Vaba Eestlane, July 24, 1968

              JMJ?v
r
#
ijtl
Lk 2
KIRIK JA TA MÄRTRID
Tina suurel müral raudeesriide' Koguduste kinnisvarad võõrandati
tagant põgenenute Ja nende hui-- j ja koolides keelati usuõpetuse lün-gas
ka eesti rganisatsioonidele eljnid Jirgnrs vaimulike köüditami-ku- i
unesid asja lõppenud Kiriku- - ne Esimesel okupatsiooniaastal
te Maailmaliidu konverents Upp- - kadus Eestis niiteks neli piiskoppi
salas Rootsis siiski tilel müral
selliseks propagandafoorumlks S
Uldule nagu Moskvas loodetLKon
vrrrnU millest võttis osa umbes
kuu
liiget
m6natl
praosti kogu
2000 delegaati Ole kogu maailma dustegrlast 1911 a hävitati üle
omandas nii mitmeski suhtes koo veerandi Eesti lutenusu kinku-m- l
Ilse ooperi ilme kuna selle vää-- test See hävitustöö jätkus teise
rikus sattus korduvalt hidaohtu1 okupatsiooni ajal Kogusummas
Ml olid 300 sunnitud 'on rohkem kui 1000 kirikuöpeta- -
Uppsalas korda pidama et vaosjat hukkunud Siberi sunnitõclaag- -
hoida karvaseid" kes nõudsid et rites
peab arutama ka põlli- - „N Liidu süsteem ei luba kiri- -
tilisi küsimusi nagu näiteks Vlet-ku- t avalikult mälestada oma mart
nami soja lõpetamist ja Puna-IIli- - reid Aga miks siis Kirikute Maa
na vastuvõtmist Ühendatud Kah- - ilmaludu ei milesta
vaste Organisatsiooni Sama taot- - noid Jumala teenreid kes on jäi- -
les Leningradi ja Novgorodi met- - jetult kadunud Siberi masshau-ropolli- t
dadesse Solovetski arhipelaagist
patriarhi esindaja Nikodlm keda kuni Siberi tundrate ja Kazahstanl
koheldi Rootsis viga prominentse steppideni? Nad väärivad males-isiksuse- na ja kelle plaanide nurja--J tärnist Nad hukati seepärast et
ajajaks kujunesid peamiselt just nad õpetasid oma kogudustele riv
poliitilised põgenikud Halli riiki- - tiusu põhimõtteid ligemisearmas-des- t
lust ja andestamist Nad olid
Lisaks Õnnestunud presslkonve- - märtrid Uppsalas ei ole mingit
rentslle mis Moskva esindajat põh- - politsei- - ega ateistlikku diktatuuri
-
jallkult vihastas levitasid Balti
organisatsioonid broshüOre mis
viga kujukalt paljastasid kiriku
tagakiusamist raudeesriide taga
ja rõhutasid fakti et Moskva ka-sutab
religiooni Trooja hobusena
kommunistliku propaganda levi-tamiseks
ning maailma avalikkuse
plmestamlseks Nende selgitavate
publikatsioonide halka kuulusid
Baltl-Pres- sl Ingliskeelsed bülle-täinl- d
koostatuna osaliselt toi-metaja
Adelaide Lembergi poolt
Kesti usulise kirjanduse nimistu
1945 196S Eesti Informatsiooni
keskuse poolt õpetaja Martin
Juhkami koostatud broshCQr „The
Chnreh In the Chains of Commu-nl- st
Dlrtatorshlp" Ja perioodiline
Nevrsletter from Behlnd the Iron
Curtaln"
Sellest selgltusklrjandusest sel-guvad
Julmad faktid Koi N Liit
Eestis 1940 m võimu Ole võttis hi-vita-ti
kõigepealt usuline kirjandus
ja ülikooli usuteaduskond suleti
TEADAANNE
seadus
mitte riikide
praksisele endise
Institutions nimeks
COHKKLTIONAL
Järgnevad õigusadminlstratsioonl
kulude mak-sumaksjate
Hoo Allan
EIRE solidaarsuse-avaldu- s
Balti riikidele
NEW YORK
Assembly European
New toimunud
pleenumil eriresolutsiooni
vabariikide
juubeli puhul
ieklareerib solidaarsust
eestlastele lätlastele ja leedulas-tele
nende püüdlustes
ikkest
Resolutsioonis konstateeritakse
riigid pärast
1918 võimet kiirelt
poliitiliselt
väljaspoole
ja
ja kultuurilise arengu
ning
koos See areng katkestati Teie
puhkembe järele
1!H0 Eesti Läti Ja
väljakutsumatu Vene
kõige See
toimus Natsl-Saksa-rraa- ga
ja
kolk õiguse tunnu
praosti 26 vaimulikku ja
koguduste juhatuste
Samal ajavahemikul
vaimulikku ja 2?
