1977-06-28-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
] • • Saatekulu 35 35 15 15 40 35 35 35 35 15 15 40 25 15 40 25 20 20 85 40 40 40 20 20 20 30 30 40 40 40 20 40 35 teiselpool om-kesed valgete |tellisplaatidest iiööda orupõh- [eo, senores! keerlevat mä- [anu ja seapõr-ides. ühe kaa-frge kiivas po- •a ehituse ees Mision, seno- ^-älja. Juba tuli leile Ijaubapak- ? Tulge meie ir valik, siinsa- Valitsuse poolt |>res!" mim omasse, J niikaua kui valad õUed, runim ):ga soovite!" ?at sorti nahkjate hindadega, \i, ja; ilusad se-ladeks!" itame? Mul on [^•-Lou'le midagi iigituseta ei to-lehhikošt koju — lasksingi Kui just prii' )amajas mõnus ühte-teist tar-itis autole uut kontrollida ja õiendada. Nr. 48 VABA EESTLANE teisipäeval. 28. juunil 197? - Tuesday, June 28, im Alfred Sepci Kes Toronto eestlastest ei tmir Alfred Šepat? Alati i väike na^nsnuie huulil, iterane p t k jM-g i n ^ ümbrust j a kuuehõlmad laiali nagu uute tuulte tegu-tsemis-purjedesse/ tõmbamiseks nii näeme teda tõtt^as, korraldamas, organiseerimas, õiend^as, juhtimas ja kõnelemas kõikjal kus eestdaste j a eesti asju aetakse. Kui nüüd kinnitatakse, et see nooruslikust energiast ja tegut-semisannust puibitseiv mees saab 70. aastaseks, siis nagu oleks midagi tõsiselt viltu j a tekib mõte, et Alfred Sepa eluaastatele on kogemata 'kümmekond aastat juurde lisa:tud.. K u i d ^ r j a d vist ei valeta kui nad kinnitavad, et Aüfred Sepale saabub suur jiiube-lipäev 8. juiilil. Virumaa ' murraku sugemed juubüairi kõnes reeda«vad, et ta on sealtkandi mehi. T a sündis ja kasvas Paasvere valias ning jäi sinna ka. põllumehena elama. Seltskondlik tegevus i ja rahva asi jade ajamine on <talle juba kündi-misel kaasa antud kuna Alfred Sepa hakkas juba noorusaastates tegutsema peagi paljudes kohalikes organisatsioonides ning valiti k a Paasvere vallavanemaks. Põgeneimisteekoiid viis Alfred Sepa koos perekonnaga Rootsi, kus ta tegutses k a Malmös kohalikes eesti organisatsioonides. Sealt jätkus reis 19511 aastal Kanadasse, kus Alfred Sepa asus elama Torontosse, hakates esialgu töötama puusepana. Hiljem arendas ta välja iseseisva väikese ehitusettevõtte, mis on eriti tegelenud suvemajade ehitamisega- K u i d Alfred Sepale ei ole ,niivõrd oluline tema isiklik elu ja karjäär ^kui seltskondlik töö ja eesti asjade ajamine. Sõbracl teavad rääkida., et Alfred Sqpät on võünatu õhtuti kodust kätte saada, taia ta viibib alati kas Eesti Majas, „E^ti Kodu" ehitusprojekti juures või kusagil mujal k i ^ eesti dLu pulbitseb. Neid eesti organisatsioone, kus Alfred Sepa Torontos on tegutsenud, on kõiki vist võimatu üles lugeda.;. Tema suuremad panused on antud eeskätt siiski Toronto Eesti Majale, kus ta on olnud 15 aastat abiesi-meheks ning aidanud Eesti Majast kujimdada sellise esindusliku hoone, nagu meie seda praegu tunneme. Juubilari teiseks suuremaks, saavutuseks õy Eesti Abistamiskomitee juhtimine esimehena viimaste aastajte jookul^ mil Abistamiskomitee alustas vabade eestlaste suurima ehitusprojekti — „Eesti Kodu" — teostamist. Alfred Sepa ei ole selle suure HOGAN