Vaba eestlane , September 6, 1979

              yABÄ EESTLANt ^ neljapäOTai,6. s a p t o b r i l 1979 — Thiirsday, September 6,1979 Nr. 66
fiMMiE EESTLASTE HÄ&SiEMNDM
VÄUÄÄWBJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135
PEÄTOMETAJA: Karl Arro
'mm F41>. Ä 1 ® , tovG, Toronto
fELEFÖNID: toimetus 3 6 4 - 7 5 2 1 / (
eksp^tgtcoH) 364-7675
TEiJMISHINNAD K^^ jkmlaastas 018— ja
veerandaastas |9S0jkiri|MJstiga aastas ,
TEl
tas $19.— J a veerandaastas $10^. Eiripöstiga VSAs:
i |58.—, poolaastas $30.-- ja veerandaastas $16 JO;
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse* aastas
JN^llshed by Free Estonian Pubüsher; Ltd., 135 T e c u^
Toronto 3, 0 K t.M6J 2H2
Rumeenia kommunistlik diktaa­tor
Nicölae Ceausesci on rakenda­nud
oma riigis; rigiidse kommu­nistliku
süsteemi, kuid see ei tä-
Iienda veel kaugeltki seda, et
Geausescu oleks täielikult N. Liidu
vasall ning Moskva kuulekas sula­ne.
Hoopis vastupidi— Ceausescu
on korduvaJt näidanud, et ta om
võrdlemisi iseseisev häna nimg on
astunud sageli samme ja sõlminud
välispoliitilisi udemeid, mis Krem­li
poliitbüroole sugugi pole meel-
..dinud... : :
• Ceausescu.viimased:• kõned- näi-et:.
ta on veelgi / oma hoia-
Llitunud Rahvaste Organisat­siooni
peasekretäri elu pole kunagi
kerge olnud. Seda On oma nahal
tunda saanud kõik eelmised pea­sekretärid
nOiTalane Trygve Lie,
rootslane Dag HammarskiÖld ja
birmalane U Thant, kes On pida­nud
pidevalt kombineerima ja vin­gerdama
ida ja lääne vahel, et tee­nida
kõigi oma peremeeste rahul-
Eesti pealinnast Tallinnast on võõrad võimud tulnud ja läinud kuid Tallimna Toompea on
'Eesti'sümbolina igavesti;püsima, ' .; /
Seniste peasekretäride hulgJjs
moodustab omaette peatiiki prae­gune
peasekretär austerlane dr.
Kurt Waldheim, kes on oma rasket
ametit pidanud juba 1972. aastast
alates. Dr. Waldheimi edu saladus,
mis on tal võimaldanud nii kaua
püsida maailiAaorganisatsiooni
eesotsas, ei ole eriti keerukas ja
leidlik. Talle on saanud selgeks, et
venelaste umbere tuleb alati lipit-seda
ja nende soove täita, kuna
lääneriigid on leplikud ja nendega
saab alati kuidagi hakkama isegi
sus kui olukord nõuab vaheteva­hel
nendele varvastele astumist.
Selle vormeli järele on Kurt Wald­heim
pidevalt ja järjekindlalt käi-
STÖKHOLM (EPL) ~ N. Lüdu Stokholmi saatkonna ametnik (1974—77) Tiit Made on Tartu ajalehes
„Edasi" märtsis 1978 kirjutanud 9 joonealust täitva artikli ,,Diplomaädma Rootsi Kuningiügis", mis ta­hab
eesti lugejale anda mitmekülgse pildi Rootsist ja rootslastest. Artikkel on kü-jutatud teatud ajakir­jandusliku
rutiiniga ja "kohati huumoriga. MõniMgä id Rootsis esinevaid nähtusi pole kirjutaja mõist­nud,
mõned jätab kas kogemata või meelega kahe silma vahele Ja terve rea pulmi esitab ilmselt mee­lega
oma „marksistlikust" maailmavaatest olenevait valeandmeid või tõlgitseb neid valesti. Tüt Made
paigutati pärast Eestisse naasmist Tartu ülikooli vanemteaduri kohale maj
tudes hakkab Moskva
hurjutama?
