1987-10-20-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 77 VABA EESTLANE teisipäeval, 20. oktoobril 1987 - Tuesday, October 20, 1987 . 7
tao
kfrianous kunst muusika
loos kiirkõndiml-
[sespordi kohta. D r .
idatakse Toronto
|:amaks kiirkõndijaksi
?gi'upis (50 aastat);
lllililiiliillllilllllllliiliiilllilip
äsja uue nime saanud
iMeie selja taga laius
aenulikkejõuke, kelle
)re ja järelvedu.
batahtlik Grenaderide
tta õiku Drissast kuni
jedasi põhja poole asus
|de Rügement,
siin üle lõigu Meshno
ikese keskkohani ühes
[i laiuse maakitsusega.
|. eriti talvel, kus pikad
la okaspäid kõigutades
Ivatele kuusepõõsastele.
istäne, kelle olemasolu
ilipildujavalang, nriille
'isev lumi põõsastelt ja
puutüvedele. Langes
vesi. ,,Kohva-kohva",
[mürsk, et sekundid hil-lulütada
oma lõhkerriist.
lets tühi pole, õli kõigile
[uli ei vingu^ muutub ka
arni^stavjhimehe sõjas
lünne: Hüljätiise ja tead-
(aga üheski üksuses iialgi
unud, vahetavad mehed:
lil tarvis karta: Äsjane
loimetušt. Lõppeks õli kä
jega kohal: Öeldakse, et
Jui vana ja otsib ka kõige
jselt üksuselt, ühelt eesti
Il 1943va. kevadel:29--da,
p ja mida sel a^^^^
lrinde ülevõtmisel päran-'
j on i uus lõik Rosona par-s
oma tagalaga aga
Li. Meshno järve äärne pn^^
ja vabariigi sõjajõudude
litätüci arvukaid punkreid
id loomadele. Muidugi ei
st; Öks ebitustegrup
pataljoni komandopunkti.
iseseisvaks?
Reim Valk: Loovliaritksed iraeEdusaegses
hoones huvitav toeng, mille esitas nõukogede ekskursiooniga
Ameerika mandril viibiv eesti parimaid karikaturiste Heinz
¥alk. Tema tugevaim ala on
portreed, mis ilmuvad järjekindlalt kultuuriajalehes v,Sirp ja
vasar''.- Heinz Valk on Eesti Kunstnike Liidu juhatuse
sekretär ja ta kõneles ligi sajale huvitatud kuulajale teemal:
9,Loovharitlased . uueildusaegses Eestis Ja -muutmiste aeg
tänases Eesti * kunstis' *»
Külalist tutvustas Eesti Kirjan-'
duse Sõprade nimel kunstiajaloolane.
Eda Sepp. Heinz Valk,
viiekümnendates, on j|)opu)aarne
karikaturist ja ühiskondlikuh
aktiivne kunstnik.
Kõneleja märkis, et Eestis
toimuvad praegu ootamatused ja
kiired muutused, millele küll
ajaloost sisse jäänud kartus ja ettevaatus
vajutab oma pitseri.
Märkamata ei jää need aga
kellelegi. Olgu kas või näiteks see
et Noorsooteater alles esitas
lavastuse esimese kolhoosi asutamisest
,,Vaikuse valllämaja'', kus
lavalt lauldi paroodiat ,Josif
Kremlis keeras vuntpi. . mida
alles' mõne aasta' eest oleks
karistatud..
Demonstreerivaid õpilasi aastal
1980 koheldi võrdlemisi toorelt
miilitsa poolt. Nüüd olid
fosforiidi kaevandamise vastu
demonstreerivad noored (ka vene
noored nende seas) miilitsa kaitsev
Väga iseloomulik on see, et
Gorbatshov oli esimene Nõukogude
Liidu juhtidest, kes oma positsioonile
asudes pöördus esmajoones
intelligentsi poole. Eestit
külastades pöördus I t a ka eesti
kunstnike poole ja küsis, mida
need tahaksid muuta. Oludest
tingitult on loovharitlased Eestis
Gorbatshovi uuendusliikumine
toetajad.
