1977-08-11-06 |
Previous | 5 of 7 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
rt.Tfm
— Thursday, Augu^ 11. 1977 Nr. 59
I Enam koi 25 aastat on statistikahuviliste rõõmuks
maailma kergejõüstiku-aastaraamat väga mitmesuguse sisuga ja
välimusega. Aastate jooksul on selle väljaandja vaheldunud (ilmub
nüüd USA-s) Ja sisu on viimastes väljaannetes kahjuks kokku kuivanud.
Seal leidub nüüd veel peale teatud rekordite ainult meeste
100 parimat eelmisel hooajal ja 50 parimat kõigi aegade kohta.
Naiste osa, üksikute maade rekordid, maavõistlused jm» oa ära
Raamatu saabumisel on alati olnud
huvitavaks tegevuseks edetabelitest
eesti sportlaste väljanop"
pimine. Tänavuses leiame 15 sportlast
16 resultaadiga, kes 1976. aastal
olid pääsenud maailma esimese
saja" hulka. Seega veidi vähem kui
eelmistel aastatel, mil need arvud
kõikusid 20 piirides. Kuid oli ju
olümpia-aasta ja sel puhul on saavutuste
tase maailmas alati kõrgem
kui teistel aastatel.
Väikest tagasiminekut hüvitab
aga Enn Selliku kolmas koht
5 ^ m jooksus — kõrgeim plat-seering,
mida eesti pikamaajooksja
on kunagi omanud.
Tabelites esineb nimesid, keda
oleme näinud seal juba korduvalt,
kuid rõõmustavalt on üsna rohkesti
uusi. Paguiassportlased on veteran
Ain Roosti läbi ka veel esindatud,
kuid seda vist viimast korda.
Sest temale ja Ergas Lepsile pole
sirgunud järglasi, kelle saavutused
oleksid kõrgel rahvusvahelisel tasemel.
'
Kettaheide, kui mis varemate
aas?ta,te tabelites on pidevalt, olnud
üks tugevamaid eesti alasid, on ka
seekord esindkud kolme nimega.
Selle kõrvale on samuti kohnega
tõusnud kuulitõuge ja kahega odavise
— mõlemad meie ^kunagised
hiilgealad, mis hulk aega olid
varjusurmas". •
Eesti kõige tugevamal alal,
kümnevõistluses, kus aga on tagasiminekut
märgata, leiab ainult
kaks nime seetõttu, et seB
aial on toodud 50 parimat.
Kahekordse arvu puhul oleks eestlasi
seal rohkem.
Alljärgnevalt 1976. aasta maailma
saja parima hulgas olevate
eesi.i sportlaste platseeringud ja
resultaadid: '
Enn SeUik r - 5000 m 3 koht
13.17.^ ja 10.000 m 14. 27.58,8; Tõnu
Lepik — kaugushüpe 31. 8.04;
Vello Lumi — kõrgushüpe 46—52.
2.20: Ramon Lindal — teivashüpe
42—44. 5.31; JaalrUudmäe — kolmikhüpe
28—33. 16.54; Heino Sild
— kuulitõuge 28. 20.21, Aleksander
Tammert — sama 58. 19.41, Enn
Rohuia — sama 98. 18.57; Veljo
Kuusemäe — 'kettaheide 40. 6266,
Ain Roost — sama 51. 61.68, Enn
Erikson — sama 99. 59.08; Heino
Puuste — odavise 63. 80.54, Toomas
Ränmial — sama 100. 78.40;
Peeter,Põld — kümnevõistlus 21.
7920, Jaan Lember — sama 47.
7786 p.
Mitmed noored nagu Lumi, Uud-niäe,
Puuste ja Lindal on tänavu
juba saavutanud rohkemgi ning
võivad 1977. aasta tabelites oUa
feõrgematel kohtadel. Ain Roosti
51. koht maailma eliidi hülgas on
tema tipuks.
