1982-03-09-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. le
SOOMES
& EMP
saatekola 50c
* • •
Idasele idükmaterjalle. Tt
riigi; tftnapfteTast »la-ime-
poliitikBtr Soome Tailt-mnnd,
tõues Soome aaats^
^jn niisi andtaieid.
ise talituses
^pus e
lÄLG KUNSTI
i f
kuiu 85 e:
" taUtnsea
itikeelne Inoletaskogn
isk
Gü"
|sidemetega Ldima-Eegti va*
laole Soomest, seSe, siia-
I ja müstikastv aga ka oma
iderikas ja t^ele^apaerk.
Tarem Ommmd kogudest
la 50 centi
^"TALITUSES
JLITUSES müügil
iplacst
IS^bass-barifofi
klaveri^oade
M. Saar), Üks snn (M. Saar),
õiest (T. Vettik), Sind ierrl.
iidaja õhtolaol (J. TaU) jt
mõjn, Eol ma hakkaa lan-
Vlrkhausi seades — Knsos
- LInakatknja ja J, Zeigeri
ftjast Teod.
lostikulu $ 1 . —
Stsedes teda üle priUiserväde.
Kiida ma ei luba?"
Härra Lascelles naeratas tädile^
Igu oleks viimane ta armsaim ris-bma,
ja ütles: «Oletame, et ühel
Itul. kaks mu sõpra külastaksid
f d , : Kaks väga kena noormeest
:üks neist on vähemalt väga va-le.
Aga ei, ei. See oleks liiga
Uju nõutud, ma ei või seda pa-
^la." '
^ii siis temagi teab, kuidas saa-
.'jagu tädist.
Tädi naeratas vastu ja: ütles ma-
;da häälega: „Aga miks siis mit-
Te teate, härra Lascelles, et me
dagi^ametlikult ei kutsu, ent kui
e sõbrad astuksid sisse ütleme
iteks laupäeval õhtusöögiks, siis
ks mul üpris hea meel neid nä.
Ljüii nad vaid lepivad meie
tša —"
,Lihtsa", jaa, hästi öeldud, kui
peida, kuidas kokal on lubatud'
dtada toiduga sest saadik kui
painaja majja tuli.
„Kui teie sõbrad muusikat ar-
LStävad, siis väikesed võivad jü
fdagi mängida," kudrutaš tädi.
,,Väikeste" all mõeldakse Nan-t
ja mind! Elu on täis huumorit,
^ranis nimede suhtes. Tihti tädi
Ltsub meid nii ja' unustabj et me
•ie enam kaheteistaastased pliid.
Ühest küljest see on päris
a, sest tal ei tule pähegi, et
ist keegi ka kurameerida võiks.
1 ei tule meeldegi isa lolTtesta-
[ent, mis keelab meid noorelt abi-umast.
Ta arvab, et sellega on
;1 oma viisteist aastat aega. M i l -
e õnn! Muidu võiks elu "selle
-rra Lascelles'iga veel hoopis poriks
muutuda, kui tädi meid sel-
|s suhtes veel: valvama hakkaks»
e oleks viimane hoop.
i Nr. 19 VABA EESTLANE teisipäeval, 9. märtsü 1982 - » Tuesday, March 9,1982 . 7
i
i
m
• « 9
75-aastased kaksikad Helmn ja Heino Yammus, kes täSiistasid Mljuti
koos oma sünnipäeva.
75-oorstosed kaksikud
1
Veebruarikuu kolmandal nädalalõpul
pühitsesid 75. a. sünnipäe-:
^ va Torontos Heino Vammus õe
Helmi'ga.. Kaksikutena sündisid
nad Saaremaal, Viidumäel Kuusiku
^talus. See lapsepõlve-kodu, kus
pilkukõitev maastikuline võlu, huvitava
geoloogilise minevikuga
. pinnavormid, ning haruldaste taimede
rohkus, kujunes Tartu Ülikooli
Bioloogia jaamaks — looduse
uurimise keskuseks Saaremaa
lääneosas.