politseinikku
konverents
konverents
Ja Moskva kommunistliku
samuti mitte teistes läänemaa
ilma osades kus varem peetud
Kirikute Maailmaliidu konverent-se
Nendes kohtades ole midagi
mis keelaks avalikult mälestamast
neid märtreid kes kadusid Lii-du
orjalaagritesse ja masshauda-dess- e
ainult seetõttu teeni-sid
oma
See üleskutse mis eestlaste
poolt koostatuna ja publitseeritu
jagati vilja sadadele delegaa
tidele Uppsala suurel kokutule- -
kul Need tõesõnad esialgu
kull suunatud kurtidele kõrvadele
kuid kindlasti panid ka nii
mõnegi mõtlema Me tun-nustama
hindama neid kes veel
julgevad levitada tõde sest ainult
sel teel võime loota Kirikute
Maailmaliidu konverents
kord tõeliseks maailma vaimulike
ning usulls-eeti-list- e
küsimuste foorumiks propa-gandalise
farsi asemel mis nüüd
toimus Uppsalas
The Department Correctional Services mis esi-tati
maiS 1968 Ontario valitsuse poolt seadusandlikule kogule
Jõustus 1 juulil
Vastavalt enamuse kui kõigi läänemaailma
muudab seadus Department Reform
nime mille uueks DEPAKTMENT OF
SEKVICES
See seadus õigustab ministeeriumi üle võtma uusi kohus-tusi
mis Ontario provintsi
ülevõtmisest sellega kergendades omavalitsuse
maksukoormat
firossnun
Minister
- Euroopa lkesta-tu- d Rahvaste Esinduskogu (The
Nations)
võttis omale Yorgis
vastu
Balti a iseseisvuge
milles einuskogu
oma täit
vabaneda
Venemaa
Balti enesemäära-mist
a nlitasld
stabiliseeruda selliselt
et nad jäid välismõju-sid
teostasid imetlusväärse ma-jandusli- ku
töötasid omavahel tihedalt
maailmasõja a
Leedu poolt
N agressioo-niga
brutaalsemal viisil
okupeerimine
kokkuleppel $ec kannab
rahvusvahelLe
163
3
7
ja
on
ei
N
et nad
Jumalat"
oli
na
olid
need
peame
ja
et
kujuneb
kokkutulekuks
of
see of
on
of
50
N
et
Ministri abi
seid vägivaldse anastamise kohta
Resolutsioonis üteldakse:
— Imetledes Eesti Läti Ja Leedu
rahvaste vankumatut tahet tagasi
võita oma rahvuslikku Iseseisvust
j ja inim- - ning põhiõiguste taasta-imls- t
otsustas Euroopa Ikestatud
Rahvaste Esinduskogu deklaree-rida
oma täit solidaarsust nende
rahvaste püüdlustele vabaneda N
Liidu orjusest Pooldades Euroopa
ühendamist vabaduses on loomulik
et Balti riigid oleksid selle lahuta-matuk- s osaks PSrHnm v™
Juulil
maailma vabade valitsuste poole
ei naa tanelepanu pööraksid Balti
riike tabanud ülekohtule ja toetak-sid
püüdlusi nende vabastamiseks 4l4mA Vm ISM
VABA July 19U
llackl
~voe lamiuse uam
vastele solidaarsuse ning lootusel
avaiaarmseics et nende lootus ja!
