Vaba eestlane , July 25, 1978

              Nr^ 55 »
lidu kohus Moskvas tegi vä-imalise
ja küsitava väärtu-,
lisuse kui ta esitas kahele
[s:- töötavale tJhendriikide ' '
mikule nõudmise, et nad
valeks tunnistama oma ar-kais
on avaldatud N. Liidu
)onivÕHnude kohta ajalehte-
B\v York Times'' ja „Balti-fin".
I kohtuotsuse eellugu on põ-j
väga omapärane ja bisar-
Iskvas!töötavad ameerika
indendid Craig Whitney ja
[piper jälgivad muu-hulgas
nõukogude dissidentide te-
[ a peavad nendega tihedat
kuna see võimaldab nei!
|üige paremat informatsio«-
jiguste rikkumise ja allasu-
Ikohta N. LüduSv Ajakirja-lidasid
muide hoolsalt Sii- ,
Gruusia dissidenti Zviad
|lmrdia't, kes mõisteti koh-leks
aastaks vangi N. Lii-hamiše"
pärast ja kellest
rast kohtuotsuse yäijakuu-televisioonifilm,
kus ta
et ta on tegelikult süüdi
lesti laimamid N. Liitu. N-bidendid
kinnitasid amee-
[emeestele, et kogu see
mrdia ^ülestunnistus" te-fcs
oli puhtakujuline lava.s-pltsing,
millel ei ole tõe-
|, Crfiig m i t n c y ja IlnroM
isiklikult Gruusias
bollimas ja küsitle?id pai-imesi,
mille tulemiiseiia
|sid otsusele, et televisioo-fiimitud
Gamsakhiirdia
ttsus'- oli tõeJiseit enne
kaebealuse ijoolt avaldü-
Ingatest selekteeritud väi­lt
kokkumonteeritud lugu,
l i lisatu{^ võltsinguid.
\t võimud sooritasid koh-iäigu
ja tõid tunnistajana
lüdimOistetud Gnmsia dis-
|amsakhürdia,|kes tunnis-t;
ia ^ülestunnistus" ei :
|itud. Kohtus näidati ka
pa ainult ühte osa Gam-televisiooniiilraist,
kuiia
osa oleks selle avalda-ienäoliselt
päevavalgele
Htsingü^
)a juures on kummaline
kohtuprotsessiga tahe-
[tavasti hirmutada amee-
|irjanikke, et need oma
; poole ei topiks ning le-
L ametlikult poolt abitud
[ooniga.. Kuid see kohlu-pstatab
veel iiles teise ja
jisema küsimuse — kui-l
id phendriikide vÕüniid
kmeerika mandlil te!]jyt- Y
ferie ajakirjanikesse, kel-
|keseks üiesandeks pea-geyuse
on Ühendriikide
Isteenii ja sotsiaalse oli^
liseerimiiie ja kapitälist-liimäs
esinevate väärnä-
|fmhumine. Paljudes
lehtedes ilmub pidevalt
pealkirja^liii .Juleviküta
dzhunglites", müleäes
ides ja teistes iääneriikir
dTassi ja Pravda kor­tlid
laimavad .vmeerikai,
5i; teisi läänedemokr.-a-elanikke.
Kuidas •
nende punaste pröpa-
Iste kohtu alla andmise-
|L,d külastanud eestlased
Lf sageli teha huvitavaid
JKuid j a püiida kodumaa
Ijihuslikest väljendustest
j(v tõetera. Nii näiteks ju-
I kodumaal viibinud eesi-järgmise
loo:
las vübimise teisel päe-
]e jälle kohe pärast hom-turismibussiga
ringsõi-
Jsime Narva maanteed
;ulupeo Väljakule. Seal
^ile laululava all asuvas
juubelilaulupeo propa-f.
Avar saal oP turiste
|;i palju rahvast k a Vene-
:;emate5t piii-kondadest.
)li seal ka üks suurem
Ine-Saksamaal saabunud
[stis elanud baltlasi ja
eestlasi. Laulupeo Väl-sõit
Lasnamäe alt uut
Kosele ja sealt Metsa-kuhu
on m aetud pai ju
ba tegela^ nagu Vilde,
le, Keres j.t. Sealt läks
]a Pirita jõe äärt Pmta
bussis viibivatest kodu-
[stajatest küsis noorelt
:(Järg lk.'3).
I
t
I
M
1
€)
%-
• S
54-
•te;
Nr. 55 . VABA EESTLANE teisipäeval, 25. juulü 1978 - Tuesday, July 25, 1978
29. ja 30. juulil on valvearstiks
dr. t . ^aiiks, teL 461-0912.
i r i s s i s
Parjisi eestlaste teateleiit jutus­tab
lähemalt Tammsaare õhtust
26. aprillü, millesit vareomlt oli
meie lehes kolökuvõtlil^uit juttu.
