1977-06-28-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
] • •
Saatekulu
35
35
15
15
40
35
35
35
35
15
15
40
25
15
40
25
20
20
85
40
40
40
20
20
20
30
30
40
40
40
20
40
35
teiselpool om-kesed
valgete
|tellisplaatidest
iiööda orupõh-
[eo, senores!
keerlevat mä-
[anu ja seapõr-ides.
ühe kaa-frge
kiivas po-
•a ehituse ees
Mision, seno-
^-älja. Juba tuli
leile Ijaubapak-
? Tulge meie
ir valik, siinsa-
Valitsuse poolt
|>res!"
mim omasse,
J niikaua kui valad
õUed, runim
):ga soovite!"
?at sorti nahkjate
hindadega,
\i, ja; ilusad se-ladeks!"
itame? Mul on
[^•-Lou'le midagi
iigituseta ei to-lehhikošt
koju
— lasksingi
Kui just prii'
)amajas mõnus
ühte-teist tar-itis
autole uut
kontrollida ja
õiendada.
Nr. 48 VABA EESTLANE teisipäeval. 28. juunil 197? - Tuesday, June 28, im
Alfred Sepci
Kes Toronto eestlastest ei tmir
Alfred Šepat? Alati i väike
na^nsnuie huulil, iterane p t k jM-g
i n ^ ümbrust j a kuuehõlmad
laiali nagu uute tuulte tegu-tsemis-purjedesse/
tõmbamiseks nii näeme
teda tõtt^as, korraldamas,
organiseerimas, õiend^as, juhtimas
ja kõnelemas kõikjal kus
eestdaste j a eesti asju aetakse.
Kui nüüd kinnitatakse, et see
nooruslikust energiast ja tegut-semisannust
puibitseiv mees saab
70. aastaseks, siis nagu oleks midagi
tõsiselt viltu j a tekib mõte,
et Alfred Sepa eluaastatele on
kogemata 'kümmekond aastat
juurde lisa:tud.. K u i d ^ r j a d vist
ei valeta kui nad kinnitavad, et
Aüfred Sepale saabub suur jiiube-lipäev
8. juiilil.
Virumaa ' murraku sugemed
juubüairi kõnes reeda«vad, et ta
on sealtkandi mehi. T a sündis ja
kasvas Paasvere valias ning jäi
sinna ka. põllumehena elama.
Seltskondlik tegevus i ja rahva asi
jade ajamine on <talle juba kündi-misel
kaasa antud kuna Alfred
Sepa hakkas juba noorusaastates
tegutsema peagi paljudes kohalikes
organisatsioonides ning valiti
k a Paasvere vallavanemaks.
Põgeneimisteekoiid viis Alfred
Sepa koos perekonnaga Rootsi,
kus ta tegutses k a Malmös kohalikes
eesti organisatsioonides.
Sealt jätkus reis 19511 aastal Kanadasse,
kus Alfred Sepa asus
elama Torontosse, hakates esialgu
töötama puusepana. Hiljem
arendas ta välja iseseisva väikese
ehitusettevõtte, mis on eriti tegelenud
suvemajade ehitamisega-
K u i d Alfred Sepale ei ole ,niivõrd
oluline tema isiklik elu ja
karjäär ^kui seltskondlik töö ja
eesti asjade ajamine. Sõbracl teavad
rääkida., et Alfred Sqpät on
võünatu õhtuti kodust kätte saada,
taia ta viibib alati kas Eesti
Majas, „E^ti Kodu" ehitusprojekti
juures või kusagil mujal k i ^
eesti dLu pulbitseb. Neid eesti organisatsioone,
kus Alfred Sepa
Torontos on tegutsenud, on kõiki
vist võimatu üles lugeda.;. Tema
suuremad panused on antud eeskätt
siiski Toronto Eesti Majale,
kus ta on olnud 15 aastat abiesi-meheks
ning aidanud Eesti Majast
kujimdada sellise esindusliku
hoone, nagu meie seda praegu
tunneme. Juubilari teiseks suuremaks,
saavutuseks õy Eesti Abistamiskomitee
juhtimine esimehena
viimaste aastajte jookul^ mil
Abistamiskomitee alustas vabade
eestlaste suurima ehitusprojekti
— „Eesti Kodu" — teostamist.