Vastus sellele küsimusele ei ole­gi
nn keerulme, nagu seda esialgu
võiks oletada. Ceausescu teab, et
N. Liit on majanduslikult väga
raskes olukorras ning ei suuda ise­gi
enam Ida-Euroopa rnkidele va­jalikke
tooraineid levereerida. Ru-meeniale
j ^ teistele Ida-Euroopa
kommunistlikkude riikide juhtide­le
on saanud selgeks, et neile ei
tule abi j a toetavat kae vart mitte
Moskvast vaid hoopis lääneBnaail-mast.
Sellest ongi tingitud, et Bul^ varem . . ; Sven Svensson on raud- dega rääkida kas rootsi võiinglise
Härra Svenssan on kõigepealt sena Rootsi läks, on Õppinud rootsi nii kerge leida vastust paljudele
hea rootslane. Ta ostab Rootsi kau-;kaqflis ning,enamasti abielus; roots-i küsimustele: kuidas noori aktiivse-pu
ja muretseb oma ainelise hea- lasega. Järeltulijad on sündinud
olu pärast. Sven Svensson on too- Rootsis, neil pole vähimatki aimu
kas ja kohusetruu, väga täpne, ei eesti keelest,; elust Eesti -NSV-s,
jää kunagi tööle hiljaks ega lahku eesti kultuui:ist. Pealegi tuleb nen-malt:
ühiskondlikku ellu kaasa haa­rata?
Kuidas kindlustada kümneid
tuhandeid tegevuseta inirnesi töö­ga?
^Kuidas saada jagu narkomaa­niast,
prostitutsioonist, kuritegevu-gaaria
kommunistlik ; diktaator selt veendunud; et tema on maail- keeles. Eestlastel on omad koolid, sest? Kuidas pakkuda normaalseid
kus N. Liidust eemaldunud ning ei
vali enam eriti sõnu vene kommu­nistliku
rezhiimi kritiseerimiseks.
Varsti pärast seda kui N . Liit tegi
teatavaks, et ta ei saa Ida-Euroopa
rükidele enam õli odava hinnaga
müüa, külastas Geausescu Krim­mis
puhkusel viibivat N. Liidu dik­taatorit
Leonid Brezhnevi, kellede­ga
tai olid pikemad nõupidamised.
Nähtavasti tuli Ceausescu Krim­mist
tagasi väga halbade teadetega
ja muljetega, sest kohe pärast se­da
pidas ta Rumeenias kaevandus­tööliste
massüniifingul kõne, kus
ta sõnaselgeitvälja ütles,-et N.Liit
põhjustab oma ülespiitsutatud ja
ülepingutatud relvastamise poliiti­kaga
Ida-Euroopa riikides majan-janduslikke
raskusi ja olipuudust.
Ceausescu läks oma süüdistustes
veelgi kaugemale, kinnitades, et
selline relvastamine ei too kaasa
kindlust väid ebakindlust, teiste
sõnadega — Ceausescu süüdistas
N. Liitu kaudselt sõjaohu suureii-
. damises. ' ^-
Selliseid süüdistusi polnud va­rem
ükski N. Lüdu satelliitriikide
juhtidest julenud N. Lüdu arvel
ütelda. Isegi „Praha kevade" or­ganisaator"
Alexander Dubcek, kes
oma „liberaalše" poliitika parast
oma koha kaotas, polnud N. Liidu
kritiseerimiseks oma suud praota-siud.
