1978-07-25-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA H B S T I A I ^ iteisspa©!^^ 25; juülii^lÖ^^S ^ July 25,
Helsingis peetud • kergejõustiku
maailinamängude esimesel päeval
viskas 27-aastäne ida-sakslane
Wolfgang Hanisch uue Ida-Saksa
rekordi ja tariavuse parima tulemuse
odaheites tagajärjega 91.14.
Hanisch on tänavu' teinud silmapaistvaid
viskeid, kuna möödunud
aastär ta parim tagajärg oli ainult
Tänavu on 16 odälieitjat visanud
üle 85 m; möödunud aastal neid
oli 19, kelle hulgas oli viis soomlast.
Tänavune maailma edetabel
on juulikuu keskpaiku järgmine :
Hanisch, Ida-Saksa
Wessmg, Lääne-Saksa _
: GrebneVv. N.L.
Roggy/usA:._:_-.:__-.:
Puranen, Soõnie
Potgieter, L.-Aa|rika _ - i -
Grimneš, Norra
Toivonen, Soonie
Tafelmeier, Lääne-Saksa ---
Aho, Soome
HärkÖrien, Soome
Olsen, Kanada
Atwood,USA
Voros. Ungari
Balster, Ida-Saksa
Nemeth, Uiigari
91.14
90.34
89,82
89.28
88.64
88.62
88.32
86.72
86.00
85.84
85.70
85.55
85.54
85:36
85.08
85.00
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust ©p käesoleval
tegevusaastal märtsist kuni juulini 1978. a. oma
majaridtislikult toetanud aüjärgnevad kaasmaalased:
Tulemusist on märkimisväärsed
NMcolaiGrebnevi odavise 89.82, teiseks
jäi lääne-sakslane Michael
(/Messing 85.34. Venelane Valentin
Bmitrenko heitis vasarat 76.46, 2)
sakslane Mahfred Hünning 76.36.
Teivashüpe: l j sakslane Günther
Lohre 5.45, 2). venelane A. Dolgov
5.40. 5000 m oli esimene eestlane
Enn SeUik 13.31,8: Kuulitõuge Anatoli
Jarosh 20.89, teine venelane
Jevgeni Mironov 20.35.
Leipzigis peetud kergejõustikuvõistlustel
hüppas ida-sakslane
Rolf BeUschmidt kõrgushüppes
uue Ida-Saksa rekordi 231. Ta katsetas
veel uue maaüiharekordi 2.34
ületamist, aga ebaõnnestus. Teiseks
jäi HenryLäuterbach 2.28.
Muudest tulemustest: Ruth Fuchs
viskas oda 65.94 ja Maries Göhr
jooksis 200 m ajaga 22.61. .
, . ^ ••••
MiiaariQs peetud võistlustel jooksis
keeniaiane Henry Rono 5000 m
ajaga 13.18,2, teiseks jäi itaallane
Ortis 13.30,2 ja kolmandaks uusmeremaalane
Dixön 13.32,2. 100 m
jooksus oli kolme parima tagajärg
10,22, võitja oli jamaikalane Don
Quarrie, järgmised Stewe Williams
ja Clancy Edwards. ,
Helsingis peetud kergejõustiku-voistlusel
takistusjooksus oli üle-võimas
maailmarekordimees keeniaiane
Henry Rorio ajaga 8.16,8.
Järgmised olid ameeriklane Henry
Marsh 8.22,5,. :keenialane James
Munyalä 8.23,5, ameeriklased Doug
Brown ja George Malley 8.23,8 ja'
.B.27:6..v-'--^': •
500() m jooksus oli parim norralane
Knut Kvalheim 13.33,7y järgmine
ida-sakslane Jorg Peter
13.34,8. Endine 10.0ÖÖ m maailmarekordimees
Samson Kimömbwa
jäeti kümnendale kohale ,:,
100 m oli esimene panamalane
Guy Abrahams ajaga 10,2, teine
rootslane Stefan Nilsson 10,4.
Kaugushüppe võitis prantslane
Gilfoerth Zante tulemusega 7,59,
kõrgushüppes \oH parim türklane
Egrem Ozdamar 2.13. Soomlane
Harri Huhtala heitis vasarat 71.08.
E^ortmundiš peetud INf.O^^ ja
Lääne-Saksämaä vahelisel kergejõustikuvõistlustel
võitsid venelased
nü meeste kui ka naiste alal.
