Vaba eestlane , September 10, 1987

              I -0
Lk.::2 V A B A EESTLANE neljapäeval, 10. septembril 1987 - Thursday, September 10, 1987 Nr. 67
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, ,
120 A-Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
F R E E E S T O N I AN
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
ija: Arvi Tinits. Toimetaja: OlafKopvillem.
Toimetiuise: kolleegium:. Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass. .
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m.
TeMimishiffiead Kanadas: ajalehe tariifiga aastas, J
aastas $34.— ja veerandaastas $18.—,
kulu - vastavalt $ 1 1 $ 6 0 , - - , $31.-.
•.— ja veerandaastas $23.—.1
vastavalt - USA $115.-:
^aastas
posti: ja
tv
:$140:-^,:$75.-,;
Aadressi muudatus $1.
aastas
i hinnad
.—, mujal välismaal
üksiknumbri hind 75 C.
1: $5:50, esiküljel $6.50::
Kuulutusi võetate^^^ vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homiii. kella 10-rii ja nädala teise a^^^^ kuni teisip. Vhomm; kella
lO-iii. yäyas|M>oI tpae^^^^^
„Musta Lindi Päev'> St. Catharinesls. Henn Hänilane ayasSna.ü Jostman
Kuigi Ühendrikide Iraani-:
uurimine ei * • • • 1 •
kult lõpule viidud ning uurimis-komis^
ni liikmed tegelevad
vaiguseKnne neiimisega, on
senine pinevus pärast staartun-nistajate
näitelavalt lahkumist
vaibunud/TunnistaJate ja. asja-^
osaliste ülekuulamine televsioo-nikkameräte
ees andis kahtle­mata
sellele kiunmalisele,tule­ku
ulamiseJe*' sensatsioonilise Il­me
j a payastas võrdlemisi tume­dates
värvides Ühendriikide vä-:
lispoliitikä'juhtimise ja suuna-mise-
teigitaguseid 1^ eriti
vahelist halvavat ja draniäatillst
võitlust võimu pärast, k u l d vas­tuoluliste
tunnistajate seletuste
ja mõningate oluliste asjaolude
v^amise tõUu afääri
oodatud tõde ei
valgeks \;.r
: Kuna ' uurimisKomisj
domineerisid^ ;V^ilge •Majaga:
opositsioonis olevad demokraa-ära
lenti nüüdigal vösma-likul
ji
rü n d avad,.. Seose s
:tekivad• ^küsimusedv> — v kas
Reagan oii.veel suuteline ja või­meline
'oma senist tugevat antir
kommunistlikku liini jätkama
ning kas tal jätkub energiat jä
kindlat hoiakut GorbatshoVi
agressiivse: välispoliitika; vasto
võitlemiseks;, ja venelastega
ameeriklastele -vastuvõetava
tuumarakettide vähendamise
kokkuleppe sõlmimiseks?
- • Reagaijii .'26. äugiistil Kaliför-nias
' ' :kõneV-mis käsitas.
,,See; on esimene vabaduse
signaal .Esimene kord, kus võib
siia koguneda ilma et sind vangi
pandaks. • * Nii kõlas üks täi
nek rahva hulgast, pühapäeval
Leedu pealinnas Vilniuses toimu­nud
protestimeeleavaldusel Mitle-ri
ja Stalini vahel sõlmitud :pakti
aastapäeva puhul. Selle kokku­leppe
salajaste klauslite aluse
oovufati Eesti, Läti ja Leedu
Nõukogude. Liidule..
Samasugused demonstratsioo­nid
toimusid Riias ja Tallinnas —
Läti ja Eesti pealinnades. Vilniuse
meeleavaldus tõmbas kokku
V ähem inimesi kui organiseerijad
eeldasid. Paljud jäid eemale kar­tuse
pärast võimude ees ja ka eri­liste
rneelelahutuslike esinemiste
tõttu, mida kohalik valitsus kor­raldas
tähelepanu eemaldamiseks
prbte st idemorist r a t s i o o n i i t .