POI^IÄC BUICK Co, Ltd. 348 Danforth Ave., Toront® PONTIAe FIREBIRD LE MANS ASTRE BUICE , VENTURA II G.M.G. veoautod PniKi^tud autod Esindaja: . TeSefon: äris 461-3561 kodiis,423.5716 Eesti fet^kieeistiiiky ülesande teostamisel mitte nes Abistamiskomitee esimees£ vaid ka ehituskomisjoniMiige. Tavaliselt suvatsetakse ütelda, et ükski inimene ei ole asendamatu. See reegel ei kehti tõenäoliselt Alfred Sepa kohta, kes juba aastaid on olnud Toronto Eestlaste Suvepäevade toirnkon-na esimeheks. K a tänavu sooviti sellele kohale juubilari, Ifuid .ta oli sunnitud suure töQkoömiuse tõttu seEest kohast loobuma ja suvepäevad senisel laiaulatuslikul ja paljusid organisatsioone hõlmaval. kujul jäid korraldamata, kuna A^ Sepal puudus asendaja. Juubilar ei unista valgete õhuliste pilvede peal istunüseit, fEo-sofeerimisest ija teoretiseerimisest. Ta on põhiliselt kahejalaga maa peal olev praktiline ^idimene, kes on saanud oma elukooli, kindlad .põhimõtted ' j a rahvusliku valinu eesti maast j a eesti talust. Ta on''läbi ja lõhki teoinimene, kelle energia ja koostöö vaim nakatab k a teisi ja tiivustab neid eestluse huvides iihiskondlikule tegevusele. Nendes aastates, mil ]«ised mehed juba ammu pensionäridena lilli kasvatavad "või bridzhi mänguga oma elupäevi edasi veereta- Kaugel kodumaast, ^päikesest sõbralikus ^Californias sai 23. juunil meisterfotograaf Nikolai Nylander 75. aastaseiks. Ta on iseseisvuse päevilt tuntud kui parimaid Eesti fotograafe. Tänagi võib ütelda, et ta foto, kui kunstiala; poolest on meie ikõigi aegade kõige edukam meister, kes oma, kutsepaberid ^omandas Tööoskuse Ametit Talinnas 19l7. Nylander pärineb eesti-rootslas-te suguvõsast. Sündinuid 1902. a. Tallinnas lõpetas te saanas Peetr i Reaalkooli 1919. a. Astus 16. aastasena Vabadussõtta, kuulu-, des algi^ I, SuuHtükiväe ja hiljem BaEi rügemendi koosseisu (1919- 20). Töötas 11 aastat vendade Parikaste fotoateljees, omandades suure lugupidamise ja kuulsuse portreefoto alal, kuid ka kompositsioonis, võisteldes nii kodumaal kui. välsjaspool mitmel fotokunsti näitusel. A, 1938 avas koos Tartu tuntuima fotograafi Eggertiga (eriharidusega Berliinist ja Münchenist) oma fotoateljee (Pikk tän. 5), mida pidas kuni Eestist lahkumiseni baaside lepingu sõlmimiseni 1939." a. hilissügiseni. Asus seejärgi ümber Saksamaale, kus töötas Poosenis kuni venelaste sissemurdmiseni. Kaotas nende eest põgenemisel kogu oma varanduse ja väga väärtusliku fotoarhiivi, miüe jälgi hiljem on taga ajanud oku^. Eesti fotokunsti teadlased. Sattudes põgenemisel Dresdeni, mis oli sakslastfe poolt kuulutatud lahtine linn, elas ta üle hirmsa Dresdeiii pommituslaine X13.—14; veebr. 