Vaba eestlane , December 7, 1982

              VABA EESTIANE teisipäeval, t ^
Rootsis, Halmstadis peetud tõs-tevõistlustel
saavutati kaks uut
tevõistlustel saavutati kaks uut
maailniarekordit. Bulgaarlane Bla-goi
Blagojev tegi need 90 kg klas­sis.
Ta parandas 7,5 kg võrra oma
nimel olnud rebimise maailmare­kordi,
saadies üles 195 kg. Blago-jevi
kogutulemus oli 417,5 kg ja
ön 5 kg parem kui venelase Adam.
Saidulevi endine maailmarekord,
mis tehti aasta tagasi.
Kopenhaagenis: peetud tõste-võistlustel
parandas kuubalane Da-nit
Nunez alla 60 kg klassis rebi­mise
maailmarekordi, saades uueks
rekordiks 137,5 kg-
Reuteri Pakistani korrespondendi
teatel oh 45-aastane svheitslane Sil-ven
Soden esimene, kel õnnestus
laskuda siiuskadel mäe tipult, mille
kõrgus on üle 8000 m. Laskumine
8035 m üle merepinna olevalt Gas-herbrumelt
kestis 9 tundi.
• WFA (Federation Internationale
de Football Association) 43.'kong­ress
toimus tänavu Madriidis sealse
maailniameistrivõistluse ajal. FI-FA-
sse kuulub 151 liikmesriiki.
Jalgpalli mängib 39.834.643 ini-mestä
neist 53.532 on elukutselised.
331.935 klubil on välja panna
769.019 nais- ja meeskonda.
;i:vv^'y}::;;--:v^ ••••••^'.-^ ^^^^-
Maaihna tugevamate kuulitõu­kajate
hulka jõudis tänavu lätlane
Janis Bojars, 26-aästahe puusepp,
kellele meeldib ka talutööd teha.
Esmaskordselt sai ta Jagu 21 m
piirist ja näitas hooaja parimat tu­lemust
21.15-ga, mis on uueks Lä­ti
rekordiks. Hiljem viis ta selle
21.31-le. Ateenas peetud Eiiröopa
meistrivõistlustel ^jäi ta 20.82-ga
hõbemedalimeheks.
Janis ei tunne ega tea oma vane-maidy
ta on kasvanud üles lasteko­dus.
Elavaloomuline ja iseseisev
poiss harrastas jalgpalli, poksi ja
jooksu, kuid kooHs juhtis yõimle-misÕpetaja
ta kuulitõukele. Vahe­peal
ta heideti õpperühmast välja
spordirezhiimi rikkumise pärast ja
ta jätkas oma treeningut iseseisvalt:
Kui see aga tulemusi ei andnud,
läks ta tagasi endise treeneri juur­de,
öeldes et ta on otsustanud uut
elu alustada: ta ei ole enam Janis
Pugatshov. Et alatiseks unustada
lapsepõlve, mis sai veedetud ilma
vanemate armastuseta, võttis ta
omale naise perekonnanime Bo­jars.
y-i,--::;'
N. Liidu; ametiühingute meistri­võistlustel
saavutasid meistritiitlid
Tartu üliõpilased Margus Kukk ja
Heiki Lomp. Kukk oli parim 100
m vabaujumises 55,3-ga ja esime^
ne 100 m liblikujumises 59,1-ga.
Lomp Võitis 100 m ja 200 m rin-nuliujumised
. aegadega 1.09,8 ja
2.32,5. • •
Teistest eestlaste tagajärgedest
on märkida: Peeter Matt teine 100
m vabaujumises 56,4-ga, kolmas
200 m vabaujumises 3,03,0-ga.
Teise koha saavutas „Kalevi" uju-mismeeskond
meeste. 4 x 100 m va-baltteateujumises
ajaga 4.47,5 ja
meeste 4x100 m kombineentud
teateujumises ajaga 4.12,3. Eesti
võistkonda kuulusid Kiil, Lomp,
Matt ja Kukk. :
Naistest saavutas Irina Dunets
teised kohad 100 ja 200 m selili­ujumises
ning naiste 200 m komp­leksujumises.