Kellalöögiks oli kirjanike kongress,
kus kõnelejad tulid välja
väga raskete sõnadega. Praegu on
hävitava kriitika ohvriks ajakirjanduses
nõukogude majanduspo-li
i t i k a, kus j u u r e s m õ n e d
sõnavõtud kummutavad täielikult
seni austatud tõdesid. Kui varem
p id id aj a 1 eh ted e t oi me t aj a d
peaaegu iga ilniuhüd numbri järgi
minema noomitusi j ja märkusi
vastu võtma, siis praegu pn ajakirjanduse
tsensiiur peaaegu olematu
— väljaarvatud eeskirjad riiklike
saladuste avaldamise^ kohta mida
valvab sellealane peavalitsus.
Kõige julgeniini kasutavad seda
vabadust noörteaiakiri , ^Vikef-
, Tartu ,,Edasi'' ja kultuurileht
v,Sirp ja Vasar'-v$
käsitletakse paljusicl i seniseid
,,tabusid'' avameelselt. Mati Undi
jutt kakskeelsusest, mis mõne
aja eest olrlukš,,|)ühaäuse
teotäniine'- ilmus ,,Vik8rkaares'^
ja lõi laineid !Üle kogu N. Liidu,
küna vene keele ja kohaliku keele
vahekorrad on aktuaalsed kõikide
väikerahvaste juures. Sama
:käsitles^Teet. Kallas^ MWS''.
Eesti keele tund, mis oli k o te
N- Eesti ivene koolides
es kohtades muudetud eesti
nõutakse, et ka eestlastega tegelevad
täiskasvanud venelased
peavad õppima eesti keelt.'
Raske on ka Eesti demograafiline
situatsioon, kuna rahvastiku
Eestis moodustavad 900.000
eestlast j a 600.000 muulast,
peamiselt venehsed. Igal aastal
tuleb Eestisse juurde umbes 5000
— 6000 muulast. Neid aga ka
lahkub, kuna see ,,moodsate
nomaadide'' grupp ei ole
paigaline. See „rahvaste rändamine"
ei ole mitte probleemiks
ainult Eestis, vaid ka Venemaal,
kus selle tõttu on paljud majanduslikult
elulised piirkonnad
rahvast tühjenenud.
Eestlaste sündivus on madal,
abielulahutuste protsent väga
kõrge. Viimasel 2—3 aastal on
sündivus ja suremus olnud 50:50.
Üks madala sündivuse põhjuseid
on meeste — peamiselt traktoristide
ja kombainerite ületöötamine,
mis mõjutab meeste potentsi.
Aktuaalselt on praegu kõne all
fosforiidi kaevandamise probleem,
millega tegelevad kõik^
alates õpilastest ja lõpetates intelligentsi
ning isegi poliitilise
juhtkonnaga; Pandivere kõrgustiku
veerezhiimi rikkumine on
looduse häving ja muudab
kõrbeks ühe Eesti viljakandvaima
piirkonna, rääkimata psühholoogilisest
depressioonist kogu
rahvale. Eesti rahvastik ei ole
ühegi probleemi puhul olnud nii
üksmeelne kui praegu]. Raevukas
sekkumine loovharitlaste poolt on
pidurdanud kaevandamise Rakvere
ja Kabala piirkonnas. Toolse
kohta seni see otsus puudub ja see
tuleb käsile tänavu sügisel Gorbatshov
on rääkinud rahvahääletuse
korräldarriisest olulistes
küsimustes j a fosforiidi kaevandamine
võib kergesti kujuneda
iiheks niisuguseks. •" v
Rokk-muusika festivalil Tartus
keel ati fosfor iidiküsimust
kasitleva V pala >;Virümäa''
esitamine. Kui orkestrid keeldusid
sel juhul festivali pidamisest, siis
anti luba. Tulemuseks kujunes, et
sellest laulust sai kogu kuulajaskonna
laul .Laste laulupidu tõi
uue ,,rahyalaulu"— Eestimaa,
Eestimaa'-'.-^./
Peaaegu kõik need sühdniused
on ka väliseestlaste ajakirjanduses
käsitlemist leidnud. Nii ka J Taitu
ülikoolis toimunud n.n,,aula
koosolek^N kus luuletaja Hando
Runnel esines valitsusele um-busaldiise
ayaldamisegä. Kor-faldajäill
sooviti^ et Runnel^^o
ävalduise tagasi võtaks, kuid need
oniakördä arvasid, et Runnelil öH
•õigus.-;- \-\'\'r'\-:-:':^:--
Heinz Valk
Eesti ajaloos, mida on välditud
või käsitletud valesti. Nõutakse
nende tõelist valgustamist ja pole
võimatu, et nii tulevad nõukogude
ajakirjanduse veergudele ka
Molotov-Ribbentropi pakti sala-klauslid,
mille olemasolu praegu
veel eitatakse.- Nende sündmuste
valgusel peaks olema selge, miks
eesti loovharitlased Gorbatshovi
uutmist toetavad.