usk n lidu türannia langemisse
ei vaibuks
soovitage
VABA EESTLAST"
oma sõpradele ja tuttavatelt
EESTLANE kolmapäeval 24 - Wednesday 24
1--
co
I
ull„i ra
kkHMtalkkkkkkkkkkkkVRcitA' ?jL JkkSkVkkkkV i¥MM fiHH
iVJJBWPJJakVJJBiVJJBr "m 'rfeKNIi?iwBsjiMÄtWwzcsfwl-Mf- g&m H
ilT™l"? KF~JSHvAivAHvw3BkBjvkJkkHVHBMI aIaxHSBfjsnBaBkvfAfvlAHaMkvfHlvtHJHlBkAHvHAVT
II IKKA ÕPETAJA LÄHEB AAFRIKASSE! Scarborough kooliõpüased Toronto eeslinnas juubelda-va- d
oma õpetajale 60-aastas- ele Levi Annisele kes pärast 40 aastat kestnud kooliõpetajaametit Kana-das
siirdub Aafrikasse Keeniasse et pühendada seal oma edaspidised eluaastad aafriklastest kooliõpe-tajate
väljaõpetamiseks kelledel on sageli ainult 7-aasta-ne
kooliharidus
KAOTAJA ON ALATI SÕJASÜÜDLANE
Saksamaa maksab sõjakahjude hüvitamiseks ikka veel tohutuid
summasid — Hessi kinnipidamise kulud 100000 dollarit aastas
Grupp asjatundjaid-ar- v usta jäid avaldas pseudonüümi „Germanus" all mõne aja eest põhjali-ku
kuigi paiguti ühekülgse tõo Saksa arengust pärast 2 maailmasõja lõppu pöörates peatähele-panu
poliitilistele ja majanduslikele küsimustele Punase joonena käib läbi raamatu Saksa süü-küsim- us
sõja tekkimises Ja sellest tehtud järeldused (Germanus Bilanx der Unterwerfung —
Alistumise bilanss Druffe 1 Verlag Leoni am Starnberger See) Saksa süü küsimuse juures ei tar- -
vitse üksikasjalikult peatuda Sellest on väga palju kirjutatud tihti erapoolikult millest ka käes-oleva
teose autorid lahti ei saa püüdes Hitlerlt Ja tenu abilisi puhtaks pesta Sellega laskuvad
nad samale pinnale nagu autorid kes sakslasi süüdistavad kõikides pahedes mis on ühenduses
viimase suure sõjaga ja unustavad sootuks ära teised süüdlased kelledest Stalin oli suurim ja
kardetavaim seda eriti tema jõhkruse ja kavaluse tõttu mille ohvriks langes kahjuks ka presi-de- nt
Roosevelt Olgu kuidas on: ajaloos maksab vana seadus et sõjasüüdlane on see kes sõja
kaotab _ _ _
Mõne küsimuse Juures peatuk
sin siiski mis on vähe tuntud Ja
Iseloomustab olukordi Peale
sakslaste loeti Jaapanlasi sõjaroi-mariteks
Jaapani õnneks oli te-ma
peavastaseks USA Seetõttu
lahkusid okupatsiooniväed tema
pinnalt Juba 1951 Veidi hiljem
vabastati vanglatest sõjakurjate-gijad"
kusjuures üks karistatu-test
sai Isegi välisministriks! See
torkab seda enam silma et saksa
ministritest pidid natsidena' 'va-litsusest
lahkuma Kraft ja Ober-länd- er keda kohtu poolt üldse ei
olnud karistatud rääkimata väik-sematest
vendadest
Meelde tuleb ka natside juht
Hess kes vana ja haice mehe-na
vrel praegu — 23 aastat pä-rast
sõda — Istub ainsa vangi-na
Spandaus kinni kelle vabas-tamise
kasuks (ta mõisteti elu-ajaks
kinni) astusid välja ing-lased
ameeriklased ja pranst-lase- d
Teda ei luba vabastada venelased
sest ta sooritas nende silmis suu- rima kuriteo: püüdis sõja alguses
lepitada Inglasi ja sakslasi et
Hitlerlle võimaldada Venele kal-lale
tungida Muide maksab Lää-ne-Berll- in vangla s o Hessi kin-nipidamise
kulude katteks DM
410000 (100000 dollarit i aastas
N Uit mitte midagi Jaapani kei-ser
keda esla!gu kavatseti üles
puua elab Ja valitseb veel prae-gu
kirjutas luuletuse ameeriklas-te
poolt surmamõistetud u hnv
tud Jaapanlaste ülistamiseks
ilma et sellest oleics väljaspool
Jaapanit välja tehtud
Jaapaniga sõlmiti luba ammu
rahuleping talle anti tarasi täie
lik suveräänsus õigusega korral
dada ka oma riigikaitse asju oma