Sellega seoses tekkib parata­matult
küsimus — kuidas julgeb
Rumeenia punane diktaator nii
kaugele minna, et ta oma sÕnavõt-
Zhivkov võtab Sofias kõrge külali­sena
vastu Lääne-^^Saksamaa kants­leri
Helmut Schmidti ja Ungari
diktaator Kadar demonstreerib
oma külalislahkust Bonni oposit­siooni
juhile Joseff StraussUe. Ida-
Euroopa kommunistlikud riigid on
tegelikult juba aastaid kapitalist­like
lääneriikidega majanduslikke
suhteid arendanud ja nendelt kre­diiti
manguiiud, kuid nüüd on kom­munistlike
riikide majanduslik olu­kord
muutunud üha kitsamaks
ning abiotsimise aktsioonid läänes
sagedastemaks ja iseloomult tungi­vamateks*
N. Lüdu majanduslikest raskus­test
tingituna, mis sunnib Ida-Eu­roopa
kommunistlikke riike, abiot­sivalt
pilku lääne poole pöörama,
võib satelliitriikides tekkida olu­kordi
j a selliseid sidemeid lääne-riikidegäy
mis Moskvale kaugeltki
ei meeldi Esile kerkivad kompli­katsioonid
võivad kaasa tuua kogu
idabloki raamides suurema polü-tilise
ja ideoloogilise kriisi. Kaht­lemata
on Kremli polütbüroo kasu­tuses
suur sõjaline jõud, miUe
abil on võimalik Ida-Euroopas tek­kivaid
separaatiiikumisi maha su­ruda.
Kuid veerevad tankid ei aii-malihe
tähtsahria riigi kodanik ja ^kus õppetöö käib rootsi keeles,
mujalt tal õieti midagi õppida po­le,
teistel: Rootsist aga küll.
Keskmine . rootsane
5000 krooni palka,
sellest maksudena
saab. vkuus
kuid annab
ära.
terve hulk orgariisatsioojie,
kuid progressiivseid nende seas
et
Rootsi eestlastel on hea tasemega
mees- ja naiskoor. Aeg-ajalt annab
Kolmetoalise korteri eest maksab etendusi isetegevusteater. Ilmub
ta kuus üüri 1100 krooni." raamatuid'.^." .
„Maast-madalast on rootslast Igaüks võib ise otstustada, kui-õpetatud
olema abivalmis ja vas-yõrd see kirjeldus vastab tegelik-tutulelik.
Rootslane ei näita kunagi kusele.
oma pahameelt ja rahulolematust. Tugevasti rõhutatakse ja liialda­vaid
tänab viisakalt ja läheb liht^ takse rootslaste vaenulikku suhtu-salt
minema.'' j mist välismaalastesse. Suurt tä-
„Sven Svensson oii väga kade. hendust antakse tülile rootsi noo-
Maaihn räägib kuninglikust rootsi! ruse ja assüürlaste vahel Södertäl-kadedusešt."
[jes.,,Veel ägedamad kokkupõrked
Kadeduse näiteina on toodud ka- olid Malmös^ Uddevallas, Götebor-dedus
Norrale õlileidude tõttu,' gis, ka Stokholmis. Jävla utlännin-
Björn Borgi arvustamine ja kadet­semine;
v - ; ^ ;.
Laste „vaba .kasvatus" Madele
elutingimusi kõigile ühiskonna lük-metele?"
Hitleri ja Stalini IdarEuroopa ja­gamise
kokkuleppe sõlmimise 40.
aastapäeyal ilmus 23. augustü
ühendriikide ühes suuremas ajale­hes
„ChicagoTribune's" Eesti Va­bariigi
esindaja peakonsul E.
Jaaksoni lugejakiri selle kokkulep­pe
kohta. Kii'jasmamitakse, et see
kokkulepe vallandas Teise maail­masõja
ning selle tulemusena; kao­tasid
sajad tuhanded Balti rahvas­te
liikmed oma elud. Euroopa
kaart on koostatud selle järele,
kuidas • punaarmee maid kontrol­lib.
