1986-11-18-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V A B A " E E S T L A N E teisipäeval, 18. novembril 1986 —Tuesday
, 31.
koimaliikinek ja spordisõprade rohkearvulisel
aaS'
as
Raiph Vikstesi, Max JenseE ja Agu Kiili.-,
Avasõnas ja tervituskõnes tä- pr. Roos'i poolt riputati neile
nas esimees Jaan Lents kõiki õh- kaela võidumedalid. Külaliste
tust osavõtjaid ja klubi veterane hulgast tutvustas veel ja õnnitles
nende panuse eest möödunud A. Tiidus dr. Jüri Danieri, kel-,
hooajal. Eriti tõstis ta esile Karl lele hiljuti anti tema suurte tee-
™'A^^iS;o?t£\iS SLJlÄXS^S St Olekanadalise klubide:vahelise võistluse karikavõitjad. Vasakult: Valden Sadul, Art
it ja Helgi Pederit, kelle saavu- McKenzie medal", mis on kõr- Jaago, Uno Liiiiit, Victor Kõresaar, Jaan Roos, Aleks Ernesaks, Jaan Lents, Helgi Pe-tused
paljudel võistlustel on oi- geim tunnustus sel alal Kanadas. ^ j y j Lood ja Karl Trei. (Pildilt puuduvad Ergas Leps ja Ahto Palm-Leis).
nud eriti märkimisväärsed. Lõpuks andis Lembit Joselin ^ • . *^ D r c^tn. P r i t I - o A
Järgmisena andis Arvo Tiidus oma sõnavõtus veel tabavalt hu- ' ^-"'^ tilgana
üksikasjalise ülevaate möödunud moorika ülevaate oma muljetest • ' -
hooaja sportlikust tegevusest ja ning tähelepanekutest, meie kiu- . ^. ^ . • \ . ^ „
võistlustest Ontarios, Quebecjs, bide-vahelise võistluse korralda- ^o""*' ^ordic Distnbutmg Co Pg», Mm i©©S
New Yorgis, Minnesotas, P. Ka- misel P°<^'' — ^ hõbelusikat, j ^ - ^ S j i - - g^Aha
rolinas, Floridas, jne kus mei_e öj^tusgök, misrikkali- ^ij^i^g - ^ l ^ " ' ' ' ' >f ^"^ ray«ilin««reROr« Uont^alk peetud maratoni-veteränid
on võitnud hulgaliselt kult nagu alati serveeriti pr Tiiu T ' Broadview Deli poolt — 28. septembril s.a. Detroidis, jooksuvõistlusel tuli esikohale
medaleid'—peamiselt kulda— „ g „ l g y ^ l t 1 natuur-tee ja 2 shokolaadi kar- ^irbourne linnaosas, korralda- Abebe Mekonneh Etioopiast aja-ning
saavutanud mitmeid Kana- M. . , . , „ U , , , , , , „ ;„ P'- , P''veti ' kellassepa ari „Alonge Memorial" Meistri- ga 2:10.30,0.
da- ja Maailma-rekordeid. Nel- , u l ' ika^S^ P<^^' " meeste kellarihm, kiu- võistlustel võitis dr. Jaan Roos , •
ja neist, — Treid, SaduPat. Jaa- ^ " ' " . " " ^ i ^ . eest hoolitses jällegi j , , poolt — pudel vahuvemi ja maantee-kürkõndimises 10 km ~~~~
go't ja Liraifit, kes on enamasti c^., J.^ totograaiina te- veel rida väiksemaid võite ning distantsil M45—49 klassis esi-üheskoos
käinud, nimetas ta s"'ses criK Liigana. raamatuid klubi liikmete poolt.
koha aiaga 48 01 min mis J^^^sa Kanada 4-liikmelisesU^^^
meie ,;kullakaevajateks". Ühtlasi Enne kohvi ja kookide juurde Loterii korraldajaks ja läbi- ^^^^^ masterite maailma-rekor- ^^"^^"^^s^ meeskonnas 50 km
andis ta lühida ülevaate meie en- asumist-loositi välja loterii või- viijaks oli hr. Truuvert, kes üht° ^j|^g distantsil, saavutades Mehhiko
da klubi poolt korraldatud klü-dud; milliseid oli rikkalikult ja lasi tänas kõiki lahkeid anneta= ° ^ Ja USA järel 3-nda koha.