Lundi ülikooli juures korraldatud
Põhjamaade foneetikute sümpoosionist
linnaraamatukogu kuulde-saalis
võttis osa 150 teadlast. .
üheks külalisreferendiks oli eestlasest
foneetika jä fonoloogia professor
Ilse Lehiste, Ohio ülikoolist.
Hiljem esines Hse Lehiste oma eriala
ettekandega ;Eesti Teadusliku
Seltsi (ETS) Lõunä-Rootsi Osakonna
poolt korraldatud populaar-tea-duslikus
sarjas Eesti Majas.
Kauget; külalist tervitas ETS-i
poolt abiesimees Valev Uibopuu;
Ettekannet, millele järgnesid elavad
läbirääkimised, jälgis arvukas
auditoorium. '
Koos Ilse Lehistega saabus Eesti
Majja norra teadlane, foneetika
dotsent Bergeni ülikoolist Albert
Lange-Flitflet. Ta valdab vabalt ]
eesti keelt ja viibis 1938 Eestis
kaks nädalat, võttes osa laulupeost
Tallinnas, õppides ühtlasi meie
keelt. Suure eestlaste sõbrana on
tä tõlkinud eesti luulet norra keelde,
samuti Soome rahvuseepose
Kalevala.
Erai Aareod, Milvi Amolins,
Erjcih Aiiiilon, Ida Areneem,
Jaan ja Kelle Airo, Erich Aser,
H. ja V. Avarlaid.
P. Edur, Jiiri Ä
Ahdresi Goitnian.
0. Baamer/ Salme H a r ^ A.
Havi, Fred Heinlaid, R. Holsmer,
Valdo Hoanniik.
1. Igav, Uno Ilves, Kaarel Irs.
M d a Jaaiiberg, H. Jaason, H.
ja N.Joala, Eerik Joaisaaire, Bern-hard
Jõe, Henno Jõgeva, Kalju
Jõgi, H . Jürman.
Leonhard Kahro,.Ri^^ ja
õie 'Kaimre, V. Kajaste, ,perd.
Kaljuste, T. Kalm, R. Kalmisito,
Julius Kärel&on,. E . Kasepõld, I.
Katjtemaa, A. Kaunismaa, Nelly
Kess, A.; Kinmiel, Linda Kirik,
H. Kirst, L. Kirstein, Adele Kit-tasSk,
A. E. Kivistik, Jaan Konze.
Elviine J . Koop, M . Kopa, Aleksei
Koppel, H. Kõrre, Lydia Kreek-man,
Jaan ja Reet Kruus,' H.
Kukkur, S. Kuldkepp, John Kul-pa,
Mare Kungla, Kiistav Kurg,
H. Kuri, Johan Kuusk, E. ja H.
Kuutma, Oskar Kõrgemets, K.
Kõrgesaar, Maria Kägu, E. ja M.
Käärmann, Gustav Köster, Aleksander
Kübar.
Hugo Laanela, Helle Laame,
Arnold Laas, Maria Laas, B. S.
Laht, Enno Lauri, Ä. ja I. Lellep,
H. Lepik, Mart Lepik, Jaan Lepp,
E. Liigand,. K. Liivamägi, Elmar
Liivet, Risto Liivoja, E. Lindaja,
Osvald Lokk, Tiiu Loorpere,
Ernst Lootsmaa, Jaak Lupp,
Leonid Lõugas,: •
, A. Maarits,: K a r l Maašik, Ellen
Martens, Voldemar Matiisen, Linda
Meema, Hans Meret, R. Merits,
Enn Merivee,'A. Miiliunas. .
Vanda Niit, Ülo Niit, Kaare
Norralt, Hendrik Nuume, August
Oad, Eva Oselg.
Steinberg, Julia Stem, Tõnu
Sultson.
Vera Tammearu, Aarne Tamnai-saar,
El. Tapp, Toivo Tisnian, Eha
Toomberg, Juhan Toome, Ingrid
ja Aadu Tooming, Kalju Tori,
Toronto Eesti üliispank, LeonJ
Tretjakewitsch, Helmut Tõigast,
P. Tõnisson, Jaan Täht, Alide Uus.
Arvo Vahitra, Joseph Vahtra,
Ilmar Wark, Ülo Vastopä, Voldemar
Veelaid, T. Vellend, H . jä V.