Selle organiseerijaks oli Uu^-Sor-borme
ülikooli' Soome-Ugri semi-
J2a.ri juurde asutatud söome-ugri
selts.-'- ;•
Tavaliselt toimuvad seltsi kir­jandusõhtud
foneetika instituudi
ruumes, seekord aga täiheiti anda J
üritusele pidulikum üme^ mfe^^
• pajast [kasutati Pariisi Eesti Selt-
: s i poolt üüritud saali YMCArS.;
Avasõna ütles Soome-Urgi Selt­s
i esimees prof. Jean Perrot jä
sellele j ärg^nes kava, müle tuli­punktiks
oli „ T õ e ja õiguse"
prantsuskeelse tõlke autori sõna­võtt,
üllatusena Iküuldi sellelt va­nemalt
sarmikalt daamilt, et kõik
need erinevad nimed Tammsaare
romaani viie köite kaanel kuulu­vad
üiiele ja samale isikule.
Taaninsaare loorningqst fcõneles
Vahur tihnuste. Patmy Sivers ju­tusta!.
„Põrgupohja.uue Vanapa­gana''
problemaaitikast, kusjuures:
tekstipalad ettekande juurde lu­ges
Bergämote Jouffroy Pariisi
; ringhääling-üst. Veel kõnelesid un­gari
lektor Gergley, Soome Juväs-kylä
ülikooli ^ asereiktor; prof. .A,
Sakari, Ott (ojamaa Tallinnast ja
Vladiniiri Karassov-Orgusaar.
Hahvast õli rohkesti;nü.et tee-
; laua osas kippus.olukord muutu­ma
^.dramaatiliseks''. :Korralda-jed
,:noidusid" süski nü palju tas­se
ja lusikaid- välja, et kõigile jät­kus.
Pviuide kuulaj|aškoiinas oli ka
prof. Jean-Luc Moreau 'oma õpi­lastega.
Pariisi Eesti Seltsile aval-rdati
tunnustust, et ta on loonud
kirjandusõhtutele^ uue. stiili^ ning
• sooviti ttilevikus seda jätkata.
et osta ilusaid 1, 2 ja 3 magamistoaga mõõdukate hindadega
korteireid Mississauga paremas elamisrajoonis. Igakuised m£^-
snd on madalamad kui üürikorteii üürid. LäMkomias head ärid
ja koolid, korralikud transpordivõimälused. Läliema infonnat-siooni
saamiseks helistada feella 9 ei. kuni kella 5 pX 787-]L766 ja
pärast kella 6 pJ. 626^198.
San.Diego eestlased kögimesid oma välj eest! ja
NEW YORK — Esindajatekoja lüge republikan Edwtn B. For-sythe,
kelle 5. valimisdistrikti New Jerseys kuulub Järyemetsa
eesti skaudilaager, esines Esindajatekoj£& üldkoosolekiil järgmise
kõnega Kogijja II maailnialaagpi kohta:
LOS ANGELES — Los Angelese eestlaskond ori ameeriklaste eeskujul erakordselt huviiatiid
kinnisvaramaksude vähendamise ettepanekust, niis pandi rahvahääletusele ning kinnitati suure
hääleteenamusega seaduseks. Selle seaduse kohaselt viiakse majade vää4u§ 1975. aasta tasemele
ning maja kinnisvaramaks piiratakse iihele protsendile maja väärtusest.
kuu lõpul oli Los Angelese sega- ridele korterimaja ja müüa öle-koOri
kontsert-^pidu. Ühing Eesti
Maja peakoosolekul selgus,; et
Eesti Maja möödunud aasta sis­setulekud
olid .18.2'72 j a valjami-nokud.
17.449 dollarit: Suuremaks
väljaminekuks oli peamaja re-
. Eestlaste huvi selle seaduse
vastu on loogiline ja põhjendatud,
kuna suurem osa •siinsetest rah­vuskaaslastest
on majaomanikud.:
Maj aomanikud olid eriti pahased
Los Angeleses üha suurenevate
sotsiaalhoolekande kulude pärast,
mis on osalt tingitud sellest,; et
Melhikost saabub siia pidevalt
illegaalseid immigrante,
kellede lapsed käivad siin koo­lides
ning saavad osa kõigist
hoolekaiidelistest hüvitustest.