Viimane seisukoht, mis oli kõne
all just enne mu kodumaalt
ärasõitu, oli taotlus muuta Eesti
iseseisvaks majandusühikuks,
millega oleks meil kontroll ka
oma raudteede, laevanduse^
tööstuse ja maavarade üie.
Tunnine ettekanne sai teise tunni
asjalikke küsimusi auditooriumilt,
millele Heinz Valk vastas
enda arvamuste ja oletuste alusel.
Teine osa ettekandest käsitles
Eesti kunsti, mille kohta külaline
tähendas, et diplomaatilise ja tasakaaluka
asjaajamisega on Eesti
kunst saavutanud erilise seisundi
Nõukogude Liidus. Möödunud
aastal toimunud Eesti kunstinäitust
Moskvas saatis tohutu menu,
mis oli võrdne välismaiste kunstinäitustega:
Põhjuseks oli, et teoste
valik tehti Eesti kriteeriumi ja
mitte n.n. lubatud kunstiteoste kohaselt.
Järgnes võimude heakskiit
ja tunnustus, millele lisandus muidugi
ka pahatahüikku ja väga
tigedat arvustust.
Meie endi arvates — tähendas
Heinz Valk — on Eesti kunst liiga
suletud. 550 kunstnikku Eestis va?
jayad uusi lopmingiilisi impulsse
jä uudsustamist., See kauaoodatud
protsess ongi nüüd alanud.
Taseme, näitamiseks esitas ta
paarkümniend valguspilti noore
eesti kunstigeneratsiooni
^gu5t.-:;:':-:-
Publik tänas Heiriz
südamliku ja pika aplausiga.
gBilgiinnem
keele pilkamise 9 »
ii
ESTO TYPEŠETTING
120Ä Willowdale Ave.
Wjllowdale, Ont. M2N ,4Y2
iDflB«iiiBiigiiiioigiiiii8iiiiiiui»iiiiiiiniiHiiii»iiiiiiii
k)Ojale enesele vägagi realistlik.
Kunsti liigitamisel õn
küsimuseks, kuidas sellele
l äh e n e tak s e; m i k ro ko s m o s
muutub suurendatuna
abstraktseks.
Küsides kas ka koloriidi osas on
olnud muutumist, ütleb ta, et see
piõKineb ideedele ja nende tunrie-tamisele.
Näitus on teatavas mõttes
looduslikule realismile lähedane
ja neid yörme polevat ta tükil
ajal näidanud.
See kunstniku alalise uuenemise
tu]emus on näha 45--50 töös, mis
näitusel esitatakse ja mis Toronto
eestlaste kunstielus näib kiijune-vad
suursündmuseks.