' Lisaks saavutasid
eestlased veel neljandaid, viiendaid
jä kaugemaid kohti.
43. lasikemaailmameistrivõistlu-sel
Caracases saavutas Inna Rose,
kes juba varem pU saavutanud
kuld- ja pronksmedali õhupüstolist
laskmises, veel kuld- ja hõbemedali
spordipüstolist laskmises. Individu­aalselt
oli Inna 586 sihnaga neli
silma rohkem lasknud ungarlanna
Paima Balöghi järel teine.
RAAMATUID
Müü©IL .VABA EiSTLASi" TALITUSES
Õnne pakkujaid Ja õnne otsijaid Peetri koguduse näitemüügil. Pildil
vasakult V. TikerpTO, E„ P^ju loosiratta juures, E. Lauri loosi avamas.
Foto: Vaba Eestlane
Luzernis lõppes maleolümpiaad.
Esikohale tulid venelased Anatoli
Karpov ja Harry Kasparov, saavu­tades
42,5 punkti võimalikust
56-st. Tshehhid said hõbemedali
36 punktiga, USA pronksmedali
35,5 punktiga, neljandaks Jugo­slaavia
35; p., viiendaks Ungari
33,5 p. Kanada 31,5 punktiga ja­gas
15—-30 kohta. Ka naiste alal
võitis vene naiskond, Kanada tuli
17-ndaks.
Sillamäel peeti Eesti oktoobritur-:
niir, linnade ja rajoonide võistkond­likud
Võistlused. Kohale oli saabu­nud
vaid 14 võistkonda, mida peeti
väheseks..Shveitsi süsteemis peetud
kuüevöoruliše võistluse võitis Tal­linna
esimene võistkond, kuhu
kuulusid A. Vooremaa, T. Oim, I.
Rõtov, J. Narva ja M. Rõtova 20
punktiga, teise koha sai teine Tal-
WASHINGTON— Reader's Digesfi toimetajad, kes on meistrid
kirjandusteoste lühendamisega, on produtseerinud uue piibli-versiooni,
kus peagu pooled Piibli 800.000 sõnast on mittevajalikena või korduval-na
väijj
siis niiüd on ta raskused muutu­nud
uhkuseks, sest„meie Piibel
OE veel Jumala sÕHia,
aga sellesse on kergem süveneda,
seda mõista ning hinnata."
TÖÖ eesmärk oH muuta Piibel
küreltmõlstetavaks ajakirja artik­liks',
mis sobib lugeda maa-aluse
raudtee peatuste vahel. Samuti
õhutab uus vorm inimesi Püblit
täielikult läbi lugema, mitte vaid
voodi kõrval oleva perioodilise ins­piratsiooni
vahendina.
Vaatamata Vana Testamendi
mahlakaile lugudele polevat siiski
Püblil omadusi muutuda James
Bondi põnevuslugudeks.
Euigi Piibel on mmeliselt kõigi
aegade best-seller, võib see sa­mal
ajal olla siiski meie ajal vä-hem-
loetavaks raamatuks.
Uus versioon aga võivat muuta
Pübli loetavamaks.
. Vana Testamenti on lühendatud
kuni 50% ja Uut Testamenti 25%.
Isegi Jeesuse öeldud sõnu on kär^
bitud 10%, kuna Matteuse, Marku­se
ja Luuka, evangeeliumid kata­vad
palju samu sündmusi, siis
mikspärast seda uuesti rääkida ja
rääkida.
Toimetaja-John Walsh, kes juha­tas
seitsniest toimetajast koosnevat
gruppi, ütles et see õli raskeim
töö, mis ta selles laadis on kunagi
teinud. Kui ta oli sellest tööst alul
kohkunud,
linna võistkond sama hulga punk­tidega,
.kolmandaks oli Tartu 18,5
p. Individuaalselt oli parim Alek­sander
Veingold 5 punktiga 6-st,
sama tulemuse saavutas naiste laual
Leili Pärnpuu.