bide-vahelise võistluse käigust ja väärtuslikke annetatud järgmiste j^^^^ Individuaalselt tuli ta /d-fe
tänas kõiki kohtunikena ning isikute ja äride poolt: Hr. Vai- Seepeale kohvi ja kookide ser- 4. oktoobril s.a. Montrealis kohale, mis on väga märkimis-ametnikena
kaasaaitajaid nimeli^ ter Loodrilt maal, hr. ja pr. veenmisega ühel ajal jätkus ka peetud rahvusvahelistel Ameeri- väärne saavutus.: N^^^^ võistlusi
selt. Seejärel kutsus A. Tiidus Truuvet'ilt--- maal, hr. ja pr. tants ja heatujuline ning lõbus.ka Karika Meistrivõistlustel korraldatakse Põhja- ja Lõuna:
välja kohalolevad võiduka mees- Ernesaks'alt meeste kamp- õhtu kestis kuni hilise tunnini. 10-est rahvusest meeskondade Ameerika riikide osavõtul iga
konna liikmed ja pr. Kalm'i ning sun, Roonem'§ Bakerylt mo- V. K. osavõtu! võistles dr. Jaan Roos kahe. aasta järel.
Pliitllltll^
endistest liitlastest ria^^^ Relvastusvõidujooks on gi on samm tagasi „vanast sõ-onia
miljardi elanikuga; samuti rahvusvah^^ See sõnastus" ilm-on
meie vahekorrad halvad A l - mitte pphjus. Et jõuda desarmee- selt kiidab heaks N. Liidu ma-baania,
Jugoslaavia ja isegi väik- rimisem,^^^^^^ Läänemaadest. Naise
Kprea'ga. Rumeenia on Lää- vaheliste^ pinevuste kõrvaldami-teks kinnitab see uu^ programm,
nemaade ,,Trooja hobune" Vars- seks, nõndan^ jõuda 50
savi pakti maade leeris. Lii- tide" likvideerimiseks meie pla^
^ du Kommunisdik Partei ei ole needil ' tušiiküst ja põllumajanduslikust
enäm^ maaiimakommunismi tun-^^^^^^^^^^^ 70 aasta ei ole N ; Liidus tootmisvõimest ja ,seda aas-
. Kommunistlik lii- eksisteeriv sotsiaal-poliitiline sü
kumine on lagunenud mitmesse teem olnud võimeline saavutama Meie majailduskriis on tihe-r
a h v u Ä u ja piirkondlikku majanduslikke^^^^m^^^ kapita- dait seotud poliitilise kriisiga,
fraktsiooiii, mida ei ühenda lismimaade suhtes —- ega ka mit- mis hõlmab selliseid puudusi na-enam
keskne organisatsioon või te teaduslikul, tehnilisel, või gu põhiseaduslikud õigused sotilt
üudus. ühiskondlikul alal. N . Liit ei ole sialismimaal: Sõnavabadus, trü-maasõja.
Kuig^ Ungari, Poola ja Ida- oln riigi- kivabaduš„koosolekuvabadus —
opo-- Saksamaa rezhiirhid on meile piiride puutumatust garanteerima rääkimat privaatsete telefonikõ-
Vähe- ^ ^ ^ ^ "^^^ lojaalsed, on see ega nõukogude rahva julgeolekut nede, erakirjade ja ^isiklike kon-süurel
määral tingitud nõukogu- kindlustama, rääkimata rahvus- taktide pühadusest!
