Vaba eestlane , October 21, 1986

              yciesiliiiciiiidsfnd
kohty a l l^
Oliimpicivõitjad
Vii,mastcl aastatel on moodi"
läinud tänavajooksud ühe müli
distantsi]. Torontos toimus selli­ne
septembri viimasel nädalalõ­pul
ja selle tõmbenumbriks oli
kahe olümpiavõitja osavõtt: ing­lane
Steve Owett, kes võitis kul­la
800 meetris 1980. a. Moskvas
ja i 1976. aasta mängude kuld-medaiimees
1500 meetris John
Walker Uus-Meremaalt. Viimane
võitis võistluse Torontos kahe
aasta eest.
Tänavuses jooksus Ouecns
Park^i ringrajal lisas neile kahele
konkurentsi teine inglane Elliott
Ja kanadalane Gonsilio. Ägedas
rebimises läbis lõpujoone esime­sena
Owett 0,3 sekundilise edu­maaga
kaasmaalase ees. Consilio
oli kolmas ja Walker neljas. Aeg
halva ilma tõttu oli keskpärane
— 4.04 min.
New Yorgis toimub jooks sir­gel
5. avenüül ja tänavune võist­lus,
kaks nädalat enne Toronto
oma, andis esikoha hispaanlasele
Gonzalesele. Walkeril oli teine
koht, Owett ei võtnud osa. Kaks
nädalat pärast Toronto jooksu
bli ette nähtud samalaadiline
võistlus San Franciscos.
Eelviimastest
võistlustest jalgpallis, mis toimu­sid
Hispaanias 1982. aastal, oo
möödunud küll juba üle nelja
aasta... kuid lugu pole sellega
veel lõppenud. Epiloog suurele
sündmusele leiab aset 12. det­sembril
Milano linnakohtus, kus
Itaalia rahvusmeeskonnal, kes
teatavasti tuli võitjaks, seisab
ees kohtuprotsess. Jalgpallureid
- süüdistatakse võidu eest saadud
rahapreemia Itaaliasse toomjses,
mis on keelatud sealsete seadus­tega.
22 mängijat oli saanud
suurema summa raha onia võidu
eest ühe Prantsuse sporditarvete TEPPK püstolimeeskonna liikmed, kes neljapäevaõhtusel
firma käest. matshil võitsid Forest Hiiri püstoliklubi. Esireas vasakult:
^r^"'. "^''f^^^A Fotograaf Tommy Tomson, A. Tinits, A. Tint, M. Ge»
mängijad šair pre esmuiuad i vUäSliAsv alduoultlaa r(inteasd) ring. Tagareas _T . .M,a i,s , J. . UUs valtas, UT. TSu i•, J1. R^a nna.la ,
Itaaliasse toomises ja tulumaksu- ]y[ jukkum, P. Misler. Esiplaanil klubi vapp. -
seaduste vastu eksimises, ootab ^ T ^ ^ « . X , X
neid Itaalia seaduste järgi viie- _ ; Foto. Tommy Tomson
kuuline vanglakaristus. " ' '
lane Lillepuu ei kuulunud mees- JpQr^ii^iifliiiieid
konna põhikoosseisu ja sai vä-
' ' • J e S f l e m t o l i eestlastest reisil^ ^^^^^l^^^^^^^^^^P^^^^^
kaapas' £\Xkr"n^^^^^^ "IT „tr^ So^S A, ugust,. • lõ. pus naasi•s Uf TSC AA -st<v na Vwu manc on k; aVhe k, sa- kI ord.a gSo ome paar iimo ^^S^al^o nen--
N. L..du vorkpalhkoondis, kes. valitud N. L"du kümne parema j^^^,J ^.^^^^ ,3 riigi auto-seal
oh osa võtnud väikesest rah-vorkpijn.^ soomlastele,
vusvahehsest turmmst, m , Peale tatieksa ametliku koh- ^.j g^^^
USA veel Kuu- tum.sc jänkidega toimus uhes ^.^^ p^j^ker said 32. koha.
