Vaba eestlane , November 18, 1986

              seal elanud ja Tshernobõlt
T u {.-1-^^^^^^^^^ J ohvitseri on peale tagasi- mistööde jätkamisega. Kuid mit-
. Tshernol»li^_ tuum^^
r ^ba- md. V tööülesandeid taasÄstama.
nud radioaktuvsuse t
: a^pwduvad ametlikiKl Vaba^ suri paar nädakt mistele" ja ähvardustele keeldu-
V HlK radm^,ooni mootoiseg^^^^
geleMa^ labor^oonuni. juhat^^ kiirusest Uue vastuhaku vältimiseks jä
valdab, et birituse^^seulWa^
mõned päevad peale Tshernote 12 suhdmobiliseeritud eri-tati
kiidusõna erilise tööpanuse valvekomando poolt ;m
';niisega^.:'"
li avariid 8—9 korda loodusiiku
rtiis Eestis • kõigub 10-
reserv-insener
autosse
. >. • ! , .. . \ ^ A •" eest saastaniiSjyiJiiiv*^niJiwi39 - L/wattvjt. imows- nv
iimhni<;p<; - knhäti normpal<iP^f Haiglates, eriti aga Tartus, oota- Gunnar Hagelb !5oS k S S S a t Ä '^"^ P^IJ"'* juulipäeval vägi.a.v.».u au...ov
^ S Mt^iSr r Ä t S ' ur^ lasta ^ Ž a n i i a S a b j õ ^ allutati talle küm-te
_ eDanormaatsest suremisest g^j^^jig^ et teda koos kaaslaste^ gelbere käsu šaneerlmistööst mSrt^" RS^^^^^
Tshe?n(4õli katastroofi kõrval^^'"'"^^^^^^
S S t e ^ i S S ^ õ S S tamisest keeldumisel Otseseks
i S S ^ edelikku. Neid jastafee ^s^^^^ Gunnar Hagel-
V M i r e u s e ^ n i õ ^ D^du- vnbida. Kontrollivad berg saadeti augustis raskelt kn-misl
voi rikki^leku rii4 el^
mentaärseima inforiiiatsiöliysü.
ustamise tõttu. ja kannatama. Kirja saatja
tab, et pärast selliseid katsetusi BEMONSTMÄTSIOÖNro
on katsejäneste enesetunne V^a EESTIS
•halb./-
Tshernpbõli körištus- ja sa-neerimistöödele
saadetud eestlas-;
;: Seoses tuhandete :^ eestlaste T0ITLUS0LUK6RI])
Tshernobõli küüditamisega on EEgffg
tuümajOujaamad Eestis ja naabermaadel.
täiskasvanute, eriti ; aga laste järjel on mitmed neil aega teeni-seäs.
nud eestlased jäänud ilma juus-
; • test ja silmaripsmeist; Äatomiall-'
veelaevade ja plutooniumireakto-rituumajäätmed
säilitatakse Tal-,
linnast 10 km lõuna pool, Sakus
te sündmobilisatsioon algas 7. . ; . r K1 okupeeritud Eestis toimunud asuva_s - betoonbunkrik.; K..u.n..a.
imai/1986. ä.:^S^^^^^^^^
>ilisatsioon^teo^^^^^^
korras. Ainuüksi Pärnu lin- i^ aemonstratsioo kord voi, värske koore ja liha asuva Prangli saare js
nasjagkti välja 90ö.höbilisatsi-'^^Jü^^^|^ ^savotjate^arvukoh^ puu- osas. Ametlikult öeldi, et €esti lust. lääne pool paikneva VormsiV
oonikutset, kuid inimesi saadeti piima- ja lihaplaanid ole- saare, siis on k^ta, et sinna ra-ka
Tallinnast, Tartustv^W^^^^
dist. Võrust, Kohtla-Järvelt ja k ^ e l e t o ^ kui hotell ,yiru'^„3j,,,,,^,i„it„§^^3^^^^^
mujalt. Äraviimine toimus oota- ^rmees ^protesteeris kohustusena Ukrainasse. Radio- ^ . . , . , ^ V
matult'ja ebainimlikult. Möbili-S^^^^^ aktiivsed Ukraina toiduained, Eesti (m aatomi-satsioon
:oIi vormistatud kahe- g " ^ . ^ rannikust
kuulise kordtisõppusena. -
Sundmobilisatsioon tabas eel- ^ ü i ^ S ^ Phka^ile «limargitud ka^^^^^ ..vennaliku abina" Eestisse: AI- ™sas, _Soomes, vene aste ,poo t
kõige arste, traktoriste, a u t o j u h - ^ ^ ^ S f'<^hard ^mkanen". Demon-g„,ti, Tallid
te keevitaiaid elektrikuid ning ^ , ^^ « f' " ' " u a m^^^^ strant põletas pealtvaatajate na- iervikombinaat sunnitud vastu- Puaam. Eest ränn kust 350'km
massabbrte teaenia mis kõiei v^' -^^ ''v! u ' V ^ ^ ^ ^ ! ' ' ^ P^^^'- ^ ' ^ ^ r d Hin- aktüvsuseea liha Ukrainast See Rootsis, kolme reaktoriga varus-
3? S läaS SsS "^^^^ Eesti pii-oli;
kohustuslik, traktoristid ja p^Q^^^ se. Põltsamaal on^d
autojuhid pandi Bkskavaatofeile 5 ° ° G o m e l i s toodetud kõrge r a d i o l - kendatud hei a reaktoriga Tshe^
radiiktiivfest^^^^^Ä^^ ^^^^^^^^m
kihte är^vedam^ja^ut^r^^ Eestipeab saatma täiendavaid J asemele tooma. Paljud pandika- poimp.fp rfäevWrf^ ' _ . . . . . VnmweiH lih^ io\,i!,r,,t„.^r^I i! ^m kirde suunas tõotab Lenin-sitsi
labidaga mulda kühveldama ' ^ ' f f - ^ . „ Enam^_ . kui sajatuhaijdest JS^se k. n f ^ ^ ^ ^ kähedal, Sosnovõi Boris,
Või voolikwega hooneid ja puid Ji»"^ 'opus kais Tshernobõli^ Tshernobõli katastroofiphrkon- S^^^v^S^ • ^^V " b T ^ nõukogude nelja reaktoriga va-pesema.