Viiding, R. Viinamäe, Arvid
Vilms, J . Vilumets, K. Voldt, K.
Voore, R. Väliste. :
Heikki Paara, R. Pahapill, Ar
tur Pakri, Konstantin Palo, Ülo
ja Hilja Paul, Ella ja Enn Peremees,
Viktor ja Linnu Peters,
Valter Piigil, H. Pearson-Pairsalu,
R. Piibe, Oskar Piot, A. PirnsaJu,
V. Poola, Meta Rihvel, A: Pärli.
U. Raabe, August Raag, Paul
Rabisson, I. Rammo, Arnold Ran-niste,
A. Reinsoo, Udo Riga, R.
Ringsman, A. Rungi.
SANTA CRUZ - Kolm Kalifor-nia
ülikooli uurijat kmnitavad, et
nad on saanud kindlaid andmeid
maailmaiiiumi ehk universumi lõpu
kohta umbes 50 müjardi aasta
pärast. Teadlased on jutustanud
ajakirjandusele antud pressikonve-rentsil
tähelepanuväärsest läbimurdest
kvasarite (astronoomias
tähesarhane võimsa valguskiirguse
allikas) kiirguse mõõtmisel.
Kvasarid on salapärased ja kauged
tähegrupid, mis on palju väiksemad
kui linnutee, aga mis toodavad
sada korda rohkem energiat.
Dr. Joseph Wambler seletas, et
võime mõõta kvasarite kiirgust
annab uurijaile Võimaluse, mõõta
nende kaugust ja see^ kui kiiresti
need eemalduvad universumi keskpunktist.
Saadud teateid võrreldakse
teooriatega universumi ise-1.
loomust, kas see. kitseneb või laieneb
või püsib muutumatuna.
Wambleri järgi kvasariuurimused
toetavad teooriat, et maailmaruum
laieneb, aga üha aeglasemalt" ja
aeglasemalt umbes 20 miljardit
aastat. Siis laienemine seisatub,
maailmaruum hakkab kokku tõmbama
ja hajub umbes 30 miljardi
aasta pärast täielikult. Lõpuks
maailmaruumi hajunemine kiireneb
üha enam ja lõpeb eriti tormiliselt.';;;;;.
Ja mis juhtub selle järel? .
Võibolla maailmaruum hakkab
Uuesti laienema, arvas Wambler.
Või see jääb üheks tombuks. Aga
R. Saarits, Voldemar Saami,
Joann Saarniit. Valden Sadul,
Estör ja Otto Sarma, R. Sepp,
Heljo Sillart, G. ja H . Soans, Ella alati kui maailmaruum lakkab
ja Paul Solin,- E, Soomet, Älex
ander Soop, Jaan Söots, St. Cat-harines'i
Eesti Selts, J. ja A.
laienemast, jätkab^ surve oma. tegevust
ja universum tõmbub jälle
kokku. "
rääkida, peale seda, kui on oma tl kohviga kaasas .käima. Muidu
l .
„ x ^ . arvate, et panevad pi leh-te",
arutas sell autoistmel. •
..Kindlasti panevad", aitasin mina,
j.terve perekonna ajalugu ja
asjad! Teie pruudi nimi ja pilt ka,
kellele küüa pidite minema,
j a . . . " \
• ,.Hei, üks minut! ^'ehmatas nüiid
sell. „Seda pole vaja — nagu, ma
olen juba abielus, mul on kaks
last ja V . . ma ei taha pruudist midagi
lehte!" • V
„Siis pidage selle koha pealt suu
kinni — öelge, et olite teel golfiklubisse,
v õ i . . . Aga kohtus rist-küsitluse
all lobisete kindlasti välja,
need advokaadid on osavad, küsimusi
esitama."
„Mis — pean ma ka kohtusse mi-neraa?"
,,Aga muidugi, mida te siis arvate
— mitmed head korrad veel. A l guses
coroner's jury, süš magist-raadikohtusse
eeluurimisele, siis
ülerakohtusse mõrva-zhürii ette,
siis arvatavasti veel mitmed edasikaebused
— see asi võtab arvatavasti
mitmed aastad aega. Ja nad
uurivad terve teie elu läbi — millal
te abiellusite, kellega te väljas käite,
millal teid viimati, arreteeri-
Mehe nägu venis hoopis pikaks.
