Vaba eestlane , July 4, 1985

              Nr. 50
Ikoolids X W
3i'««ia>v«.'ij;-'.-.nwK«cii«e'iasHia™Da
IL LÜDIG
La&ve) Irene
P. P.
$1.
fotosü
»
OINAS
luust
rsr:, • JV:
Itnses
$1.5©
liiiiiHKiiiiiifiniiiiiniiiuuiiiiiiiiiiiifliig
läda sellele, kes ta viha
ittus, siis oli ka peatselt
[laskmine, mida tehti üs-
[uks rahvaks -olid kassuu-
•iäkisid oma keelt. Nad
|übi keelele väga uhked,
| i oli nende .mõiste järgi
Pidasid' end rohkem
, nende lähim linn oli
Jiig pealinn Danzig. Meie
lijs ka loss, kus Walews-japoleon
elasid. Rootsla-feinud
seda vaatamas.
[in koha v.leivatüppa"/
p a i 8 naist. Lõikasime
nasinaga ja sellega vän-
Ixaunis raske töö. Leiva-läärisime
võid või mar-
-osiga, ikka kaks viilu
| i üks portsjon. 1500
kaks korda päevas ka-
|v?l teha oli väsitav töö.
tööd kell 6 hommikul
|ime kuue-seitsme paiku
letpidamata olime tege-
[it s ö ö g i a e g p o o l tun-pi^
hinge tagasitõmbami-;
Ä I valutas sellest ala-
?ibade määrimisest, sa~
|olid haiged. Aga kui sa-
5t tuli teha 3 kuud üh-
Lpjusid lihased sellega ja
iudki see töö enam ras-
Mtt oli alati. Supp kee-kateldes,
mis OÜd nagii'
randa külge kinnitatud.
Ihne trepp oli katla kül-lavarrelise
kulbiga, suur
tõsteti supp vankritel;
anumatesse. Kohv, ka-bclam
supp lasu kr^iani
|ast välja.
(Järgiueb)
¥ABA EESTLANE neljapäeval, 4. jüulÜ 1985^*^rsday, July 4, 198^ Lk. 7
zxnxnm
IlmGr Kfilvef
•Jüri. Nõges, Naer •on iervi-'
seks n. Vaümik tõestisüiidi-md
lugusid ja kõdijutte. Il­lustratsioonid
Mihkel Alas.
Toronto, 1984.192 lk.
1
Jiiri Nõgese (j^s.) esimene nal­jade
valimik „Naer On terviseks"
sai sooja vastiivõtu osaliseks ja an­dis
jõudu samalaadilise kollektsioo-'
ui .täiendamiseks ja uuesti samani^
melise teose teise osana, väljaand­miseks
kahelcordses mahus. Rahva­pärane
üitlus „naer on terviseks"
on just viimasel ^ajal saanud tähe­lepanuväärselt
kinnitust. Ühes raa­diosaates
tegi USA arst selgeks,' et
praegusel depressiooni "ajastul on
. plahvatuslik naerupurse paljudest
meditsiinidest otstarbekam ja mõ­jukam.
