Vaba eestlane , July 4, 1986

              ) t '
I > I
Nr. 50
Nr. 50 VABA EESTLANE reedel, 4. joulil 1986 — Friday, July 4, 1986 Lk. 5
.1 pole andmeid
jpevihmo
jjustustesf
kSHINGTON — Vaatamata;
|hja-Ameerikas ja Kanadas
/ad metsad ja järved muutu-
[utuks happevihma tõttu, ütles
energiaminister John Her-
|n, et happevihma probleem
las ja USA's on väike ega
kohest vastureaktsiooni. Prob-folevat
väike ja olukord hästi
illitud. Praegusele informat^
jie põhinedes polevat olemas
hädaohtu, ütles minister
Juskojas tunnistajana eelnõu
(mise juures, mis nõudnuks
ettevõtetelt ja tööstustelt vä-frgatavat
väävlihappe õhku
rist vähendamist aastaks
Ta ütles, et see nõudmine
lks USA tööstustele lähema
|e aasta jooksul 8 miljardit
fit; ei ole see enam vaja-
|üi puhtama kivisöe tehnoloo-
[lenetlust hakatakse kasutama.
Irrjngtoni tunnistus põhjustas
\x vastureaktsiooni demokraat^
longressiliikme Gerry Sikors-lolt,
kes ütles, et president Ro-jReagani
valitsus ja tööstuse
tahavad ignoreerida happe-probleeme.
Ka on happe-probleem
teinud pingeliseks
|Kan. vahekorra kuna Kanadas
ikse suuri kahjustusi märkida,
|gi happevihma pilved, tulevad
suurtest USA tööstuskeskus-ikru)
MÜÜA
liik suvila. Nõuetel® vastav
b tank, soevesi, puurkaev.
Tel. 488-8533
e
amiltonis
b^Iti rahvaste ühine
|fk oli liiledega kaunista'^
kelledele see päev siiski
jma loomuga kui tavaline
^aneb unustama^ sest ise«
täita seda väikest püha°
olen[)e siin vabal maal, pea-
[palvetama nende eest. kes seda
codumaal teha ei saa.
[sklikud pöörduvad} abi ot§õdes
iba lääne poole, et meie nende
st iga päev kõneleksime ja
ftluksime, mitte ainult aastas
>rra. ^
ime, et tuleb aeg, kus need väi-
|igid uuesti kerkivad tuhast ja
ma orjusest.
ahkunute mälestamise toimetas
I rahvuse õpetaja omas keeles
jumalateenistus lõppes kolme
ushümniga. Postluudiumiks
>. Bachi „Vater unser in Him-
Ireich".
)NTO, ONTARIO AA6C
-0599
JBDED ESDBQI •wi^jüimjifjifcr
Aafrikat kõigist loetust-kuuldust võiks juhtuda paljudes teistes Aaf-hoolimata,
küll kujutleda. rika maades, vaid meenutab rahuli-
Kõige rabavamaks ülemineku- Umbes üheksa miljoni elanikuga kult, et ta on aastakümneid olnud
kontrastiks meie varasematel reisi- Elevandiluurannik on muidugi üks riigijuhiameti kõrval oma riigi
del on arvatavasti olnud jõudmine stabiilsemaid ja paremal järjel ole- üks edukamaid äriettevõtjaid.
Shanghai hallist uniformsusest vaid maid Mustal Mandril ja sel- Felix Houphuet-Boigny on üht-
Hongkongi pilvelõhkujate ja luk- leks leidub mitmeid põhjusi. Kõi- lasi kindlamaid USA sõpru Aafri-sushotellide
maaüma. Nüüd tuleb gepealt, see oli koloniaalaegadel ja ka kontinendil ja Ühendriikide era-nentida,
et vahe Bamako ja Ele- on ka praegu prantslaste lemmik- ettevõtlussüsteemi varjamatu imet-vandiluuranniku
suurlinna Abidja- maa Lääne Afrikas. - Mõned- asu- leja*. Kui juhitakse näiteks tähele-ni
vahel on ei^am-vähem niisama maad jäid vaeslapse ossa, kuid siia panu sellele, et Eelevandiluuranni-äärmuslik.
jTegeiiku^^ mõjub see rajati eeskujulik teedevõrk ja iga- ku elanikkonnast on umbes vee­koguni
iillatavamah, kuna Shang- sugune muu allstruktuur edasiseks rand teistest maadest rõhumise või
hai ja Hongkong on kaks maailma- arenguks. Teiseks on Eelevandiluu- vaesuse eest põgenedes sisse ränna-vaatelist'vastaspoolust
ja põhisüs- ranniku president, nüüd umbes 80- nud, osundab president jällegi
teemide ilahknevuse ilmingut. Siin aastane kunagine prantsuse valitsu- Ameerika eeskujule, küsides: ,.Kas
on aga Rõik üks ja sama Lääne- se minister neeger Felix Houphuet- ei ole selline avatud uste poliitika
Aafrika, ning midagi taolist ei Boigny, osav majandusmees, kes aidanud Ühendriike jõudsalt arene-osanuks
oodata kui Eva Diallo po- vastandina paljudele teistele Aafri- da?"