Alfred Sepa ei ole selle suure
HOGAN
POI^IÄC BUICK Co, Ltd.
348 Danforth Ave., Toront®
PONTIAe FIREBIRD
LE MANS ASTRE
BUICE , VENTURA II
G.M.G. veoautod
PniKi^tud autod
Esindaja: .
TeSefon: äris 461-3561
kodiis,423.5716
Eesti fet^kieeistiiiky
ülesande teostamisel mitte
nes Abistamiskomitee esimees£
vaid ka ehituskomisjoniMiige.
Tavaliselt suvatsetakse ütelda,
et ükski inimene ei ole asendamatu.
See reegel ei kehti tõenäoliselt
Alfred Sepa kohta, kes juba
aastaid on olnud Toronto
Eestlaste Suvepäevade toirnkon-na
esimeheks. K a tänavu sooviti
sellele kohale juubilari, Ifuid .ta
oli sunnitud suure töQkoömiuse
tõttu seEest kohast loobuma ja
suvepäevad senisel laiaulatuslikul
ja paljusid organisatsioone hõlmaval.
kujul jäid korraldamata,
kuna A^ Sepal puudus asendaja.
Juubilar ei unista valgete õhuliste
pilvede peal istunüseit, fEo-sofeerimisest
ija teoretiseerimisest.
Ta on põhiliselt kahejalaga
maa peal olev praktiline ^idimene,
kes on saanud oma elukooli, kindlad
.põhimõtted ' j a rahvusliku
valinu eesti maast j a eesti talust.
Ta on''läbi ja lõhki teoinimene,
kelle energia ja koostöö vaim nakatab
k a teisi ja tiivustab neid
eestluse huvides iihiskondlikule
tegevusele.
Nendes aastates, mil ]«ised mehed
juba ammu pensionäridena
lilli kasvatavad "või bridzhi mänguga
oma elupäevi edasi veereta-
Kaugel kodumaast, ^päikesest
sõbralikus ^Californias sai 23.
juunil meisterfotograaf Nikolai
Nylander 75. aastaseiks. Ta on iseseisvuse
päevilt tuntud kui parimaid
Eesti fotograafe. Tänagi
võib ütelda, et ta foto, kui kunstiala;
poolest on meie ikõigi aegade
kõige edukam meister, kes
oma, kutsepaberid ^omandas Tööoskuse
Ametit Talinnas 19l7.
Nylander pärineb eesti-rootslas-te
suguvõsast. Sündinuid 1902. a.
Tallinnas lõpetas te saanas Peetr
i Reaalkooli 1919. a. Astus 16.
aastasena Vabadussõtta, kuulu-,
des algi^ I, SuuHtükiväe ja hiljem
BaEi rügemendi koosseisu (1919-
20). Töötas 11 aastat vendade
Parikaste fotoateljees, omandades
suure lugupidamise ja kuulsuse
portreefoto alal, kuid ka
kompositsioonis, võisteldes nii
kodumaal kui. välsjaspool mitmel
fotokunsti näitusel. A, 1938 avas
koos Tartu tuntuima fotograafi
Eggertiga (eriharidusega Berliinist
ja Münchenist) oma fotoateljee
(Pikk tän. 5), mida pidas kuni
Eestist lahkumiseni baaside lepingu
sõlmimiseni 1939." a. hilissügiseni.
Asus seejärgi ümber Saksamaale,
kus töötas Poosenis kuni
venelaste sissemurdmiseni.
Kaotas nende eest põgenemisel
kogu oma varanduse ja väga
väärtusliku fotoarhiivi, miüe jälgi
hiljem on taga ajanud oku^.
Eesti fotokunsti teadlased.
Sattudes põgenemisel Dresdeni,
mis oli sakslastfe poolt kuulutatud
lahtine linn, elas ta üle hirmsa
Dresdeiii pommituslaine X13.—14;
veebr. 1945), mille ohvriks langes
ligi 250.000 inimest. Asus 1947. a.
ümber Ameerikasse, kus ta on
.töötanud oma kutsealal tänase
päevani.
Nylanderi elu on rikas sündmusist
ja seikadest. Mitte vähem
kokkupuutumiste tõttu paljude
maailma tuntud isiksustega mitmelt
alalt. Ta ütleb, et on kohanud
viimast tsaari Nikolai II, Leninit
ja Trotskit, Alfred Rosenbergi,,
kes o l i ta venna klassivend
Moskvast ja tihti suvitas. Võsul,
Aga K^ani j . : p. teisi.
