Vaba eestlane , September 6, 1979

              fad varrastel
eeldamiseks,
jINAAVIAST
IGA • Kan-teine
äri:
p.L
tehnikast jätab
^õda alles paari
ma sõitnud...
USA senaato-läa
tetinika kõr-ji
vähendada.
likataime on te­ini
leiutisele ön
(KGB)pealt-jadeldised,
aga
taas nahka, tä­iuse
abitus. Vär
Imittekuuldavus,
mitte saamine
larjunud asi, et
^isiti ei soovigi,
(miilitsa laste-
|. kes -vene „vä-letki)"
sisenda-foni
kõnepunkti
Igelastegu.
lab võimaluse
ptajate päeval,
Iniside' Vabarü-
I, see aga oma-rim^
'
fcorites" on si-lik:
hulk kirju
fadini, olgu nad:
^ i ei tea, kuhu
i^i teata sedagi,
;aväd". Tartust
fn 3-4 päeva,
:V-3 nädalat ja
5ist 2—3 kuud;
|ma kil\ju küre-ole
õnnestunud,
küsitles neid,
[e vastus oli, et
la saada...
(.mrgneb)
• • -•\ <Vi c' * - " i V a^-. ^ S i f - ^ i i «.-Ä-ft^/fT?
: ^ Ä B A : E » T L A ] ! ^ neljapäev®!, 6. septembril 1979 — Thursday, Septmiiber 6,1979.
wmrmarrrrrT> Ä3jra3ÄD>«rta»tH* iösfl»i»aw*Äi,iO«
JTim u[i III i.nrnTTimir'*^'*"-'''^'^-'-^"''"'^ -
Room 1002, Royai Trust Tower
Toronto ; B o m ! H i ö i i Centre
Postiaadress: P.O. 325, Toronto
Ont. (Bay Eing) .M5K IKT
Telefon: 869-m?
24-tundi telefoni valveteenistus
Ä i
133 Richmondl St. W., Ste
Toronto/M5H 2L3
Te|. 364-7072
IIETHERINGTON, FÄLLIS
- &
PARK
Ädvokaadid-notarid!
365 Bay St., Snite 401. 363-4451
Õhtuti 447-20^7 või 929-3425:
. Cfeartered. Äccoiiaftamt
55 University Ave.,; Ste. <6(1
Tel. 862-7il5 ^
Toronto, Ont. : M 5 J 2m
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
U i
u-
VABA £f5TI.AN£
,,Vaba Eestlase • * toimetus^ ja
talituse asukoha p k a i
. TOIMETUS JA.TALITÜS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.
telefonid: toiBQetus36fl-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus , ^ .
väljaspool tööaega •
Karl Arro 760-2057
; Hannes Oja i 481-5316 '
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte küni
esmasp. homm. kella |l-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-
; map. homm. kella l l - n i.
; • KUULUTAMIOT^^ v
. • VABA EESTLASES :
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttii.
$325
13.75
$3.50
Vaade kodumaa kaunile loodusele.
Pilk -Ameerika 'Ülhendriikide. kirja
Kaamatuid müüakse, aga peaaegu liiltteiUitM tähtsamat arvu ei
avaldata. Krütikud Ja professorid koos riihdavad „jumalaid" ja
lugejad on jäetud nende oma mitteprofessionaalsele hindamise
hooleks. See on siumis demokraatlikus ühiskonnas, aga riigis kus
rahvas on harjunud hindama kindl^apiirüiseit isikuid kui kange­lasi
või lurjuseM, see otsustusvõimetus on segiajav.,-.
00
Saul Bellow on hea näide. Igar
üks näis olevat teadlik, et ta on
USA juiitiv Nobeli auhinna kandi­daat,
aga vaid vähesed võisid rää­kida
põhjusest, niiks ta sellegi
peale vaatamata sai kriitikuilt ai­nult
m'õõdi«kat kiitust ja teine­kord
koguni hävitavat materdia-mist.
' Samane on • olukord; olnud • sel­liste
meistritega nagu Heming-
•way,, Steinheck,: FitzgeraM,
• Thomas/Wolfe J t • , •
Ainult W. Fauikner on selle gene­ratsiooni
romaanikirjanikest ai­nus,
kes omab peaaegu univer­saalselt
kõrge reputatsiooni.
On õige, et mõne kirjaniku
tähtsus on muutumatu: Robert
Penn Warren ja Katherine Anne
Porter on nende bügas, kirjandus
ja ajalugu võib neid kõrgesti hin­nata,
aga nad on rohkem austatud
kui loetud. Vastupidi on olukord
Norman Maileri ja Philp Rothi
loominguga, kel on halb vaihekord
aj akirj andusega, või James Bald-wini,
John Updike'1 ja Kurt V o n -
neguti teostega, mida ajakirjian-dus
pn veidi sõbrailikumait käsi­tanud.