Kaksikute isa oli tuntud purjelaevade
ehitusmeister Häädemeeste!,
hing Vindayis Lätimaal,
t Püüdlikud noored ~ - Helmi ja
Heino õppis Kuressaare Ühisgümnaasiumis
ning lõpetasid selle
koos. Hekni astus omavalitsuse
teenistusse sekretärina, kuna Heino
sõjaväe-ajateenistuse järele as-
' tus Tallini|[a Pedagoogiumi, mille
lõpetas 1932. a. Kutsealast tööd
alustas Heino Tartus, : siis Hageri
nea mmmmm
ÄPyOKAÄT-NOTÄR
I Eoom 1092, JEtoyal Trust Tswes
Toronto Dominion Ceatre
Pesttaadress: P.O. 326, Toroais
Ont. (Bay & King) M5E iK7
Telejfon: 8^M777
^4"timdi telefoni valveteenistus
m Richmond st. W., Ste m
^ Toronto, M5H 21*1
Te!. 384-7W2
alg- ja täienduskoolis, Gustav-
Adolfi ehitus-tehnilises täienduskoolis
Tallinnas, ning selle järele'
kutseharidusereferendina Eesti Ma-janduskojas.
Olles kõrgelt hinnatud
ideede ja uuenduste-toojana
koolikäsitöösse, kutsuti ta- Tartu
ÜlikooH juurde õpetajate suvekursuste
käsitöö-osakonna juhatajaks. ^
Vastavaid kursusi juhatas ta ka
Uueniõisas Harjumaal, Kuressaares
ja Pärnus. Nendel kursustel
valmistati ka õppeabinõusid algkoolidele.
Koos mag. Taltsiga tuli
Heinol täita TalUnna Koolikoope-ratiivi
tellimisi õppeabinõudega
varustamisel.
Lauluga tegeles Heino juba Kor
du-Eestis, lauldes „EMO" Estonia
Muusika Osakonna kooris.
Jätkas seda põgenikuna Rootsis
Göteborgi meeskooris ja alates
1953. a. Torontos. Heino on hinnatud
asjalikkuse ja püüdlikkuse
poolest. Ta omab laia ulatusega
tugeva meeldivakõlalise lauluhääle.
Laulab esimest tenorit. On kuulunud
korduvalt koori juhatuse koosseisu.
Täitnud koorivanema ja abi
ülesandeid, ning korrastanud noodikogu
— neid paljundanud ja erikogudesse
köitnud.
Helmi ja Heino ühisel sünnipäeval,
Helmi tütre ja väimehe
Pilvi ja Ülo Niitide avaras ja meeldivas
kodus, viibis perekonna liik^
mete ^ laste ja lastelaste
seltsis, rohkearvuline sõprade pere.
Kohal oHd end. Kuressaare
Ühisgümnaasiumi viUstlased ja T.
E. M. lauluvendl abikaasadega.
Meeskoori juhatuse poolt üleantud
kingituse „Eestlased Kanadas" järele
laulsid mehed — „Me soovime
õnne ja rõõmu teil nüiid",
millele järgnes kogu seltskonna
„Nad Elagu". Palju õnne teile
Helmi ja Heino sellel tähtsal sünnipäeval
ka kõikide nende poolt,
kellel ei osutunud võimalikuks sellest
isiklikult osa võtta.'
Ed. Tobrelots
L/ KrM reisf kirf
KOOS
KASVAME KOOS!
Kanada mitmekultuurilisus oma paljude
programmidega julgustab teid kõiki
säilitama ja jagama oma'kultuuri
üksteisega. Seda tehes kanadalased
võivad paremini mõista ja hinnata
üksteist.
Elada koos^
kasvada koos j
helgepiäks tulevikuks
kõikidele
VABA EESTLANE
TOIMETUS -JA TALITUS
avatud, esmaspäevast
reedani kella 9—3-m
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
Toimetaja kodus
väljaspool tööaega:
Hannes Oja 481-5316
Knolntnsi võetakse vastus
bädala esimesse ajalehte kuni
esiiasp. homm. kellall-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol^
. map. homm. kella 11-ni.