ADVOKAADI d
Nylanderi 'üheks kuulsust toonud
tööks on foto „Memento mo-r
i " , loodud 1925. a. (5x7 „Watson"
kaameraga) Tallinnas. Töö, mis
kujutab inimese pealuud vanaaegsete
raamatute taustal, on
tehtud; klaas-negatiivile, päevavalguses.
Seda fotot on auhinnatud
kokku 65 rahvusvahelisel näitusel
23. eiri maas. Samast ajast,
1925. a., pärineb Tallinna-motiiv
foto lumisest Toompeast, m is
võetud kell 2 öösel, 25° küinias,
gaasilaternate valguses, eksponeerimise
a.jaga 20 minutit. Kaameraks
õli välke ICA GUPIDÖ.
Võetud (kiaasnegatiiviie.
Nylander on impressionistlik
fotokimstnik — valguse j a sügava
varju osav tabaja; Temale kuulub
ka au olla kaasleiutajaks pisikaamera
MINOX 'leiutamisel koos
tallinlase Walter Zapplga.
vad, ehitab Alfred Sepa „Eesti
Kõdu" ja Eesti Maja, mis annavad
kkmituse eestluse elujõust,
ettevõtlikkusest j a . energiast.
Alfred Sepa on olnud üks juhtivamaid
ja aktiivsemaid jõude
nende suurhoonete püstitamisel
ja eesti elu juhtimisel ning sellega
seoses on kogu Toronto eestlaskonnal
põhjust teda itema suure
panuse eeist tema suurel juubelipäeval
tänada ja talle veel palju
töörõõmust tulvil päevi soovida.
• . K. A. .
Äif Mubb®
• Andres viis mind Tartu vööri. „Peamiselt käivad siin aga Tartu
mehega sõitma, sest o l i , tulnud seltskonna vanemad inimesed"ja
oli „spasür-nagu
voõ-esimene
lumi. See
sõit", kuljuste
rimees vädtjendas.
„Kas oled tähele pannud? Tartu
voorimehed, on talve tulekul
vahetanud dressi. Suvel kannavad
pailitut kallaste iõpüstega,
mis on nagu minu oma, k u i olin
diviisi staabi kirjutajaks/' lausus
Andres.
MuUe meeldivad Tartu voorimehed.
Nad ikatavad oma saanitekid
valge linase riidega nagu
hoolas perenaine paneb oma pehmele
mööblile katted peale.
Seegi voorimees oli lustakas ja
seletas, et vaatamata ta. 57 eluaastale,
millest kolmveerand on
möödunud ohje hoides, ta sõrmed
liiguvad veel Icui kandlemängijal
kuningas Taavetil...,
Andres, rääkis teel loo, kuidas
ta sõitnud ühel talvel kaasvõitlejatega
tütanlap^se akna alla, et teda
kaasa võtta ühele olengule.
Tütarlaps olnud aga kangesti veel
mamma, põtepaelus kinni j a ne-m.
ad pole julenud tuppa astuda
oma vaga soovi esitama. Kuidas
aga tütarlapsele märku anda, ©t
kavalerid ootavad? Oleks sõidetud
autoga; siis lihtsalt oleks
tuututatud: pasunat, tjhel kaasvõitlejal
tulnud siis hea mõte: ta
käskinud rebasel voorimehe hobusele
kõrva puhuda ja „obene"
raputanud pead mis hirmus. Kuljuste
helinat olnud siis parajal
kombel ja neiu tulnud välja...
See olin juba mina, kes kutsus
Andrese Kolme-Koöpa-Kohvikus-se,
ehk lihfcsalt Ko-Ko-KosBe.
Andres venitas näe pikaks j a lausus,
et üks õige bursh ei käi palju,
selles vaimuvaevajaite kohvikus.
„Ah, näed siiski!" ütles Andres,
kui olime võtnud istet. ,.Seal
on kaks tegelast, kes täidavad
ära kogu ruumika lahtri, tiks on
endine „tJliõpilaslehe*V ja "praegune
„Akadeemia'' tegeivtoime ta-ja
Põhjala poiss Jaan Ots, teine
verivärske tudengitelehe tegievtoi-metaja
Mait."