Maaihnä kõigi aegade 50 parima
hulgas figureerib viis eestlast:
Selilik oma ülaltoodud aegadega 9.
ja 31. kohal. Lepik kaugushüppes
jagaf) 1968. aastal Mehhikos olümpiamängudel
saavutatud 8.09-ga
41.—46. kohta ning ülejäänud kohn
on kümnevõistlejad — Rein Aun
36. 8026, Toomas Suurväli 40. 8018
ja Toomas Berendsen 42. 8016
Kolmeteistkümne suure õlipro-dutsendi
äsjalõppenud konverentsi
puhul on põhjust meeles pidada,
kui suured nood OPEC-lsse kuuluvad
õliriigid on. Nende suuruse
järjekord (1976 produtseeritud õli
miljonites tonnides):
Saudi-Araabia . 422, Iraan 289,
Venetsueela 113, Iraak 112, Kuvalt
105, Nigeeria 102, Araabia Emiraadid
97, Liibüa 95, Indoneesia
74, Alzhür 53, Qatar 24, Gabon 13,
Ekuadoor 9.
Kokku produtseerivad need
kolmteist rüki u. 1500 miljonit
tonni õli aastas. Võrdluseks võib
märkida, et Rootsi kasutab aastas
33 miljonit tonni.
Põikread: 1. Kaksikkonsonant, 3.
Rahaühiku lühend, 6. Silmapaistev
eesti 'inituuritegelane 19. sajandil,
10. õmblusvahend, 11. Mitte
paks, 12. 'Kerge eine, 13. Ainui
ühte isikusse puutuv, 15. Suurte
lahingute paik Soome Talvesõjas,
17. Poola tiitel, 18. A. Saali teos,
19. Enda, 21. Tunitud eesti folldo-rist,
24. Lühend trigonomeetrias,
25. Haruldane — inglise keeles, 27.
Äustracilicis'^
Fäirbanksi, Alaskas, jõudis hiljuti
noor geoloog Mart Rampe,
kelle elukoht on Austraalias', Sydney
lähedal Thirhneres. Ta asus
tööle konsulteeriva geoloogina
firma „Resources Association of
Alaska"-^ juures. Ta töötas varemalt
uraani ja põhimetallide
avasitamise alal mitmel pool Austraalias
ja Papua Uüs-Guineas.
Mart Rampe (EÜS) lõpetas NSW
ülikooli Sydneys BS kraadiga
1974. a. Ta oli agaralt kaastegev
noortetegevuses jne. Tema isa on
Thirlmeres /tuntud seltskonnategelane
Eeo Rampe, Ta on omaaegso
Rapla notar Rampe pojapoeg.
MK ;
® Pühap., 19. juunil näidati Rootsi
TV-s kanada filmi „Kathy Karuks
is a Grizzy Girl" (Kathy, en
envis flicka), milles üht peaosa
niängis Rudolf Lipp. Ta kehastas
eesti põgeniMoi Torontos, kelle tütar
Kati treenis end ujumiseks üle
Ontario järve. Filmis kuuldus ka
mitmeid' eestikeelseid lauseid.
„VABÄ EESTLASE" TALITUSES
müügil Hind
Vorm sõnast rida, 29. Jõgi Saksamaal,
31. Võõrpärane mehenimi,
ka eesti karikaturisti varjunimi,
33. tihe maaihnajao elanik, 36.
Omaaegne ajakiri Eestis, 37. Mõningate
putukate „häälitsus'', 39.
Geomeetriline keha, 41. Merelind,
42. Täht ailfabeedis, 44: E . yaba-dussõja
kangelane, 46. Veeputu-kas,
48. Sollel, 50. Jõgi Kagü-
Eestis, 52. Suure tähtsusega naissoole,
51. Vana, kulunud ese, 55.'
Kurikuulsa vangla ainuke elanik,
66. Naisenimi.
Püstread: 1. Sitke, vastupanev,
2. Viinivorst, 4. Eostaim, 5. Käre
kühn, 6. Riietusese, 7. Noot, 8.