Osalenud aga ütlesid, et juba as­jaolu,
et võimud ei ajanud kogu­nemist
laial i , oli iseenesest
erakordne. ;
damise küsimusi, oli
anu
toetuse andmise
selgitamisele^ kusjuures Iraani
il
näiteks ei selgu­nud,
kMie mõjut^^^ nõus^tus
president | Reagan 'Ühendriikide
relvade müümisega
itiis • oii tegelikult k(_
tuumaks. Ühendriikide välismi­nister
Stiultz ja •kaitseminister
Weinberger ei pooldanud seda
tehingut ning ei ole mõeldav, et
president tegiaelleotsuse ainult;
üldsõnaline. President avaldas
lootust^: et .ühendriikidel jä:N/
Liidul on nüüd võimalused
keskmaarakette likvideerida,
eriti kui Laäne^Säksamaa :kant-'^
sler Kotil teatas, et ta nõustub
Pershing-tüüpi rakettide maha-monteerimisegäLääne-
Saksa-
. Nende, ringkoiiidade |:ra-e
survet • venelastega ^
isside- otsimiseks,
, et Ameerika
peab võtma Venemaad nagu ta
on, ^kuid: mitte ^sellisena, nagu
suuruse avalikuks tegemiseks.
Presidendil ei tule raskete
probleemide lahendamisel tege­leda
mitte ainult venelastega ja
tuumarelvade vähendamise
kokkulepetega, vaid tema erilist
tähelepanu ja õiget hindamis­võimet
nõuavad ka Kesk-
Ameerika probleemid ja Iraani-
Iraagi sõda, mis ori viimaste
kuude kestel liikunud eriti
ohtlikku faasi, ühendriigid on
selt. seotud,: kuna nad saatsid
Pärsia lahte oma sõjalaevad,
millede ülesandeks on kaitsta
teiste araabia õliriikide tank-laevu.
See on erakordselt kulu­kas
^ ja :ohtlik operatsioon, mis
võib isegi esile kutsuda kokku-
Bälti riikide pealinnaöes
toimunud demonstratsioone
samuti nagu proteste, mida kor­raldasid
möödunud kuul Mosk­vas
Krimmi tatarlased kui
Nõukogude juhi Gorbätshovi
poöit alustatud • ,glasnosti' > ja
^,,perestrõika : poliitika
fülemust.:: .••:••:.;...•
Seda poliitikat taotledes on aga
Nõukogude võimud il mutanud
suurenevat muret rahvustunde
: vä
kuna mõnede poliitiliste vaatle­jate
arvates
samm oma s(
Kuid vaatamata
tikule toonile, ei jäi
ent inirigit
tema- abi koi. Nörthi nõuanne­tele
toetudesv Siin pidid mängus
olema suuremad ja mõjuvamad
Joudv ;kelle§t: .misldi vaikides
•President: Reagan tuli kont^
rade toetamise afäärist enam­vähem
puhtalt välja, kuid nõus­tumine
Iraani varustamiseks:
ameerika relvadega ^heitis tema
võimetele
te tegemisel depressiivse varju.
Ofn endastmõistetav, ei demo­kraadid
..ja^ .Reagan! ^tugeva
Moskva rezhiimi. suhtes on en­dised
--kindla antikommu
liku alatooniga, mis esitab vene­lastele
suuri nõudmisi kui nad
praeguse Ühendriikide valitsu­sega
tahavad lähemat ko^ostööd
saavutada. Nendeks nõudmisr
nist, Berinni muun
lammutamine^ Ida-Euroopa
riikidele enesemääramise õiguse
andmine ja n.ni „tähtede sõja"
programmiga nõustumine. Kõik
need nõudmised olid Moskvale
punase rätiku näitamiseks, kuid
Tassi kommentaaride kohaselt
vihastas venelasi eriti presidendi
nõudmine N. Liidu sõjalise
iste.
