vene- nbortekoduvajadusi arvestades, kujunemisel„Eesti Stratfordiks" on abielu 60. aastapäeva. Tähtpäeva
viidi 1972. aastal läbi pallimängu- olnud Eesti Rahvusteatri vabaöM- tähistati nende poegade dr. ins,
väljäku-välistantsupõrändaehitami- lavastused. S juulil 1960 Tõnis Raamoti ja^m^
ne. Noorte suvekodule on käesolev R. Lipu suuriavastusega;,,Maa va- Raamoti algatusel ja hoolitsemisel,
suvi 30-ndaks hooajaks. • baduse eest". Nn. Lippude periood . • . ..
- lõppes 1964. aastal, päo-ast nelja la- ..^^i^^^R^^^
SEEDMORIF RAHVUS- vastust. Järgnes Söödorite periood,
KULIUÜM KODUNA vahepealne Söödorite-Vohu-Vikste- "^^^v^"°*"^^
: i V ni periood ja siis ainulaadne Lydia f^^^^ "^J^
rahvuskultuuri Vohu-Viksteni#riood.^^
aa
!"'!.*"<eL'i«'.Ä
$S4. $68.
$37.
$19 .rnnm
USA eesti ühiskonnas tuntud
agr. Ilmar Raamot abikaasa Leida­ga
tähistasid GresskUlis, N.J., oma
keelse sildiga, Teekond oli
Eaplast; Kaiptüs-töökoja
idasak^äste läeštära Eesti^^M^
;silnitelmika!.; ;
KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT:
Kanadas: ÜSAHB
$59.- ™ + $42^ $47.-
$32.- "4" . $21«~>-
$17.- - -1- $10.5®
••;\.;..:(Äigus ik.2).;.::
Kuivõrd oige oli omjlaegne ötsüs
Võidiipiiha pühitsemine Imeie tege­vuskavadest
kustutada, pole sen!
lõplUdiu seisukohta saanid. TaMs-tusi
toodi ette mitmesuguseid, sa­maaegne
Karavah^^^
ESTO-pidustuste ettevalmistamise
pinge jm. Tänavu polnud meil
Karavani-paviljonl, ega ESTQ JBt-teväimistusi,
aga kä ^itte uut al­gatust
Võidupühaks. I
Jälgides Rootsi eestlaste Võidu­püha
traditsiooni ulatust ja selle
püsimist, tekih siiski nlõte, kas kõi­ges
pole süüdi mugavus, minalask-
^ koik Või­dupüha
traditsioonid alles ja kui
väiaemail trans^rti pole^ siis vii­vad
ümberkaimsed eesti seltsid
neid bussiga kohale. Vanemad pea­vad
oma päevase- aktuse ösa> õh­tune
tegevus on jäänud noortele.
Äga idee on püsinud sealsete eesti
seltside tegevuskavas: kord aastas
mümaksfe loodusse Võidupüha
sündmust täMstaina; Kas meie To­ronto
Eesti Selts ei alustaks uuesti
senise kokkutuleku organiseeriniist,
Seedrioru kui
kodu ülesehitus toimus spontaan- esitab Eesti Rahvusteater oma väljakuulutamisel ja loomispäevil.
Tema emal. Mari Raamotil oli
suuri teeneid Eesti naisliikumises,
eriti maanaiste organiseerimisel. Ka,
juhtis ta rida aastaid Naiskodukait­set.
•
^ Ihnar ja Leida Räamot abiellu­sid
Tartus ja asutasid hiljem oma
kodu „Raja" talu. Pagulusse siirdus
abielupaar 1944. sügisel, veetes põ-genikuaastad
Saksamaal, Göttinge-ni
laagris, tegeledes teadusliku uu­rimistööga.
USA-sse saabununa te­gid
Raamotid läbi kõik uüstuhiuka-te
elu alustamise raskused. Peatselt
valiti Ilmar Raamot Vaba Eesti
Komitee liikmeks, kellest ta ainsa­na
on veel meie keskel.
\ : - / : - - • VES>.
VÄLJASPOOL KANADA
OINNUfOSTIGA aastas'^$^^^^ $69o-^
muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 eeiati
Eanada aadressidöle palume märkida „POSTAL CODE" h
paogatsheidkjvõrrah&kaa^
• FSJEEESTONl^
• LOS ANÖELES — - N . . Ludu
emigrant, kelle armulugu ühe FBI
^.agendiga yiis: süüdistuse spionaashis
tema abikaasa ja agendi vastu,
ffledega, Sõjaveteramd (vasakul$^^m^^ 18 aastaks vanglasse spio-
Astasid md^süüdl./.::-:-:^^^^^^
Pahiü mulle saata VA^Ä EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks —- tavalise /kkipostiga alates
............. 1 9 . , Tellimise katteks lisan $.... - sfinjuures
rahas / Ä k i g a / rah^aardiga. (Raisa saate aknSt^htkiiJas).