1 EUULUTAMINE .
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kiralatuste iiimiads
üks toll ühel veeral :... $4.25
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
KUULUrtjSI VÕTAVAD
VASTUt
1. Vaba Eestlase talitiss
1955 Leslie St.
Don Mills, Ont.
M3B 2M3
Talitus väljaspool tööaega:
;Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R JS8
Telefon: 223-0080
Talvepuhkus Tobap ja Trinidai
Meid oli kaudselt ette hoiatatud:
need on maavaradelt rikkad saared/
palju jõukamad, kui mitmed
samalaadsed Kariibimere puhkepaigad,
kõik on seal kallis ja turistidest
eriti ei hoolita.
Nü oligi. Kahenädalane suvitüsr
reis Tobago ja Trinindadi saartele
ei kujunenud mingiks kõrgpunktiks
seninähtute kõrval, kuigi ka
siin oli näha mõndagi uut, huvita-i
vat ja erilaadset.
Miljoneid aastaid tagasi olid
Trmmdad-Tobago merealused saared,
mida kinnitavad merekarpide
moodustised ja leiud maapmna-ses,
mere tahenedes aga sai sellest
maa-ala, hiis moodustas osa Lõuna-
Ameerika kontinendist.
Saareks sai Trinidad umbes
10.000 a. e. Kr. sündi, kui ta maismaast
meremuudatuste tõttu eraldus
ja esimesiks elanikeks peetakse
saartele saabunud Ameerika
indiaanlasi umbes 5000 a. e. Kr.
sündi.
KOLUMBUS AVASTAB .
TRINIDADI JA TOBAGO
Neist aegadest pole palju andmeid,
küll aga algab Trinidad-To-hago
sõsarsaarte ajalugu aastaga
1498, mil Christopher Kolumhus
oma kolmandal reisil Lääne-Indi-asse
need saared avastas. Trinidad
sai oma nime kolmest kõryu-^
ti asuvast mäetipust ,,The Three
Sisters" saare lõuna-ida sörval,
mis Kolumbusele kõige esmalt silma
hakkasid, väikest kalakujulist
saart aga maadeavastaja e i pidanud
üldse huviväärseks ega peata-nudki
seal ja nii jäi see järgmiseks
sajaks aastaks täiesti unustusse.
Millest talle nimeks anti Tobago-,
ei ole samuti teada, kuigi seda mõneti
ühendusse püütakse seada tubakaga
(tobacco). Kui viimaks
Briti meremehed Tobago saarekese
vastu huvi hakkasid tundma,
tekkis teisigi maahuvilisi ja tervelt
31 korda sellele jär^eva tormilise
ja dramaatilise saja aasta;
vältel käis Tobago käest kätte ja
vahetas omanikke, enne kui tast
sai Inglismaa koloonia.
LÄTLASTE JÄRGLASI -
TOBAGOL
Eriti huvitav oli sellest lugedes
üsna ootamatu vihje, et tolle saarekese
tormilise ajastu koloniseerijate
hulka kuulus ka Kuramaalt
pärmevaid lätlasi (sõna-sõnalt
nü: „ . . . Natives of the Dutchy of
Courland, v^hich, today, > forms
part of modern-day Latvia"). t)l-latus
oH seda suurem, kui Torontosse
jõudes üks noorema generatsiooni
lätlasi meie reisist kuuldes
otsemaid mamis, et tollest ajajärgust
pärinevate lätlaste järglasi
elab praegugi veel Tobagol. Kui
huvitav, et meie kodumaiste naabrite
ajalooteed on selliseid üllatavaid
matku teinud, millest meü senini
aimugi ei olnud.