Kreml ignoreerib täielikult At­landi
Charter'it j a Liitunud R ^ -
vaste Organisatsiooni, põhilisi alu-
Nüüd on dr. Waldheim läinud
oma Moskvale lipitsemise taktika­ga
siiski juba nii kaugele, et isegi
teplikud lääneriigid hakkavad
kortsus kulmul austerlase operat­sioonidele
vaatama. SkeptUiselt
häälestatud poliitikutega liitiib ka
ajakirjandus ning dr. Waldheimi
pole kunagi trükisõnas nii ägedalt
atakeeritud nagu seda tehakse
praegu. Nü näiteks ei meeldinud
see sugugi „Ne\V York Times'ile"
kui dr. Waldheim Vietnami ja Ve­nemaa
poole kummardades kinni­tas,
et äsja Genfis Vietnami põge-nUce
küsimust arutanud konve­rents
tuleb kokku ainult humani­taarsetel
põhjustel ning sellel ei
ole midagi tegemist poliitUiste
probleo^idega. Asi muutus veelgi
koomilisemaks kui peasekretär
eriliste tänusõnadega aktsepteeris
Vietnami kinnituse, et see katsub
põgenüte merele saatmist tulevi­kus
pidurdada.
Dr. Waldheimi soosiv hoiak Aaf.
rika terroristide suhtes on eriti
silmatorkav. Äsja tegi näiteks Na­miibias
tegutsev mustade terroris-gar
(tõlge: kuradi välismaalane)
on rootslaste noorema põlvkonna
igapäevane viisakuse väljendus"
ei meeldi. Mehe ja naise võrdsus välismaalast kõnetades . . . Ragga-olevat
jalule seatiid''alles 10 viima- ridol^^
se aasta jooksul. Mures on kirju- ütlesid välja, mida paljud rootsla- seid ning vabadus ja enesemäära-taja
ka rootsi rahva iive pärast, sed immigrantidest| arvavad. See- ^^^^ õigus on kaotanud oma mõt-
Rootsi jõukusele ja tööstusele 'pärast ei võtnudki politsei noorte Idaeuroopa rahvaste juures. •
olevat pandud alus alles viieküm-' huliganide vastu mdagi et te, vaid Vaatamata sellele tõstavad vas-nendatel
aastatel. (?): „Röotsi vahistas hoopis 30 assüürlast" j^"P^^ujõud nõukogude sõjalise, jõu
'(7).; ; nrbüdis^ ^p
Antakse ülevaade maksustami-; J^^g^^ inimesed nõuavad põhüiste
teadlased rajasid kodumaise me-
' tallurgia jä metsatöötlustöõstuse,
likele probleemidele — allaheide­tud
rahvad vajavad ka toitu ja ke­hakatet,
mida Moskval ei ole pak­kuda.
See peaks hüüd lõpuks ole­ma,
ka venelastele selge. ,
:•. •K.Ä.-
LOS ANGELEB (VE) - Amee-.
rika ühendriikides, Kalifornias, U-mus
250.000^1ise tiraazhiga ajale-:
hes„Valley News'is" pikem luge­jakiri
Eesti Rahvuskomitee ühend-rükides
lülonelt Vüvi Pin:isüd'ilt,
imlles selgitati Molotov-Ribbentro-pi
pakti ja selle sõlmimis© taga­järgi
Ida-Euroopale, eriti Balti rii­kidele.
Vüvi Piirisild niainib, et
N. Lüt ok:upeeris seoses selle pak­tiga
Balti riigid, milliseid ta hoiab
ikka veel õrna valduses. Paktis ig­noreeriti
täielikult rahvuslikud ja
inimõiguste printsiibid ning kirjuti­se
autor kinnitab, et Euroopas ei
ole loota enne tõelist rahu ega sta­biilsust
kui B aM rahvastele ning
teistele Ida-Euroopa rüMdele ei
Mndlustaita enesemääramise oi­na
vastust Ida-EUroopa majandus- j^ig gaigi pikkadeks, aastakümne­teks
majandusliku kasvu talaks."
LaeVaehitamise osas esitatakse
valeandmeid, nagu ei ehitaks
Rootsi suuri laevu Ja tanklaevu.