1945), mille ohvriks langes ligi 250.000 inimest. Asus 1947. a. ümber Ameerikasse, kus ta on .töötanud oma kutsealal tänase päevani. Nylanderi elu on rikas sündmusist ja seikadest. Mitte vähem kokkupuutumiste tõttu paljude maailma tuntud isiksustega mitmelt alalt. Ta ütleb, et on kohanud viimast tsaari Nikolai II, Leninit ja Trotskit, Alfred Rosenbergi,, kes o l i ta venna klassivend Moskvast ja tihti suvitas. Võsul, Aga K^ani j . : p. teisi. ADVOKAADI d Nylanderi 'üheks kuulsust toonud tööks on foto „Memento mo-r i " , loodud 1925. a. (5x7 „Watson" kaameraga) Tallinnas. Töö, mis kujutab inimese pealuud vanaaegsete raamatute taustal, on tehtud; klaas-negatiivile, päevavalguses. Seda fotot on auhinnatud kokku 65 rahvusvahelisel näitusel 23. eiri maas. Samast ajast, 1925. a., pärineb Tallinna-motiiv foto lumisest Toompeast, m is võetud kell 2 öösel, 25° küinias, gaasilaternate valguses, eksponeerimise a.jaga 20 minutit. Kaameraks õli välke ICA GUPIDÖ. Võetud (kiaasnegatiiviie. Nylander on impressionistlik fotokimstnik — valguse j a sügava varju osav tabaja; Temale kuulub ka au olla kaasleiutajaks pisikaamera MINOX 'leiutamisel koos tallinlase Walter Zapplga. vad, ehitab Alfred Sepa „Eesti Kõdu" ja Eesti Maja, mis annavad kkmituse eestluse elujõust, ettevõtlikkusest j a . energiast. Alfred Sepa on olnud üks juhtivamaid ja aktiivsemaid jõude nende suurhoonete püstitamisel ja eesti elu juhtimisel ning sellega seoses on kogu Toronto eestlaskonnal põhjust teda itema suure panuse eeist tema suurel juubelipäeval tänada ja talle veel palju töörõõmust tulvil päevi soovida. • . K. A. . Äif Mubb® • Andres viis mind Tartu vööri. „Peamiselt käivad siin aga Tartu mehega sõitma, sest o l i , tulnud seltskonna vanemad inimesed"ja oli „spasür-nagu voõ-esimene lumi. See sõit", kuljuste rimees vädtjendas. „Kas oled tähele pannud? Tartu voorimehed, on talve tulekul vahetanud dressi. Suvel kannavad pailitut kallaste iõpüstega, mis on nagu minu oma, k u i olin diviisi staabi kirjutajaks/' lausus Andres. MuUe meeldivad Tartu voorimehed. Nad ikatavad oma saanitekid valge linase riidega nagu hoolas perenaine paneb oma pehmele mööblile katted peale. Seegi voorimees oli lustakas ja seletas, et vaatamata ta. 57 eluaastale, millest kolmveerand on möödunud ohje hoides, ta sõrmed liiguvad veel Icui kandlemängijal kuningas Taavetil..., Andres, rääkis teel loo, kuidas ta sõitnud ühel talvel kaasvõitlejatega tütanlap^se akna alla, et teda kaasa võtta ühele olengule. Tütarlaps olnud aga kangesti veel mamma, põtepaelus kinni j a ne-m. ad pole julenud tuppa astuda oma vaga soovi esitama. Kuidas aga tütarlapsele märku anda, ©t kavalerid ootavad? Oleks sõidetud autoga; siis lihtsalt oleks tuututatud: pasunat, tjhel kaasvõitlejal tulnud siis hea mõte: ta käskinud rebasel voorimehe hobusele kõrva puhuda ja „obene" raputanud pead mis hirmus. Kuljuste helinat olnud siis parajal kombel ja neiu tulnud välja... See olin juba mina, kes kutsus Andrese Kolme-Koöpa-Kohvikus-se, ehk lihfcsalt Ko-Ko-KosBe. Andres venitas näe pikaks j a lausus, et üks õige bursh ei käi palju, selles vaimuvaevajaite kohvikus. „Ah, näed siiski!" ütles Andres, kui olime võtnud istet. ,.Seal on kaks tegelast, kes täidavad ära kogu ruumika lahtri, tiks on endine „tJliõpilaslehe*V ja "praegune „Akadeemia'' tegeivtoime ta-ja Põhjala poiss Jaan Ots, teine verivärske tudengitelehe tegievtoi-metaja Mait." Mind huvitas rohkem kirjanike aud, mis asus <itse kohviku leti ees. Kooliraamatuisv