S
kodumeialf
b a ^ l t a a l i a m ^ ^ ^^
p^kidc kasi, erKamud sea kmgi^^^^^
hasti — nad jaid viimasele ko-da vaatama paases ainult kohahk ^ . ^
hale: koorekiht. Iga tulija maksijyvaa- ^
Brantfördist ajaga 2:i9.53,0.^^^^^^g^ ning Kuubale 2:3. temängu eest 125 dollarit! Maa-
Talle järgnesid. kreeklane And- Mängus Kuubaga oldi viimases ilmakuulsustest oli kohal Frank j ^ ^ ^
Kui miilijooksüs osavõtjate riopoulos ja Tom Boone Londo- geimis ees 8:1,^^^^^ Korraldajate soovil . ,. ,/ . ,.' . ;
arv kõigub 10—15 ümber, siis nist (Ont.). saareriigi varumees hiipp^
järgmisel päeval Torontos aset Naiste klassis oli Soomest tui- üheksa punkti järjes^^ kolm ameeriklast koos kolme kü- hooaja maailma •tippmarki: 800
leidnud „Toronto maraton^' ku- nud võistlema 34-aastane Maija võitisUSA; 2.^ K ^ ^
junes tõeliseks „rahvajooksuks'\ Tuorinen, kes osutus parimaks, Enne ja pärast turniiri pidas N n e r i d Sebasdan Cbe,
millesr osavõtjaid oJi 2000, nen- ajaga 2 tuodi 46 sekundit. Võit L. koondis ameeriklastega veel seParshini juhendatud l^""sik.; ^29177 (kõigi aegade
de seas isegi üks 60-aastane! oli tajle väikeseks hüvituseks sel- niitu mängu — kokku kaheksa,^^^^ vanem- ' " ^ ^
Jooksjate hulgas puudusid sel- ie eest, et Soome ei olnud saat^ millest võideti kolm: Koondisc^^t
le ala tuntud nimed ja seetõttu nud teda jooksma Euroopa parima mängija eriauhinna s^
tuli võitjaks Rick Mannen meistrivõistlustele Stuttgardis. riialane Raimonds Vilde. Ei^st-Ghambed m Evelyn Ashford, USA 10,88:
kolmas
Igor
t m
iiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiHiiiiiiiniiitaiiiiiiHiiniiiiiiiiiiHSH!^^
liSiSS® KSvOfne©$ lõpp—kõik oiid üht läheb kergemini. Kena, et juhtu- reie kumt^tö või
dunud nagu poleks aju neid ku-site, ega meile siia palju keegi Liide, siis^ tulen annepäevaõ
nagi välja mõelnud. eksi." uieste — obusega. ja võta leili
Väiiad talitasid, nende jutust „Kes juhtub, kes tuleb asja kas Juri või Mihtlt või-või kas
kostus vaid mõmin. Tütreid poi- pärast,'* naeris Aleks. vana-Madise enese esikuks. Va-nud
näha, tähendab: ootasid. Ja esiku ukse nema mehega ikka teine asi..
kpossiillaasseedd ppõõõõnnaassiid põhus nagu eiada järel kinni tõmmata kui Jaagutooma Äleksi esimene
lõrsad. Kui too tõik kodukülas kambri nurga tagant tume kogu kosjareis ei jääiiud ta viimaseks,
teatavaks saab pole rahva naerul välja volksas ja pahandas: Tuntud osava kõnelejana otsisid
otsa, mõtles Aleks. Ei, ta pidi Ometi viimaks...! Mis kuram mitmed noored mehed oma elu
tõusma, pidi end korraldama ja sa seal nii kaua õiendasid, teine tähtsamal pöördepunktil ta abi,
kambri tütarlaste jutule minema, külmetagu end või ringhk^ ei saanud
Isamehe kohus oli asjad joonde me, et kapme seiklusrikas ega lõ|jpenud nii
ajada. Aga k õ n e . . . kõne . . . väljas! . . . . See polegi Ruusiau- traagikoomiliselt kui see, mista
sü peres polegi tüdri- tol * tuisusel jõulupühaööl käis
Ma mõtle kodu veel jä- ära teiste
Kell seinal kuulutas seitsmendat gu, .