• • • Iseendast ei'-.moodusta .Trinidad-
Tobago rahvastik mingit eriliiki,
vaid trinidadlased on kõik, kes
seal maal sündmud ja peamiselt
moodustuvad hindude, aafrika-neegrite
(sisse toodud omal ajal
.suhkruroo kasvandusisse orjadeks),
himlaste, portugaallaste,
inglaste, prantslaste ja mitmete
teistegi segunenud järglasist. Rahvuselt,
rassüt Ja värvilt on praegune
rahvastik igatahes õige omapäraselt
kirju ja komopoliitilme.
Aastal 1962 said Trinidad-Tobago
kaksiksaared iseseisvaks ühiseks
vabariigiks ja pühitsevad tänavu
3L augustil oma iseseisvumise 20.
aastapäeva. Elanike arv vabariigis
on 1,1 miljonit:
OMA GEOGRÄÄFIOSELf
ASENDIT ON fRINIDAD -
Kariibimere lõunapoolseim saar J a
vaid 7 müli kaugusel Venetsueela
põhja-ida tipust, Torontost aga on
smna 2500 miüi pikkune lennusõit.
Trinidadi ja temast põhjapoolse^
palju väiksema, kalakujulise sõ-sarsaare
Tobago vahemaa on vaid
20 miili ja paarikümne mmutilme
lennukisõit > 'võimaldab tihedat
ühendust mitu korda päevas.
Erinevad on need saared õige
mitmeti, Tobago on vaiksem, ilusate
randadega turismisaar, Trmi-dad
oma pealinna Port of Späm'iga
on rohkem tööstus- ja kaubandul-saar.
Ja selle riigi rikkuse, millele varem
vihjasin, annavad Trinidadi
lõunaosas asuvad õliallikad ja loodusliku
asfaldi leiukohad vulkaani-lisis
mudajärvedes, peamiselt
Pitch Lake'is. Tervelt 80% ekspordist
on õlisaadused, mis peamiselt
lähevad USA'sse ja rügile toovad
ohtralt n.n. Petro-doUareid, mida
kasutatakse elanike hüvanguks, ehitamiseks,
teede tegemiseks ja
muusks. Põllumajandussaadusist
eksporditakse suhkrut, mis on senini
vajanud suurimal arvul tööjõudu
liht-tööliskonnast, kakaod,
kohvi ja kookuspähkleid. Neid viimaseid
kukub puudelt ja neid vedeleb
igalpool maas, tundub, nagu
ei sööks ega korjaks neid seal
keegi.
TURISMIVAEVAD JA VEE
PUUDUS
Turismi peetakse Trinidadi-To-bago
üheks toekamaks, suuruselt
kolmandaks tulupostiks, kahjuks e i
näi selles suunas püüdlused turismi
edutamiseks kuigi hmnatudole-
<Algas see juba Torontos organiseeritud
ühistuuri leidmisega, kus
sõiduvõimaluse saamiseks nõuti
sissemaksuks ligi kahekordset len-nupüeti
hinda tagatiseks, mida tavaliselt
kuskü. ei tehta, ettekäändeks
oli, et lennukohti on raske
saada. Sõidu ajal BWIA (British
West Indian Airways) lennukü aga
selgus, et sõitjaid sellel- oli vaevalt
1/5 terve hüglaslennuki kohtade
arvust.
Trinidadi saabudes tehti turistidele
põhjalik tollikontroll ja nõuti
kohvrite avamist, mida meilt seni-
;ni turistina reisides vist küll ühelegi
maale sisse minnes nõutud ei
ole.
Esimesed kümme päeva olid
meile ette nähtud puhkuseks ühes
rannahotellis Toba^os. See juhtus
olema kärarikka lennuvälja kõrval,
mitte' just kõige paremas korras
hotell ja mille andestamatuks
veaks oli seekordne vee puudus,
mis öeldi tuleva torustikutöödest.
Nü oli ujumisbassein kogu aja suletud
ja kraanidest tubadesse vett
saime vaid paar tundi hommikuti
ja pisuf kauem õhtupoolikuU.
Sooja vett muidugi ei kunagi. Aga
see Õpetas meid vett hindama, seda
varuks korjama ja veeaegadel
teadsime, kuis kiiruga end dushi
alt läbiloputada ja pesuruumi kasutada
tuleb.