kartusesl, et
Ise oma sõjalaevad maailma
suurimate :õ!iallikate kaitseks
välja saata ^ kui ameeriklased
ükskõikseiks pealtvaatajafiks
Majas
üle aasta. Iraani afäär oli pal­jude
edusammude kõrval presi­dendile
suureks tagasilöögiks.
see
see
vastaste kät
- - e i seo ta käsi võitluses
kommunismi vastu ning ei sunni
teda tegema järelandmisi
ultraliberaaiid praegu lak-
K.A.
aniise pärast, mis algas
möödunud aasta detsembris rahu­tusega
Kasahstani pealinnas Alnia
Atas. Ametiisikute närvilisus oli
ilmne, kuna möödunud nädalal i l ­mus'
Nõukogude massiteabes ar­vukalt
artikleid, kaasaarvatud
kaks pikka saadet riiklikus televi­sioonis.
Telesaadetes kaitsti 1939.
aastal sõlmitud Hitleri-Stalini
pakti, väitega, et "see oii tarvilik
Balti riikide päästmiseks natside
küüsist. Samuti ülistati majan­duslikke
edusamme, mida olevat
tehtud Nõukogude korra ajal ja
iseloomustati Vilniuses, Riias ja
Tallinnas kavandamisel olnud
demonstratsioone kui sündmusi;
mida olevat õhutanud Lääne
raadiojaamad välismaiste luure­agentuuride
ülesandel. •
Eriti ägedalt reageeris Lääne
raadioteadetele Balti riikides
toimuvate protestide kohta
TASS^i agentuur oma teadaand^
Moskvast. Iroonilisel kombel aga
teatas',,New York Times" Vil­niusest,
et vähesed osalejaid
ütlesid end olevatidemonstratsioo^
uidest teada saanud Ameerika
Hääle või Vatikani raadio saadete
kaudu. Enamus kinnitas, et nad
kuulsid nendest esmakordselt
massiteabe, -vaenu­likest
sõnavõttudest.
See on tõepoolest kummaline
loogika! Nõukogude võimud kuu­lutavad
välja ,,glasnosti" ja
lubavad demonstratsioone korral­dada.
Siis, kaks nädalat enne
nende toimumist suunab
Nõukogude massiteave ägeda
kampaania nende hukkamõistmi­seks.
Kui Lääne raadiojaamac
teatavad kavandamisel olevatest
sündmustest ja Nõuk02ude
ee 1 k r i i t i k a s t , publitseerides
Nõukogude uut avatuse poliitikat,
tembeldatakse nad selle eest
rahutuste õhutajateks. • " •
On ilmne, et Kreml tahab
kasumit saada oma uuest
avatuse poliitikast, kuikardab
samaaegselt selle tulemusi. Kas
on võimalik, et glasriost osutub
Nõukogude võimumeestele liiga
suureks suutäieks? Ainult aeg
saab anda sellele vastuse!
'Kuulsite väljavõtteid ÜSA pea­linna
suurajalche ..WAshington
Post'' kirjutisest pühapäeva
toimunud rahvuslikest meel ea va
dustest Tallinnal. Riias Ja Vi
niüses. Sellised artikleid avaldati
mitme ameerika suurajaiehe esi-^
.külgedel. Eesti/ vabadusvõitlejate
' abistamiskeskuse esimehe Jaak
^Ijiriado andmetel oli Tallinna
^meeleavaldusel Linda kuju juures:
: ligi kaks tuhat osavõtjat.. Meele­avaldusel
olid kõnelenud Tiit
Madisson ja Heikki Ähonen.
andes ajaloolise ülevaate ning
nõudes :Molotov>Ribbentropi
•paktitühistamist, enesemääramise
õigust Balti riikidele, eesti vaba­dusvõitlejate
Mart Nikluse ja Enn
Tarto vabastaraist. ning
stalinistlike mõrvarite karistamist.