hommikutundi, kärtulikatel hak- kuid.:
kas vurisema, aur kergitas kaant,
pääses välja ja libises rõõmsalt
mööda ahju külge üles. Kui pe­reema
süütas lambi, mis rippus
söögüaua kohal laes, tõusis Tim-mu
ja läks välja. Selles ei olnud
ajakese uks oli lukustamata, tuld pliidasuhu, eit alustas koo- midagi iseäralikku. Aleks
tuba soe ja täis meeldivaid pü- rima kartuleid. Ajamõõtja kusa- et - peab tegema sama, kuid siis
hade lõhnu. Põhud kahisesid gil seinal andis teada ühe pool- tuli pereisa vahutava õllekapaga
kutsuvalt. Timmu krapsas tikust tunni möödumisest. Millise? ja alustas juttu. Küsis isegi kau-
Jaa- Kinnitanud kanna praeguse Või-
Dii) jutustuse jäirgi üles t^» küla kohal maale sattub võõras
1938. karja huntidele, kes parajasti
nälginud hobusekorjuse
tuld, lasi silmad korraks ringi Hommik pidi olema alles vara- gelt noormehed on. Talvel raske pakasega ^
' rutab, seab sööta, mõtles süsilakalineja^^^^^^tö^
niidetud. Aleks seisis veel viivu, kardin. Äkki kerkis ta kõrval la- Aleks põigates otsekohestestv üle jää Muhu poole, uut saaki ja asuvad ^^^M^
ja langes siis maha nagu vikatist jane, aknaid kattis veel öö paks Keerutab, seab sööta.
kuid väsimus sundis temagi õlge- mavast riidepambust üles juuste lustest. Küll ma endid välja kõ- Astub samm ja penikoorem, äjamaV
dele pikali, i a mis muud oligi sassis koooal, aevastas, nuuskas, nelen, las aga peigmiees tuleb ta- samm ja penikoorem. Hiid tul^^^ (s t kohalt, kus
tal hetkel teha. tegi polringi, silmavalged väiga- gasi, mõtles ta tõusva kuraasiga. Ton^^ teeninud prae«u asub Ka^
tasid, siis laskus tagasi ja kadus Oodetav kuid ei tulnud, poolvenda^ kes on Vi csimise Ikatkust puutu­l
t jälle kasukjopi lambanahkse iPõnn-nn! kõlas ajanäitajalt tead- merel laevu j ^ hüppab
krae taha. Aleksile kuid oli nä- miseks, et üks ijooltundi jälle oli eeskotta meelitamiseks joodab huntide eest pere )kaevu. Pere-
Noor kosjaisa ärkas näole gemusest küllalt. Talle meenus varisenud igavikku, akna taga vägijookidega. Poolvennad oa ^m^^^^
langevast valgusekumast. Kui ta vähehaaval kõik eilne. Pilt pildi, lõi pimedus juba kahvatama, läinud tülli vu iuurde ja küsib-
Ifiud avas taganes see, õled ka- järele koorus pimedikust. Nii. Timmi samme polnud ikka^^v^^^^^
hisesid, kaks inimest kõnelesid Oldi kosjas, tema ja ei keegi kuulda. Pereema valas kartuli- käinud venna laevadega Saare- oled?" '
tasasel häälel. Kus ma olen? muu oli kosjanina, tema, Jaa- telt vee, lihapannsäriscs, taat maal t^^
mõtles Aleks. Miks laman ma gutooma Aleks oma J^aheksa--võttis keriselt vorstipanni. Suur Tõll/^š^^
põrandal üliriided üll, saapadki: teistkümne aastaga. Kuidas too „Lähenvoatan hoost," sõnas Hiiu Leigerist jä seab sellepärast Tule^ ü l e s k u t s u b Naiu
jalas? Ruum näis kitsuke, see ei kõne nüüd käiski? Millest pidigi Aleks ja pereisa ^m^
olnud kodutuba. .Ahjuõõnes põ- ta rääkima? Ahjah, ühest roo- valtv 'lähima ning lähima poole mis^^^v^^^^ V
leva tattninalambi valgel talitas sist. Sõnad kuid tõrkusid tule- ,,Käiäe jah poeg, siis v6^^ tingitu- ' *
taat .seadis mast meelde. .A^
k l
Jutuajamine Pe
Rootsis tuntud
Praegu ei paista see enam in
dagi väärt olevat. Ma kasutas
varem sellist võrdlust: Sul (
kalli raha eest ostetud kinopil
ja sa lähed peale pikka ooiami
sellega kinno, kuid kui koha
jõuad, on kino niahapolenu
Pettumus ja viha, mis sellest t
kib, on hiigelsuur. Sa võid e
selle viha pärast kasvõi surnu
juua, või sattuda vaimuhaigla
se. Aga see viha võib sind !