Auaste sõjaväes 9. Hollandi juusitü-sort,
10. Ainulaadne kuju eesti kirjanduses,
14. Artikkel prantsuse
keeles, 16. Ajaühik, 20. Maailmajagu,
22. Tänav — läti keeles, 23.
Väga, 26. . . . 'küla — Saaremaal,
28. Moodne tants, 30. Omaaegne
populaarne eesti raadioonu", 32.
Vedel, lahja toit 34. Lõputu aeg,
35. Ahnus, "38. Lill, 40. õpüaste
teadmiste proov, 43. . . . - K i u —
Jaapani saared, 45. Kolm järjestikku
asuvat ftähte — ümberpöör-dud
järjekorras, 47. Jaatav sõna,
51. United States.
RISTSÕNA NR. 939 LAHENDUS
Põikread: 1. Riigi Teataja, 7.
Jaa, 8. Saaremaa, 12. Maa, 13.
Re, 14. Lõo, 15. Vistrik, 17. Aina,
18. Organ, 20. La, 23. Uu, 24. Ra,
26. Alberta, 28. Vedur, 29. Erak.
Püstread: 1. Rusikas, 2. Ihar,]
3. Ega, 4. Amm, 5. Ajalugu, 6. j
Kaho, 9. Reval, 10. Mass, 11. Arro, |
16. Koot, 19. Aula, 21. Aar, 22. j
Uba, 24. Re, 27. Ae.
Drne Ivandi — Pargi
Koldile tammetõru— Näidendid ja
ettekanded noortele
L. Wahtras-
Ravimteimed, 250
EnnNõu—
Anna Ahmatovä — Marie Under
H/MichelšonSkaaüikul teej
H. Michelson — Noorsootöö radadel
H. Michelson— E<ssti radadelt
Eduard Krants Lnm^iitlaäed (luuletuskogu)
lona Laaman — Mis need sipelgad
(Miletüšlrogu)
: EstoMaiaOffictal.Giiid© ^
Paul Laan — Mõttelend — Püte ja peegeldisS
Herbert Salu — Utoopia ja tatoroloogia
Karia Saarsen LohengM labkomine
K. Inno Tartn Universityin Estonia
A. Eubja—- Kadunud todad — mälestasei
A. Kubja — Mälestusi kodusaarelt
2.50
2.50
5 . -
350
3.-
3.-
4.50
450
1.25
8.50
E. Uustalu ja R. Moora - Soona
426 lk.+ fotosid
Leho Lunkiste — Alamuse Andres — bi
line jutustus kirjanik Oskar Luts5sst
L. Luinist© — Atlandi akn
L. Lumiste Killad kiilas
A. Vomm — Ristsõnad I i
A. Vomm Ristsõnad n
A. Vomm - Ristsõnad JE
A; Vomm RistsõnadIV ,
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu)
K. Eerme ~ Sunaud laevad ja elavad
L50
14.~
6.65
2.10
2.50
2.25
2.25
1.50
K. Eerme ~ Päevata päevad Ja ööta ööd H
S. Ekbaum — AJatar (hiuletuskogu)
Aarand Roos — JaMalaga, Kars ja Erzomm
J . Pitka— Rajusõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad n
A. Käbin — Vaim ja muld
Urve Karuks — Eodakondür (juuletuskogu)
m
5.-
RÄÄMATÜIB LASTELE:
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema n — Õppe- ja |;ööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
2.50
EesM keele Harjutustik I
4.~
2.25:
35
35
3S
m
25
18
25
40
40
20
20
20
20
40
40
30
30
40
<10
40
20
50
4C
55
• igatsorti pilte olid seinad ja sam- teie juui-es, et keilegiga . kokku ; teile veidi aja pärast taga
30.