Mind huvitas rohkem kirjanike
aud, mis asus <itse kohviku leti
ees. Kooliraamatuisv ja ajalehtedes
ilmunud kirjastuste kuulutuste
piltide järele itundsin kohe ära
Tuglase, kellest poleks uskunud,
eit tai on n i i palju hõbedat juuks-tes.
Siis istusid seal veel Semper,
Jakobson,. Jüma, V a l a k jt. Andres
juhtis mu tähelepanu veel
uuletajapaarile Talvik-Alverile.
Mul tekkis tahe kord istuda
nende meeste lauda ja kuulata
oma ihukõrvaga, mida räägivad
need inimesed, kelle sõnu olen
pidanud kooli ajal pähe tuupi-
.. ma.' • . _ • • •
Kell oli üheksa, kui me kohvikust
lahkusime. Olime uhed viimased.
Otsustasime veel minna
Ateenasit läbi. „Siin võid kohaita
endist, üliõpilaskonna presidenti
Hugo Paalmanni," ütles Andres.
tuntud avaiikuelu tegelaised;"
Mind 'aga see seltsikond imelikul
kombel ei hüvitanud — tundsin,
et kuulun k a ..Varsakopiisse", sest
olen minagi j u nüüd kolkide nende
sealolijate Ksv! Stud...
1937, a. sügissemestril x>li Tartu
Ülikooli rektoriks prof. dr. Jo^
han Kõpp, hilisem ipeapiiskop.
Aula oli tuivü uustulnukaid riigi
kõikidest osadest. Pärast vastavaid
kõnelusi anti meile matriklid
kätte ja rektor surus igaühe
kätt, soovides edu-õnne algavale
õppetööle. Omalt poolt tagasime
õmneaiku „abielu" toona 305 aastat
vanaks saanud Akna Materiga.
Meenuvad loengud j a professorid
ja esimesed eksamid. Meenub romantiline
üliõpilaspõlv ja meenuvad
inimesed, kellega kerge oli
koos elada. Selle ilusa joone saavutused
olid: organiseerumised
iüiõpilasfeonvehtidesse j a -seltsidesse.
E lu o l i veetlev seespool ja
väljaspool neid organisatsioone.
On kahju kaasinimestest, kes
toonase üliõpilaselu tolmingu-test-
vöoludest väärinformatsiooni
saanuina tänapäeval kõnelevad
halvustavalt eesti elu
eliitorganisatsioonidest, milledes
valitses eeskujulik kord ja
^ kõva. distsipliin. . .
Kuid müüri taha on ikka raske
vaadata. Oletuste avameelsuseil
on alati olnud igasuguseid võimalusi.
Olla üliõpilasorganisatsiooni
lüge, ei olnud lihtne. Seal oli tarvis
energiat jä pingutada loengutel,
kui taheti saavutada värvitek-lit.
Kuid kui oli tehtud töö, leidus
vähe neid, kes olid .pettunud, õn-helik
tõesti oli vana armas Tartu
ja tema ausameelne noorus.
Kumb kumba.oma omadusitega
hellitas, otsustaga ajalugu.Ent
kui tuli relvaga käes kaitsta kodulinna
püha pinda, kandsid mõlemad
suuri ohvreid.
MANNAVAHT '
Mannavaht oh eesti magustoit
kuid ka mitmed teised rahvad arvestavad
seda oma rahvuslikuks
1x)iduks. Mannavahu!l,on mitu eestikeelset
nime — mannakreem, ka
roosa-manna ja roosaväht.
1 It magusat marjamahla, soovitav
jõhvikatest, poolteist-dl man-nat,
vajadusel sidruni- või apelsinimahla,
soovi korral riivitud sidrunikoort.
Keevale m'arjamahlale lisada sõ-merdades
ja kiirelt vispliga segades
manna. Keeta nõrgemal kuumusel,
vahetevahel segades umbes
30 minutit nn et manna jõuaks korralikult
paisuda, palada kaussi,
lasta jahtud^ külmaks ja vispelda-dä
korralikule vahule. Nüüd, tehniliste
tööabinõttde ajastulj kulub
vahustamisekš vaid mõned minutid.
„Vanal ajal" oU männavibu
kloppimine suur töö, mis läks aga
kergelt kui kogu pere pani käed
ADVOKAAT-NOTAR '
Room 1912, Äoyal Tmst Towi^r.