Kuuldavasti oli selline veenappus
-amult saare lõunaosas. Samas,
meie peatuspaiga kõrval asuv sa-ja-
ruumilme hotell, oli koguni päriselt
suletud, kuna aga Tobago
rohkem põhjapoolsemais hotellides
veepuudust ej olevat olnud. Muidugi,
meresuplus oli alati saadaval,
aga meie rannal tückusid hirmutama
tormised murdlamed, eriti tõusu
ajal, kuna mõõna ajaks näis
lainetus pisut rahunevat. Selle eest
aga vajus süs lüvaranda suurel
hulgal kohapealseid mustanahalisi
noorukeid jalgpalli mängima, nü et
rannas vübimme kohati üsnagi ohtlik
tundus.
Meie lõbusateks veesõpradeks
said linnud, kellele oma toas rõdu-servale
panime ühe veenõu suplemiseks
ja teise suhkruveega joomiseks.
Tuli neid' tüyulisi süs mit-met
sorti, küll tibatillukesi koolib-ritaolisi
ja suiu-emaid pruune, sirii-tüvaUsi
nmg päris musti. Inimestest
nad suurt välja ei temud ega^
kartnud ja suplemine toimus va-"
hest sellise rüaka kisa ja pritsimisega,
et rõdu veest leemendas.
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 9, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-03-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820309 |
Description
| Title | 1982-03-09-07 |
| OCR text |
Nr. le
SOOMES
& EMP
saatekola 50c
* • •
Idasele idükmaterjalle. Tt
riigi; tftnapfteTast »la-ime-
poliitikBtr Soome Tailt-mnnd,
tõues Soome aaats^
^jn niisi andtaieid.
ise talituses
^pus e
lÄLG KUNSTI
i f
kuiu 85 e:
" taUtnsea
itikeelne Inoletaskogn
isk
Gü"
|sidemetega Ldima-Eegti va*
laole Soomest, seSe, siia-
I ja müstikastv aga ka oma
iderikas ja t^ele^apaerk.
Tarem Ommmd kogudest
la 50 centi
^"TALITUSES
JLITUSES müügil
iplacst
IS^bass-barifofi
klaveri^oade
M. Saar), Üks snn (M. Saar),
õiest (T. Vettik), Sind ierrl.
iidaja õhtolaol (J. TaU) jt
mõjn, Eol ma hakkaa lan-
Vlrkhausi seades — Knsos
- LInakatknja ja J, Zeigeri
ftjast Teod.
lostikulu $ 1 . —
Stsedes teda üle priUiserväde.
Kiida ma ei luba?"
Härra Lascelles naeratas tädile^
Igu oleks viimane ta armsaim ris-bma,
ja ütles: «Oletame, et ühel
Itul. kaks mu sõpra külastaksid
f d , : Kaks väga kena noormeest
:üks neist on vähemalt väga va-le.
Aga ei, ei. See oleks liiga
Uju nõutud, ma ei või seda pa-
^la." '
^ii siis temagi teab, kuidas saa-
.'jagu tädist.
Tädi naeratas vastu ja: ütles ma-
;da häälega: „Aga miks siis mit-
Te teate, härra Lascelles, et me
dagi^ametlikult ei kutsu, ent kui
e sõbrad astuksid sisse ütleme
iteks laupäeval õhtusöögiks, siis
ks mul üpris hea meel neid nä.
Ljüii nad vaid lepivad meie
tša —"
,Lihtsa", jaa, hästi öeldud, kui
peida, kuidas kokal on lubatud'
dtada toiduga sest saadik kui
painaja majja tuli.
„Kui teie sõbrad muusikat ar-
LStävad, siis väikesed võivad jü
fdagi mängida," kudrutaš tädi.
,,Väikeste" all mõeldakse Nan-t
ja mind! Elu on täis huumorit,
^ranis nimede suhtes. Tihti tädi
Ltsub meid nii ja' unustabj et me
•ie enam kaheteistaastased pliid.