i f i lm
aastat pole ToroiUos enam toununud Osvald Tim-mase
kunstinäitust; kaks aastat tagasi ja kord varem toimus
tema näitus Bramjptonis Region of Peel GäIIery's. Öma uiiest
eelolevast näitusest
Kuigi möödunud aastal pole iseseisvat
näitust olnud, on ta osa
võtnud mitmest kanada zhüriinäi-tusest,
nende hulgas Ontario valitsuse
hoones asuvas John AirdM
galeriis peetud Ganada Water-color
Society näitusest. Paar
aastat on 0. timmas olnud selle
ühe vanema ja hinnatuma kuhsti-ühingu
presidendiks; ka on ta
Kanada vanima inglis-kanada
kunstiühingu Ontario Society of
Artists liige. Nii on ta loova töö
kõrval olnud pidevalt tegev
näituste korraldamise] ja mõnel
juhul ka zhüriiliikmena;
Nüüd on siiski uus näitus tulemas
Toronto südalinnas asuvas
Karney Daniels galeriis, 11 York-ville
Ave. Näitus avatakse' 29.
okt. (kl. 5—9 õ,) ja jääb avatuks
17. novembrini.
Küsides mida ta seal esitab,
. vastab kunstnik, et seal on peamiselt
uued 1986—87. aastail joodud
tööd, mõne erandiga ka 1985.
aastast. Need tööd on koondatud
peamiselt ühe teema ümber
,,Wilderness Forms", (Looduslikud
vormid) kohtadest, kus iiVi-mese
käsi pole veel looduse kujunemist
puudutanud. Need pn
saadud mitmel pool tehtud reisib
dest.
Küsimusele, kas ka kesksuviseh
reisilt Vancouverisse ja bussidega
läbi Kaljumägede on inspiratsiooni
saadud, vastab ta jaatavalt, et
need muljed on tee leidnud ta
loomingusse. Hulk toid on siiski
aine saanud Ontarios tehtud reisidel.
Oma tööde iseloomustamiseks
ta märgib, et ta on alati oma töödes
katsunud pisut lähemalt vaadata
ja analüüsida loodust ka keemilisest
seisukohast. Ta tahaks
seda külge ka oma maalides arendada,
seda tunnetust peegeldada
looduse vormide füüsiliste mõjutuste
kujunemisel . N i i on Ontark)
looduses märgata mürgituse mõjusid
Muskokas. Kuid loodus on
reostamisele vastupidav, võib
tagasi saada endised vormid nägu
Sudbüry omaaegse tööstüsmaas-tiku
uuesti roheliseks muutumine.
Piirid looduse mürgitamisel on
siiski olemas j ä nendest üleastumisel
on tagayärjed kürvad. Küll
võime pidevalt oma eluea jooksul
märgata muudatusi looduses
erosiooni tõttu; looduse vormid
on pidevalt muutumas,
0. Timmas ütleb, et see looduse
külg on teda loojana alati huvitanud.
Seekordse näituse teema
kallal ön ta töötanud koini aastat;
suur osa on alles tänavu näituseks
lõpetatud. Võidakse küsida, kas
on abstraksed tööd? Ta
vastab, et kasutab väikest osa
loodusest millest teeb suurema
töö, mis siis näib vaatlejaile
abstraktsena, aga tegelikult on
Kinkige sünnipäevaks
ciMKaaaHi<n!><*'«»4i«ii»4Kri3»i»<im<K^^
Pariisis toimus tänavu märtsis
9. Rahvusvaheline
Naisfilmilavastajate Festival, kus
esmakordselt osales eesti
filmilavastaja Leida Laius oma
1987. aastal valminud filmiga
,,Naerata ometi''. Film on saanud
auhindu kodumaal, Lääne-Berliini
feistivalil ja sai suure menu
osaliseks Prantsusmaal; - Leida
Laiusele tehti ettepanek jääda
kolmeks kuuks Prantsusmaale ja
reisida oma filmiga 20-es eri linnas;
Ühtlasi lülitati see Nantes'iš
maikuul toimunud festivalile ja
j u u l i s Pariisi s toimunud
Rahvusvahelisele Lastefilmide
festivalile. ,,Naerata ometi" on
siiani ainus , ,Tallinnfilmi"
fiimikSj mis jõudnud rahvusvahelisele
filmiturulejä seal inimeste
südameid võitnud.
Filmi tegevus toimub tänapäeva
Eestis ühes väikeses lastekodus.