OS avõtt t oli suu-
' Eesti skautide Liidu ja, Eesti
Gaidide Liidu, millised on juhti­vad
keskorganid I läänemaailmas
tegutsevatele- eesiti. skautlikele:
malevatele,, keskbüroode asuko-hai^
s G n t . jaanuarist. 1979 Rootsi
vastavalt statuudile., .Praegu asu­vad
nende organisatsioonide kes-
, kused. Torontos.
• Seoses keskbüroode; asukoha
: Hiuutumisega tolmuvad valimised
uuteks kdosseisudeks, mille juu­res
inüidugi arvestatakse uut asu­kohta.
Peaskaudi kandidaadiks,,
kes jiihib keskbüroo- tegevust
järpnisel ametiperioodil, ori
skautiriaster Sven' „Tillu" Han-son,
praegu . Rootsi ühismaleva
abxJTjht.; Valij aiks On liitude esin­duskogud,
kes ülitlasi valivad ka
noorteajakirja • ,,Tulehoidja" pea-
.Töimetaja. Sellele kohale on esi­tatud
kaks kandidaati, .mõlemad
Göteborgist, Süsanna Tomsori ja
Sugeniarojasoo,.: • , '
reni M i kunagi v^ Los, Ahge-iesi"
linna ja Kalifornia osariigi
ajaloos. Eestlanna Viivi Pürisild,
kes juhatas ühte valimispürkonda
i^orth Hollywoodis, töötas hom­mikul
kella 6-st kimi õhtul kella
7-ni valimispunktls ning peale
selle veel mitu timdi pärast, vali-mispunkti
ametlikku sulgeonist.
Kuid eestlastel on kõrvuti sel­lega
jätkunud aega k a oma ühis­konna
raamides tegutsemiseks.
...Mikuus tähistasid:^EELK;.v£oS.
Angelese kogudus ja täiendus-kooi
mitmekülgse kavaga emä-
, .deijäeva,; mis ioimus Eesti Ma^.
jas. • ..
mont; mis n^ai|^si& 10.787 dollarit.
Käesoleval aastal tulevad ümber­ehitamisele
' daamide vannituba
ja Küngla saali rajatakse baar ja
õhujahutus,
Kohalikud skaudid ja gaidid
korraldasid kolmepäevase tree­ninglaagri
„Koguja" laagrisse
minekuks, kuhu sõitis 17 noort
ja kaks juhti-
• : . E E LK Los Angelese • kogudus
tasus kõik laagriinaksud sel­leks
otstarbeks organiseeritud
korjanduisesi
masolev krunt.;
Kogudus otsustas reserveerida
ka 104 matusepaika uues mat-mispiirkonnas
Forest Laivynis.
Koguduse ellu tõi elevust a.bi-praost
• J . Aarikese külaskäik ja
jutlus. J . Aarike, oti Austraalias
Adelaide koguduse õpestaja, kuid
töötas 1954. aastast kuni 1963.
aastani Los Angelese Peetri kogu­duse
õpetajana. Kiiüditamise mä-lestiisaktus
toimus 10. juunil Lä­ti
Maj as, kus mitmekesine kava
oli eesti ja leedu kunstnikelt. Kõ­ne
asemel näidati pooletunnilist
salaja filmitud fihni Riia lähedal
asuvast poliitüište vangide laag­r
i s t . . • ^' r' :
Mr. Speaker, üks meie maa
mänkimisväärsemaid sündmusi
käesoleval aastal toimub Jackso-nis,
New Jerseys^ ülemaailmne
eestlaste skautlik dzhämborii Ko­guja
H peetakse, 6. kuni 17. juu­lini,
tuues üle maaüma kokku
noori eestr rahvusest skaute.
Just 38 aastat tagas! Nõukogu­de
Veriemaa okupeeris Eesti ja
ei ole veel loovutanud oma
kontrolli selle maa üle.
Selle okupatsiooni traagiliste ta-gajärgede
hulgas oli ka Eesti
skautliku liikumise lõpp. Eesti
skautlikud organisatsioonid likvi­deeriti
N. Vene võimude pooit
1940. a. ja palju skaudijuhte oli
nende kümnete tuhandete eestlas­te
hulgas, kes arreteeriti ja saa­deti
Siberi töölaagreisse. Skaut­lus
Eestis on nõukogude võimu
poolt keelu all tänapäevani.
Oma kodumaal eksiili läiilud
eestlaste tugev otsustavus ning
uhkus on inspiratsiooniks ka
nieile. •.
sed ja laagrituled. Eriliste üritus­te
hulgas on eesti kultuuri vilje­lemise
päev, eestlaste Noorte
Aastale pühendatud paev. Külas­tajate
päev lõpeb suurlõ'kkega
(Great Gampfire).
