Vaba eestlane , November 29, 1979

              VABA ES$7LANB" oa ilmub2korä&
f©isipäeve/ |ö nel(apäeval
novembsil 19^9 .--Thursday, November 29,19B
Täienduskooli
asista jõuliipuu toimub sel aastal
põiliajpäefVQl, 9. dets. ikell 14.00 Ees­ti
Maja suures saalis.
Selle tavaliselt laste^ ja toülalis-
TOläce üritusega algab jõulute ja
aastavahetuse 'hooaeg eesti liliis-koraiž^.
VomarAndirese M r l k u Õpe­taja
Andres Taul aivab jõulupuu'
päevalkioihase vaimuiiku sissejuha­tusega.
õpilaskoori esinemisele järgne­vad
ödnalis^muusifeatised ettekan­ded.
Kavalise osa rasikuspunktiks
'Icujuneb aga Endla Komi seatud
ja lavastusel eitfcakantav A. Otema
kolmes pildis j'õi«3ilunäidend „Ku-ningas
Heasüda". Muusika osas
abistab Lydia Aruvtald ja deko­ratsioonide
osas Manivald Meiu­si.
Lõpuüs saabub jõuluvana kin-kepaüdkidega
j a kõdgil noortd on
võimaius oana vairem õpitud palar
de esitaimiseks jõulutaädile. Paiki,
mille hind cn $1.50, saavad kõik,
kes seüeksion juba feooU^^^^^ või ko-häpeall-
vaa:^ i ^ s t r e ^
võib anda ika
Jõuluvigtoeg ei alga kohe pea­le
jõulupmd. Viimaseks koolipäe-väiks
on enne jõulu algkoolis es­maspäev,
17. j a te^ipäev 18. dets.
õppetöö algab uuesti üUel aastal
esmaspäeval, 7. ja teisipäeval, <
jaanuaril. Kesikkoolis on vümiar
seks ikX)oliiräievaiks reede, 14. dets.
ja; töö aUgälj) jäaie^^ reedel, 4 jaa-miaril.':
' •
esineb rähvustt
Möödunud nädala kesknädalal, neljapäeval ja reedel toimus Peet­ri
Mrika saalis skäudinäitos ^Lembitu 30" ülevaatena skaatüksos
Lembiih Maleva tegevusest alates 1949. aasta 27. novembrist kuiil
käesoleva hetkeni. Samal ajal toimus näitusel vanade Lembitu pois­tes
reunion — taaskohtumine, kus vesteldi skaudlmälestusi, vaadati!
ilme ja valgüspilte ning kuulati skaudi- ja sõduiilfi^nlo helilintidelt»
i ;
Väljapanekuid škäudinäitusel ei Lembitu telk ja laagrivarustusit,
Lembit Laane näidend „SÜNBINUD VABAKS" tuleb esiettekandele
•Lawrence Park Coilegiate (Ižiwrence' Aveniie^^ teatrisaalis. Pildil
, 2.
stseen miistlstse
II
Eeiolevai nädalalõpul 1. Ja
dets. toimub Sberaiton' Centre'is
(123 Queen St, West) Gommuriity
Folk Art Counci]|'i poolt korraldar
!tud „Christmaš Around the
World". Sulest võtavad osa kuni
paarkümmend etnilist gruppi ja
esinemised iÄmvad M 2-st
8-ni õhtul
Mõlemal päeval on näitused
avatud kella 10-st kuni 6-ni, amet-lik
avamine on laupäeval kell 2
p.l. Varemail aastail| võtsid sellest
Toronto jõulueelsest sündmusest
osa ka eestlased, kes paaril aastal
pole enam oma näitust korralda­nud:
Kiili esinevad seaLtänavu pü-
2. dets, kell 4 p . l Ka-lev-
Estienne võinslejad |a solisti­na
Kathy Tihane. ,
••:6.-" , ,
kee '
toimiib M
Public Museum
European Vllliägel avami­ne.