K p o r d i n e e r i t u l t Riia ja
Vilniusega, olid Tallinna meele­avalduse
organiseerijaiks tuntud
i n im õ i g u s i a š ed, r n ag u. T iit
Madisson, Heikki Ahpnen, Lagle
F^rek, Mati kiirend, Ilse Hein­salu
ja teised;
Vaba maailma keskustes
samal päeval toimunud süm-paatiarmeeleavaldustest
oli
suurim Toronto raekoja ees
demonstratsioon
1 kommunistlike valitsuste
poolt ikestatiid rahvaste esinda­jate
kaastegevusel, küš peakõ­nelejaks
oli Kanada föderaalva­litsuse
fiuantsministerMichael
Wilson ning kus osales Toronto
Politsei hinnangul kuni kuus
tuhat isikut. Peakorraldajaks
Torontos oli Eesti Kesknõukogu
Kanadas juhatuse liige
Hess,
Nr, 67. •
Isegi Moskva suurimad kui
mardajad läänemaailmas hj
kavad taipama, et Gorbatshj
plaanid nõukogude majand]
elu ümberorganiseerimis(
ajavad küll välja suuri sj
supilvi, kuid tuld ei ole seni
kusägü näha. Pikad kõned|
suured lubadused tarbekaup^
produktsiooni suurendamisi
liute võtete rakendamisega eij
andnud loodetud tulemusi
masendatud ja pettunud nõul
gude inimene seisab endi
aõutult toiduainetekaupi
tühjade riiulite juur
Kadestades neid igapäevas
eluks vajalikke kõrgekvalitej
15 s i r õ i v a i d , j a l a n õu s|
mööbleid ja majatarbeid,
vaba maailma elanike
rikastavad ning müliseid
võimalik saada külluse«^
suures valikus, kuid millel
kommunistliku süsteemi
elavad inimesed võivad all
unistada.
Näib, et Gorbatshov si]
oma reformide rakendai
nagu kana takus. Küsimi
seisa mitte ainult selles,
tavaline kodanik suhtub ski
1 iselt tema propagandaga
piitsutatud uuendustesse,
et need uuendused — kui
nii saab nimetada ~ kutsi
esile uusi probleeme, mida
batshov ja tema nõuandja
osanud ette näha. Nn näi
piirasid Kremli praegi
võimumehed drastiliselt
hoolsete jookide müüki, lol
et kainemad eluviisid ait!
rahvalt suuremat tööpanus^
ja pressida. Kuid keegi
majandusmeestest ei os\
ette näha, et viina peale
raha kulutanud Ivan Tavi
jääb nüüd rublasid tasku,
ta tahab kasutada tarbekai
ostmiseks. Senised kogei
kinnitavad, et rai
viinapudeli äravõtmine ei oj
vustanud produktsiooni jaf
lasid lehvitavatele elanik<
oie tarbekaupasid pakkud;|
Nii siis on saanud Gorbj
vi viinaretbrmigä kõik pel
halli kommunismi igapäev
viinaga eemale peletanud 1
kogude kodanikult on v
teda ajutiselt trööstiv uimf
aine, riik on ilma ji|
alkoholimüügist saadud
test tuludest, tarbekaupad|
duktsioon ei ole suurenes
inimesed hakkavad senised
damalt kommunistlikku
mi siunama ja kiruma,
valitsusele ette, et van
olnud küll tarbekaupu,
selle asemel oli külluses
Nüüd oli enam kumbagi.
Seda paradoksaalset o|
da nimetatakse peenikese
ga,,uutmiseks.*'
'• * •'
Kanadas on praegu imn|
siooniprobleemid eriti
sed. Inimigratsiooniküsi
tulipunkti kerkimine ja n]
erakordselt suure tähel
pühendamine massiteabej
dites ja poliitüistes rii
dades on arusaadav, küi|
nadasse on saabunud vi
ajal suurel arvul illegaalsj
migrante, kelledest
esinevad poliitüiste põgei
Kanada konservatiivide
leiab, et Kanada imi
siooniseadus on ebaseaj
uustulnukate suhtes vägj
Ja vastutulelik ning on