ja ajalehtedes ilmunud kirjastuste kuulutuste piltide järele itundsin kohe ära Tuglase, kellest poleks uskunud, eit tai on n i i palju hõbedat juuks-tes. Siis istusid seal veel Semper, Jakobson,. Jüma, V a l a k jt. Andres juhtis mu tähelepanu veel uuletajapaarile Talvik-Alverile. Mul tekkis tahe kord istuda nende meeste lauda ja kuulata oma ihukõrvaga, mida räägivad need inimesed, kelle sõnu olen pidanud kooli ajal pähe tuupi- .. ma.' • . _ • • • Kell oli üheksa, kui me kohvikust lahkusime. Olime uhed viimased. Otsustasime veel minna Ateenasit läbi. „Siin võid kohaita endist, üliõpilaskonna presidenti Hugo Paalmanni," ütles Andres. tuntud avaiikuelu tegelaised;" Mind 'aga see seltsikond imelikul kombel ei hüvitanud — tundsin, et kuulun k a ..Varsakopiisse", sest olen minagi j u nüüd kolkide nende sealolijate Ksv! Stud... 1937, a. sügissemestril x>li Tartu Ülikooli rektoriks prof. dr. Jo^ han Kõpp, hilisem ipeapiiskop. Aula oli tuivü uustulnukaid riigi kõikidest osadest. Pärast vastavaid kõnelusi anti meile matriklid kätte ja rektor surus igaühe kätt, soovides edu-õnne algavale õppetööle. Omalt poolt tagasime õmneaiku „abielu" toona 305 aastat vanaks saanud Akna Materiga. Meenuvad loengud j a professorid ja esimesed eksamid. Meenub romantiline üliõpilaspõlv ja meenuvad inimesed, kellega kerge oli koos elada. Selle ilusa joone saavutused olid: organiseerumised iüiõpilasfeonvehtidesse j a -seltsidesse. E lu o l i veetlev seespool ja väljaspool neid organisatsioone. On kahju kaasinimestest, kes toonase üliõpilaselu tolmingu-test- vöoludest väärinformatsiooni saanuina tänapäeval kõnelevad halvustavalt eesti elu eliitorganisatsioonidest, milledes valitses eeskujulik kord ja ^ kõva. distsipliin. . . Kuid müüri taha on ikka raske vaadata. Oletuste avameelsuseil on alati olnud igasuguseid võimalusi. Olla üliõpilasorganisatsiooni lüge, ei olnud lihtne. Seal oli tarvis energiat jä pingutada loengutel, kui taheti saavutada värvitek-lit. Kuid kui oli tehtud töö, leidus vähe neid, kes olid .pettunud, õn-helik tõesti oli vana armas Tartu ja tema ausameelne noorus. Kumb kumba.oma omadusitega hellitas, otsustaga ajalugu.Ent kui tuli relvaga käes kaitsta kodulinna püha pinda, kandsid mõlemad suuri ohvreid. MANNAVAHT ' Mannavaht oh eesti magustoit kuid ka mitmed teised rahvad arvestavad seda oma rahvuslikuks 1x)iduks. Mannavahu!l,on mitu eestikeelset nime — mannakreem, ka roosa-manna ja roosaväht. 1 It magusat marjamahla, soovitav jõhvikatest, poolteist-dl man-nat, vajadusel sidruni- või apelsinimahla, soovi korral riivitud sidrunikoort. Keevale m'arjamahlale lisada sõ-merdades ja kiirelt vispliga segades manna. Keeta nõrgemal kuumusel, vahetevahel segades umbes 30 minutit nn et manna jõuaks korralikult paisuda, palada kaussi, lasta jahtud^ külmaks ja vispelda-dä korralikule vahule. Nüüd, tehniliste tööabinõttde ajastulj kulub vahustamisekš vaid mõned minutid. „Vanal ajal" oU männavibu kloppimine suur töö, mis läks aga kergelt kui kogu pere pani käed ADVOKAAT-NOTAR ' Room 1912, Äoyal Tmst Towi^r. Toroato Dominion Cenftre ^'ostlaadress: P.6, 326, Toront Ont (Bay & King) M5K lK7 Telefoa: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenlsta^ HETHERINGTON, FÄLLIS . & PARK Advokaadid-notarid 165 Bay St., Sutte 40L EM. 34451 Õhtuti HI. 7-2Ö17 või 929-3425 Ädvokaaft-notar , Hendy, Shirer <& Uukkivi 789 Don Mflls Rd. : iTd. 42?