Selles Ei^roopa^^ on ka
eestlaste välj%>aaieikuid. o l j^
korduvalt varemail aastail. ' A m -
tseremoonia peetaikse 6. dets. M-^
tui, esin©mise(i publikuie on 8. ja
9.: dets. See omapärane etnograa­filise
ilmega komplaks on' ütes
suuremaid seHetaodiste hulgais
ühendriikides. :
Näituse] eesti osakonna toim­kond
pöördus Torontos elava
kanneldaoa: Alfred Kuusi poole
sooviga, et ta nendel pidustustel
kandlega esindss, kiina, etnograa^
tilise instrmendiga 'esinemine
sobib ^ siuirepärajselt seBe ürituse
raamidesse. Eelteadete kohaselt
võtavad Euroopa küla "tegevusest
osa üle 30 rato;vuse. !
Ka Taanis on üpkoolieksami-te
uuenduse diskussioonid ha­llanud
iiikuma. suures joones
samadest põlijiistest kui teistes
Põhjamaade; rüMdeSi •
1960-ndail aastal oli Taanis õpi­laste
^ r v u juurdekasv plahvatus­likult
(kiire, See sundis valitsust
nnõtlema uute ülikoolide rajamise­le.
Nii asutati Rosküde linna uus
ülikool, kus liäikati katsetama uut
õpilaste «aksaimineerimise moo-
.dust.--;:
Bošikiide ulikoolälustas oma te­gevust
19:72. a. sügisel. Töpd-alus-tati
koguni uute õppejõududega,
mitte-traditsioonilistel põhimõte­tel
Bma teadiiskohdMe VÕI instir
tuudiosaikondadfiita. 3^Äe oli (kat­setada
(koguni uUetüüpilise mud.e-liga,
kus ülikool oleks ipüsiv osa
itobritsevast ühisk<M^^ Sellisel
menetlused ülikool yõikš tugeva­mini
võtta osa ümbritseva ütiis-konna
suunitlustest ja probiõemi-de
uusimistsst. :
Taani eeskujus asetati keskseks
eesmärgiks: 1) grupitöö kasutuse­le
vtõtanine; 2) #pimise mõjutus
ttOSialiseks olemise võimalustte
suurenemine; 3) probleemikesikse
projekti töötamine ja 4) õppimise
ühiskondlik osa ja ifcutseosikuslifcu
mõistuse jajvardamine.
Taani' eksaiai|neerixnise'. uuem.
. dusmoodus oli endisest nähtma
peagu.täielik,-
•samuti oli ulatuslik õpetuse ja
uurimise imenetluise uuendamine.
Roskilde ülikoöU -üheks jkeskse-maks
tegevuspõhimõtteks oli
õpingute sidumine projekti- ja
grupitööna põhikooli lünide kau­pa.
Katsetava projekti nonmaalne
kestjvus oli tavaliselt üks õppeaas­ta.
Rosküdes õppijad töötasid
umbes iO-isikulises pöMrübmas.
: Traditsionaaisest erinev taan­laste
Roskilde koolitüübis on ka
see, et õpilased on ülikooli valit­suses
kaasas võrdõiguslikenia üli­kooli
muu koosseisuga. Näiteks
õpingute kavandamisest ja katse­tamisest
vastutav
kooseb neljast õpetajQSit ja nel- lustatud juba ülikooli valitsuse
jast Õpilasest. : ^^^^^^^
Just sellesse Roskilde „©rilisse", kooli esjbidajaile lisaks mõned
vantsusvöimi on paljud ülikooli- ümbritseva anaakonna esindajad,
de asjatundjad olnud kriitilised, Väljasitpoolt vaadates näib selli-feuna
see vorm on kritiseerijate selt, et norralased ei oi© unusta-arvatös^
juba mõiie aasta jooksul nud Uuendiisi läbi viies yarmmid
põhjustämid halbu ja väga kriir positiivseid kogemusi,
tüisi probleeme ülikooli juhtimi­sel
Ühe. Roskilde endis© : Speftaja
arvates katsetus on täiesti ebar
Kõiki läbiviidud ülikoolide ek-saminöerimisuuendusi
vaadates
võidakse otsustada, eit Rootsi jä
Taani, on valinud radikaalsemad
ja häirivad, teed kõrgema astme
onnesÄimud, kuna seatud kasva-, j ^ ^ ^ . . ^ ^ : süsteemi uuendamisel.