de vägeJe^^^^k^^^
Me peame Afganistanis lootuse- sest. iih.,J^aU c^.^^^^
tut,deklareerii^atasõda,m^^
le rahvas Ludule ega ka nõukogude ar-lan^^^ vaialiku tnitsia-jatenniKa-
kannatas palju ja tihti asjatult, meele^^
alane niahajäämine on krooniline Me oleks võinud sel^ kannatanud mitmeitf tagasilööke, nud võimelised eksisteeri^ ma- sest k^*rka a ka ii^^
ja vaidlematu. Me püüame la- palju vähemate ohvritega ja tee Meie suured, investeeringud Egip- janduslikü süsteeini pahesid kõr- tij^a' nS^t muidüsi tea-hendada
oma maa tungivaid Berliini ei^^ Alzheerias ja Iraagis, rää- valdama. Meie süsteem keelustab t,,d rSSHpVmis^
probleeme nii Majanduslikul kui Mo Štalin- kimata Indoneesiast, ei ole meile igasuguse eraalgatuse kõrvaldab ni^^ PI oska
ka tehnoioopišel alal oma töövilja^ Md DUU-Läänemaade
tehnolobgia-saaduš- Marksim-leninism d^^^ kä poliitili- vastu, blokeerib tehnilist edukust Ol^tV -^^^
te^a tehnika importimisega,^ k^^^
sa arvatud tervete vabrikute üles jäiiduselu^^v ht t • f i ' ^
^eadmiiie. Selle eest maksa^^^
me oma ,^lbpmatute'V maapõue-^^^^^^^ rahvusvahelises ühiskon-sõjali^poliitiliseriikidebloki kon- ni. Tihti toodame me täiesti ka- ^^-^^^^
varade ja toorainetega --^ nafta, näs.^^S ^.^mmgit rahulikku lahenausi lem .
maagaasi, rauainaagi ja muude ta enam monoliitset yennasrah-rašt-sõja perioodil on välisriiki- gustamatüid hinnabarjääre, tee
mineraalidega. N . Liit elab N. Liidu juhtiv de valitsused ---.nagu Jaapani, hie^ m
tänasele --- mleie^^^^^^ sotsialistlike rahvaste hulgas Mim^
iiomse peale mitte mõt^^^ territpriaalnõudeid niet hoo ~"
Peale mind tiilgu või vee- riteet ön praegu madalam kui N . Liidu vastu. Meie välispolii- yä tööditsipliiniga. ^ ^ / '
uputus,*^ütles kunagi Ä ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Parteikongress: võttis vas°
ja tema hõovkõndlasedimetlesid^^^^^^^^^^ „ BBVABA EESTLAN
ta võrratut tärkuistžAjäiügu^^p^^
tab korduvat ---seekord a^^ kokkuV Me ajame taga vale-sihte,^^n^
jieie mää j am
on valvel eestlaskonna
üldhuviile eest!
a!
sa
Vestlus seoses tema mi
Enäise newyorklase, H(
elus tõestas fakt, et tema mui
olid kestvad ja südamest tulei
Oma laiahaardelise, peamiselt
impressionisdikest helipalädest
koosneva kava viis pianist läbi
ilusa bravuuri ja kindlusega,
hoolimata kurnavalt niiskest
kuumusest saalis ja Võimatult
Käivast klaverist. Kavas oli esmalt
eesti heliloomingut (Eller,
Saar) ja grupp Debussy palasid.
Teine osa sisaldas muusikat
Skrjabinilt, Balakireyilt, Rähma- |
riinovilt ja lõpupalana hoogsa
kontsert-parafraasi Straussi valssidest
aiistria komponistilt Alfred
Grünfeldilt.
Kontserdi-järgsel vestlusel
avanes võimalus tungida pealis-pindselt
Herman Malveti huvitava
elukäigu juurde. Teame juba
varemast ajast, et ta on õppinud
Tatu Muusikakoolis klaverit ja
kompositsiooni (üheks õpetajaks
Heino Eller) käsikäes majandusteadusega
Tartu ülikoolis. Vii-'
mase on ta lõpetanud aastal
1936. Sealt viis elutee ta Välisministeeriumi
teenistusse. Ta
suunati peatselt Eesti saatkondade
ätasheeks . Hispaaniasse^
Prantsusmaale, Belgiasse ja
Shveitsi; Pärast koTme-aästast
diplomaadi-ametit viisid pplütiU-sed
sündmused Malveti tagasi
kodumaale. 1942—1944 oli ta
Riigi Ringhäälingu juures saatekava
juhatajaks. Järgnes ohtu-derikas
pagulasteekond, millest
palume usutletavat ise jutustada.