'
Vonnegut ön huvitav isik.
Tema imetlejad,- kas ülikoolide
majutusaladel vÕI mujal, on
• talle^
üks toH ühel veenil
esiküljel
tagaküljel
KUULUTUSI
/ V A S T U :
1- Vaba Eestlase talitus :v
130 Tecumseth Street
Telefon 364-767^
Postiaadress: Bos 70,
Stn. C, Toronlio 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs.; Leida Mariey
149 Bishop Ave. ,
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
krütikud on siiski- esile toonud
põhjused, miks ta kirjanduslikud
tööd on puudulikud, aga sel on
vahe mõju lugejate arvamiste
muutmiseks ja ostude vähenda­miseks.
Tema edü on aidanud
teisi „science fietionT* ehk ulme-kirjanitoke
ja nende lähedaste
tööde väärtust tõsta, nagu Isaac
Asimov, Ray Bradbury, Ursula K .
LeGuin ja imõned teised, kes on
nüüd tunmistuse leidoiid tõesti
kvaliteetsete tööde puhul.;
Bälph Bllisoni.juhtum on ©rlti
i hämimeldav. Ta on hea kriitik ja
suurepärane lühijuttude autor, te­ma
raamat „Invisibel Man"
(Nähtamatu mees) on paljude
arvates parim airo-ameeriklase
kirjutatud romaan. Pärast kahek­sat
aastat on nüüd ilmunud tema
teine roomai, aga ta näib kartvat,
et uue teosega ta kuulsus võivat
väheneda.
Joseph Helleril näis olevat sa­ma
probleem. Kaua pärast
„Gatch-22" ilmumist tuli välja uus
romaan „Something happened"
(Midagi juhtus). Uut teost võrrel­di
eelmisega, kuid ometi lugejad
said aru- ja „Catoh-22" kuulsus
koomilise sõjaraamatuna ei kan­natanud
selle läbi. ;
John Barth on.väga.populaar­ne
kolledzhide klassiruumides
ja autor ise on kutsutud mitme-
.. le. poole kõnelema. • .\
Thomas Pynchon kõneleb vaevalt
kusagil — praegu on käimas mõis­tatuse
lahendamine, kuna mõned
väidavad, et ta tõeliselt on J.D.
Salinger, aga tema romaanidei on
üsna suur ostjaskond, kuigi võib
olla ainult tosin lugeja id, kes ön
tõeliselit lõpetanud ta 760-leheteül-jelise
romaani „Gravity's Räin-bow"
(Tähtsuse vikerkaar).
Teised kirjanikud, kes on omal
ajal sümapaistvad' olnud, nagu
Truman Oapote, Henry Miller ja
võibolla ka Vladimir Nabokov,
on praegu fookusest väljas. On
teatud kargelt hinnatavaid ro­maane,
mil on väiksem> kitsam
lugejaskond ja mis võivad elada
ka uutesse trükkidesse jõudmise­ni
nagu Henry Roth'i „Gall it
'Sleep" (Nimeta seda uneks),
John Howard Griffini „The Devil
Eides Outside" (Kurat ratsutab
väljas) ja mõned jutustused Do-nald
Berthelmelt.
Peamiselt on ameeriklaste! kom­beks
süsiki teiste rahvaste romaa-nikirjajnike,
kiitmine. Praegu tõs­tetakse
esile nimesid nagu argen-tiinl?
ne Borges, mehhiklane
Fuentas; ja kolüm^ Cärcia
Ma rques, kes on eriti populaar­sed.
•
Väga hästi müüakse, ka Becket-ti
ja prantslase Robbe-Grilleti,
venelase .SolzhenitsÕni ja saks-lase
.BöM raamatuid.- :
Tähelepanu on hakatud andma ka
aafrika kirjandusele, küs Chinua
Avhebe, Arnos. Tutuola ja Wole
Soyinka on praegu tipus.
Möödunud aastal kirjastati
Ameerika Ühendriikides üle
Aastapäevad Kanadas viibinud
eesti kujur Rudolf Saaring mainib,
et ta on sunnitud Argentiinasse ta­gasi
minema, kuna tal puuduvad
siin elamis- ja töötamsvõimälused.
Rudolf Saaring saabus Kanadasse
selles veendumuses, et siin leidub
talle tööd külluses, kuid ta pidi
peagi veenduma, et ta lootused ei
täitunud. Surma läbi abikaasa kao­tanud
üksiku mehena ön ta elanud
siin sõprade juures, kus täi aga on
puudunud töötamisvõimalused.