„Rooitsi tööstus on põhiliselt era­isikute
valduses, riigi osatähtsus
on sim väike''. Pole arvestatud
ATP-fondide jä omavalitsuste käes
olevaid tööstusi.
„Volvö" ja „Saab-Scania": liitmi­se
olevat lükanud edasi „roötslaste
traditsiooniäustus ja töötururasku-sed"'.;:'.
. •_-.;V-\:'-:V
Suure naudinguga kirjeldab Ma­de
-Rootsi hiljutist majanduslikku
krüsi, mis olevat puhkenud siis,
, .kui ülejäänud tööstuslikult are­nenu.
kapitalistlikud rügid nauti­sid
kõrgkonjunktuuri" (?). Räägi­takse
kallistest rootsi kaupadest,
aga mitte sellest, et kalliduse põh-juseh
> olid liiga äkki tõstetud töö-tasuti.
„Rootslane on pea kaota­nud"
(?)./
© Rootsis on rida aastaid toimu-noidnud
sikautlike noorte Metsa-kodus
leerilaager, müle kaudu
õnnist^atud koguduste liikmetetks
kokku 340 noort Sandheuni ja Ut-vangstorpi
kirikutes. Nüüd otsus­tati
mõlemale kirikule annetada
mälestusmärk hea vahekorra ja
vastutuleku eest. See kujutab en­dast
leerilaagri sümbolit, risti
skaüdJliilia ja ristikheinalehega.
Mitmest metallist mälestusmär­gi
töötab välja vanäskaut^^^^Ä
Sander AvaJane.
•iniirwmumriirirrirurxaggt
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
• Hans Mirka, kes töötab Ame­rican
Airliriesl juures, ' määrati
lennuliini Dailase <>salkon2ia juha-tajates.
DMlase osalcond on sellel
lennuliinil üks suuremaid. Sellega
on uuele kohale määramine H.
Mirkale märkimisväärne .tõus
kompaniis. Ta töötab lennuliinide
alal pikemat aega, olles alustanud
American Airlines juures, kust
ta siirdus Finnairi New Yorgi bü­roosse,
mõni aeg h i j em tagas!
minnes endise' lennufeompanii
sest ja sotsiaalkindlustustest. .
Räägitakse teatud irooniaga ku­ninglikust
perekonnast,, kusjuu­res
sellele on liigagi palju polii-tUist
tähtsust antud:
„Tänü üldsuse survele ja kodan­liku
valitsuse toetusele oli parla­ment
sunnitud vastu võtma otsuse,
et edaspidi võib Rootsimaad valit­seda
ka kunmganna."
Sotsiaaldemokraatliku . partei
kaotus valimistel pannakse selle
energiapoliitika ja Astrid Lüidgre-ni
ning Ingmar Bergmani skandaa­lide
arvele.
Hariduspolütikast antakse üle­vaade,
imestama paneb asjaolu, et
tunnistusi ei anta.
Noorte pärast on Made mures —
„tööpõlgus, alkoholism, narko­maania.
. ."
Lõppkokkuvõttes arvab Made
muuhulgas:;
„Rootsi ön kahtlemata huvitav ja
omanäoline maa. Rootsi kohta võib
öelda nagu korraliku lapse kohta:
inimõiguste rakendamist. Vabas
maailmas elavad eestlased on jät­kuvalt,
juhtmud tähelepanu eestlas­te
kannatustele kodumaal ning rõ­hutavad
ka natsi-nõukogude pakti
40. aastapäeval, .et Eesti, Läti ja
Leedu okupeerimine on rahvusva­helise
õiguse ja lepingute suur rik­kumine.
Välismaalaste kohta ei kehtivat
kõik sötsiaalkindlustuseeskirjad. .,Ta on triigitud ja kammitud."