ajada suur-ettevõtte juhatuss
Selle viha taga seisab suur d
naamiline energia ja seda sa<
kasutada nii või teisiti.
Seda dünaamilist energi
sBab näiteks kasutada kirjutai
seks, et kirjeldada oma viha;
pettumuse põhjusi. Seda sa
teha nii luule vormis kui
proosa abil. Kuid sinu kui väi
maalasest kirjaniku vastu
nõuded palju suuremad kui
rismaälaste vastu, Oleks mu
mi Svenson, ei oleks keegi i
vastu nii umbusklik. Seetõttu
tohi ma jätta kuskile ühtegi 1
ka ega ei tohi midagi valesti
ha või lugejale arusaamatu
jätta. Ma ei tohi anda min
võimalust halvustamiseks, ei
gejale ega kriitikule.
Kriitik ongi ju see, kelle ai
saks ülesandeks paistab ole
sinu tööd enam-väbem surm
Sa pead nii talitama, et see
oleks võimalik: Sest kui la so
teha saab, siis surmab ta sell
kogu su väga tähtsa aine. Ja
leian, et minu aine on p*
tähtsam kui jumal teab mis
ratuuri-voolu ainestik, mis
iga päev ringi liigub. Kui
oma ainest kirjutan; siis ei
ma lubada endale mingit vii
detaili —- sest sellega koos k
siis ju terve Balti ajalugu,
ma asjad ära solgin. Siis ei
baltlased enam huvitavad,
nad ei oska end väljendada,
ei oska rootsi-päraselt kirjut*
)arast pean mina oma
teistest paremini tege
J ust selle pärast, et siis ei
keegi Öelda — see produ
ole midagi väärt! Ühele roo'
selc oleks see palju lihtsam
nud. Sest keegi ei oleks hc
nud, kas tal on õigus või vai
ta. Kirjanduses on ju kõik li
tud. Kuid mitte minule. Aga
sa kord näitad, et tunned i
siis sinu käest enam ei kü
5 see kõik on ka ikka õig
Nii, sa tahtsid teada, mis
romaanis sünnib. Kõigepealt,
on 236 lehekülge pikk ja sea
täpselt sees, mida ma mäl
oma lapsepõlvest ja neist la
põlve juttudest, mida kuulsi
ning juttude tagapõhjast,
olen üleskasvanud nende 1
dega, eesti muinasjuttu
eesti lauludega — see on j
puks kõik midagi v ä ä r t . ..
olen kõik ära toonud, nagu
neid asju mäletan. Ma ole
mitmeid asju esile toonud
Oinas c tööde abil, muusea.
Kalevipojast. Need tõsiasjad
vad eesti, või soome-ugri ku
ri nii huvitavaks, et see on
rootslasele otse ennekuulma
JärgnelD
Raamatus kirjelda
ajalugu algab nii: Üks mees
dab Hamburgi, umbes a
1978. Hamburgi peatänaval