Ühest küljest see on päris
a, sest tal ei tule pähegi, et
ist keegi ka kurameerida võiks.
1 ei tule meeldegi isa lolTtesta-
[ent, mis keelab meid noorelt abi-umast.
Ta arvab, et sellega on
;1 oma viisteist aastat aega. M i l -
e õnn! Muidu võiks elu "selle
-rra Lascelles'iga veel hoopis poriks
muutuda, kui tädi meid sel-
|s suhtes veel: valvama hakkaks»
e oleks viimane hoop.
i Nr. 19 VABA EESTLANE teisipäeval, 9. märtsü 1982 - » Tuesday, March 9,1982 . 7
i
i
m
• « 9
75-aastased kaksikad Helmn ja Heino Yammus, kes täSiistasid Mljuti
koos oma sünnipäeva.
75-oorstosed kaksikud
1
Veebruarikuu kolmandal nädalalõpul
pühitsesid 75. a. sünnipäe-:
^ va Torontos Heino Vammus õe
Helmi'ga.. Kaksikutena sündisid
nad Saaremaal, Viidumäel Kuusiku
^talus. See lapsepõlve-kodu, kus
pilkukõitev maastikuline võlu, huvitava
geoloogilise minevikuga
. pinnavormid, ning haruldaste taimede
rohkus, kujunes Tartu Ülikooli
Bioloogia jaamaks — looduse
uurimise keskuseks Saaremaa
lääneosas.
Kaksikute isa oli tuntud purjelaevade
ehitusmeister Häädemeeste!,
hing Vindayis Lätimaal,
t Püüdlikud noored ~ - Helmi ja
Heino õppis Kuressaare Ühisgümnaasiumis
ning lõpetasid selle
koos. Hekni astus omavalitsuse
teenistusse sekretärina, kuna Heino
sõjaväe-ajateenistuse järele as-
' tus Tallini|[a Pedagoogiumi, mille
lõpetas 1932. a. Kutsealast tööd
alustas Heino Tartus, : siis Hageri
nea mmmmm
ÄPyOKAÄT-NOTÄR
I Eoom 1092, JEtoyal Trust Tswes
Toronto Dominion Ceatre
Pesttaadress: P.O. 326, Toroais
Ont. (Bay & King) M5E iK7
Telejfon: 8^M777
^4"timdi telefoni valveteenistus
m Richmond st. W., Ste m
^ Toronto, M5H 21*1
Te!. 384-7W2
alg- ja täienduskoolis, Gustav-
Adolfi ehitus-tehnilises täienduskoolis
Tallinnas, ning selle järele'
kutseharidusereferendina Eesti Ma-janduskojas.
Olles kõrgelt hinnatud
ideede ja uuenduste-toojana
koolikäsitöösse, kutsuti ta- Tartu
ÜlikooH juurde õpetajate suvekursuste
käsitöö-osakonna juhatajaks. ^
Vastavaid kursusi juhatas ta ka
Uueniõisas Harjumaal, Kuressaares
ja Pärnus. Nendel kursustel
valmistati ka õppeabinõusid algkoolidele.
Koos mag. Taltsiga tuli
Heinol täita TalUnna Koolikoope-ratiivi
tellimisi õppeabinõudega
varustamisel.
Lauluga tegeles Heino juba Kor
du-Eestis, lauldes „EMO" Estonia
Muusika Osakonna kooris.
Jätkas seda põgenikuna Rootsis
Göteborgi meeskooris ja alates
1953. a. Torontos. Heino on hinnatud
asjalikkuse ja püüdlikkuse
poolest. Ta omab laia ulatusega
tugeva meeldivakõlalise lauluhääle.
Laulab esimest tenorit. On kuulunud
korduvalt koori juhatuse koosseisu.
Täitnud koorivanema ja abi
ülesandeid, ning korrastanud noodikogu
— neid paljundanud ja erikogudesse
köitnud.