Samal ajal kui mul pea selliselt
töötas, töötasid mu käed-jalad ka-
Sellil oli kahe-uksega Ohev, ta oli
poolpõiki üle istme, käsi ukse vahelt
väljas, revolver käes. Andsin
kerge hoobi jalalabaga selle pool-lahtise
autoukse pihta ja see lendas
kinni — noh, peaaegu kirnu.
Päris kinni ta ei saanud minna,
sest senör Autosohvri raiine jäi terava
ükseserva ja ukseraami vahele.
Senor karjatas kergelt, püstol
kukkus tal käest, ja ilmselt li-,
bises ka ta jalg pidmült. Auto, mil
nähtavasti veelkäik sees oli, tormas
üle kõnnitee; ja raksatas vastu
lähimat poeseina. Kusikil kiljatas
keegi, kuskü kõlises purunev
klaas. Keegi karjus: „Policia, pö-licia!''
Aga ma ei jäänud kohale,
asja ligemalt uurima. Lõppude lõpuks,
mina ei obiüd Mehhiko-maal
policia, vaid ainult Kanadas. Seepärast
torkasin oma müristaja,
mille vahepeal kuue alt välja oim
tõmmanud, jälle tuppe tagasi ja
• sammusin sellelt õnnetuse-stsee-nilt
minema.
, õieti oleksin küU tahtnud jalgadele
tuld anda, aga sundisin end
rahulikult kõndima. Kui ü k s grin-go
niiviisi õnnetuspaigalt minema
jookseb, äratab see kindlasti tähelepanu.
Kui aga üks turista pikkamööda
Paiacio de Bellas Artes'
poole kõnnib, siis kindlasti ei saa
talle keegi seda pahaks panna.
Kui ta ka kaunis kiirelt jalutab,
bad täis. Turistad promeneerisid
ringi USA, lõunariiklaste aktsendi-
•a mehhiko kunsti arvustades.
Etenduse alguseni oli veel mõii
minut aega. Otsisin sihnadega telefoni
järgi- Jah, seal tagaseinas
paistiski üks selline aparaat, vägevate
marmorsammaste vahel,
peegliklaasist lauakese kohal seinal.
Aga keegi valge sombreroga
texašlane tahtis seda parajasti kasutama
hakata, olles ametis taskust
vahetusraha otsimisega.
„ Vabandage, senor", ütlesin
oma parima mehhiko aktsendiga,
„es muy importante — pean kohe
peakorterisse helistama, yäga tähtis!"
Ja ma hoidsin oma Kanäda-saada?"
olete aega saanud, mõtteid kogu-
„Si, senor. Ja ma ütlesin teile, da ja vastavaid samme astuda!"
sest et ta võib ju teatrisse hiljaks maa ID tal liina all.
jäämas olla, eks ole?
Mingi turistisumm oligi selle
kuulsa teatrihoone laiade portaalide
vahelt sisse trügimas. Trügisin
kaasa. Siin olid õige mitmed
mehed, kes kaunis miriu moodi
Vana muidugi pidas mu metäll-latakat
Mehhiko^maa badge'ks, astus
sammu tagasi ja pomises, et
olge lahked, senor . ..
Toppisin paar peesot aparaati ja
vedasin meie hotelli numbri. Olin
selle enne üles kirjutanud. Paari
välja nägid — heledate juuste jalsekundi pärast oli Kiiv aparaadi
punaste päikesest põlenud nägudega,
kuus jalga- pikad, lipsuga särgid
ja spordikuued seljas. Ilmselt
oli 'kuskilt bussilaadung põhja-ameeriklasi
kohale jõudnud, kes
parajasti teatrisse olid minemas,
Imulsat mehhiko rahvaballetti
„Ballet Folklorico't" vaatama.
Mul ei ohiud küll selle etenduse
jaoks piletit, aga nagu välja tuli,
ei ohiud teistel ka — piletid olid
kõik turisitijuhi käes. Mina läksin
teistega koos püetivõtjate vahelt
läbi, jättes nad viimaste tulejatega
õiendama, et arv ei klapi või
nü. Eahvast oli vestibüül täds,
kõik trügisid ringi. Sün oÜ samal
ajal ka mingi 'kunstinäitus, sest
juures.