Uues kogus on rahvanaljade va-iunik
jagatud kalltekümne tihte
alajaptusse, alates kiriku, mõisa,
maarahva, linnarahvaga, järgnevad
tähtsad tegelased, politsei ja kohus,
sõjamehed, tohtrid, abielud ja pe­rekond,
väike Juku, kool, profes­sorid,
hiidlased, kohtlased, venela­sed,
shotlased, sõbrad ja sõbran­nad,
töö ja tegevus .kommunistlik
võim, „Eestis räägitakse" ja mit­mesuguseid
eeknistes alajaotustest
välja jäänud nalju. Neis peegeldub
kogu rahva ühiskondlüc elu selle
mitmekülgsuses nähtuna läbi eest­laste
elutegevuse, kus eehnisel sa-
V ' V , - V \ iii* - ' •;
m>
1
Külastame' üht ehitusettevõtjat
KapHnna eeslinnas, kuhu on kutsu­tud
kenake seltskond kohalikku
Johannesburg Transvaali pro- just neegreid, ^ e d a välismaailm
jandil mängisid kirik ja mõis pea- vintsi südamikus on oma umb- kõige rohkeni soovib abistada,
mist osa, nüüd on see asendunud kaudu kahe niiljom elanikuga :Aa^ )^s\
uue usu" kommunismi ja selle rika suurim; linn Kairo järele ja ^j^^^u^tavad^^^p^^^ ^j^iti pärit- rahvast, kõik inglise päritoluga
preestrite" tegevusega. kahtlemata kõige ameerikapäraseni. ^^^^^ }:odanLkud. Afrikanderitele ^rikanderitega. meil kokkupuu
^"1 mind äratataks südalinna Carl- j^g^gg voolab ho^^ teid ei juhtu olema' õhtu on pa
5>
A D V O K A A D I D
IJTHEMNGTON, FAUL
PARS
3€S.lay SU 401. 363-44^1
õhtuti 447-2017 või 929-3425
Tmn Toome, KASc^LMo
AdYokaadid-notsdd
Place, 1 Yorkdalc
Süite 207
TcrontOj Ont M6A 3A1
Telefon 78S-555<0>
Ikodus 762-2367
^ on olnud valimiku te- toni hotellis järsku unest, lastaks .."ran^^^^
gemisel oma si^teem, ta on iga ^kahekümnenda korruse aknast aUa "j^^^o^a
alajaotuse avanud uldtimtud toehs- vaadata ja küsitaks, kus ma'endaj^^Sus^f^^^g^^^^^^^ pakub. kohalikeVretseptide järele
te isikutega voi kohtadega, mille- arvates viibin, sus vastaksin ehk SSH^I v õ i S s i l i ^ toite. P a Ä et inime-deie
järgnevad ule rahvaste ja ru- ^ e s e s segaduses püvelõhkujate ^^S^^^i^^^^ elavad siin jõukalt ja õnneli-kide
piinde üldised inimlikke nor- silueti põhjal, et küllap vist Toron-^'^-''^:^' :. kult. Aga kui jututeema kaldub
icusi iseloomustavad lood. ^^^^ y õ i vaatab mulle koguni vastu : Meie Aafrika " ringreis' kandis taas rassiprobleemide pinnale, sel-
Eesti rahvanaljad on suuremas ^^^^^ Manhattani äärealalt? pisut poeetiHstüldnim% mures tuleviku pä-enamüses
sündmud lood, mis aja- Teisalt on seda samastatud Texa- sest Niilusest Sinise Rongini". Niir See ei ole küll eriti pakiline
jooksul on rahvasuus' saanud eriti Houstoniga ja muidugi on need luse vesi on küll selgem ja puhtam mure, aga mõeldes lastele, ei saa
konkreetse ja tabava väljendusvor- mõlemad äärmiselt jõukad linnad kui enamuses teistes tänapäevastes seda siiski päris kergelt võtta. Ko­mi,
kus puäntlikkus toobki naeru- ~- Johannesburg kuUa, Houston suurjõgedes,Ä^ dusoja oht? Vaevalt küll läheb
purske esile. Need on lopsaka rah- P^'sst, sinise asemel piJcem rohekana, olukord, just nii kaugele.;
vapärase sõnastusega, milleS' ini- Johannesburg on ainus suurlinn Maailmakuulus sinine rong oli aga unustada Lõuna-Aafrika Vabariigi
mestele lähedased probleemid eriti maaihnas, - mis „istub" otse kulla- päris värskelt vämtult tunduvana rezhiimi militaarset tugevust, valge-kujuka
vormi leiavad. ' kaevandustel, Te kõnnite lüMusriik- sime kui see ^m^^
kail tänavail ega oska mõteldagi raudteejaamas ootas, valmis kihu- ja eeskujud -organisatsiooni. Ainult valgetele! Selliseid .