^^^^ kodns 699-2395 JONN i. SOOSA^t, Serveerimiseks tõsta võimaluse korral klaaskauss! ja hoida kiilma-kapis paar tundi. Kui serveerida seda magustoitu ^pidurüüs" siis võib vahustatud koort pritsida rõngakujuliselt vahule ja igasse rangasse panna üks jõhvika või muu mari. Kastmeks on koor, rõõsk piim või kes soovib vanillikaste. ELLEN ROOSME Chartered AccoontanS 725 Bon Mills Rd. Salie m Doii Mills, Ontario 483-6308. 429-4944 • ö P f I K:;: M.53M851 m RONCESVAfcLES Aidake kaasa „¥ÄBÄ iiSTLÄSE" levikule, sellega aitate kaasa eesti keele säilitamisele mmm Hea klaver öR elnaegm Inyesteerlngi SBUF valik tandu7d huinaaiandasega. Ka rentimine- JBStrimieBdid. li lüli üii muu :HOÜSE O F MITSIC LTD. 553 Qaeen St. West ToroDtö, teJ. 363-1S66 :DRAPERIISID VALMISTATAKSE KA T E L L I M I S E P E A L E . 162 O Ä E D A L E RD. DOWNSVIEW, ONT. TELEFON 745-050
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 28, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-06-28 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770628 |
Description
Title | 1977-06-28-07 |
OCR text |
] • •
Saatekulu
35
35
15
15
40
35
35
35
35
15
15
40
25
15
40
25
20
20
85
40
40
40
20
20
20
30
30
40
40
40
20
40
35
teiselpool om-kesed
valgete
|tellisplaatidest
iiööda orupõh-
[eo, senores!
keerlevat mä-
[anu ja seapõr-ides.
ühe kaa-frge
kiivas po-
•a ehituse ees
Mision, seno-
^-älja. Juba tuli
leile Ijaubapak-
? Tulge meie
ir valik, siinsa-
Valitsuse poolt
|>res!"
mim omasse,
J niikaua kui valad
õUed, runim
):ga soovite!"
?at sorti nahkjate
hindadega,
\i, ja; ilusad se-ladeks!"
itame? Mul on
[^•-Lou'le midagi
iigituseta ei to-lehhikošt
koju
— lasksingi
Kui just prii'
)amajas mõnus
ühte-teist tar-itis
autole uut
kontrollida ja
õiendada.
Nr. 48 VABA EESTLANE teisipäeval. 28. juunil 197? - Tuesday, June 28, im
Alfred Sepci
Kes Toronto eestlastest ei tmir
Alfred Šepat? Alati i väike
na^nsnuie huulil, iterane p t k jM-g
i n ^ ümbrust j a kuuehõlmad
laiali nagu uute tuulte tegu-tsemis-purjedesse/
tõmbamiseks nii näeme
teda tõtt^as, korraldamas,
organiseerimas, õiend^as, juhtimas
ja kõnelemas kõikjal kus
eestdaste j a eesti asju aetakse.
Kui nüüd kinnitatakse, et see
nooruslikust energiast ja tegut-semisannust
puibitseiv mees saab
70. aastaseks, siis nagu oleks midagi
tõsiselt viltu j a tekib mõte,
et Alfred Sepa eluaastatele on
kogemata 'kümmekond aastat
juurde lisa:tud.. K u i d ^ r j a d vist
ei valeta kui nad kinnitavad, et
Aüfred Sepale saabub suur jiiube-lipäev
8. juiilil.
Virumaa ' murraku sugemed
juubüairi kõnes reeda«vad, et ta
on sealtkandi mehi. T a sündis ja
kasvas Paasvere valias ning jäi
sinna ka. põllumehena elama.
Seltskondlik tegevus i ja rahva asi
jade ajamine on |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-28-07