; Ta ainult nohises, ei öelnud tükk
aega midagi. Siis pomises ta:
„Mind pole kunagi arreteeritud,
seda hirmu mul ei oie, ainult mõned
liikluspiletid>- äga mul on perekond,
nagu ma mainisin, kaks
last — ma ei taha et nemad asjasse
sega^takse ja siis need neegrid,
need on ju hullud, nad saavad
teada kus ma elan ka ja siis . . •
„Ärge kartke — meie staabiseer-sant
Cluff annab teile täieliku politsei
kaitse", irvitasin mina. Muidugi
poleks ma selliselt tohtinud
tunnistajat hirmutada,' aga mulle
käis mees vähe vastu närvi. Sõitis
mõrvapaigalt minema^ arvatavasti
taksosohvri vereloigust läbi, läks
koju ja sealt helistas. Muidugi õli
taksojuht surnud,; aga kust teadis
see hea kodanik seda? Oleks vähemalt
kinni pidanud ja abi pakkunud
— aga nagu ta ütles, kust tema
peaks selle julguse võtma, et
neegripoistega võitlema . hakata?
Võibolla tulevad tagasi ja teevad
tema ka külmaks?.
Viisin nüüd võrdlemisi vaikseks
jäänud tunnistaja politseijaoskonda
sisse. Detektiiv-koritori uks oli
suletud ja silt üleval: Mitto segada!;
V^'--' ^
Viisin siis tunnistaja staabiseer-sant
Grofts'i silma alla.
„Siin on see kauaoodatud pea-
— Cluff tahab temaga
uinaku lõpetanud. Okei, staff?"
,,Okei", vastas staff-seersant,
oma kirjatööst üles vaatamata,
„pane ta sinna toolile — Joe, otsi
tunnistajale tass kohvi!"
Joe, jaoskonna operaator, oigas
kõva häälega.
,Staff — mul on mõlemad käed
j tööd täis, pean teenistuslehed valmis
masindama' — ja siis on mul
veel t a r v i s . . ."
, ,Pronto, Joe — tee kiiresti. Tunnistajad
on tähtsad inimesed, nendega
tuleb siin viisakalt ümber
käia. Võtke istet, palun, mu här-ra
. . ."
Jätsin nad sinna õiendama ja
põgenesin uuesti välja. Pean mõr-vakohale
Valvesse jäänud meestele
kohvi ja võileibu organiseerima ja
teised patrullautod kordamööda
jaoskonda lõunale — okei, varasele
hommikusöögile — lasläna. Politseiteenistuses
on „lunch" või lõunasöök
alati selle nime all, ükskõik
siis kas see leiab aset kell
kaksteist päeval, kell seitse õhtul
või kell kolm hommikul. Igal
konstaablil on õigus tunniks ajaks
„lõunale" tulla, kui teenistusolud
seda vähegi võimaldavad. Kui mitte,
siis ^aavad. nad selle eest tund
aega ei tra, krediidi poole peale
teenistusraamatusse:
Sõitsin ligilähedale 24-tunnise
teenindusega restorani. Max, poe-omanik,
askeldas leti taga, valge
kökamü.o peas ja määrdinud põll
eeš. • • ^-
;,Kolm kohvi ja mõned võileivad,
Max. Võid mõned dough-nufid
ka -kotti visata." Need
dough-nufid, põhja-ameerika ümmargused,
rasva sees küpsetatud
müügiJl;
..VABA EESTLASE" TALITUSES
Eind '-Saatekulu-
Dme Ivandi — Pargi
Kuldne tammetõm —
ettekanded noortele
L. Wahtras ~ Liivaklfiss
Bavimtaimed, 259 retsepte
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under
H. Mlchelson — Skantlikid teel
H. MlchelsonNoorsootöö radadieS
H. Michelson — Eesti radadelt
Eduard Krants — Lumeliitlased
Ilona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
Estonian OffficialGoid®
Paul Laan ~ Mõttelend - Püte ja
Karin Saarsen Lohengrini lal
Herb^ Salu — Utoopia ja fatoroloogis
Triinu** üksilmumbreid
A. Kub ja — Kadunud kodud — mälestused
A. Kub ja — Mälestusi kodus&ardt
A. Kubja — Palukesed
E. Uustalu ja R. Moora —• Soomep®i8id
426 lk. -t- 64 lk. fotosid I
Leho Lumiste — Alamuse Andrns - biOgraaSi-line
jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Lumiste — KiUad külas
A. Vomm — Eistsõnad I
A. Vomm — Eistsõnad II
Ä. Vomm Ristsõnad 115
A. Vomm — Ristsõnad ly
Ants Vomm — Minu hing (Juuletuskogu)
K. Eerme — Surnud laevad ja elavad
mälestused
K. Eerme — Päevata päevad Ja ööta ööd H
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, K&m ja Erzurum
J. Pitka — Eajnsõlmed
A. Käbin — Vaim Ja muld
Urve Karuks — Kodakpndur (luuletuskogu)
H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu)
A. Sfeng — Mis toimub Soomes? i :
E. Sanden — Mitme näo ja nimega
Aarand Roos — JmtMe kunisigas Tallinnas
RAAMATUIB LASTELE:
Kalevipoeg - õppe- ja tööraamat lastele 2.S0
/>peta mind lugema 5 — (Oppg ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 1—
Õpeta mind lugema II — Õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele vämtrükis) 4.—
\Eešti: keele-Harjutöstik I • ' ., •; 2^
2.50 , S5:
3 . - : ss.