leks meile Malist lahkumisel ütel- ka juhtidele hoidus presitiizhi too- Muidugi, tegelikult ei ole Elevandi-nud:
i,Abidjan on sootuks midagi tavast kuid riskantsest tööstuse ra- iuurannik kaugeltki nii rikas kui
muud See näeb välja nagu Ghica- jamisest ja keskendus põllumajan- see ainult Abidjani külastamisega
go''. dusele. Siin annab peamise tulu ka- piirdujale tundub. Kriitikud väida-
Ghicagot või mingit muud kao, mille toodangult Elevandiluu- vad, et liiga palju arengukapitalist
moodsat Ameerika keskust^ ta tõe- rannik on maailmas esikohal, on investeeritud linnadesse ja kü-poolest
nleenutab. Sisemised vastu- Nüüd on kõigile lisaks avastatud lad sisemaal elavad endiselt vilet-oksused
selle ligemale kahe miljo- veel naftamaardlaid. Kolmandaks suses. See võib muidugi osaliseh
nilise elanikkonnaga linna piirides — Elevandiluurannikul rakenda- õige olla, kuid mõningad arvud
on aga palju J märgatavamad kui takse endiselt suurel määral Prant- kõnelevad siin ikkagi oma kong-
Chieagos. Ei oskaks näiteks kuida- susmaa ekspertiisi ja ärivaimu-. Nii reetset, kummutamatut keelt: riik
gi kujutleda enam erinevamaid näiteks öeldakse, ehkki võibolla on kulutanud 20 prots oma tulust
keskkondi kui Treichville^i turg — mõninga liialdamisega, et kui- astu- haridusele ja iseseisvumisest peale
suurim kogu Aafrikas — oma lär- da sisse Abidjani Plaanimisminis- on kooliskäijate suhtarv tõusnud
makuse ja halastamatu võitlusega teeriumisse, võib leida, et minister, 22-lt viiekümne viiele protsendile,
iga frangi i)ärast ja meie peatus- tem^ kaks-kolm abi, ning korista- Umbes 60 prots. elanikkonnast os-paik,
laguuniäärne hotell ,,Ivoire'\ jad on aafriklased, kõik vahepeal- kab lugeda ja kirjutada. See on
Mõeline „elevanthoter' -—kahtlema- sed aga prantslased. enam kui kaks korda kõrgem Aaf-ta
üks suurimaid ja luksuslikumaid President ise näib olevat popu- rika vastavast keskmisest. Per ea-mitte
ainult Aafrikas, vaid kogu laame mitte ainult Elevandiluuran- pita sissetulek ulatub tuhande dol-maailmas.
Mej ei suuda seda hästi nikul, vaid ka naabermaades. See lari piiridesse, olles suurem kui
uskuda, kuid hotelli hoonestikus üllatab, kuna tegemist on maailma kuskil mujal Aafrikas, väljaarva-on
lisaks kõigele muule isegi avar ühe rikkaima mehega ühes kõige tud muidugi Lõuna-Aafrika Vaba-siseiiuväli,
kus saab uisutada sa- vaesemas piirkonnas. Räägitakse, et riik ja naftat tootvad Aafrika maad
maaegselt kui väljas valitseb Fah- tal on tohutu kapital Shveitsi pan- eesotsas Nigeeriaga. Mis puutub
renheidi järele 90-llcraadiIine leii- gas ja Houphuet-Boigny ise ei sai- aga elevantidesse, kelle järele maa
sak. Abidjani eeslinnas rahmelda- ga seda sugugi, vaid ütles mõni on oma nime saanud, siis leidub
vad„fanieod", elukutselised pesu- aeg tagasi ühele lääneajakirjaniku- neid arvestuse kohaselt veel vaid
pesijad — enamasti teistest Aafrika le: ,.Jah, mul on tõesti Shveitsis neljatuhande piirides ja seegi kaha-maadest
sisserännanud — sogases milja ja kui soovite, neb salaküttimise tõttu pidevalt,
jõekäärus oma rasket ja viletsalt võin teile ütelda panga nimegi. Tuleb ju ikkagi arvestada, et vaid
tasuvat tööd. Südalinna büroohoo- Aga samuti on mul miljardeid ühe naela elevandiluu eest võib
nete konditsioneeritud kliimas ka- Eelevandiluuranniku pankades, saada terve kuu sissetuleku,
sutavad aga finants- ja ärielu kor-; Keegi ei saa ütelda, et ma oma
raldajad, paljud nendest prantsla- maa rahaasutusi ei usaldaks,*', l a AMdjan, 2h yeebruair 1986.
sed, kõige ajakohasemaid arvuteid mis puutub küsimusse, kust ta va­ja
kommunikatsioonivahendeid, randused tulevad, ei pane presi- Olles kasutanud paar päeva pea-sellisena
ei osanud me dent.küsijat trellide taha nagu miselt puhkuseks hotelli ujumis­basseini
ääres palmide all, leiame
end Abidjani lennujaamas taas sel­lises
Aafrikas hagu see tegelikkuses
I eksisteeribv Bürokraatia ja sekeldu­sed,
vihastamised vaheietrügijate
üle. Õiendad oma dokumentidega,
ega märkagi, et vahepeal on vaike
neegripoiss hakanud su kingi viksi:
ma, kuigi mingit sellist kaupa pole
tehtud. Ja kui püüad teda eemale
tõrjuda, sest sul pole pärast fran­kide
ümbervahetamist enam mille­gagi
maksta, avaldab poiss oma­korda
protesti, öeldes, et ta on ühe
kinga juba peaaegu läikima löö­nud.