tusõppeliSed j a iUikoolile oma-sed;
siMd pole sugugi-mitte täl-tniMd.
;
Just sellepärast, et õppetööd juh­tinud
isikud on oiriud kogenema­tud
või sellised, kel on olnud (pea­asjalikult
poliitilised e^
onm õppetöös.
Roskilde ülikoolis johtunud
sündmused on tekitanud poliitilist
rahutust, mida iseloomustab see,
et Taani pairlament 1976. a. sügi­sel
suurendas kooli järgmise aas­ta
eelarvet. tJihehääielise enamuse­ga
'küdeti 'heaks summade suu-rendaanine
Roskildede,. millega
ülikooli tegevus kindlustati.
Ka Soome eksanaineerimise
uuendusmoõdus näib üsna[ radi­kaalsena
võrreldes Norra omaga.
Norras pole akadeemüisi vaheäs-sameid
ära jäetud, nagu Soomes,
õnneks on SoomeS veel säilinud
lõpueksanlid.
on arusaadav, et ikui uuendused
puudutavad sellist ala kui seda
on kõrgem haridus, siis radikaal­selt
tehtud uuendusettepanekud
tekitavad tugevat (kriitikat ja vas­tuseisu,
kuna just akade^tnüiseil
alal on seni piüsima jäänud aasta­sadade
jooksul kujunenud tradit­sioonid,
mille muutmine pole hõl­bus.
Üldiselt need. traditsioonid
Norra iHikoodide eksamineeri- ^^^^^^
kogemustele. Kuigi areng ei lähe
edasi ilma uuendusteta, tuleks
uuendused süski raj ada olemas­olevaile
kogemustele j a teadmis-misuuenduste
moodus ei ole lä-hedialtki
samal'määral erinev,va­rem
maksvusel olnud moodusest,
kui muj ai Fõlijamaades; Uuendus
pole k a lähedajltki sama radikaal­ne
kui Soomes. Taanis ja Rootsis.
Norra on viinud ellu Oma uuen­dusi
vähehaaval, uuendustega
on püütud ainult parandada va­rem
olnud süsfieemlj puudus!
ja vigu.
Norra nxoödUses püüti- säilita­da"
akadeemilise õppetöö ja uuri­miste
iseloom võimalikult eelne­vale
samasena.; Kesikne nowa
uuendusmooduse põhimõte seis­neb
selles, et ülikool'vüakse endi­sest
tihedamini koostöösse ümb­ritseva
ühiskonnaga. Sel menetlu-tele,
arvatakse yanemia põlve koo­limeeste
poolt.
CALGARY — Kuigi Alberta on
Kanada õliproviiJfts, ön seal karta
õlipuudust. Ehkki pole veel näha
pikki bensiinisabasid on mõnel
määral näha, et ei suudeta küllalt
õli puhastada. Mitmed bensiinijaa­mad
olid möödunud nädalalõpul
juba suletud ja teised on sulgenud
loendatud, kui arvestades ka esir
tatud fotosid ja laagrimärke, võis
neid olla tuhande ümber. Nüsugu-se
materjali-koguse kronoloogiline
läbitöötamine olöks olnud mitme­le
mehele mõne nädala töö. Selle-
[ pärast oli näitus üles seatud te­maatiliselt
ja oli ka nü huvitav,
Vanim foto näitusel kujutas
skautluse asutamis-koosolekut 1949,
mille juurde Lembitu lipkonna ar­hiivis
olev koosoleku protokoll tea­tab,
et kohal oli 33 meest ja poissi.