Toroato Dominion Cenftre
^'ostlaadress: P.6, 326, Toront
Ont (Bay & King) M5K lK7
Telefoa: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenlsta^
HETHERINGTON, FÄLLIS
. &
PARK
Advokaadid-notarid
165 Bay St., Sutte 40L EM. 34451
Õhtuti HI. 7-2Ö17 või 929-3425
Ädvokaaft-notar
, Hendy, Shirer <& Uukkivi
789 Don Mflls Rd. :
iTd. 42?^^^^
kodns 699-2395
JONN i. SOOSA^t,
Serveerimiseks tõsta võimaluse
korral klaaskauss! ja hoida kiilma-kapis
paar tundi. Kui serveerida
seda magustoitu ^pidurüüs" siis
võib vahustatud koort pritsida
rõngakujuliselt vahule ja igasse
rangasse panna üks jõhvika või
muu mari. Kastmeks on
koor, rõõsk piim või kes soovib
vanillikaste.
ELLEN ROOSME
Chartered AccoontanS
725 Bon Mills Rd. Salie m
Doii Mills, Ontario
483-6308. 429-4944
• ö P f I K:;:
M.53M851
m RONCESVAfcLES
Aidake kaasa
„¥ÄBÄ iiSTLÄSE"
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
mmm
Hea klaver öR
elnaegm Inyesteerlngi
SBUF valik tandu7d
huinaaiandasega.
Ka rentimine-
JBStrimieBdid.
li lüli üii muu
:HOÜSE O F MITSIC LTD.
553 Qaeen St. West
ToroDtö, teJ. 363-1S66
:DRAPERIISID VALMISTATAKSE KA T E L L I M I S E P E A L E .
162 O Ä E D A L E RD. DOWNSVIEW, ONT. TELEFON 745-050
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 28, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-06-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770628 |
Description
| Title | 1977-06-28-07 |
| OCR text |
] • •
Saatekulu
35
35
15
15
40
35
35
35
35
15
15
40
25
15
40
25
20
20
85
40
40
40
20
20
20
30
30
40
40
40
20
40
35
teiselpool om-kesed
valgete
|tellisplaatidest
iiööda orupõh-
[eo, senores!
keerlevat mä-
[anu ja seapõr-ides.
ühe kaa-frge
kiivas po-
•a ehituse ees
Mision, seno-
^-älja. Juba tuli
leile Ijaubapak-
? Tulge meie
ir valik, siinsa-
Valitsuse poolt
|>res!"
mim omasse,
J niikaua kui valad
õUed, runim
):ga soovite!"
?at sorti nahkjate
hindadega,
\i, ja; ilusad se-ladeks!"
itame? Mul on
[^•-Lou'le midagi
iigituseta ei to-lehhikošt
koju
— lasksingi
Kui just prii'
)amajas mõnus
ühte-teist tar-itis
autole uut
kontrollida ja
õiendada.
Nr. 48 VABA EESTLANE teisipäeval. 28. juunil 197? - Tuesday, June 28, im
Alfred Sepci
Kes Toronto eestlastest ei tmir
Alfred Šepat? Alati i väike
na^nsnuie huulil, iterane p t k jM-g
i n ^ ümbrust j a kuuehõlmad
laiali nagu uute tuulte tegu-tsemis-purjedesse/
tõmbamiseks nii näeme
teda tõtt^as, korraldamas,
organiseerimas, õiend^as, juhtimas
ja kõnelemas kõikjal kus
eestdaste j a eesti asju aetakse.
Kui nüüd kinnitatakse, et see
nooruslikust energiast ja tegut-semisannust
puibitseiv mees saab
70. aastaseks, siis nagu oleks midagi
tõsiselt viltu j a tekib mõte,
et Alfred Sepa eluaastatele on
kogemata 'kümmekond aastat
juurde lisa:tud.. K u i d ^ r j a d vist
ei valeta kui nad kinnitavad, et
Aüfred Sepale saabub suur jiiube-lipäev
8. juiilil.
Virumaa ' murraku sugemed
juubüairi kõnes reeda«vad, et ta
on sealtkandi mehi. T a sündis ja
kasvas Paasvere valias ning jäi
sinna ka. põllumehena elama.
Seltskondlik tegevus i ja rahva asi
jade ajamine on |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-28-07