Siis tuleb kuskil üks ameerik­lane,
vihane ja paanikas:
Keegi tegelane nõudis mult sis­se
tulles passi. N üüd ei taha seda
enam tagasi anda eiw^^
lÖ dollarit."
Rahvamurd triivib .meid k
kuid hiljem leiame ameeriklase
siiski lennukist. Meil pole aga mah­ti
küsida, kas pasis anti vabatahtlik^
kuit tagasi yõi tuli ikkagi altkäe­maksu
anda. Võtab^^^^ a^^ mis võ­tab,
aga tagatipüs ei jää keegi len­nukist
maha. Siin ei juhtu sellist
asja. nagu v kõneldakse Nigeeria
kohta, kus tihti müüdavat lennuki­le
palju rohkem jjileteid kui leidub
istekohti ja siis lastakse reisijail
lihtsalt kaks korda ümber lennuki
jooksta; Valedamad saavad peale,
kes ees see mees. El Elevandiluu-railnikul
oleme veel ikka õnnega
koos. Aga hüüd aitab Aafrikast,
tagasi kodusemasse keskkonda
* ... m u j' 9 •« 11 lumisesse Ameerikasse!
Elukutselised pesuipesajad ElevaEdiluurannikuL , •' ^^^^^ Küivet
Foto::VaikeKülvet r
Vaade Abidjanile hotellitoa aknast. Foto: Vaike Külyet
TSONA NR. 129
l . Eesti saar. 5. Ale­vik
Lõuna-Eestis. 7. Naisenimi, 8.
Žeusi kaasa. 11. Kaardimast. 12.
Endine Inglise asumaa, 13 . .
päisa, 15. Hädasignaal. 17. Hoiih
ruum, 19; Eesti maalikunstnik, 20.
Selektsioon. '21. Peen puuvillane
riie, 24. Jõgi Hollandis, 26. Orden,
30. Mitte tuttav, >3. Sõna õhupos-tisaadetistel.
34. Vana kraam, 35
Lõputa aeg, 38. Roomaja. 40.
Kuu, 42. Kõhu keskel, 45. Naise
tiitel Itaalias, 46. Teatud doku­ment,
48. Kõverjoon, 50. Kurb —
inglise keeles, 51. Nõus, 52. Sisse­lõigatud
täke, 53. Suur tööstuspiir­kond
Euroopas 54. Eesti naaber,
55. Elu-prantsuse keeles, 56. His­paania
naisenimi, 57. Kingsepa
tööriist.
IPi§treadt - l . Laht. Põhja-Eesti
rannikul, 2. Esimene sõna popu­laarse
valsi nimes, 3. Eesti oope-rilauljatar,
4. Kett, 5. Mehenimi,
6. Kehaosa 9. Rohkem, 10. Vilets
linna ääreosa, 14. Mehenimi, 16
Eksisteerin, 18. Mõiste muusikas,
19. Väike savist puhkpill, 22 .Söö-giriist,
23. Puu otsas elavad loo-pankrotti,
27. Koobas, auk. 28.
Eesti helilooja. 29. Rootsi, tuntu­maid
spordiseltse (lüh. ninii). 30.
Aadlitiitel, 31. Lille osa, 32. Annab
sooja. 36. Endine vald Järvamaal.
37. Eesti ajakiri paguluses, 39. Ha­pu
kali, 40. Pealinn Euroopas, 41.
Üks peategelasi Tammsaare suur­teoses,
43. Eesti riigivanemaid, 44:
Haige abistaja. 46. Lehtpuu. 47.
Riidesort, 49. Kitsas koht meres,
51. Inglise mehenime lühivorm.
LAHENDUS
FõSkread: 5. Prangli, 8. Yeetlev;
9. Süvend, 10. Lüpsik, 12. Kuusik,
13. Kokard, 14. Kraanad, 16. Ku­remari,
17. Inimesed, 18. Marian­ne,
21. Vallatus, 24, Treener, 26.
Debatt, .28. Egoism, 29. Neemen,
30. Regatt, 31. Riistad, 32. HiiU"
maa.
Püstread: 1. Krookus, 2. Olevik,
3. Teisik, 4. Selters, 6. Mudaravi,
7. Viljandi, 9. Sõstar, 11. Kaktus,
14. Klarnet, 15, Daimler, 19. Ro­maan,
20; Elegants, 21. Vengerka,
22. Tayott, 23. Pentsik, 25. Esft-fiid,
il. Timl, 28. Enamik.