Kai^erõiväd pimdišid.
Radioaktiivsuse kaitseks anti ai^ Eesü NS\^ojakomissar Ropm^ ,
nuirmarlist mask suu ja nina ™ Tallinnas, Lasnamäel, pea- Pea'e"iklikehhahindade tost- ; ^
katmiseks SundmobiliseerituteP°P"'^^''"^P°P tarbijal Eesti? osta Eestlased ei kannata ainuüksi
tööpäev kfestis kella kuuest hom- sinki (kui neid nõukogude okupatsiooni, venes-rhikul
kuni kella kaheksani õ h - ' ' ' keeldus aga kaasa sõitmast asukail, kelledele oli juba antud ärides juhtub üldse olema) hin- tamise ja uue kiiüditamislaine
tui Kuu jooksul anti k ^ s vaba ning ansambli liikmed oli enne korteri võtmed sinna asumiseks, "^8^ 7, rtbla kilo. Moskva äga all. Niigi tumedat Eesti taevast
päeva Elati telklinnädes Toit suures mures, kas minna võeti need evakueeritute jaoks ^^^"^ neid tooteid Eestilt endiselt varjutab nüüd ka aatomitont.
öH äärmiselt kehv. Meestele anti või mit^^^^^^
tööle minnes küll radioaktiivsuse Ajakirjanik ^^^^TO^^ 1986. a. teiseks -
mõõturid, kuid need olid lukus- artiklid, mis Tshernobõli ,,strei- küünilise märkusega: ,,Ärge mu- pooleks > drastiliselt vähendatud - Eesti Vangistaiud Vabadus-tatiid.
Peale tööd tulid mõõte- gist" ilmusid augusti 1986 t a l - retsege, sest 3-aastaga oii nad oma rahva tarbimiseks lubatud V võitlejate Abistamiskeskus
aparaadid ülemuste kätte; anda, linnas väljaantavas noorkommu- kõik surnud". Arvatakse, et Hha ja piimasaaduste norme, ku- Ants Kippar, esimees
kes neid suläüdruiimis^kontrol^nistide lehes ;,Noorte taHin- na neid tooteid tuleb iätkuvalt
lisid. Meestele tehti järjekindlalt did enne lehte minemist taluma nässe toodud evakueeritute arv saata Ukraina «abistamiseks",
teatavaks^ et kiirgus on ^,nor-43 kärbet j
• tsensuuri poolt. I M
ise kutsuti kompartei keskkpm ukraina ja TOI-'''^"^ "'^ 50 protsendi. 'gangster funnistca
isiiciiiuwM,, . ,='"^'"''"^P'," te last okupeeritud Eestis omfj cSiiS«!i
üÄv S n ^ ; ©nciSUUd.