15
2.50 15
5 . - 40
3.50 '33
3 . - 35
4.30 33
5 - -:
3 . -
39
• 13
15
40
5 . - 23:
450 15
4.50 ^
1.50
4 . - • 25
2 . - . 20
1.50 20
14.-- - 85
8.65 40
2.1C 40
. S.3Õ.-,. 40
S^.50 20
2.25 20
••.2.25 20
2.2S 20
20.- 40
1.50 ••• • IS
4 . - :
4 . - :
40
30
•. 4.—
8.80
5.- '
80
40
40
. 1 - 20
1.50 ' 25
2.75 25
14.- 50
12.50 50
35
hakkaksid mehed nurisema.
Max pani sõnalausumata tellitud,
kraami kotti. Ma võtsin dollarilise
rinnataskust. A
,„Kui palju, Max?"
„Doilar, Harv."
Max lõi dollari kassamasinast
läbi ja andis mulle peotäie vahetusraha.
Teadsin, et seal oli täpselt
dollari eest hõbedat. See tseremoonia
oli niisama, pealtvaatajate
jaoks. Et leti ääres kükitavad veoautojuhid
ja mõned hilised „pühit-sejad"
ei saaks nuriseda. E t võmmid
saavad restoranidest muidu
süüa ja juua.
„Thankš, Max", ütlesin. Tänan,
Max. Ega ta riimi polnud õieti
Max, oli Katsos Kakadopoulos või
midagi sellesarnast. Aga niikaua
kui ta siin oma väikest restorani
pidas, oli ta Max. Kui tä küllalt
palju raha kokku oli saanud, et ööklubi
avada ja Võibolla kohaliku
kreeka süur-restoraatori tütrega
abielluda, muutuks ta kindlasti
jälle Mr. Kakadopoulos'eks, või
ehk, vanadele sõpradele, Katsos'-
eks. Senini aga oli ta Max the
Greek;
, Siis sõitsin tagasi^ Kuninga Teele,
läbi barrikaadidest, mäest alla,
kus Rick ja Bück valvet
Se6 tä;hendab, Rick pidas valvet.
Buck istus soojas politseiaufeos,
müts peast ära, silmad kinni ja
suu lahti, ilmselt sügavas unes.
: ,,Hei, seersant", hüüdis Rirk, nii
kõva häälega et Buck võpatades
üles ärkas, „kas usud, viis kohtu-loitset
viimase tünni jooksul — niü
käsi on piletite-kifjutamisest väsi
, J a h . m a tean, inimloomus
on juba kord selline. Siin, tõin
teile veidi nosimist." •
Andsin koti poiste kätte ja tõmbasin
oma masina nende oma kõrvale
Niiviisi oli; tee- efektiivselt blokeeritud.
Olin parajasti oma kohvi
rüüpamas ja konstaablid tegelesid
omadega, kui autotuled golfiklubi
poolt paistma, hakkasid ja sõiduk
pikkamööda silla poole tuli. Uniselt
oli auto golfiklubi poolsel tee-otsal
asuvatest barrikaadidest läbi sõitnud.
Kas jälle uudishimulikud kodanikud?