Nädala jooksul esindajad kü­lastavad
veteranide imälestussam.
mast Jacksoni linnas, kõigi sõda­de
mälestusmärki Ja Eesti •Vaba­dusvõitlejate
Liidu m-älestusmär-k
i Lakewoodis.
Nende • külastuse aj ai paiguta­takse
pärjad mälestusmärkidele
nende auks, kes tõid oma elud
ohvrile võideldes vabaduse eest.
Juunikuu alguses tähistas
Angelese Eesti Täienduskool oma
20. aastakäiku lõpuaktusega Ees­ti
A j a s . Koolil on 17 õpüast ja'
7 õpetajat. Järgmisel päeval toi­mus
E E L K LA koguduse j umala-teenistus
ning juhatuse j a nõuko-gn
ametisse seadmine. Järgneval
koguduse erai^orralisel koosole­kul
anti koguduse nõukogule vo-lituis
osta sobival juhul ]f>eäisionä-
. Eestlaste •: osavõtt' aktusest:. oli
tagasihoidlik ning kümnekon
nai inimesel oli raskusi kõlava
Eesti hümni laulmisega.
San Diego eestlased lõpetasid
juunikuu jaanipäeva tähistamise­ga
San elemente pargis."Lehviv
eesti lipp tervitas: saabuvaid kü­lalisi
ning Ly Jürgensi juhtimisel
kõlasid haaravad ühislaulud.:
: Ma olen 'eriti ulike, • et see
eesti skautide kogmlemtne toi-niub
Ocean countys.,
Eesti skaudid, kandes" edasi in­ternatsionaalse
skautluse ja oma'
erilise riing püsiva kultuuri tra-,
ditsiõone, pakuvad meile kui nen­dele
pidustustele kaasa elavatele
kaasakiskuva elajmuse..
V (VES)'. :
Selle tugevuse: üks eriline
avaldus, on Koguja dzhämborü.
,jKiOguja". tähendab kedagi,^ kes
kogub,' üks väga tabav nimetus
skautlikul dzihäniboriile, mis toob
eesti noori koikku üle kogu maa­kera
eesti kultuuri püsivuse ja
tugevuse tunnistusena.
Nädala jooksul kavandatud te­gevuses
on rännakud, skautliku
oskuse võistlused, spordivõistlu-
23 W.ESTMORE Dr.. Süite 28Ö
EesdaJe, Ont.
. . Tel. 745-4622
M9V
STOKHOEM — Peapiiskop Eonrad¥eem külastas 6.--7. juunil Genfi, kus tä sai koMoi Kiri­kute
Maailmanõukogu ja Luterliku Maailmaliidu juhtivate tegelastega. Ta vahetas nendega mõt­teid,
afetuaalsetevlriisimuste. üle..ning .andis^^^'M^^ EELK inglise keelde tõlgitud põhimääru-
Maksab Kanadas:
(Algus lk. 2)
jiägusä välimusega giidilt, kas
meie Könsfetin Pätsi talust ka
mööda sõidame. Tütarlaps oma­korda
esitas vastWiüsunuse: „Kes
^ee Päts on?" Talle vastati, et
Konstantin Päts oli viimane Ästi
\'abariigi prestdent, riiille peale
%M ütles lakooniliselt: „Ah nii —
seda ma varem ei teadnud."
Giidi vastusest võib teha kaks
järeldust ^ kas giid ei tahtnud tun­nistada,
et tä iseseisva Eesti endi­sest
presidendist midagi teab või
Vi olnud ta tõesti seda nime varem
kuulmifl. I^ui giid oli oma vastuse
andrnisel siiras, siis võib sellest
^>makorda järeldada, et eesti noor­te
eest varjatakse pentsiku kade­dusega
Eesti iseseisvuse aega ja
veneaegseid juhte ja tegelasi. Ise­seisvuse
aega tahetakse Eesti aja­loost
välja iradeerida ja kui giid
oma vastuse andmisel ei valeta­nud,
siis on kommunistlilve ajaloo­laste
ja propaga|idameeste suured
pingutused^ ajudepesemisel teata-
9—11. juunil peapiiskop ¥eem
'võttis osa II Euroopa eetslaste
laulupeost, kus ta ühes ametiven­dadega
teenis 11. juunil korral­datud
kirikukontserdü.
Peapiiskop Veem võttis '20.—23.
, juiüü osa Königstein im Taunuses,
Lääne-Saiksamaal korraldatavast
konverentsist,. müle teemaks on
„Usuvabadus — inimese olemas­olu
põhiväärtus-.
Sellele konverentsile oodati um­bes
500
va! määral • kandnud.