„Kus sa oled, seU — me pidime
ju seltsimeestega õhtusöögile minema?"
-
,,Plaanid on muutunud, Kiiv —
telli, endale eine ituppa, ära välja
mine ega ka kedagi sisse lase.
Hoia kere kõva ja uks lukus, kuni
minust kuuled. Nägemist, vanapoiss.".-'.
Järgmiseks helistasin politsei-peakorterisse.
Nõudsin senor Aya-la
järgi. Varsti kuulsingi ta kõhklevat
häält.
,,Ayala_ a q u i . . . " Et Ayäla on
siin. .
,jSiin El Sergente Kosk, Kanadast
I Nagu mälötate, käisin äsja
et major Sabata on homme siin."
„Mul pole aega homseni oodata,
see on elu ja surma küsimus, senor
Ayala! Võibola ka väga tähtis
küsimus Mehhiko rahvuslikule julgeolekule,
saite aru? Olen praegu
Paiacio de Bellas Artes ruumides,
miiid .jälitatakse, kavatsen kuni
etenduse lõpuni sna jääda — saatke
mulle keegi vastu!" ,;
,Mä ei itea, senor", kõhkles
Ayala, „on juba hilja j a . . . miks
ei võiks te homme .. major Sa-batale,
nagu ma ütlesin . •."
,,Kuna ma võin homseks juba
.olla külmaks tehtud, kallis senor,
ja siis ei saa ma' enam midagi
ääkida, ei teie major Sabata'le
ega kellegilo teisele! Mehhiko
'Kommunistliku .. Partei agendid
on mul kannul,; senor — te ehk
teate, mida see 'tähendab?"
„Mehhiko kommunistid, senor
Sergente?" • V
„Just needsamad, senor Ayala.
Mul pole praegu aega pikemalt
seletama hakata, aga uskuge, ma
tean millest ma räägin. Olen nimelt
siin maal teatud ülesandega,
seepärast tahtsingi enne teie
chiefiga kökku.^saada. Või kellegi
teisega, kes küllalt kõrgel kohal
on, et asja otsustada. Nüüd
aga pole enam aega oodata, seepärast
nõuan, et <te kedagi saa-daksiteV'
• . .
^^Ma ei tea..
Parem otsustage kiiresti!
-Pidin just hakkama koju minema
jparem olge kohal, kui teüe
teie töökoht - ja võibolla 'ka
teie elu — -armas on! Helistan
Panin toru hargile ja astusin
jnahvamurdu tagasi. E i olnud hea,
selliselt kaua telefoni otsas kõl-
.kud^, • siin võis juba keegi minu
järgi ringi nuhkimas olla. Annan
vanale vähe toibumiseks aega ja
siis helistan tagasi. Nükaua on
neil mind siin turistisummas
•aske üles leida.; ' ^ .
: V • V • • . ' • • •
See Paiacio oli tõesti üks vaev
palee, täis kullatud servadega,
peegleid ja marmprsambald.
Keegi turisti juht parajasti seletas
oma grupile, et siia olevat
Ferrarast, Itaaliast, marmorit
toodud sammaste' tarvis. Vist
Porfirio iDiaz'i, endise Mehhiko-maa
diktaatori, käsul. See sün
olevat kõige uhkem ooperimaja
kogu Põh ja-Ameerikas, rääkis
na mina saali pimeduses Colt-püstoli
laskevahnidust kontrollisin.