Kuidas sattusid Sa õieti vä-l
llsmaile?
Kuna Tallinna Ringhäälingl
evakueeriti Thorni linna, oli seel
ka minu esimeseks maandumis-l
kohaks. Sealt püüdsin igasuguste
seiklustega välja saada ja olii
sõja lõpupäeviks jõüdnuc
Sehleswig-Holsteini maakonda]
Taani piiri lähedal.
1945. a. kolitanie Sind aga ju*
ba Oldenburgis, kui mälu ei pe«
Seal töötasin kolm aastat di-piide
abistamisorganisatsioonj
UNRRA juures. Esmalt tõlgina|
kuna valdan inglise ja prantsuse
keelt. Hiljem olin tsooni abidi]
rektoriks.
Siis kadusid taas sllitiapiiril|
jä levis kuuldus, et rändad rin^
maallma-nieredel. Oii see tõsi?
Vastab tõele. 1948. a. sain esi
kort-ohvitseriks nn. ; Ameerikj
Vabaduslaevale. See oli sõjaväel|
üüritud laev, mis viis pagulaj
Põhja- ja Lõuna-Ameerikassj
ning Austraaliasse. Minu-aegse
laeval olemisel viidi üle 20.00J
põgenikku, kusjuures laev katti
186.000 meremiili. Juba aim
üksi Ühendriikides käisin seitJ
korda. Sellele ajale langeb
minu esimene esinemine pianis
tina Ameerikas: nimelt 1948.
Välis-Ecsti Päeva aktusel N.'
E. Majas.
Varsti kinnitasid vist lõpllku|
<Q>nia kanna New Yorgis?
Sain ühe mõjuka eestlase kai
du tuttavaks suurfirma Alcoj
Steamship Co. presidendiga, kJ
hankis mulle tööloa Ameerikal
Sain töökoha ühe reklaamkoi
panii majandusküsimuste uui
mustc osakonda, kus töötas j
viis aastat.
Kas sellesse perioodi lang^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 18, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-11-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861118 |
Description
| Title | 1986-11-18-06 |
| OCR text |
V A B A " E E S T L A N E teisipäeval, 18. novembril 1986 —Tuesday
, 31.
koimaliikinek ja spordisõprade rohkearvulisel
aaS'
as
Raiph Vikstesi, Max JenseE ja Agu Kiili.-,
Avasõnas ja tervituskõnes tä- pr. Roos'i poolt riputati neile
nas esimees Jaan Lents kõiki õh- kaela võidumedalid. Külaliste
tust osavõtjaid ja klubi veterane hulgast tutvustas veel ja õnnitles
nende panuse eest möödunud A. Tiidus dr. Jüri Danieri, kel-,
hooajal. Eriti tõstis ta esile Karl lele hiljuti anti tema suurte tee-
™'A^^iS;o?t£\iS SLJlÄXS^S St Olekanadalise klubide:vahelise võistluse karikavõitjad. Vasakult: Valden Sadul, Art
it ja Helgi Pederit, kelle saavu- McKenzie medal", mis on kõr- Jaago, Uno Liiiiit, Victor Kõresaar, Jaan Roos, Aleks Ernesaks, Jaan Lents, Helgi Pe-tused
paljudel võistlustel on oi- geim tunnustus sel alal Kanadas. ^ j y j Lood ja Karl Trei. (Pildilt puuduvad Ergas Leps ja Ahto Palm-Leis).