äranägemise Järgi Saksamaa see
vastu on veel tänapäev poolvaba
Ja sõltub eriti välispoliitiliselt Ja
majanduslikult teistest
Tegelikku olukorda Lääne-Sak-ama- al Iseloomustab hästi kah- jutasude endises kreles sõja-kontrlbutslooni- de
tasumine mi-da
Bonnil tuleb vahetpidamata
ja õige suures ulatuses läbi viia
ja mida maskeeritakse mitme-suguste
nimetustega:
„heakstegemised" tasud liitlas
te sõjavägede kulude katteks Sak-sas"
toetused valuuta taskaalus-tamiseks- "
vähearenenud maade
'abistamine" Jne Viimane sünnib
hoopis teistel alustel Ja teises kor-ras
kui abiandmine suveräänsete
riikide poolt jne
j Raamatus leidub hulk audent-setel- e
materjalidele põhinevaid
andmeid kontrlbutsloonide kohta
neist ainult mõned silmatorkavad
näited Juba 1950 päriti Bonni
parlamendis aru maksude kohta
liitlaste vägede ülalpidamiseks
Selgus et nende summadega kae-ti
muide 39000 teenija palgad oh-vitseride
perekondades ja sõjaväe
kasiinodes 60000 autojuhi palgad
osteti 8 miljoni marga eest tapee-t-e
ning kardinaid 83 milj eest
külmutuskappe 12 milj eest
naisterõivaid toetati lütlaste aja-lehti
(Baieris 13 milj margaga
Jne) Kokku maksid sakslased
1945—61 okupatsioonivägede ku
lude katteks üle 58 miljardi mar-ga
i Selles summas on ka kulud
Berliini õhusilla korraldami- -
seks millega takistati Stallni
l soovi läbiviimist et berliinlaste
väljanäljutamisega sundida liit-lasi
Berliinist lahkuma
Okupatsloonikulude tasumine
Jätkub ning 1967 a eelarves näh-ti
selleks ette 5683 milj millest
kaeti ka välisriikide sõjaväeliste
'esinduste Berliinis väljaminekud
nende seas Poola Jugoslaavia ja
Tshehhi esinduste omad
I Omapärased on sakslaste toetu-sed
vähearenenud maadele Kui
traagiliselt surmasaanud presi-dent
Kennedy ametisse astus tä
hendasid teha nõuandjad talle et
Bonn olevat majanduslikult liiga
tugevaks muutumas Tagajärjeks
oli kontributsioonlde suure tõst-mise
kõrval saksa abirahade ula-tuse
täiendamine endistele Eu-'roop- a
asumaadele 1961 makseti
seks otstarbeks 38 miljardit DM
siis tõusis summa 5 miljardi pea-le
aastas Kuna teised riigid oma
abi seovad mitmesuguste hüvitus-tega
endale ei saa Lääne-Saks-a
seda teha välja arvatud juhud
kus seda lubavad või käsivad lää-neliitlased
Pealegi annab Bonn
abi 63 riigile See suur abisaajate
arv garanteerib et ta ei saa en-dale
midagi välja kaubelda vastu-tasuna
abi eest
Kui kõigile neile kuludele ja ta-sudele
Juurde arvata USA ja Ing-lismaale
makstud 29 miljardit
marka naela Ja dollari kursi toe-tamiseks
vabrikute demonteeri-mlst- e
läbi pärast sõja lõppu teki-tatud
kahjud välismaade panka-des
konfiskeeritud saksa kodani-ke
eravarandused (Moskva kee-les
ekspropriatsloonid) saksa
pankades leiduvate Ja eraisikuile
kuuluvate välisriikdie väärtpabe-rite
äravõtmist saksa patentide
tasuta omandamist (jällegi enam-laste
meetodi) siis võib endale
kuidagi ette kujutada kontribut-sioonlde
kogusumma ulatust
Sõjakaotajal tuleb alati kõvasti
maksta kuid kui seda lõpmatu-sen- i
põhjendatakse allajäänud
dsiase K'inieguuega ja maks-misel
ei näi lõppu olevat siis
võivad tagajärjed ebameeldi
vad olla
Nii sündis see pärast I maailma-sõda
kui Hitler pukki tuli Ja kar-tus
endiste sündmuste kordumise
eest peaks võitjaid sundima ter-vet
probleemi ümber mõtlema
Ega saksa NPD-parte- l tekkimine
ja viimase aja edu pole Juhuslik
Ja mis siis kui sakslaste kanna-tus
lõpeb ja neid venelaste rüppe
viib?