Hamburgis peeti nimekate suur­meistrite
osavõtul mõneti ebatava­line
malevõistlus. Võistlus toimus
kahes neljamehelises alagrupis, kus
mängiti turniirisüsteemis nii, et
kõik kohtusid omavahel kaks kor­da.
A-alagmpis kujunesid tagajär­jed
järgmiseks: 1) maailmameister
A. Karpov 4,5 p., 2) inglane J.
Nunn 3,5, 3) turieeslane S. Boua-ziz,
4) ameeriklane Y. Seirawan.
B-alagrupis: 1) venelane B. Spasski
5,5, 2) hollandlane J. Timman 3,
3) läänesakslane H. Lobron, 4) fi-lipilnlane
E. Torre. Üldvõitja ot­sustati
kahe 15-mihutilise partiiga,
esunese Võitis A. Karpov, teine
lõppes viigiga; Võit kuulus maail­mameistrile.
Tõiinetusel® sciadietiiid
VALGUS nr. 10 — 1982. Evan­geelses
kuukirjas kirjutavad:"" E.
Kiü „Jäiruse palve oma tütre pä­rast",
H. M-a „Variupaik", luule­tus
„Too Issandale oma vihk",
„Egiptus ja Assuani tamm*', B.
Graham ,JCas Jumal omab smd?",
K. Verendeli luuletus „Abi**, Salme
Kahu „Vaimulüc konverents Mus-kokas",
AJlde Leesment „Meie
saame Tema hingamisse", E. Kül
„Nelipühi ärkamine Eestis", L.A.
Stelleni artikli tõlge ,,Taevarügi
võtmed" ja järelehüüd.
Hind Saatit
. • . 1 . " , . • $ kiihi#
EESTI SKAUTLUS V I I S K Ü M M E N D AASTAT 2.— • $1—
E S T O N I A N S C O U T I NG 3 . - .35
Fred Limberg — ISAMAA EEST 18.— .70
E D U A R D R Ü G A graafik ja maaHja 10.— M
A. K&Wn — VAIM J A M U L D 5.— •70
Ivar Ivask — E L U K O G U 1©.— $ 1 . -
L. K a a g j ä r v A A S T A P Ü H AD
pübUteoloogUlsi vaatlusi 7.5Ö $ 1 . -
Henno Jõe — L U G U KÄBIST, L U G U KÄNNUST 2.— .35
Evald Mämd — AASTATE P Ä R A ND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlnsi) 8.— .50
Johan Kangur VAIM, VÕIM JA V A B A D US 7.5® J%
Hanno Kompus — K U S T U T A M A T A NÄLG
K U N S T I JÄRELE 11.— .85
Anna Ahmatova—Marie Undor — R E E K V I EM 3.S0 J5
Herbert IVMcbelson — K O D U M A A L T VÕÕRSILE 10.— .50
Herbert Mtcfiiisisoia — SKAUTLIKUL TEEL 3.— .00
Herbert Mkhel9<M — NOORSOOTÖÖ R A D A D E L 3 .^ M
Herbert Mkhdson — EESTI RADADELT 9.— M
E S T O N I A N O F F I O A L G U I DE 5.— .40
Pcmü Lean — M Õ I l E L E N D — ]rfK« fa pMg^Sii^ 5.— JJ0
A. Kfiag — A DRBAM OF F R E E D OM 18.— .70
ABgvst Kiäbja — K A D U N U D K O D U D —
. mSlestssed J0
Aognst Kabfa — MÄLESTUSI K O D U S A A R E LT 2.— M
Aerand Roos — J U M A L A G A , KARS JA
EMURUM 4.— .30
Ante Vmmn — V A R J U D ÖH«il«t»l»8i)^ . . . 8.— .«0
S ^ e Efcbaum AJATAR (Metmkoga) 4.— .30
AatB Vottm — M I N U HING Qvnlttnskogi)..... 2®.— .40
Aaraiid Roos — J U U T I D E KÜPS[INGAS
T A L L I N N A S .40
Johan Piöia - - R A J U S Ö L M E D 8.80 .40
Urve Karaks — K O D A K O N D U R (luQletn^ogsi) (5.— .30
Haimcs Oja — K O P U T U S E D ENESES
(hudAotukogn) ....... 1.50 .30
MaBBits Oja — TUNNETE P U R D EL