Selles antakse sümpaatne portree ;
lastekodu kasvandikest, vaadates
sentimentaalsuseta teismelistele
kel pole enam võimalik elada oma
perekondades. Peategelaseks on
16-aastane Mari, keda „kummi-tava
lihtsusega'' mängib Monica
Järv j a kel on vahekord kahe väga
erineva poisiga. Ülimalt inimlik
vaade N . Liidu elule, millist harva
on jõudlnud läände^ iseloomustatakse
seda ühes Toronto ajalehes, i
kus oh eelinformatsiooni eelnevaist
filmifestivalidest Torontos.
Film baseerub kaudselt Silvia
Rannamaa jutustusele
„Kasuema" (ilmunud 1965). See
esitatakse Torontos 10. nov.
Bloori kinos jä järgmisel päeval
Revue kinos pealkirjaga , ,Games
for teenagers" (Teismeliste män-
Leida Laius on tuntud eesti filmilavastaja,
kes mitu klassikut on
lavastanud: Eduard Vilde „Mäe-piimamees",
August Kitz-bergi
,,Libahunt'^ (mis esitati
„Metsamuinasjutu'* nime all) ja
Av H. Tammsaare ,,Kõrboja perremees"..:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 20, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-10-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871020 |
Description
| Title | 1987-10-20-07 |
| OCR text |
Nr. 77 VABA EESTLANE teisipäeval, 20. oktoobril 1987 - Tuesday, October 20, 1987 . 7
tao
kfrianous kunst muusika
loos kiirkõndiml-
[sespordi kohta. D r .
idatakse Toronto
|:amaks kiirkõndijaksi
?gi'upis (50 aastat);
lllililiiliillllilllllllliiliiilllilip
äsja uue nime saanud
iMeie selja taga laius
aenulikkejõuke, kelle
)re ja järelvedu.
batahtlik Grenaderide
tta õiku Drissast kuni
jedasi põhja poole asus
|de Rügement,
siin üle lõigu Meshno
ikese keskkohani ühes
[i laiuse maakitsusega.
|. eriti talvel, kus pikad
la okaspäid kõigutades
Ivatele kuusepõõsastele.
istäne, kelle olemasolu
ilipildujavalang, nriille
'isev lumi põõsastelt ja
puutüvedele. Langes
vesi. ,,Kohva-kohva",
[mürsk, et sekundid hil-lulütada
oma lõhkerriist.
lets tühi pole, õli kõigile
[uli ei vingu^ muutub ka
arni^stavjhimehe sõjas
lünne: Hüljätiise ja tead-
(aga üheski üksuses iialgi
unud, vahetavad mehed:
lil tarvis karta: Äsjane
loimetušt. Lõppeks õli kä
jega kohal: Öeldakse, et
Jui vana ja otsib ka kõige
jselt üksuselt, ühelt eesti
Il 1943va. kevadel:29--da,
p ja mida sel a^^^^
lrinde ülevõtmisel päran-'
j on i uus lõik Rosona par-s
oma tagalaga aga
Li. Meshno järve äärne pn^^
ja vabariigi sõjajõudude
litätüci arvukaid punkreid
id loomadele. Muidugi ei
st; Öks ebitustegrup
pataljoni komandopunkti.
iseseisvaks?
Reim Valk: Loovliaritksed iraeEdusaegses
hoones huvitav toeng, mille esitas nõukogede ekskursiooniga
Ameerika mandril viibiv eesti parimaid karikaturiste Heinz
¥alk. Tema tugevaim ala on
portreed, mis ilmuvad järjekindlalt kultuuriajalehes v,Sirp ja
vasar''.- Heinz Valk on Eesti Kunstnike Liidu juhatuse
sekretär ja ta kõneles ligi sajale huvitatud kuulajale teemal:
9,Loovharitlased . uueildusaegses Eestis Ja -muutmiste aeg
tänases Eesti * kunstis' *»
Külalist tutvustas Eesti Kirjan-'
duse Sõprade nimel kunstiajaloolane.
Eda Sepp. Heinz Valk,
viiekümnendates, on j|)opu)aarne
karikaturist ja ühiskondlikuh
aktiivne kunstnik.