Helmi ja Heino ühisel sünnipäeval,
Helmi tütre ja väimehe
Pilvi ja Ülo Niitide avaras ja meeldivas
kodus, viibis perekonna liik^
mete ^ laste ja lastelaste
seltsis, rohkearvuline sõprade pere.
Kohal oHd end. Kuressaare
Ühisgümnaasiumi viUstlased ja T.
E. M. lauluvendl abikaasadega.
Meeskoori juhatuse poolt üleantud
kingituse „Eestlased Kanadas" järele
laulsid mehed — „Me soovime
õnne ja rõõmu teil nüiid",
millele järgnes kogu seltskonna
„Nad Elagu". Palju õnne teile
Helmi ja Heino sellel tähtsal sünnipäeval
ka kõikide nende poolt,
kellel ei osutunud võimalikuks sellest
isiklikult osa võtta.'
Ed. Tobrelots
L/ KrM reisf kirf
KOOS
KASVAME KOOS!
Kanada mitmekultuurilisus oma paljude
programmidega julgustab teid kõiki
säilitama ja jagama oma'kultuuri
üksteisega. Seda tehes kanadalased
võivad paremini mõista ja hinnata
üksteist.
Elada koos^
kasvada koos j
helgepiäks tulevikuks
kõikidele
VABA EESTLANE
TOIMETUS -JA TALITUS
avatud, esmaspäevast
reedani kella 9—3-m
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
Toimetaja kodus
väljaspool tööaega:
Hannes Oja 481-5316
Knolntnsi võetakse vastus
bädala esimesse ajalehte kuni
esiiasp. homm. kellall-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol^
. map. homm. kella 11-ni.
1 EUULUTAMINE .
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kiralatuste iiimiads
üks toll ühel veeral :... $4.25
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
KUULUrtjSI VÕTAVAD
VASTUt
1. Vaba Eestlase talitiss
1955 Leslie St.
Don Mills, Ont.
M3B 2M3
Talitus väljaspool tööaega:
;Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R JS8
Telefon: 223-0080
Talvepuhkus Tobap ja Trinidai
Meid oli kaudselt ette hoiatatud:
need on maavaradelt rikkad saared/
palju jõukamad, kui mitmed
samalaadsed Kariibimere puhkepaigad,
kõik on seal kallis ja turistidest
eriti ei hoolita.
Nü oligi. Kahenädalane suvitüsr
reis Tobago ja Trinindadi saartele
ei kujunenud mingiks kõrgpunktiks
seninähtute kõrval, kuigi ka
siin oli näha mõndagi uut, huvita-i
vat ja erilaadset.
Miljoneid aastaid tagasi olid
Trmmdad-Tobago merealused saared,
mida kinnitavad merekarpide
moodustised ja leiud maapmna-ses,
mere tahenedes aga sai sellest
maa-ala, hiis moodustas osa Lõuna-
Ameerika kontinendist.
Saareks sai Trinidad umbes
10.000 a. e. Kr. sündi, kui ta maismaast
meremuudatuste tõttu eraldus
ja esimesiks elanikeks peetakse
saartele saabunud Ameerika
indiaanlasi umbes 5000 a. e. Kr.
sündi.
KOLUMBUS AVASTAB .
TRINIDADI JA TOBAGO
Neist aegadest pole palju andmeid,
küll aga algab Trinidad-To-hago
sõsarsaarte ajalugu aastaga
1498, mil Christopher Kolumhus
oma kolmandal reisil Lääne-Indi-asse
need saared avastas. Trinidad
sai oma nime kolmest kõryu-^
ti asuvast mäetipust ,,The Three
Sisters" saare lõuna-ida sörval,
mis Kolumbusele kõige esmalt silma
hakkasid, väikest kalakujulist
saart aga maadeavastaja e i pidanud
üldse huviväärseks ega peata-nudki
seal ja nii jäi see järgmiseks
sajaks aastaks täiesti unustusse.