Siit pimedast nad mind mi
kergesti juba ei leia, aga igaks
se turistijuht. Või võibolla oli see
kogu Ameerikas, põhi ja lõuna
mõlemad sisse arvestatud. 01|i
kuidas see oli, aga kui marmor-külgedega
ja mahagoni-püust ustega
klosetti trügisin, leidsin ^t
see asutus nägi seestpoolt välja
umbes nagu keskmises Venemaa
väikelinnäsv
Süs avati totri-s^^ uPised ja
me trügisime sisse. Keegi vist
jäi mmu tõttu ilma oma õige ist-meteita,
aga 'kuna osa istmeid
oli nagunü tühjad, siis ei tuhiud
sellest asjast mingilit Suuremat
õiendamist. Kui saal pimedaks
läks, soovisin endale õnne — olin
seekord pääsenud! Laval laulsid
„charro" (Mehhikomaa kauboi)
kostüümidas bÄadirlaui Jad
oma revolutsionäärseid. viise, ku-
See„folklorico" oli vägev etendus,
aga ma ei suutnud seda õieti
nautida, sest mu pea oli niiöelda
tublisti pulki täis. Sest nüüd
ei küittinud meid ainult Mafia-mehed,
vaid ka kohalikud kommunistid.
Nüüd oli meie ainukeseks
lootuseks jäänud Mehhiko-maa
polüts^lvõamud, aga minu
seniste kogemuste järgi otsustades
ei- tohtinud ma nende käest
kuigi palju lootma jääda.
Kui vaheaeg tuli- läksin jälle
välja vestibüüli ja helistasin
uuesti senor Ayala'le.
See näis vahepeal: olevat julgust
võtnud.
„Ärge muretsege, senor Sergente",
lausus ta, „asjad on korras!
Saadan teile mehed vastu,
nad ootavad' teid . Paiacio ees.
Aga major Sabata, kellega kontakti
sain, arvas, et ei maksa
mundris mehi saata, märgitud
autos. Sdle asemel saadame
paar erarüdes selli taksoautos —
Checkqr-cab, nagu teü i^jneeri-kas
— või, eh, Kanadas. Taksol
on must-valge ruuduline rant
ümber katuse. Astuge neüe juurde
ja tehke end tuttavaks, küll
nad juba siis teie eest hoolitse-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 11, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-08-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770811 |
Description
| Title | 1977-08-11-06 |
| OCR text |
rt.Tfm
— Thursday, Augu^ 11. 1977 Nr. 59
I Enam koi 25 aastat on statistikahuviliste rõõmuks
maailma kergejõüstiku-aastaraamat väga mitmesuguse sisuga ja
välimusega. Aastate jooksul on selle väljaandja vaheldunud (ilmub
nüüd USA-s) Ja sisu on viimastes väljaannetes kahjuks kokku kuivanud.
Seal leidub nüüd veel peale teatud rekordite ainult meeste
100 parimat eelmisel hooajal ja 50 parimat kõigi aegade kohta.
Naiste osa, üksikute maade rekordid, maavõistlused jm» oa ära
Raamatu saabumisel on alati olnud
huvitavaks tegevuseks edetabelitest
eesti sportlaste väljanop"
pimine. Tänavuses leiame 15 sportlast
16 resultaadiga, kes 1976. aastal
olid pääsenud maailma esimese
saja" hulka. Seega veidi vähem kui
eelmistel aastatel, mil need arvud
kõikusid 20 piirides. Kuid oli ju
olümpia-aasta ja sel puhul on saavutuste
tase maailmas alati kõrgem
kui teistel aastatel.
Väikest tagasiminekut hüvitab
aga Enn Selliku kolmas koht
5 ^ m jooksus — kõrgeim plat-seering,
mida eesti pikamaajooksja
on kunagi omanud.
Tabelites esineb nimesid, keda
oleme näinud seal juba korduvalt,
kuid rõõmustavalt on üsna rohkesti
uusi. Paguiassportlased on veteran
Ain Roosti läbi ka veel esindatud,
kuid seda vist viimast korda.
Sest temale ja Ergas Lepsile pole
sirgunud järglasi, kelle saavutused
oleksid kõrgel rahvusvahelisel tasemel.