nud eriti märkimisväärsed. Lõpuks andis Lembit Joselin ^ • . *^ D r c^tn. P r i t I - o A
Järgmisena andis Arvo Tiidus oma sõnavõtus veel tabavalt hu- ' ^-"'^ tilgana
üksikasjalise ülevaate möödunud moorika ülevaate oma muljetest • ' -
hooaja sportlikust tegevusest ja ning tähelepanekutest, meie kiu- . ^. ^ . • \ . ^ „
võistlustest Ontarios, Quebecjs, bide-vahelise võistluse korralda- ^o""*' ^ordic Distnbutmg Co Pg», Mm i©©S
New Yorgis, Minnesotas, P. Ka- misel P°<^'' — ^ hõbelusikat, j ^ - ^ S j i - - g^Aha
rolinas, Floridas, jne kus mei_e öj^tusgök, misrikkali- ^ij^i^g - ^ l ^ " ' ' ' ' >f ^"^ ray«ilin««reROr« Uont^alk peetud maratoni-veteränid
on võitnud hulgaliselt kult nagu alati serveeriti pr Tiiu T ' Broadview Deli poolt — 28. septembril s.a. Detroidis, jooksuvõistlusel tuli esikohale
medaleid'—peamiselt kulda— „ g „ l g y ^ l t 1 natuur-tee ja 2 shokolaadi kar- ^irbourne linnaosas, korralda- Abebe Mekonneh Etioopiast aja-ning
saavutanud mitmeid Kana- M. . , . , „ U , , , , , , „ ;„ P'- , P''veti ' kellassepa ari „Alonge Memorial" Meistri- ga 2:10.30,0.
da- ja Maailma-rekordeid. Nel- , u l ' ika^S^ P<^^' " meeste kellarihm, kiu- võistlustel võitis dr. Jaan Roos , •
ja neist, — Treid, SaduPat. Jaa- ^ " ' " . " " ^ i ^ . eest hoolitses jällegi j , , poolt — pudel vahuvemi ja maantee-kürkõndimises 10 km ~~~~
go't ja Liraifit, kes on enamasti c^., J.^ totograaiina te- veel rida väiksemaid võite ning distantsil M45—49 klassis esi-üheskoos
käinud, nimetas ta s"'ses criK Liigana. raamatuid klubi liikmete poolt.
koha aiaga 48 01 min mis J^^^sa Kanada 4-liikmelisesU^^^
meie ,;kullakaevajateks". Ühtlasi Enne kohvi ja kookide juurde Loterii korraldajaks ja läbi- ^^^^^ masterite maailma-rekor- ^^"^^"^^s^ meeskonnas 50 km
andis ta lühida ülevaate meie en- asumist-loositi välja loterii või- viijaks oli hr. Truuvert, kes üht° ^j|^g distantsil, saavutades Mehhiko
da klubi poolt korraldatud klü-dud; milliseid oli rikkalikult ja lasi tänas kõiki lahkeid anneta= ° ^ Ja USA järel 3-nda koha.
bide-vahelise võistluse käigust ja väärtuslikke annetatud järgmiste j^^^^ Individuaalselt tuli ta /d-fe
tänas kõiki kohtunikena ning isikute ja äride poolt: Hr. Vai- Seepeale kohvi ja kookide ser- 4. oktoobril s.a. Montrealis kohale, mis on väga märkimis-ametnikena
kaasaaitajaid nimeli^ ter Loodrilt maal, hr. ja pr. veenmisega ühel ajal jätkus ka peetud rahvusvahelistel Ameeri- väärne saavutus.: N^^^^ võistlusi
selt. Seejärel kutsus A. Tiidus Truuvet'ilt--- maal, hr. ja pr. tants ja heatujuline ning lõbus.ka Karika Meistrivõistlustel korraldatakse Põhja- ja Lõuna:
välja kohalolevad võiduka mees- Ernesaks'alt meeste kamp- õhtu kestis kuni hilise tunnini. 10-est rahvusest meeskondade Ameerika riikide osavõtul iga
konna liikmed ja pr. Kalm'i ning sun, Roonem'§ Bakerylt mo- V. K. osavõtu! võistles dr. Jaan Roos kahe. aasta järel.