Värskehn foto näitusel kujutas
Lembitu lellesid tänavu 21. ok:
toobrü Kotkajärvel eesti skaut­luse
mälestuskivi püstitamas ja
Lembitu sauna avamas.
Nende vahel püte — üks põnevam
kui teine. Esimeses laagris 1950
St. Johni järve ääres indiaanlaste
reservi maal seisab maleva pas­tor
Oskar Puhm (30 aastat noo­rem
) lühikesed püksid jalas ja lii­gutab
suppi. Pärast jagas ta sup­pi
laagrist osavõtjatele> nagu ihu­list
armulauda.
üks kogu Lembitu püte on tub­listi
vanemad kui Lembitu lipkond
Torontos. Need tõi kaasa jä pani
näitusele Norrköpingi Lembitu
lipkonna (Rootsis) oma-aegne va-nemskaut
ja praegune lell Arne
Raud oma kogust. Palju huvita­vaid
pilte on vanemskaudina võt­nud
praegune Ryersoni Instituudi
fotoala proifessor Hans Vester-blom,
Haapsalus ja Eesti lääne
rannikul üldiselt tuntud Noaroots
Posti-Hansu pojapoeg. Tema albu­meid
vaadates võib juba tunda tu­levase
professionaali kätt.
Pildikogude vaatamisel kuulis
järjest kommentaari: . . . „oh kui
h o o r . . . " sest 30 aastaga muu­tuvad
isegi kõige ilusamad ini­mesed.
Laagrimärkide osakond oli üks
huvitavamaid, kus domineerisid
kodusel teel ja lihtsast materjalist
— ometi leidlikult — kujundatud
märgid. Sada, võibolla rohkem,
sest on kombeks Lembitu Malevas,
et märgid tehakse ka nädalalõpü-ning
lumelaagriteks. „Eskimo"-
märk tähistab noolepoiste jää-ka-lastamise
retkesid Simcöe järvele.
,,Ka-Ma"; on p i g r i salga kanuti-matk.
•. \:-. ; • ,
Vanad tegevusraamatud meenu­tavad
unustusse vajuvaid sündmu­si
— kuidas nuiameeste skauditare
ehitamise plaanidest kasvas välja
Toronto Eesti Skäudisõprade Seltsi
asutamine, kuidas Osteti autobus,
kuidas selle paranduste eest maks­t
i kaks dollarit (mille eest praegu
saab ainult bussi vaadata!), kui­das
Kotkajärvele pandi esimesed
hooned jne, jne. Mälestus-esemed,
kingitused, auhinnad, trofeed, en­dised
vormiriided, endised ja
praegused märgid, õlavööd. Näitu-raadiod,
spordipüss; onia-valmis-tatud
topograafüised kaardid.
Rohkem 'kui üks näituse külas-,
tajaid arvas, et niisugune näitus
peaks olema pennanentne. Ega
ideel viga pole, kuid kus see olla
võiks ja. kes seda jõuaks korras
hoida. Need, kes Skaudinäituse kü­lastamiseks
aega ei leidnud, jäid
heast ihna.
Lembitu poiste reuniön oli ka­vandatud
kohnelepäevaley et koh­tamist
korraldada' 10-aastastele
gruppidele: kesknädalal, 21. no­vembril
aastakäigud 1949—1959,
neljapäeval, 22. nov. 1959—1969 ja
reedel, 23. nov. 1969—1979.
linnas elamine, ürituste ja tege­vuse
rohkus ning kaugused ei
lasknud tehtud süsteemil teostuda,
aastakäigud läksid segi,
Esimesel päeval oli siiski väljas
4 meest esimesest „K5ue" salga
grupist — Harold k i v i , Lembit
Omas, Oskar Puhm jä Harry Ra-
• jaste.\:- •.