Korraldaj aks oli ; Königsteini
Kongressimaja. See .on . sarjas
;„Kirik badas", 28. taolme rahvus­vaheline
kongress. Selle jooksul
anti ülevaateid kiriku olukorra
kohta Eestis, Lätis, Ida-Saksa-maal,
Tshehhoslovakkiäs, Ukrai­nas^
Rumeenias, N. Liidu Aasia
poolsetes osades ning kommu­nistlikus
Hiinas.
, Königsleinis asuv' Institutum
Balticum" on oma äsja ilmunud
XVII aastaraamatus avaldanud
peapiiskop Veemi saksakeelse
ülevaate N. Liidu ja oku$)eeritud
Eesti ususeadusandluse ning
nende rajkendämise kohta, mis õn
teatavasti järsus vastuolus Hel­singi
1975. a. julgeolekukonve-reofcsi
lõppdokumendi ning Kiri­kute
Maailmanõukogu 1975. a.
Nairobi /üldkogu 5. komisjoni ra-
; See artikkel, on
eritrültina. .
avaldatud ka
Seoses sele artikliga on nii
aastai^äamatus kui ka eritrükis
avaldatud ülevaade Tallinna
1975. ä, kohtuprotsessi kohta
• • eesti, vabadusvõitlejate- vastii..
Konsistoorium on saatnud laia­l
i üle maaünia kirikutele ja- nen­de
juhtidele E E L K põhimääruste
ingliskeelse tõlke.
Teatavasti on viimastel aastatel
hskajtud kodumaal. . - kasutama,
vaevalt juhuslikult, sealse kiriku
senise lühendi E L K asemel lü*
hendit E E L K elik sama, mida
meie olude sunnil praegu pagulu­ses
töQta;v: kirik kasutab. '...',
Koduntaalt okupatsioonivõimu-;
de poolt pagulaste hiulgas levita­tavas
„VEKSA kalendris 1978'^
on ka artikkel kirikuküsimuste
kohta. Selles kutsutakse pagulasi
kooiStõöle ikoduniaal asuva kiri-
•a.' : •.. -.;
Ometi ei mainita- seMes artiklis
meie paguluses töötavat sea­duslikku
kirikut üldse ja väide­takse
koguni, et kodumaal asuv
. kirik- olevat; meie, kiriku Õigus.-
järglane.
TõsiajSi on, et olude-tõttu on
tegemist kahe eri kiriliuga. Kum­malgi
on oma nimi ja oma sea­dus.
Meie ikirik on Eesti
geeliumi Luteri Usu K i r i k ja sel­le
lühend on -EELK. Teine on
„Evangeeliumi Luteriusu Kirik
Eesti NSV-s" ja selle ^ lühend
: E K L : - ^ ;
Rootsi kirikuõpetaja Ragnar
Block on ökumeenüise rootsi aja­kirja
yärLöseni käesoleva aasta
kristlike tagakiusamist maailmas
käsitlevas erinumbris 2/3 avalda­nud
seitsmelehelailjelise artikli,
mille pealkirj^aks On .„Kristlike
t^gakiüsamtne Balti../maadel*'.
Blook konstateerib selle , väga
palju üksikasjalikke andmeid' si­saldava
artikli alguses, muuseas
järgmist: • : ^
.,N. Liidu käitumine balti rah­vaste
suhtes koos süstemaatüise;
ebaõigluse ning. varasema rahvus­liku,
:kultuurüise ja kristliku idenr
titeedi lämmatamise katsetega .si­saldab
struktuurset vägivalda ja
rassismi..-.
ÜRO keelepruugis kasutatakse
mõistet rassism nüüd müte ai­nult
ermeva nahavärviga isiku­te
diskrimineeFimise kohta,
vaid ka samasugustest ebaõig­lusest
rahvusgruppide vastu ka
teiste kriteeriumide kui naha­värvi
puhul.
Niisuguste nähete tähelepanemi­ne
üldisemaltki tähendab edu­sammu".
l E i P O S T I GA
IS^&nadas-. USA-Bv
S25.50 $ 2 7 J 0
Aastas $62.-^, poolaastas $31.5^, veerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 ceati,
Esnada aadressidele palume märkida „POSTÄL
ÜSA aadressidele „m> CODE" ^
Paügatshekk või posti rahakaart kirjutada
^re® Estonian Pnblishers aimele.
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastalfs "^Z poolaastaks /
veeraEidäastaks ~ tavalise / kiripostiga alates i».- . • \ - - - . .
197L-.: Tellimise kattek^^ lisan^ ._ sünluurss
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha SfiaSa minalt ^fetklrjas).