(tvotetvskoga) ' 2.75 .30
Andres Kfiag— MIS T O I M U S SOOMES? ........ 14.— .90
mm Sanden — L O O J A N G UL
L A H K U M I N E T A L L I N N A ST 1$.20 .50
VARRAKU J U T U L E H T — KUS O N
NEEME VANAVAARA? 5.— .50
V . Veetem — L U R I C H A M E E R I K AS 8.— .70
VARRAK — kevad 1982 5.- .50
VARRAKU JUTUL.EHX Sügis 1982 •S.— .50
E . UttStalB—TAGURPIDI SõUDES
(M^estori 1914—1943) 18.— $ 1 . -
A. Roos — R Ä N D A M A I E (Imdetnakogu) ... 6.— .70
Prof. Feliz Ofams--^ K A I J S V I P O E G K Ü I 1 : R^
jiUs* ^ts^d 13.—
E. Sanden „SÜDA JA KIVID" ...................... 19.50 .70
L Kmvet — N Ä I T E M Ä N G U R A A M A T
(S näidendit) ... . 15.— .70
RISTSÕNAD r 2.50 .30
RAAMATUID LASTELE^
K A L E V I P O E G (õppe- ja tööraamat lastele) 3.— .50
ÕPETA MIND L U G E M A I (õppe- ja tööraamat
eelkooO^dfetde lastele vänritHUdi) . . . . .. 4.-- .50
ÕPETA MIND L U G E M A H (õppe- Ja tööraamati
eeftoolMiBtdf lastele v i r y i t i ^ 5,— .50
EESTI K M L E H A R J U T U S T I K I 3.— .50
PIKKE MIKKE — Tnttsaba > vnttsaba 2.50 .50
mmmmwm^MmMwmwmMm
991IWflillllllllllilini8lllliHini»lillli8llllllinilHlliillllliiH
Enamluis Eestis
: \- MAAILMASÕJA UIM [ -
Enamlus pole Eestis kuigi va­na;
ta ei ulatu isegi mitte 1905 re­volutsioonini,
kus ainult rahvusli-sed
ja vähemliste värvi sotsiaalde­mokraatlikud
liikumised osa män-
1.
• o isse
SügistalviselT. detsembri 1924. a.
varahommikul äratas Talliimao ela­nikke
üles paukude ragin uulitsa­tel.
Paiguti üksikud püssipaugud,
teisal — korralik tulevahetus, mis
mõni mmut kestis, siis vaikis jä
jälle algas. Kõik sündis nii oota­matult,
et majades viibijad neid
imelikke hääli ventilaatori plagi­naks
või mingiks muuks juhusli­kuks
käraks pidasid.
Rahuliku linna uulitsad olid sil­mapilguga
lahinguväljaks muutu­nud.
Varajased uulitsal käijad põ­genevad
pakku, emad otsivad oma
kooliminevaid lapsi, turult jookseb
rahvas kabuhirmus laiali. Vastutu­lijatele
seletatakse: Sõda lahti! Ve-
, ne väed kaubavagunites sisse sõit­nud
ja uuesti sõda alustanud!
Siin ja seal laskmise kohtadel
vedelevad surnukehad. Mingisugu­sed
sõduri- ja erariides mehed as­keldavad
seal, otsivad inimesi, läbi,
ühed lastakse maha, teisi võetakse
valve alla. Varsti ilmuvad valitsu­se
väesalgad. Äge, lühike tulevahe­tus,
kiire pealetung ja mässajad on
sama ruttu, nagu tulid, ka välja-löödud.
Nüüd alles hakkas selguma, mis
oli sündinud. Oli ähvardatud mäs­suga,
rahvahulkade sõjariistus vas­tuhakkamisega
ja lisaks vandeselt­si
väheste bandede nurgatagused
kallaletungimised, — „putsh". üks­teise
järel, sedamööda, kuidas uu­rimine
arenes, said avalikuks sala­nõu
lülid, kuni selgus kogupilt et­tevõttest,
mis, piiri tagant juhitud,
uue lehekülje Eesti iseseisvuse
võitluses pidi moodustama.