1953. aasta nuiameeste perest olid
koos Heino Jõe) Jaan Lepp, Eeri
Nurm, Vello Süm, Ülo Soots, Vik­tor
Vessmann, Hans Vesterblom.
Laas Leivat oli sel ajal tubli poiss
hunduparvikus — praegu on seal
tema poeg. -
Neljapäeval kogunes ireunionüe
üle paarikümne vana skaudi, teis­te
seas maleva vanem Ermi Soo­met,
omaaegsed juljiid Jaan Kruus,
praegu Ottawas, Vello Soots, Jaan
Roos. Endistest hundujuhtidest
olid kohal Aino Müllerbeck ja L i a
Pikkov, endine Saare, hüisem
Lembitu lipkonna juht Imant
Meier'ja teisi. j
Mart Lepik näitas oma ,fUmiko-gust
Lembitu suve- ja talvelaagri­te
paremikku, Hans Vesterblom
ja Ülo Soots diapositüve, Harold
Kivi oma laagrifilme. Taustamuusi­kaks
tuli helilintidelt skaudi- ja
sõdurüaüle. I
Canada Post on avaldanud oma
jõüluposti tähtajad j a soovitab, et
neist kinni peetakse, et saadeti­sed
enne jõulupühi kohale
jõuaksid. Pakkide viimane itähtaeg
ühendriikidesse ja Kanadasse on
Torontost 3. dets. Väljaspoole To­rontot
saadetavad kirjad ja kinni
kleebitud kaardid 13. dets., linna­sisesed
kirjad ja jõulukäardid 17.
dets. Sellejuures peavad ühend-riilddesse
saadetavail jõulukaarti-del
olema tempel „Prmted Mat-ter"
i kui neid tahetakse • kolman­das
postiklassis saata.
Kõik Metro Toronto postkontorid
on avatud laupäeval, 8. dets. ja lau­päeval,
15. dets. kella 9-st homm.
sel oli välja pandud ka üks vana kuni 3-ni p.l.
nädalapäevadel oma ärid varemi-sel
püüti saada eksamid endisest'' ni. Bensiini vähesus olevat tingitud
kutsesuunalisemaks, millega riik: möödunud suvel olnud 'Qlipuhas-saab
paremini selgitada omi va-' tustööstuste probleemidest, mille
jadosi ja oma lootusi panna 'üll tõttu suvine produktsioon langes;
koolile. See ülikooli ja maakonna Alberta varustab Kanadat 80%
^ihe vastastikune mõju on kind- ulatuses õliga. -
LONDON - Vähemalt 28 laeva
on kaduma' läinud Kaug-Ida vetes
viimase kahe aasta jooksul krimi­naalsete
sündikaatide pettuse õttu,
teatas üks HongnKongi kindlustuš-kompanu
ametnik. Ta ütles, et
mõned juhtumid näivad olevat
seotud sündikaatide ja nn. Viet­nami
põgenikega äritsemisega.
Kaotused on kindlustuskompanii­dele
maksma läinud 10,3 miljonit
dollarit.
J-
5463 Yonge St.. Wilowdale ® Fimchi lähedaE
- MefoE 222-7575
JÕULUD ON LÄHEDAL! Kui lähete tegema jõuluoste, siis külastage esimeseks meid.
Meil on kvaliteetsed kaub^^
Klaakaubad, ehted, küünla^ Miüaüajalad, maigud, laudlinad, gervietid, heliplaadid, jõuli-
IGASUGUSEID DELIKATESSE JÄ PAGÄRJSAADUSI
Tellimised jõulusingile ja muule anda varakult
I. dets. igci päev
Ostke jõuluks kuulsat
ia^dci¥@ii delikat@ss-äriä@s v5i
1915 LESLIE ST. DON MILLS, ONT. M3B 2M3