Kõneleja märkis, et Eestis
toimuvad praegu ootamatused ja
kiired muutused, millele küll
ajaloost sisse jäänud kartus ja ettevaatus
vajutab oma pitseri.
Märkamata ei jää need aga
kellelegi. Olgu kas või näiteks see
et Noorsooteater alles esitas
lavastuse esimese kolhoosi asutamisest
,,Vaikuse valllämaja'', kus
lavalt lauldi paroodiat ,Josif
Kremlis keeras vuntpi. . mida
alles' mõne aasta' eest oleks
karistatud..
Demonstreerivaid õpilasi aastal
1980 koheldi võrdlemisi toorelt
miilitsa poolt. Nüüd olid
fosforiidi kaevandamise vastu
demonstreerivad noored (ka vene
noored nende seas) miilitsa kaitsev
Väga iseloomulik on see, et
Gorbatshov oli esimene Nõukogude
Liidu juhtidest, kes oma positsioonile
asudes pöördus esmajoones
intelligentsi poole. Eestit
külastades pöördus I t a ka eesti
kunstnike poole ja küsis, mida
need tahaksid muuta. Oludest
tingitult on loovharitlased Eestis
Gorbatshovi uuendusliikumine
toetajad.
Kellalöögiks oli kirjanike kongress,
kus kõnelejad tulid välja
väga raskete sõnadega. Praegu on
hävitava kriitika ohvriks ajakirjanduses
nõukogude majanduspo-li
i t i k a, kus j u u r e s m õ n e d
sõnavõtud kummutavad täielikult
seni austatud tõdesid. Kui varem
p id id aj a 1 eh ted e t oi me t aj a d
peaaegu iga ilniuhüd numbri järgi
minema noomitusi j ja märkusi
vastu võtma, siis praegu pn ajakirjanduse
tsensiiur peaaegu olematu
— väljaarvatud eeskirjad riiklike
saladuste avaldamise^ kohta mida
valvab sellealane peavalitsus.
Kõige julgeniini kasutavad seda
vabadust noörteaiakiri , ^Vikef-
, Tartu ,,Edasi'' ja kultuurileht
v,Sirp ja Vasar'-v$
käsitletakse paljusicl i seniseid
,,tabusid'' avameelselt. Mati Undi
jutt kakskeelsusest, mis mõne
aja eest olrlukš,,|)ühaäuse
teotäniine'- ilmus ,,Vik8rkaares'^
ja lõi laineid !Üle kogu N. Liidu,
küna vene keele ja kohaliku keele
vahekorrad on aktuaalsed kõikide
väikerahvaste juures. Sama
:käsitles^Teet. Kallas^ MWS''.
Eesti keele tund, mis oli k o te
N- Eesti ivene koolides
es kohtades muudetud eesti
nõutakse, et ka eestlastega tegelevad
täiskasvanud venelased
peavad õppima eesti keelt.'
Raske on ka Eesti demograafiline
situatsioon, kuna rahvastiku
Eestis moodustavad 900.000
eestlast j a 600.000 muulast,
peamiselt venehsed. Igal aastal
tuleb Eestisse juurde umbes 5000
— 6000 muulast. Neid aga ka
lahkub, kuna see ,,moodsate
nomaadide'' grupp ei ole
paigaline. See „rahvaste rändamine"
ei ole mitte probleemiks
ainult Eestis, vaid ka Venemaal,
kus selle tõttu on paljud majanduslikult
elulised piirkonnad
rahvast tühjenenud.
Eestlaste sündivus on madal,
abielulahutuste protsent väga
kõrge. Viimasel 2—3 aastal on
sündivus ja suremus olnud 50:50.
Üks madala sündivuse põhjuseid
on meeste — peamiselt traktoristide
ja kombainerite ületöötamine,
mis mõjutab meeste potentsi.