(Hkar Angelus (EPL)
Rootsi Siirdusid lennnt!
kauaaegne väliseestlane August
Laur abikaasa Aeatheea A Laur
saabus meremehena T?cictD
1928 Sellest ajast pole ta näinud
omakseid kelledest osa elah
Rootsis Vüüd üle 40 aasta hil-jem
kohtab ta Stokholmis õde Ja
venaa bee on omamoodi alalnn
Ime perekondlik kokkutulek A Laur elab Lons Islandil
TEISED LEHED
Paasikivi-Kekkoi- m
liin
Stokholmis ilmuva tj
nrismgi Kirjasaatja kj
Aastal 1948 Soair v
vahel sõlmitud sõprus
ouijnumaiepxng on Soes - polüüka aluseks Sete jfc na sunais nji PaasiVi
lele hiljem on lisatud ki
neni nimi Liini mõ
xome läänemaailma pfc neutraalseks ia nonkopjj
iikuju nigiics
Balti Hiim!l nr „-:-' v k Äimnusi laieiiKuir kornlic
Soome valitsus ei c)e vti-n- ~ sukohta Eesti ia teist s"
kide seisundi kohta EuroopasV
kogude Eesti de faeto t-- -- mine tehti Kekkoneni poüt linna külaskäigus De jure t~j tärnist ei ole veel senirj vea
poolt nõutud kuna see võt v gesti ärritada ringfcidi k t~J
vad ajalugu
Sellest hoolimata tn Vi- -i
N Eesti valitsusega cteiu ft
dunud aasta deUenibns ux-- i
Soome 50 aastapäeva aldi?
le „Eestl President" (naga a hed ica Uusi Suomi TV t
dio teda nimetasid Alekseis
risepp Suve ajal on Helstari Jt
ka ja Tallinna vahel laoaüiei
olemas ja paljud soomlasel lö
hulgas on olnud ka vihsets
on kasutanud seda ära esL
korras odava alkoholi ostrseh
Selle kontakti loomisel oa
tavasti teised põhjused kai rb
aluuta saamine Venelased teni
et kodueestlastel on soon&m
kergem sidemeid luua kui teft
N Liidu piirides elav atelnhnri
Soomlased teavad muiduzi tee
käest tulevad ettepanekud IvA
tiloomiseks ja venelased eln#
seda Soomest tellitava hotelip
jekti läbirääkimised näiteta ti
muvad Leningradis soomke ji
venelaste vahel
Kekkonen on puudutanud kaEe?
singi ülikooli Üliõpilaskoha ca
kondadele katkestada sideiH rt
liseestl organisatsioonide?! jik
taktide loomist Tatu ülikooli ns
tavate oganisatsioonidega Vii
eesti vaenulikus põhjus on test
teadmata Kekkonen oli osal aü
stipendiaadina Tatus kus tl &
mis sõprussidemeid tolleaegse
üliõpilaselu juhtidega MvOst
küsitav kuipalju oleks tal ta
nendest kontaktidest praejsd
ajal
Kekkonen on alati ohud jri
tiline poliitik kes ei ole lital
end segada idealismist või &
loogiatest Tema poliitika vUr
sest või vääratuetusest os i
arvamusi avaldada niikaua W 3
presldendikohal istub
VABA EESTLAHt
TOIMETUS JA TALITl
tyatud esmaspäevast :
denl kell 9--4
Telefonid: toimetus 364W
talitus 364-tf- S
Toimetajad kodus viljas
pool tööaega
Karl Arro OK
Ilmar KÜJvet 59W
Heino Jõe "Wj
Talitus vi laspool t
Helmi Liivat M
KUULUTAMINE
VABA EESUKSES
on tasnr ajalehe laüM
leviku tõttu
Kuulutuste hinnsd:
Uks toU ühel veerJ
kuulutused tekstis Jj J
esiküljel
Korteikuulutused
määr J120 Kirikute crg-satslo- onlde
Ja isikute te- -
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VöTWAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talita
135 Tecurnseth Sf
Tel 364-767- 5 e„ c
Postiaadress: Box —
Toronto 3 Ort
2 Mrs Leida Marlfj
l9 Bishou Ave
Willowdale On?
Tel 223-008- 0-