'
Kettaheide, kui mis varemate
aas?ta,te tabelites on pidevalt, olnud
üks tugevamaid eesti alasid, on ka
seekord esindkud kolme nimega.
Selle kõrvale on samuti kohnega
tõusnud kuulitõuge ja kahega odavise
— mõlemad meie ^kunagised
hiilgealad, mis hulk aega olid
varjusurmas". •
Eesti kõige tugevamal alal,
kümnevõistluses, kus aga on tagasiminekut
märgata, leiab ainult
kaks nime seetõttu, et seB
aial on toodud 50 parimat.
Kahekordse arvu puhul oleks eestlasi
seal rohkem.
Alljärgnevalt 1976. aasta maailma
saja parima hulgas olevate
eesi.i sportlaste platseeringud ja
resultaadid: '
Enn SeUik r - 5000 m 3 koht
13.17.^ ja 10.000 m 14. 27.58,8; Tõnu
Lepik — kaugushüpe 31. 8.04;
Vello Lumi — kõrgushüpe 46—52.
2.20: Ramon Lindal — teivashüpe
42—44. 5.31; JaalrUudmäe — kolmikhüpe
28—33. 16.54; Heino Sild
— kuulitõuge 28. 20.21, Aleksander
Tammert — sama 58. 19.41, Enn
Rohuia — sama 98. 18.57; Veljo
Kuusemäe — 'kettaheide 40. 6266,
Ain Roost — sama 51. 61.68, Enn
Erikson — sama 99. 59.08; Heino
Puuste — odavise 63. 80.54, Toomas
Ränmial — sama 100. 78.40;
Peeter,Põld — kümnevõistlus 21.
7920, Jaan Lember — sama 47.
7786 p.
Mitmed noored nagu Lumi, Uud-niäe,
Puuste ja Lindal on tänavu
juba saavutanud rohkemgi ning
võivad 1977. aasta tabelites oUa
feõrgematel kohtadel. Ain Roosti
51. koht maailma eliidi hülgas on
tema tipuks.
Maaihnä kõigi aegade 50 parima
hulgas figureerib viis eestlast:
Selilik oma ülaltoodud aegadega 9.
ja 31. kohal. Lepik kaugushüppes
jagaf) 1968. aastal Mehhikos olümpiamängudel
saavutatud 8.09-ga
41.—46. kohta ning ülejäänud kohn
on kümnevõistlejad — Rein Aun
36. 8026, Toomas Suurväli 40. 8018
ja Toomas Berendsen 42. 8016
Kolmeteistkümne suure õlipro-dutsendi
äsjalõppenud konverentsi
puhul on põhjust meeles pidada,
kui suured nood OPEC-lsse kuuluvad
õliriigid on. Nende suuruse
järjekord (1976 produtseeritud õli
miljonites tonnides):
Saudi-Araabia . 422, Iraan 289,
Venetsueela 113, Iraak 112, Kuvalt
105, Nigeeria 102, Araabia Emiraadid
97, Liibüa 95, Indoneesia
74, Alzhür 53, Qatar 24, Gabon 13,
Ekuadoor 9.
Kokku produtseerivad need
kolmteist rüki u. 1500 miljonit
tonni õli aastas. Võrdluseks võib
märkida, et Rootsi kasutab aastas
33 miljonit tonni.
Põikread: 1. Kaksikkonsonant, 3.
Rahaühiku lühend, 6. Silmapaistev
eesti 'inituuritegelane 19. sajandil,
10. õmblusvahend, 11. Mitte
paks, 12. 'Kerge eine, 13. Ainui
ühte isikusse puutuv, 15. Suurte
lahingute paik Soome Talvesõjas,
17. Poola tiitel, 18. A. Saali teos,
19. Enda, 21. Tunitud eesti folldo-rist,
24. Lühend trigonomeetrias,
25. Haruldane — inglise keeles, 27.
Äustracilicis'^
Fäirbanksi, Alaskas, jõudis hiljuti
noor geoloog Mart Rampe,
kelle elukoht on Austraalias', Sydney
lähedal Thirhneres. Ta asus
tööle konsulteeriva geoloogina
firma „Resources Association of
Alaska"-^ juures. Ta töötas varemalt
uraani ja põhimetallide
avasitamise alal mitmel pool Austraalias
ja Papua Uüs-Guineas.