Rudolf Saaring ütleb, et tema suu­remaks
eesmärgiks on skulptuuris
säilitada meie poliitika- ja kultuu­ritegelasi,
mis oli ka tema siiatu-leku
põhjuseks. Praeguste välja­vaadete
juures on väljavaated sel­leks
minimaalsed kuigi kujur ei ole
veel lõplkult kaotanud lootust, et
ta võib siin sõbralike inimeste toe­tusel
uue kodu leida. Kui kellegi!
on võimalik kujurit tema problee­mide
lahendamisel abistada, siis
võib temaga kontakti võtta telefo-nü
421-5954.: • . -
Kuigi ilmad olid Eestis pikka
aega jahedad ja vihmased, juhtus
ikkagi traagiaisi sündmusi veeko­gudel
ja neid lüsna sageli. Maist
juulini on uppunud üle 60 inime­se.
AiniÄsi jaaniööl jättis
elu üheksa purjus meest, õnne-tuspaigad
ja nimed vahelduvad,
kuid õnnetuse põhjused jäävad
endisteks. Alkoholipruiikimisega
kaasneb ärplev uljus ja algsetegi
ohutusnõuete ignoreerimine, puu­dulik
ujumisoskus, külm vesi ja
0aadisõidueeskirjadest mittekin­nipidamine.
Olevat 'kurb nähe, et
seltskondades polevat neid, kes
joodikuid keelavat, vaid vastupidi
ujutavat kihlveo peale, tehakse
paadiga kaelamurdvaid pöördeid
ja muud sellist, müle tagajärjeks
on hukkumine. "
Tõiräs pidas M.N. oma 30. sm^^^
nipäeva. Talites külalistele oma
sukeldumisoskust demonstreeri­da,
lubas sünnipäevalaps olla vee
all vähemalt kaiks minutit. Küla­lised
olid vaimustuses. Purjus
mees sukeldus ja jäi järve ena­maks
kui kaheks ööpäevaks...
Sülamäel vedas 50-aastane D.K.
kihla, et ujub üle paisu ja tagasi.
Ta jõudis (küll vastaskaldale, aga
tagasiteel väsis ja hakkas appi
karjuma. Vintis kaaslastest ei
riskinud keegi. talle appi minna,
vahtisid ainult pealt 'kui mees up­pus.
Osa jooksid minema, 'kuna
kartsid hilisemaid sekeldusi.
: Tartus; restoranist „Kaunas"
väljiunud bussijuht A.P, pidi vara-hommikul
tööle minema. E t kai­neks
saada, sukeldus mees Ema­jõkke.
See veitteminek jäigi tal
viimaseks.
Eeeh Msmber offleo Ihdopohdontly
ownod and oporojed
Jaaniööl võttis Emajõe ääres
üks noor naine nõuks ujuda üle
jõe vastaskaldale. Tema 22-aasta-ne
abikaasa 0. Sõssojev ei taht­nud
naisest nõrgem olla. Ujunud
kümmekond meetrit.hakkas mees
appi hüüdma. Kahjuks ei leidu­nud
seltskonnas kedagi, kes julge­nuks
päästma minna..
mise tõttu uppunud juba kuus
meest. Nü uppus Pedja jõel selle
paadiga sõites Jaan Pehme, min­nes
abikaasa keelule vaajtaimata
öösel jõele kihutama." " ,
Haapsalu 700 aastaseks juube­liks
peeti uuite Haapsalule pühen­datud
laulude võistlus. Esikohta
jäid jagama ^Suvelinn Haapsalu'',
mille viis ja sõnad A. Bimbauniilt
ja: „See on Haapsalu laul", \ F.
Mandre vüs, H . Karmo sõnad.
Kuna k a varemalt • on kaks laulu
Haapsalule pühendatud, siis on
neid kokku nüüd h^li.
18. augiistü toimus Toils 11.
ko.du-uurimispäev. Pärnumaast
ja Torist kõneles A. Must, Taali
klaasikojast E. Varep, Tori rahva­lauludest
E. Laugaste, mündüei-dudest
Toris I. Leimus, Tori mõi­sahoonete
ajaloost. E. Meriste,
pugu Tori vallafcohtu vanemates­se
protokollidesse heitis A. Traat,
Tori ja Vändra fcultuurisidemeid
möödunud sajandil vaatles ü.
Must, Tori elu 90 aasta eest I. Le-paj
õe, , 3 r n u Eesti Põllumeeste
Selts" ja Tori kõnelesid E. Keev-allik
j a L. Miil, kima ,>Hääd€mees-te
Tori perioodü" kõneles F. Aru­väli.
;
Hiljuti ütles tartlase A.K. paa-dimootor
Smejõel Kavastus üles.