Millest talle nimeks anti Tobago-,
ei ole samuti teada, kuigi seda mõneti
ühendusse püütakse seada tubakaga
(tobacco). Kui viimaks
Briti meremehed Tobago saarekese
vastu huvi hakkasid tundma,
tekkis teisigi maahuvilisi ja tervelt
31 korda sellele jär^eva tormilise
ja dramaatilise saja aasta;
vältel käis Tobago käest kätte ja
vahetas omanikke, enne kui tast
sai Inglismaa koloonia.
LÄTLASTE JÄRGLASI -
TOBAGOL
Eriti huvitav oli sellest lugedes
üsna ootamatu vihje, et tolle saarekese
tormilise ajastu koloniseerijate
hulka kuulus ka Kuramaalt
pärmevaid lätlasi (sõna-sõnalt
nü: „ . . . Natives of the Dutchy of
Courland, v^hich, today, > forms
part of modern-day Latvia"). t)l-latus
oH seda suurem, kui Torontosse
jõudes üks noorema generatsiooni
lätlasi meie reisist kuuldes
otsemaid mamis, et tollest ajajärgust
pärinevate lätlaste järglasi
elab praegugi veel Tobagol. Kui
huvitav, et meie kodumaiste naabrite
ajalooteed on selliseid üllatavaid
matku teinud, millest meü senini
aimugi ei olnud.
• • • Iseendast ei'-.moodusta .Trinidad-
Tobago rahvastik mingit eriliiki,
vaid trinidadlased on kõik, kes
seal maal sündmud ja peamiselt
moodustuvad hindude, aafrika-neegrite
(sisse toodud omal ajal
.suhkruroo kasvandusisse orjadeks),
himlaste, portugaallaste,
inglaste, prantslaste ja mitmete
teistegi segunenud järglasist. Rahvuselt,
rassüt Ja värvilt on praegune
rahvastik igatahes õige omapäraselt
kirju ja komopoliitilme.
Aastal 1962 said Trinidad-Tobago
kaksiksaared iseseisvaks ühiseks
vabariigiks ja pühitsevad tänavu
3L augustil oma iseseisvumise 20.
aastapäeva. Elanike arv vabariigis
on 1,1 miljonit:
OMA GEOGRÄÄFIOSELf
ASENDIT ON fRINIDAD -
Kariibimere lõunapoolseim saar J a
vaid 7 müli kaugusel Venetsueela
põhja-ida tipust, Torontost aga on
smna 2500 miüi pikkune lennusõit.
Trinidadi ja temast põhjapoolse^
palju väiksema, kalakujulise sõ-sarsaare
Tobago vahemaa on vaid
20 miili ja paarikümne mmutilme
lennukisõit > 'võimaldab tihedat
ühendust mitu korda päevas.
Erinevad on need saared õige
mitmeti, Tobago on vaiksem, ilusate
randadega turismisaar, Trmi-dad
oma pealinna Port of Späm'iga
on rohkem tööstus- ja kaubandul-saar.
Ja selle riigi rikkuse, millele varem
vihjasin, annavad Trinidadi
lõunaosas asuvad õliallikad ja loodusliku
asfaldi leiukohad vulkaani-lisis
mudajärvedes, peamiselt
Pitch Lake'is. Tervelt 80% ekspordist
on õlisaadused, mis peamiselt
lähevad USA'sse ja rügile toovad
ohtralt n.n. Petro-doUareid, mida
kasutatakse elanike hüvanguks, ehitamiseks,
teede tegemiseks ja
muusks. Põllumajandussaadusist
eksporditakse suhkrut, mis on senini
vajanud suurimal arvul tööjõudu
liht-tööliskonnast, kakaod,
kohvi ja kookuspähkleid. Neid viimaseid
kukub puudelt ja neid vedeleb
igalpool maas, tundub, nagu
ei sööks ega korjaks neid seal
keegi.
TURISMIVAEVAD JA VEE
PUUDUS
Turismi peetakse Trinidadi-To-bago
üheks toekamaks, suuruselt
kolmandaks tulupostiks, kahjuks e i
näi selles suunas püüdlused turismi
edutamiseks kuigi hmnatudole-
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-03-09-07