Alles kui 1905. aasta hulkade
liikumine, reaktsioonist mahasuru­tud,
eksproprieerimisteks ja ekst­sessideks
kidunes, hakkab äärmis­te
kalduvustega revolutsiooni tege­laste
seas enamline vool pinda võt­ma.
Kuid need on ainult üksikud
isikud, pealegi ilma tegeliku polii­tilise
mõjuta. Hulgaliseks liikumi­seks
saab enamlus alles 1917. a.
revolutsioonis. Sajad tuhanded Tal­linna
merekindluse mitmesugused
sõj atöölised. Vene soldatid ja
madrused moodustavad „rnädane-ma"
minnes enamluse rammi:sama
taimelava.
Ehitatava merekindluse ja sõja­tööstuse
kullavihmas kogub Tal­linna
äriline õhkkond, maailmasõ­ja
kestes täis korruptsiooni ja ina-
"rodöörimise vaimu, mis rcvGlutsi-oonis
demokratiseerub. Mitte
enam ainult äriettevõtjale ja üle­musele.
Vaid ka lihtsale vabriku­töölisele
ja soldatile on suured
saamapäevad kätte jõudnud.
Kroonu vargused muutuvad ül­diseks.
Intendantuuri ladusid müü­akse
täiturgudel; vähe ei puudu, et
ärihasarti. sattunud madrused saal
oma sõjalaevu ei likvideeri Vabri­kutes
kulub aeg miitinguteks, kus
uusi palganorme määratakse ja
maailmarevolutsiooni süvendatak­se.
Usinamad tööUsed valmistavad
oma pinkide taga „sashigaikasid"
ja muid koduseid tarbeasju, mil­lest
linnas müügikohad kubisevad.
Kes veel sõja tarvidustest julgeb
rääkida, on kontrrevolutsionäär.
Võimalustel ei ole enam piire, mi­da
jaburamaid utoopiaid kuulutad,
seda enam leiad kuulajaid.
Enamlus lööb seega läbi, et sel­lele
demoralisatsioonile poliitilist
õigustust katsub muretseda. Loo­mulikult
pöördub ta kohe Eesti
rahvusliku liikumise vastu. Koha­lik
enamline keskkorralduski ei ta­ha
end alguses mitte „Eesti" vaid
„Põhja-Balti" organisatsiooniks ni­metada.
Vene sõjaväelasi, kes lao­kile
minnes maad laastavad ja ela­nikke
tapavad, kihutasid enamla­sed
Eesti rahvuslike ettevõtete ja
asutuste, eriti Eesti rahvusliste väe­osade
vastu üles. Nendesamade
Vene vägede abil võtavad enamla­sed
1917. oktoobris võimu oma
kätte ja hiljem panevad seisma
Eesti Asutava Kogu valimised, kui
äranägid, et nad mitte ainult ena­must
ei tohi loota, vaid sellestki
vähemusest tublisti tagasi lahge-vad,
mis varem siin Vene Asutava
Kogu valimistel saanud.
Demoraliseeritud Vene vägedest
jätkub maa terroriseerimiseks, kuid
Saksa vägede pealetulekul põgene­vad
nad võitluseta, nende Eesti
enamlastest juhid kaasariisutud va­raga
kõige ees. Kui Saksa väed
1918. a. lõpul Eestist lahkuvad,
hakkavad enamlased Vene, Läti ja
Hiiüa punaväeosade abil jälle Ees­tisse
tungima. Venemaalt punaväk-ke
kogutud ja okupeeritud Eestist
sunniviisil mobiliseeritud eestlaste­le
lüisatakse ette, et neil Balti pa­runite
vastu sõdida tuleb! Pettus
selgus varsti ja 1919 kevadel hak­kavad
punaväest Eesti sõdurit hul­galiselt
Eesti väkke üle tulema, nii
et näit. Riuhkrandi „Eesti punases
polgus" kõigest 14 eestlast üle
jääb. See kergendab Eesti vägedele
märksa Pihkva vallutamist, mis
omakorda võimaldab Lätimaa va­bastamist
ja seal ^ pealetungiva von
der Goltzi landesvehri purustamist.