Aktuaalselt on praegu kõne all
fosforiidi kaevandamise probleem,
millega tegelevad kõik^
alates õpilastest ja lõpetates intelligentsi
ning isegi poliitilise
juhtkonnaga; Pandivere kõrgustiku
veerezhiimi rikkumine on
looduse häving ja muudab
kõrbeks ühe Eesti viljakandvaima
piirkonna, rääkimata psühholoogilisest
depressioonist kogu
rahvale. Eesti rahvastik ei ole
ühegi probleemi puhul olnud nii
üksmeelne kui praegu]. Raevukas
sekkumine loovharitlaste poolt on
pidurdanud kaevandamise Rakvere
ja Kabala piirkonnas. Toolse
kohta seni see otsus puudub ja see
tuleb käsile tänavu sügisel Gorbatshov
on rääkinud rahvahääletuse
korräldarriisest olulistes
küsimustes j a fosforiidi kaevandamine
võib kergesti kujuneda
iiheks niisuguseks. •" v
Rokk-muusika festivalil Tartus
keel ati fosfor iidiküsimust
kasitleva V pala >;Virümäa''
esitamine. Kui orkestrid keeldusid
sel juhul festivali pidamisest, siis
anti luba. Tulemuseks kujunes, et
sellest laulust sai kogu kuulajaskonna
laul .Laste laulupidu tõi
uue ,,rahyalaulu"— Eestimaa,
Eestimaa'-'.-^./
Peaaegu kõik need sühdniused
on ka väliseestlaste ajakirjanduses
käsitlemist leidnud. Nii ka J Taitu
ülikoolis toimunud n.n,,aula
koosolek^N kus luuletaja Hando
Runnel esines valitsusele um-busaldiise
ayaldamisegä. Kor-faldajäill
sooviti^ et Runnel^^o
ävalduise tagasi võtaks, kuid need
oniakördä arvasid, et Runnelil öH
•õigus.-;- \-\'\'r'\-:-:':^:--
Heinz Valk
Eesti ajaloos, mida on välditud
või käsitletud valesti. Nõutakse
nende tõelist valgustamist ja pole
võimatu, et nii tulevad nõukogude
ajakirjanduse veergudele ka
Molotov-Ribbentropi pakti sala-klauslid,
mille olemasolu praegu
veel eitatakse.- Nende sündmuste
valgusel peaks olema selge, miks
eesti loovharitlased Gorbatshovi
uutmist toetavad.
Viimane seisukoht, mis oli kõne
all just enne mu kodumaalt
ärasõitu, oli taotlus muuta Eesti
iseseisvaks majandusühikuks,
millega oleks meil kontroll ka
oma raudteede, laevanduse^
tööstuse ja maavarade üie.
Tunnine ettekanne sai teise tunni
asjalikke küsimusi auditooriumilt,
millele Heinz Valk vastas
enda arvamuste ja oletuste alusel.
Teine osa ettekandest käsitles
Eesti kunsti, mille kohta külaline
tähendas, et diplomaatilise ja tasakaaluka
asjaajamisega on Eesti
kunst saavutanud erilise seisundi
Nõukogude Liidus. Möödunud
aastal toimunud Eesti kunstinäitust
Moskvas saatis tohutu menu,
mis oli võrdne välismaiste kunstinäitustega:
Põhjuseks oli, et teoste
valik tehti Eesti kriteeriumi ja
mitte n.n. lubatud kunstiteoste kohaselt.
Järgnes võimude heakskiit
ja tunnustus, millele lisandus muidugi
ka pahatahüikku ja väga
tigedat arvustust.
Meie endi arvates — tähendas
Heinz Valk — on Eesti kunst liiga
suletud. 550 kunstnikku Eestis va?
jayad uusi lopmingiilisi impulsse
jä uudsustamist., See kauaoodatud
protsess ongi nüüd alanud.
Taseme, näitamiseks esitas ta
paarkümniend valguspilti noore
eesti kunstigeneratsiooni
^gu5t.-:;:':-:-
Publik tänas Heiriz
südamliku ja pika aplausiga.
gBilgiinnem
keele pilkamise 9 »
ii
ESTO TYPEŠETTING
120Ä Willowdale Ave.
Wjllowdale, Ont. M2N ,4Y2
iDflB«iiiBiigiiiioigiiiii8iiiiiiui»iiiiiiiniiHiiii»iiiiiiii
k)Ojale enesele vägagi realistlik.