Kui vabas maaihnas naer on ter- sellele, et umbes kilomeetri võrra tarna kontinendi kaugeimasse tippu Konimunistide mõju? Seda ei saa—i x | • u -uu ' } xr r
viseks seUe sõna tõelises mõttes, allpool veerevad vagonetidi ja ra- Kapi poolsaarele^
siis kodumaal, resp. okupeeritud gisevad kaevurite puurmasinad. et umbes iSOO-kilomeetrilineron- kuid vaevalt söandaksid kõmmu- Xia Ümbruse supelrandadelt,
maades Võib korravastane anek- Töõliskond maaaluses linnas koos- gisõit Võimaldab rneil pilku heita nistlikud välisjõud miinna kihutus- Vyjm^^ te<^elikult on nüüd
doot olla karistuse j^hjusek§.iieb suures enamuses neegritest, süüre maa nendele osadele,^ m^^ ^ —= . ^
Ometi just sealse kon-a all on tek- k ^ ajalehtedest võib lugeda, et nmidu jääksid iiägemata, kuid va- mõningate reWade muretsemisest avatud ka
kinud hulljulgemad xahvanaljan- kauakestnud söekaevurite streigi gUniaknast avaneva maastiku mo- palju kaugemale. Ja teised Aafrika neegritele:
did. See vabastab naljatleja olu- tõttu Briti saarel, olevat -ka sealt notõonsus valmistab meile kikesü riigid? Need on ise lõhestunud, -n^. , V "V "K"'! t
korra pingest j a^on Aagu vahend, vUunud kaevandusmehi Johannes^ pettumuse. Röngidei näib peaaegu nendest ei ole eeldada mmgit vai- rOlOvyaiKe Kmvei'
millega valitsusvõimule omamoodi jjurgi asunud, kus neile muidugi kõikjal maailmas seUme- kommeg
„relvaga" salvata, mis säilitah rah- niakstakse mitmekordselt lohkem olevat, et nad oma teekondadel poolest võib tulevik tuua sUure- neegrite juht tõotab edaspidi
va meeleolu ja vaimujõudu. . kui neegritele. just kõige igavamatest pikkonda- maid rahutusi ja verevalamisi. Jah, vägivallategevusest b Man-
Uus raamat on eelmisele sarna- Johannesburg asub maagivööndil dest läbi sõidavad ja nii näeme meie võõrustajad, kes pooldavad ^^^^ ^^a keerdus ja ütles:„Enne
ses trükitehnihses. kujunduses. ~ Witwatersrandil ehk Valgete simgi tüütuseni veld'i või rohtlat, neegrite olukorra järk-järguhstpa- loobugu Botha ise.vägivallast. Me
Mihkel Alase teemagruppide juur- Vete Seljandikul mida lühen- mis meenutab rnõneti Kanada rändamist, kuid mitte apart^^^ täiehkku lani-de
loodud joonistused annavad datult nimetatakse lihtsalt ----- preeriaid. Mööda vilkasatavadm likvideerimist, võtavad mutamist, mitte ainult temeetilisi
hästi edasi rahvanaljandite sisu ja ,,rand". Sama nime kannab kõigiti te-midägi-ütlevada^^^^ et neil ori igaks juhuks "^"^^"s^-"
täiendavad piltlikult sõnades öel- kohaselt ka selle maa rahaühik j.a nud ;karjamaad lambak^^^ Kaplinnas kaob turistil aeg kii-dut.