Mart Rampe (EÜS) lõpetas NSW
ülikooli Sydneys BS kraadiga
1974. a. Ta oli agaralt kaastegev
noortetegevuses jne. Tema isa on
Thirlmeres /tuntud seltskonnategelane
Eeo Rampe, Ta on omaaegso
Rapla notar Rampe pojapoeg.
MK ;
® Pühap., 19. juunil näidati Rootsi
TV-s kanada filmi „Kathy Karuks
is a Grizzy Girl" (Kathy, en
envis flicka), milles üht peaosa
niängis Rudolf Lipp. Ta kehastas
eesti põgeniMoi Torontos, kelle tütar
Kati treenis end ujumiseks üle
Ontario järve. Filmis kuuldus ka
mitmeid' eestikeelseid lauseid.
„VABÄ EESTLASE" TALITUSES
müügil Hind
Vorm sõnast rida, 29. Jõgi Saksamaal,
31. Võõrpärane mehenimi,
ka eesti karikaturisti varjunimi,
33. tihe maaihnajao elanik, 36.
Omaaegne ajakiri Eestis, 37. Mõningate
putukate „häälitsus'', 39.
Geomeetriline keha, 41. Merelind,
42. Täht ailfabeedis, 44: E . yaba-dussõja
kangelane, 46. Veeputu-kas,
48. Sollel, 50. Jõgi Kagü-
Eestis, 52. Suure tähtsusega naissoole,
51. Vana, kulunud ese, 55.'
Kurikuulsa vangla ainuke elanik,
66. Naisenimi.
Püstread: 1. Sitke, vastupanev,
2. Viinivorst, 4. Eostaim, 5. Käre
kühn, 6. Riietusese, 7. Noot, 8.
Auaste sõjaväes 9. Hollandi juusitü-sort,
10. Ainulaadne kuju eesti kirjanduses,
14. Artikkel prantsuse
keeles, 16. Ajaühik, 20. Maailmajagu,
22. Tänav — läti keeles, 23.
Väga, 26. . . . 'küla — Saaremaal,
28. Moodne tants, 30. Omaaegne
populaarne eesti raadioonu", 32.
Vedel, lahja toit 34. Lõputu aeg,
35. Ahnus, "38. Lill, 40. õpüaste
teadmiste proov, 43. . . . - K i u —
Jaapani saared, 45. Kolm järjestikku
asuvat ftähte — ümberpöör-dud
järjekorras, 47. Jaatav sõna,
51. United States.
RISTSÕNA NR. 939 LAHENDUS
Põikread: 1. Riigi Teataja, 7.
Jaa, 8. Saaremaa, 12. Maa, 13.
Re, 14. Lõo, 15. Vistrik, 17. Aina,
18. Organ, 20. La, 23. Uu, 24. Ra,
26. Alberta, 28. Vedur, 29. Erak.
Püstread: 1. Rusikas, 2. Ihar,]
3. Ega, 4. Amm, 5. Ajalugu, 6. j
Kaho, 9. Reval, 10. Mass, 11. Arro, |
16. Koot, 19. Aula, 21. Aar, 22. j
Uba, 24. Re, 27. Ae.
Drne Ivandi — Pargi
Koldile tammetõru— Näidendid ja
ettekanded noortele
L. Wahtras-
Ravimteimed, 250
EnnNõu—
Anna Ahmatovä — Marie Under
H/MichelšonSkaaüikul teej
H. Michelson — Noorsootöö radadel
H. Michelson— E |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-11-06