Nähes, et Eesti enamlastest sõjali­selt
asja ei ole, jõuab Vene nõuko­gude
valitsus otsusele Eestiga rahu-läbirääkimisi
alustada, mis 2. veeb­ruaril
1920 Tartu rahuga lõpevad.
Seega on enamlaste avalik sõjaline
võitlus Eesti vastu otsas ning al­gab
võitlus põrandaaluse õõnestu-se
teel.
Enamlased ise tunnistavad, et
kõige hiilgavamal õitseajai, 1917
sügisel nende Tallinna organisatsi^
oonis olnud' 6000 liikme kohta
vaevalt 45 isikut, keda „teätava
määrani Võis haritlasteks lugeda"
(„Dokladõ II kongressa Kominter-na".
Petrograd, 1920, str. 299).
Needki arvud näivad liialdatud;
pealegi oli tol ajal Tallinna mere­kindluses
veel määratu hulk vene­lasi.
Haritlaste arv Eesti enamlas­te
seas on tõepoolest veel palju
väiksem ja neidki, keda seal sõr­medel
võib ära lugeda, on teatavad
psühholoogilised iseärasused enam­laste
ridadesse viinud. Nende, täht­saim
agitaator V. Kingisepp, 1913.
aastal Vetsheka liige, oli hävitusli­ke
kirgedega haiglane küünik,. kes
omal ajal Peterburis „kuldse noor­soo"
kassi-jahtidest asjaarmastaja­na
osa võttis. Eesti enamlise valit­suse
esimees L Anvelt on enamlase­na
sama tüüpiline. fanaatik, nagu
ta seda varem oli eduerakondlase-na
ja alati karsklasena. Enamlaste
valitsuse liige A.. Vallner, kes mui­du
poliitikast kõrval seisnud, läks
enamlaseks haavatud auahnusest,
kui teda 1917. a, sügisel enam
Maapäeva esimeheks tagasi ei va­litud.
Eesti haritlaskond on enamlu­sest
alati eemale hoidunud, esiteks
selle Vene mustasajalise kultuuri-vaenulise
hingelaadi pärast, teiseks,
sest et enamlus Eesti rahva ajaloo­lisi
ülesandeid ignoreeris, eriti
maaküsimuse lahendamist; nimelt
seisis enamlus ühes Balti parunite­ga
mõisate tükeldamise vastu. Kui
Eesti rahvas niisugusel ajaloolisel
silmapilgul, nagu seda Vene revo­lutsioon
pakkus, oma aastasadade
suuremat ülesannet poleks lahen­danud,
siis oleks mitte ainult rah­va
juhtide, vaid ka rahva enda elu­õigus
küsitavaks muutunud.
Enamluse päritolu Eesti elule
võõrast merekiridluse maailmasõja­aegsest
uimast, tema nõrkus Eesti
rahvahulkades ja. eriti haritlaskon­nas
ning vaenulikkus Eesti ajaloo­liste
püüdluste vastu, määrasid ära
Eesti enamluse iseloomu märksa
teisiti, kui see Venes kujunenud; ta
sai lihtsaks käsikuks võõrale väli­sele
võimule, kes ainult sel teel
eiid Eestis lootis . maksma panna,
kui rahva elujõu murrkb ja rahva
eliidi terroriga ära hävitab.
Eii ole mitte juhus, et Eesti
enamlaste ajalehed Eesti riigi ja
rahva ,vastu Vene mustasajaliste
sõimusõnu, nagu „pöialriik", „kar-tulivabariik"
jne. tarvitavad, mille
sarnaseid ka ükski Vene pagulane
oma kodumaa vastu suhu ei võta.
See oma kodumaa ja rahva loo­duslike
omaduste mõnitamine ise­loomustab
rohkem, kui mingi muu
asi Eesti enamluse kõlbelist tasa­pinda.
Enamlus on vaenulik mitte
ainult mõne Eesti rahvakihi, vaid
Eesti rahva kui niisuguse vastu.
(Järgneb)