^ kohe saabumisel esitatakse: meile-Tiidinenae seUestinõne aja ^j^ Nee-
Koostajal on veelgi käsu uute tagasihoidlik sooviavaldus,- et ärgu jä süveneme kaasa võetud raama- ka Vabariigis on ikkagi teataval mel, sõidame laevaga hülgesaarte
naljade kogumine ja soovib kõigi me dollarite kulutamisega liigselt tuisse. Sinine rong, võibolla kõige määral nagu istumine vulkaani vahel ja vaatame kaljult alla mere-abi,
tõenäoliselt uue naljade vali- kitsad olgu. Kohalik majanduslik luksuslikum maailnias, on tuntud ;Veerel. le, kus India ja Atlandi ookeanide
olukord ei juhtuvat parajasti just kui ,jViietäh^höteli ratastel" .Toit ja ^. _ hoovused ühinevad. Muidugi lase-
Hannes Oja' kõige soodsam olevat ja valuuta- teenindamine on kõigiti eeskujuli- ^^^"^^^ J^^^ ki^^^^^ -g^d viia, ka
••• • V- •:• süsti.oleks tungivalt tarvis: Ja tõe- kud ja stabilisaatoritega varustatud P^^^^ ^selgesti Laudmäe tippu, mis seisab otse
poolest — doUari ostujõud on vagunid ei logise, vaid veerevad^^^^^ mis on selle .maa Alcatmz ji^^j^^ y^g^^g j^^^^^
ameeriMasele meelepäraselt kõrge, äärmise sujüvm^^ tipp on tõepoolest lame riagu.laud.
ärid kaupadest valikurohked Ja sel hommikul virgudes leiame end ^mni piicemaajalisi J^^^^^ kand- QJ^J^^ nüüd 13.000 kilomeetri
teenindamme ,,maaümaMassis'^ Kaplinna^p^^^^ kaugusel Washirigtonist ja umbes ^
mida ühelt kaevanduslmnalt ei os- gede vahelt, unustame välmüt eel- - . pointüisi vastaseid. Kuul- j j QQQ
kaks nagu ;eeldadagi.;VõiboUa on mise päeva^ igavuse. f^^^' ^^^^ v nendest on ^ Tihti on küsitud, kas läheksime '
selles mflianduslikus madalkoniunk- • \^ ^ : Vnht. iÄllP
miku koostamiseks.
maj anduslikus madalkonjunk-tuuris
omajagu süüdi ka Lõuna- Kui Johannesburg jätab niõneti si juht Nelson Mandela, keda kuskile külastatud ^ kohta jälle
uuesti tagasi. Olen alati vastanud,
on
Il>OCirOR OF CMIROFRAGTIC
212 Disisikk OTO
Te9. m-Qm
mmKM
A®y OKAAT—NOT ABt
Te& feoittoiis 365-0073
kodus 360-8776
IGAL ALAL
AW SiCÜRITY
Aafrika rassipolütika vastane rah- Toronto mulje, siis Kaplinn mee- ^^^^"^'"^§7 hiljutine rmgkusiüu-vusvahelme
kampaania, mis piirahnutahVancouverit. Leidub neid, se^^m^^^^ paljud' paigad veel nägemata,
investeeringuid ja pidurdab kau- kes.punetavad, veel aJla müjomlise toeiiselcs juhiks. Mandela on kare
" Nüüd aga ütleksin, et Kaplinna
bandust.' ühelt poolt võib selline elanikkonnaga Kaplinna maaihna meelne, mitte lepituste^aotleja vai- j^^^^^j ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^
taktika muidugi Pretoria valitsuse- ilusaimaks linnaks ja kui sellesse ptega -nagu piiskop ^^T^^^^^^^^ lühikeseks,
sele reformide teostamiseks survet hinnangusse hõlmata kogu Kapi laarsuselt,alles, kolmandal kohal
Kaplinnas oleks koguni tore ela-avaldada,
teisalt aga osutuda ka poolsaare.rannik, siis ei olegi võib- olev eestvoiÜejaAafnka^Rah^ kuipalka saaks endiselt Amee-bumerangiks,
mis tööpuuduse suu- olla tegemist .lügse liialdusega, kojigressi .praeguse ^esimehe O j^^^ ^
renemise läbi tabaks esmajoones Kaplinna ümbruse-valendavad, lõ- T^^^^ j^augd
putuina tunduvad liivarannad, ku- olnud juba 22 aastat ja nagu tea- ^^^j ^^^^ . .
hu paiskub mõõdukas, türkiisrohe-da, oli peaminister Botha teda h ; Z
lineookeaniläine,meeütavadäUple- Juti valmis v a f e (LÕPP)
^ mä ja vesi on nüüd, märtsikuu ai- '
M.AÄMATUPIQAJAD gui:—:Lõuna-Aafrika hiJissuvel — ......^^^^^
Me vasto
Tel. 496-2334
ALLAN
r n xB
¥ABA EESTLANE
TOIMETUS JA TAmUS
avatud esmaspäevast
reedeni keUa 9—3-ni
Telefonid: toimetus 444-4823,
talitus 444-4832
VABA EESTLASES .
m tasuv. ajalehe laSaldase
leviku tõttö.