Pliitllltll^
endistest liitlastest ria^^^ Relvastusvõidujooks on gi on samm tagasi „vanast sõ-onia
miljardi elanikuga; samuti rahvusvah^^ See sõnastus" ilm-on
meie vahekorrad halvad A l - mitte pphjus. Et jõuda desarmee- selt kiidab heaks N. Liidu ma-baania,
Jugoslaavia ja isegi väik- rimisem,^^^^^^ Läänemaadest. Naise
Kprea'ga. Rumeenia on Lää- vaheliste^ pinevuste kõrvaldami-teks kinnitab see uu^ programm,
nemaade ,,Trooja hobune" Vars- seks, nõndan^ jõuda 50
savi pakti maade leeris. Lii- tide" likvideerimiseks meie pla^
^ du Kommunisdik Partei ei ole needil ' tušiiküst ja põllumajanduslikust
enäm^ maaiimakommunismi tun-^^^^^^^^^^^ 70 aasta ei ole N ; Liidus tootmisvõimest ja ,seda aas-
. Kommunistlik lii- eksisteeriv sotsiaal-poliitiline sü
kumine on lagunenud mitmesse teem olnud võimeline saavutama Meie majailduskriis on tihe-r
a h v u Ä u ja piirkondlikku majanduslikke^^^^m^^^ kapita- dait seotud poliitilise kriisiga,
fraktsiooiii, mida ei ühenda lismimaade suhtes —- ega ka mit- mis hõlmab selliseid puudusi na-enam
keskne organisatsioon või te teaduslikul, tehnilisel, või gu põhiseaduslikud õigused sotilt
üudus. ühiskondlikul alal. N . Liit ei ole sialismimaal: Sõnavabadus, trü-maasõja.
Kuig^ Ungari, Poola ja Ida- oln riigi- kivabaduš„koosolekuvabadus —
opo-- Saksamaa rezhiirhid on meile piiride puutumatust garanteerima rääkimat privaatsete telefonikõ-
Vähe- ^ ^ ^ ^ "^^^ lojaalsed, on see ega nõukogude rahva julgeolekut nede, erakirjade ja ^isiklike kon-süurel
määral tingitud nõukogu- kindlustama, rääkimata rahvus- taktide pühadusest!
de vägeJe^^^^k^^^
Me peame Afganistanis lootuse- sest. iih.,J^aU c^.^^^^
tut,deklareerii^atasõda,m^^
le rahvas Ludule ega ka nõukogude ar-lan^^^ vaialiku tnitsia-jatenniKa-
kannatas palju ja tihti asjatult, meele^^
alane niahajäämine on krooniline Me oleks võinud sel^ kannatanud mitmeitf tagasilööke, nud võimelised eksisteeri^ ma- sest k^*rka a ka ii^^
ja vaidlematu. Me püüame la- palju vähemate ohvritega ja tee Meie suured, investeeringud Egip- janduslikü süsteeini pahesid kõr- tij^a' nS^t muidüsi tea-hendada
oma maa tungivaid Berliini ei^^ Alzheerias ja Iraagis, rää- valdama. Meie süsteem keelustab t,,d rSSHpVmis^
probleeme nii Majanduslikul kui Mo Štalin- kimata Indoneesiast, ei ole meile igasuguse eraalgatuse kõrvaldab ni^^ PI oska
ka tehnoioopišel alal oma töövilja^ Md DUU-Läänemaade
tehnolobgia-saaduš- Marksim-leninism d^^^ kä poliitili- vastu, blokeerib tehnilist edukust Ol^tV -^^^
te^a tehnika importimisega,^ k^^^
sa arvatud tervete vabrikute üles jäiiduselu^^v ht t • f i ' ^
^eadmiiie. Selle eest maksa^^^
me oma ,^lbpmatute'V maapõue-^^^^^^^ rahvusvahelises ühiskon-sõjali^poliitiliseriikidebloki kon- ni. Tihti toodame me täiesti ka- ^^-^^^^
varade ja toorainetega --^ nafta, näs.^^S ^.^mmgit rahulikku lahenausi lem .
maagaasi, rauainaagi ja muude ta enam monoliitset yennasrah-rašt-sõja perioodil on välisriiki- gustamatüid hinnabarjääre, tee
mineraalidega. N . Liit elab N. Liidu juhtiv de valitsused ---.nagu Jaapani, hie^ m
tänasele --- mleie^^^^^^ sotsialistlike rahvaste hulgas Mim^
iiomse peale mitte mõt^^^ territpriaalnõudeid niet hoo ~"
Peale mind tiilgu või vee- riteet ön praegu madalam kui N . Liidu vastu. Meie välispolii- yä tööditsipliiniga. ^ ^ / '
uputus,*^ütles kunagi Ä ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ Parteikongress: võttis vas°
ja tema hõovkõndlasedimetlesid^^^^^^^^^^ „ BBVABA EESTLAN
ta võrratut tärkuistžAjäiügu^^p^^
tab korduvat ---seekord a^^ kokkuV Me ajame taga vale-sihte,^^n^
jieie mää j am
on valvel eestlaskonna
üldhuviile eest!