Kunsti liigitamisel õn
küsimuseks, kuidas sellele
l äh e n e tak s e; m i k ro ko s m o s
muutub suurendatuna
abstraktseks.
Küsides kas ka koloriidi osas on
olnud muutumist, ütleb ta, et see
piõKineb ideedele ja nende tunrie-tamisele.
Näitus on teatavas mõttes
looduslikule realismile lähedane
ja neid yörme polevat ta tükil
ajal näidanud.
See kunstniku alalise uuenemise
tu]emus on näha 45--50 töös, mis
näitusel esitatakse ja mis Toronto
eestlaste kunstielus näib kiijune-vad
suursündmuseks.
i f i lm
aastat pole ToroiUos enam toununud Osvald Tim-mase
kunstinäitust; kaks aastat tagasi ja kord varem toimus
tema näitus Bramjptonis Region of Peel GäIIery's. Öma uiiest
eelolevast näitusest
Kuigi möödunud aastal pole iseseisvat
näitust olnud, on ta osa
võtnud mitmest kanada zhüriinäi-tusest,
nende hulgas Ontario valitsuse
hoones asuvas John AirdM
galeriis peetud Ganada Water-color
Society näitusest. Paar
aastat on 0. timmas olnud selle
ühe vanema ja hinnatuma kuhsti-ühingu
presidendiks; ka on ta
Kanada vanima inglis-kanada
kunstiühingu Ontario Society of
Artists liige. Nii on ta loova töö
kõrval olnud pidevalt tegev
näituste korraldamise] ja mõnel
juhul ka zhüriiliikmena;
Nüüd on siiski uus näitus tulemas
Toronto südalinnas asuvas
Karney Daniels galeriis, 11 York-ville
Ave. Näitus avatakse' 29.
okt. (kl. 5—9 õ,) ja jääb avatuks
17. novembrini.
Küsides mida ta seal esitab,
. vastab kunstnik, et seal on peamiselt
uued 1986—87. aastail joodud
tööd, mõne erandiga ka 1985.
aastast. Need tööd on koondatud
peamiselt ühe teema ümber
,,Wilderness Forms", (Looduslikud
vormid) kohtadest, kus iiVi-mese
käsi pole veel looduse kujunemist
puudutanud. Need pn
saadud mitmel pool tehtud reisib
dest.
Küsimusele, kas ka kesksuviseh
reisilt Vancouverisse ja bussidega
läbi Kaljumägede on inspiratsiooni
saadud, vastab ta jaatavalt, et
need muljed on tee leidnud ta
loomingusse. Hulk toid on siiski
aine saanud Ontarios tehtud reisidel.
Oma tööde iseloomustamiseks
ta märgib, et ta on alati oma töödes
katsunud pisut lähemalt vaadata
ja analüüsida loodust ka keemilisest
seisukohast. Ta tahaks
seda külge ka oma maalides arendada,
seda tunnetust peegeldada
looduse vormide füüsiliste mõjutuste
kujunemisel . N i i on Ontark)
looduses märgata mürgituse mõjusid
Muskokas. Kuid loodus on
reostamisele vastupidav, võib
tagasi saada endised vormid nägu
Sudbüry omaaegse tööstüsmaas-tiku
uuesti roheliseks muutumine.
Piirid looduse mürgitamisel on
siiski olemas j ä nendest üleastumisel
on tagayärjed kürvad. Küll
võime pidevalt oma eluea jooksul
märgata muudatusi looduses
erosiooni tõttu; looduse vormid
on pidevalt muutumas,
0. Timmas ütleb, et see looduse
külg on teda loojana alati huvitanud.
Seekordse näituse teema
kallal ön ta töötanud koini aastat;
suur osa on alles tänavu näituseks
lõpetatud. Võidakse küsida, kas
on abstraksed tööd? Ta
vastab, et kasutab väikest osa
loodusest millest teeb suurema
töö, mis siis näib vaatlejaile
abstraktsena, aga tegelikult on
Kinkige sünnipäevaks
ciMKaaaHi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-20-07