JOHNE.SOOSAR
; i i illil
UnlN^eisity Ave Ste. 1802
TeHTOfisi®^ Oot MSH 3M7
m 864-6099
Tekta taM 653-7815 Jsa
üks toll ühel veerul $5.—
esiküljel $5.50
Kuulutusi võetsikse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni. '
tei 444-4832
Väljaspool iööaega;
Leida Marley 223-0C80
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8 -
just parajasti karastav. Sim-seal
paistavad silma sildid. „Ainult val­getele",
ent ometigi on samas ran-nalõigus
ka neegreid. „Need sildid
ei tähenda nüüd enam kuigi palju",
öeldakse meüe „Suurem osa ran­dadest
on avatud kõigile rasside­le."
Aga keelusilte siiski nii ker­gesti
maha ei võeta. Selles suhtes
valitseb veel tublisti kangekaelsust,
ning peaminister- Botha on väga
hästi teadUk, et ta ülikonservatiiv\;
ne vastasrind peab selliseid vastu­tulekuid
neegritele ennekuulmatuks
ja ohtlikuks nõrkuse tunnuseks.
— — ' ——————— Näeme luksusvillade rajoone, mille
illllHinilllllllllllllllllinilllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll elutoaaknnd vaatavad mäeveerult
ookeanile ja mille juurde kuuluvad TÄHELEPAN y | ujunusbusseinid: ning teenijatema­jad.
Mõned nendest on müügil ja
Paikway Baköfi tooteid on nüiy ..j^^^jj^^^ jj^^jy^-^
saadavalka BROADVffiW DELI-.yjj^i3gs 150 0 dollarit. Tundub
CATESSEm äris, 141 BaMörtli ysj^ujj^atuii^ et
Ave. . New Yorgis Manhattanis-niäksab
vaid ühe magamistoaga tagasihoid­lik
korter inõnikord pool miljonit.
Elu- tundub- Lõuna Aafrika Vaba-riigis
tõesti odavana, kuid muidugi
lllltllllillllillllllllliilllllllllililllllillllilliililillllllHilinill tuleb arvesmda seda, et palgad on
, • . •.. • • • siki pcujii madalamad. Valgete
keskmine sissetul^ ehk 7000 dol­larit
aastas. Kas on Lõuna Aafrikas
üldse vaeseid;valgeid? Leidub neid­ki,
öeldakse, meile. Ja just vaesed
valged olevat need, kes;mõnikord
Parkwcsy
127 Manville Rd. Unit 14
Scarborougli Tel. 751-0066
• B B B D I l D D a i l l l B B B D O l D O n B n D B O D B B O B O D S I C I B a a D
fliiMHininiiiiiniininiiiiuiniiiiin^^^^^^^
BCÄTUSEtöiSD
uued ja parandamine.
Korstnate parandamine»
Soome eMtajad
VeM: Salmmem 492-1351"
Metro licence 2422 :
" neegrite : oUikoiTa parandamisele
kõige rohkem oponeerivad. Uuen­dustega
• iiiiendüses tehakse musta-
• delemitiiiesuguseid soodustusi, näir
. teks arstiabi ja haiglaravi alal, mis
valgete kolitaei kehti ja majan-
• dusiikult kehvemal järjel olev vai- '
ge ei soovi kuigi meeleldi näha, J^s^^QomonQmi:^
must hakkab talle jujubbaa jjäärreellee jjõõuudd'-
mxxE B a i E B B B D B B B i i i i i D i i a i s o B i J n D i i a o D e a D a D D O O Q a a ma... Foto: Vaike Külvet