a!
sa
Vestlus seoses tema mi
Enäise newyorklase, H(
elus tõestas fakt, et tema mui
olid kestvad ja südamest tulei
Oma laiahaardelise, peamiselt
impressionisdikest helipalädest
koosneva kava viis pianist läbi
ilusa bravuuri ja kindlusega,
hoolimata kurnavalt niiskest
kuumusest saalis ja Võimatult
Käivast klaverist. Kavas oli esmalt
eesti heliloomingut (Eller,
Saar) ja grupp Debussy palasid.
Teine osa sisaldas muusikat
Skrjabinilt, Balakireyilt, Rähma- |
riinovilt ja lõpupalana hoogsa
kontsert-parafraasi Straussi valssidest
aiistria komponistilt Alfred
Grünfeldilt.
Kontserdi-järgsel vestlusel
avanes võimalus tungida pealis-pindselt
Herman Malveti huvitava
elukäigu juurde. Teame juba
varemast ajast, et ta on õppinud
Tatu Muusikakoolis klaverit ja
kompositsiooni (üheks õpetajaks
Heino Eller) käsikäes majandusteadusega
Tartu ülikoolis. Vii-'
mase on ta lõpetanud aastal
1936. Sealt viis elutee ta Välisministeeriumi
teenistusse. Ta
suunati peatselt Eesti saatkondade
ätasheeks . Hispaaniasse^
Prantsusmaale, Belgiasse ja
Shveitsi; Pärast koTme-aästast
diplomaadi-ametit viisid pplütiU-sed
sündmused Malveti tagasi
kodumaale. 1942—1944 oli ta
Riigi Ringhäälingu juures saatekava
juhatajaks. Järgnes ohtu-derikas
pagulasteekond, millest
palume usutletavat ise jutustada.
Kuidas sattusid Sa õieti vä-l
llsmaile?
Kuna Tallinna Ringhäälingl
evakueeriti Thorni linna, oli seel
ka minu esimeseks maandumis-l
kohaks. Sealt püüdsin igasuguste
seiklustega välja saada ja olii
sõja lõpupäeviks jõüdnuc
Sehleswig-Holsteini maakonda]
Taani piiri lähedal.
1945. a. kolitanie Sind aga ju*
ba Oldenburgis, kui mälu ei pe«
Seal töötasin kolm aastat di-piide
abistamisorganisatsioonj
UNRRA juures. Esmalt tõlgina|
kuna valdan inglise ja prantsuse
keelt. Hiljem olin tsooni abidi]
rektoriks.
Siis kadusid taas sllitiapiiril|
jä levis kuuldus, et rändad rin^
maallma-nieredel. Oii see tõsi?
Vastab tõele. 1948. a. sain esi
kort-ohvitseriks nn. ; Ameerikj
Vabaduslaevale. See oli sõjaväel|
üüritud laev, mis viis pagulaj
Põhja- ja Lõuna-Ameerikassj
ning Austraaliasse. Minu-aegse
laeval olemisel viidi üle 20.00J
põgenikku, kusjuures laev katti
186.000 meremiili. Juba aim
üksi Ühendriikides käisin seitJ
korda. Sellele ajale langeb
minu esimene esinemine pianis
tina Ameerikas: nimelt 1948.
Välis-Ecsti Päeva aktusel N.'
E. Majas.
Varsti kinnitasid vist lõpllku|
nia kanna New Yorgis? Sain ühe mõjuka eestlase kai du tuttavaks suurfirma Alcoj Steamship Co. presidendiga, kJ hankis mulle tööloa Ameerikal Sain töökoha ühe reklaamkoi panii majandusküsimuste uui mustc osakonda, kus töötas j viis aastat. Kas sellesse perioodi lang^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-18-06