Omanik hakkas mootorist viga
ots.ima. Tema käasasõitja A.
T^mm läks jõkke ujuma. Saanud
mootori töökorda, leidis paadi-juht
kaldalt vaid kaaslase riided.
Kodumaal ilmuv põrandaalune
„Tallinna Teataja" avaldab oana
mai/juuhi 1978. a. numbris järg­mise
loo:
,,Esmaspäeval, ^ 5. juunil 1978
Tallinna turu lähedal ühiselamu
juures peksis nõukogude miilits,
rahvuselt venelane, veidi võtnud
eestlase poolsurnuks ja vigaseks.
Kusjuures eestlane ei tõstnud pi­sikest
sõrmegi eneseltaitseks.
Kui hüjem sündmuskohale tõ­tanud
julgemad Eestlmeihed küsi­sid,
mis asjaoludel ta n i i toorelt
peksab meest, kes oli pikali maas
ning ajas suust vahtu, olles muu­tunud
juba, täiesti kõnevõimetuks,
siis kohkus see ,,nõukogude kan­gelane"
ja pani jooksu, kui vüda-ti
juurdlusele toimepandud teo
eesit. Kohalerutanud kutsusid
kiirabi j a toimetasid läbij^stü
raskete kehavigastustega haiglas-i
se.
Oleks väga huvitav teada, mil­lises
seaduseraamatus on kirjuta­tud,
et veidi joobnud isik, kes ei
haikka vastu, tuleb poolsurnuks
ja vigaseks r)tp^^a')**
2670A Yonge St. (at Lytton Blvä.)
Toronto M4F 2J5
Kinnisvara ostu või müügi korral
helistage
Toomas Mankin, t e l 4874477
kodus 447-2017
Tori sovhoosi tööline Ülo õun
valmistas eiidale raudtorudest
paadi. Südaööl mindi jõele lõbu­sõitu
tegema. Mõtlematult ette­võetud
paadisõit lõppes purjus
seltskonnale traagiliselt. •:: Kaks
inimest, ka paadiomanik, uppusid,
kahel õnnestus kaldale pääseda.
Müügikohtades on tehtud rek­laami
alumiiniuimpaadile - ,,Ka-zanka",
millega võidavat veel 3-
pallise tuulega merele mmna ja
on lubatud kaasa võtta kuni viis
inimest, kuna mootori võimsus
võivat olla kuni 20 hj. Tegelikult
võivat selle paadiga veele niiraia
.ainult tuulevaikse ümaga, kasu­tada
väiksema võimsusega mooto­rit
ja sõitjaid ei tohiks ipaadis ol­la
üle rieflija':Tänavu on ,yKazan-kal"
veeliikluseeskirj ade .rikku-
POGTOR OF CHIROPRACTIC
331 Sheppard Ave. E. WiMowdale
• TELEFON 224-0444-
Aeg kokkuleppel
0
• 25. jaanuaril ilmus ajalehes
„Noorte Hääl" alljärgnev lugu:
„See toimus mullu 5. märtsil
Kohtla-Järve rajooni Jõhvi küla­nõukogu
Edise kiilas. I. Orlovi
sündinud 1952, varem kohtu poolt
kahel korral karistatud, leppinud
eekievalt kokku oma ema, P. Or-"
lõviga, murdsid sisse ukse J . Tro-janova
majas röövimise eesmär­gil.
K i i i J. Trojanova o[>i^^ põge­neda,
.tappis I. Orlov ta elajali­kult.
Tassinud laiba m a j j a ja võt­nud
kaasa väärtasjad, süütasid
ikurjategtiad niaja j a yar^^
Eesti NSV ülemkohus krimi­naalasjade
kohtukolleegium
mõistis I. Orlovüe erakordse ka­ristuse
surmnanuhtluse koos
vara konfiskeerimisega. P. Orlo­vile
mõisteti 15 aastat vabaduse­kaotust
koos vara konfiskeerimi­sega.
Eesti NSV Ülemnõukogu Pre-
•siidiujm. jättis L Orlovi aimuand-mispalve
rahuldamata. Kohtuot­sus
on täide viidud."
23.000 raamatu. Võibolla 20.000
neist on tähtsusetud. Kuid üldi­selt
on ameeriklastel sama raske
olukord oma kirjanduses orien­teeruda
nagu mujal maailmas,
kus raamatute alal on inflatsioon.
281 DANFORTH AVE. Td. 463-3331
Soome pagarisaadus«i — kardemwü-saiad,
Äruudelid, soome tonüd, küpsi-sed.
Lihapirukad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Äri lahtioleku^ajad: teisip.,
nelja^. 9—6, reedel 0—7,
Esmasp. suletud.
. 8.30—2.
Tui.imiiuu