Neile võivat ja saavat maksta vä­hem
palka,
Eesti pagulaste kohta saab ko­dumaine
lugeja artiklist teada
järgmist:
,3ootsi on maa, kus elab ka hulk
pärast Teist maailmasõda emig­reerunud
eestlasti. Aga keda neist
arvata eestlaseks? Peaaegu kõik
on Rootsi kodakondsuses. Kes lap-
Häirib rootslaste ükskõiksus oma
kaaskodanike vastu, nende kin­nisus
ja perekonda tõmbumine.
Rootsi ei erine teistest arenenud
kapitalistlikest riikidest suhtumi­selt
arengumaadesse: • „eelkõige
peetakse silmas omakasu".
Maal, kus võünutseb erakapital,
kiis monopolid dikteerivad valitsu­sele,
mida ette võtta, pole sugugi
M Ü Ü 6 I L
Vaba Eestlase talituses:
REET — eesti rahvalaule
Reet Hendrikson
PEEGELDUSI - Rene Ufferi viisid
Leida Järvi, Andres Raudsepp
j.t.
KAJAKAS - Kodused kajad eesti
kohvikust Kanadas v
TULE RÄNDAME, MÄNDIDE "
V A R J U . . . - Eesti gaidide ja
skautide laule suurlaagritest
LASTE MAAILM Helmi Betlem
EESTI/RAHVÄ-JÄ JÕULULAULE
Ellen Parve
LAUL-SINULE - Jüri Lipp :
Plaadi hiiid koos saatekuluga
LÕUNAMAA L I N N . - : ,/
Andres Raudsepp ($7.50)
tide organisatsioon Swapo propa-gandalaüiete
taustal teatavaks, et
lõuna-aafriklased on arreteerinud
Namiibias 15.000 Swapo pooldajat
ning on ühe grupi „vabadusvõitle-
Jaid" My L a i stiUis maha lasknud
ning ühishauda matnud. Samas
propagandaaktsiooniga väidetakse,
et Lõuna-Aafrika kavatseb Namii­bias
200.000 elanikku likvideerida
ja asendada need Lõuna-Aafrikast
toodud sealsele valitsusele truu
mustaga.
Kuidas suhtus LRO peasekretär
dr. Waldheim sellesse Swapo poolt
levitatud massimõrva teadaandes-se?
Ta ei võtnud isegi vaevaks jä­rele
uurida ega selgitada kui palju
selles mustade terroristide teada­andes
on tõtt ja kui palju valet
vaid mõistis terroristide poolt esi­tatud.
süüdistuste põhjal Lõuiia-
Aafrika koheselt hukka. Teda ei
liigutanud ka Lõuna-Aafrika tera­vad
protestid ega terroristide vale­de
kategoorilised ümberiükkami-sed.
Waldheim teab, et ta istub
veel poolteist aastat kindlalt oma
kohal enne kui tulevad uued pea­sekretäri
valimised.
Ei ole ime, et läänemaailm ei
suuda olla N. Liidule võrdvõimeli­seks
vastaseks. Sün leidub kahjuks
palju Kurt Waldheimisid, kes sea­vad
oma isikliku karjääri ja hea
käekäigu esiplaanile ning on val­mis
ohverdama selle kasuks üldi­seid
ja riiklütke huvisid ning mo-räaliprintsiipe.
On silmatorkav, et vabas maail­mas
ära hüpanud ja asüüli palu­nud
N. Lüdu suured balletisfaarid
ei põhjenda oma põgenemist sot­sialistlikust
paradiisist poliitUiste
motiividega, vaid ainuU lääne­maailmas
avarduvate laiemate
väljavaadetega tantsukimsti vilje­lemiseks
ja harrastaniiseks. Seda
on kinnitanud varem ära hüpanud
Kun)vi balietitrupi staarid Nurejev
ja Barishnikov nmg selle väitega
tuli nüüd Ühendrükide äjakh-jani-ke
ette ka äsja NeW Yorgis dra­maatilistel
asjaoludel vabaduse va­linud
Bolshoi trupi staar Alexan-der
Godunovi
(Järg lk. 3)