4.000-le. Neist ori umbes Ž.­Stanley
McConnery, kes oli
Ülemkohtu ees uimasti-ümbertegemistest
loobumisd po-^^^^P^
S li^KToonTZ^^^^^ sevanne ohd võtnud ja poolalasti , Okupeeritud Eesti kõige tega kaubitsemise eest ja kellest riSfSta^^^^^^^^ ^""^^^ ^'^^ ^^^'^'"^^ ^^P^^""^' ^""d^^^ li^S^^^^^f^^^^^ on me oleme juba varem kirjuta- Ih WlT^^^ ^^^"^j^ ^^^""'^ .patukahetse- vasti ja paljud haigestusid. Laag- ^ ^ / ^ j j ^ ^ km läänes asuv nud, tunnistas end süüdi kokaii- £ geStaf^^^^^^^^^ ^^^i^- ""f daf äU^^^^^^^ ""^^^'^^ ja sai S-aastasc
vPQtj^Hj* QooiivnimPtiKPa« vähir korralduse alaliseks niete kand- "^-^ P^"\°^"^"^^^f5,^^ vanglakaristuse. Kohtuprotsess
tõv de saSus^^^^^^^^ HUKKAMISED miseks. SIV.T''^H ^ato- temt kahe kaaslase, Bobby
Tu K~f^^^^^^ I. 1 ^ . . . . ^ ^^.^"veehevad käivad Paldiski Marsh'i ia Terrv SmithT vastu
Tshernoboh katastroof on juba - Eestlased on konstateerinud sojabaasis regulaarselt kütust va iäfknh M r r 11^^^
põhjustanud ka surmajuhtumeid. Tshernobõli streik lõppes tu- ebanormaalselt palju surmajuh- hetamas. Aatomiallveelaevadel nr d ^^^^""^^J^ ?" "
Jõhvi liiuMst teatatakse, et kaks temdete eestlaste osas võimuva- temeid Eestisse evakoeeritud oleva eriti, tugeva-kikituse taga- CathLines^^os^^^
4 .•
Aga veel! Kas peame tõesti nii
mõnedki võõrsõnad märkima jj
kirjutama ligikaudselt põhjusel, ei
trüküadujal magasinis pole vasta­vat
märki? Toome näiteks sõriac
bees, orans ja sahh. ^ Pole keeldi
Aandä need edasi võõrkeelsel kujul:
•beige, oränge, schack (male) võj
schah (võimur), ent see pole eesti­pärane
ja kas peame veel kauak?
leppima pooliku ning ligikauds(
moodusega — beezh, oranzhj
shack — shahh või veelgi imeli]
kum chef? Kas tulevased tunni<
toovad tuska ja norgu voi rõõmu.'
Senised read nurisevad keeletaej
va paksude pilvede üle, kuid kor|
raks lööb särama ka päikesekiir jj
tuju tõuseb, kui leidsin kuld-ivake]
se. õs annab täie õiguse väljendih
,pärast seda' senise ,peale sedal
asemel. Kiitus ja aplaus! Omet
kord! Aga millal jõuab see laiemal
le. ringide teadvusse? Aug. Mälgi
äsjane memuaarteos kannab veel
tiitlit ,Peale päeva-pÖöretV Ekf
ootame!
Ootan samuti, millal (miil) saal
me õige lühendi sõnale millal -mil
pro mil? Senine mil lühendab ni)
millel kui ka: millal. Või on siin ki
võrdsustamine, et millel - millal
Mõisted pole ju ometi võrdsed!
Kirjakeele lähenemine rahvake(
lele võtab üha enam hoogu egä te]
veeK kus on lõpp. Senised muud;
tused on siiski veel kuidagi talutj
vad, kuid hakkab aina kerkima pii
vi, pikse-kärgatusi ja mürinat.
Sattus nimelt kätte üks kodi
maine väiketrükis ,Meie igapäev;
ne keer, kus nii mitmedki keeh
pead toovad esi\e veelgi radikaali
maid lähenemisi. Esimene neil
oleks tingiva kõneviisi tasalülitam
. Keegi ütles hiljuti:
„Paistab, et tänavu on mai
ilm hulluks läinud."
Paistab küll.
Paiguti enam, paiguti vähei
ja märki sellest on saanud igi
mees. On>a särk on ihule lähl
mai — kirjutajale andsid Pariij
pommiplahvatused hullumajf
tunde kätte.
1986. aasta globaalsed hulli
sed lähtuvad aga hoopis kaug|
mah, tundub — need pääst
valla NLKP kongress Mosk'
linnas.
Üks pisikene näide sealt:
Nõukogude Liidu energeetil
ja clektrifikatsiooni ministj
Maiorets ütles NLKP XX^
kongressil:
.„ . . . Energiatootmise tõsti
ne vaid ühe protsendi võrra oi
masolcvates clektrijaama(
toob kaasa tõhusa tööviljaki
kasvu..
Tõsteti ja saadi Tshernobõl.
Nähtavasti oli nõukogude
jandusc „särk" viic^ud staadiui
kus ta pidi rebenema.
Brezhnevi — „asjad õn naj
on" — taktika juures pidas v(
vastu. Uutmist enam mitte, "
rises.
Kärises sotsialistliku plaai
majanduse müüt. Kärises ko|
päeva enne „rahvusvahelist t(
— esimest maid.
Teine müüt jäi — sojamasi
Nüüd on käriknud seegi
jälle kolm päeva enne suurt
sedapuhku konstit
sioonipäeva. Nimelt alustas jl
siis Nõukogude Liit „Ühepoj
selt desarmeerimist" uputai
Bermuuda saarestikust 880