.: ,,Otsi aga oma
uuesti välja, Rick", ütlesin läbi
lahtise autoakna. Rick Naylor asfe-taš
sõnakuulelikult pooliku kohvitassi
auto armatuurpaneeli serva-ie,
võttis oma taskulambi ja pileti-raamatu
ja ronis politseiautost
Poisid ronisid pikkamööda ja
hoolikalt autost välja eredate tule-'
de tõttu silmi pilgutades. Buck
Buchanan oli nimelt autotuled peale
löönud ja seisis ka autoukse vahel,
püstol käes.
Autotuled tulid pikkamööda ligemale.
Rick astus paar . sammu
meie autode juurest ettepoole ja
lõi oma taskulambi põlema. Siis
kukkus ta käest piletiraamat ja ta
haaras oma revolvrikabuüri järgi.
^ Taskulambi-valguses välgatasid
pruunid neegriKäod tutiliste rasta-kate
juuksesoengutega!
Ka minu kohvi lendas teekraavi
ja ma kargasin autost välja, relv
käes. Mõrvarid olid kuritööpaigale
tagasi tulnud!
üks pruuni;nägudega noorukitest
väntas oma autoakna alla. /
„Hei mees", ütles ta, „mis on
juhtunud? Mees; mis viga on?
Miks need rasked tulenuiad,
mees?"
„Välja, mees!" kamandas kons-
>iVõtke positsioonid, mees!" kamandas
Rick, ja mustad sellid näisid
selle ,,positsioonivõtmisega"
hästi tuttavad olevat, sest nad kõik
pöörasid seljad Rick-poisi poole ja
asetasid käed skgelt auto katusele,
ise veidi ettepoole nõjatudes. Rick
läks ja patsutas nende taskud läbi,
piletiraamat] aga ei leidnud midagi inbüminee-rivat.
„Nad on puhtad, seersant", ra-.
porteeris Rick.
:,,Okei sellid", ütlesin nüüd mina,
„võite käed alla lasta ja vabalt
võtta. Rick, vaata nende sõjavanker
ka läbi, ehk on seal mõned
mür istajad?"
Aga ka autost ei leidnud ta muud
kui pooliku viinapudeli ees istme
alt. J a siis, võiduka hüüdega, paar
plastik-ümbrikku kindakarbist.
,,Koks, seersant!" hüüdis Rick.
„Need vennad on koksitõmbajad!"
Tuttjuukseliste soengutega rasta-kad
pilgutasid hämmeldunult.
„Kuule mees — see on, nagu, väga
kummaline, mees. Me ei tea
neist, nagu, koksiümbrikutest mitte
sittagi, mees, me pole koksitõmbajad
— see on laenatud auto,
ehk olid need enne seal? Või, nagu,
see äge ja tige värviline vend seal,
võibolla 'ta istutas asjad meie kin-dakarpi?"
.
magusad kohvi-kringlid> pidid ala-' otsad kinni on!l
nüd! Kõik uudishimulikud, kes ; taabel Rick. ,,Käed kõrgele üles!
mõrvastseenüe-Mpuvad, kuigi tee- ühtki valeliigutust, mees, või
(Jäifgneb):
juhtub raske plahvatus!"
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 25, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-07-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780725 |
Description
| Title | 1978-07-25-06 |
| OCR text | VABA H B S T I A I ^ iteisspa©!^^ 25; juülii^lÖ^^S ^ July 25, Helsingis peetud • kergejõustiku maailinamängude esimesel päeval viskas 27-aastäne ida-sakslane Wolfgang Hanisch uue Ida-Saksa rekordi ja tariavuse parima tulemuse odaheites tagajärjega 91.14. Hanisch on tänavu' teinud silmapaistvaid viskeid, kuna möödunud aastär ta parim tagajärg oli ainult Tänavu on 16 odälieitjat visanud üle 85 m; möödunud aastal neid oli 19, kelle hulgas oli viis soomlast. Tänavune maailma edetabel on juulikuu keskpaiku järgmine : Hanisch, Ida-Saksa Wessmg, Lääne-Saksa _ : GrebneVv. N.L. Roggy/usA:._:_-.:__-.: Puranen, Soõnie Potgieter, L.-Aa|rika _ - i - Grimneš, Norra Toivonen, Soonie Tafelmeier, Lääne-Saksa --- Aho, Soome HärkÖrien, Soome Olsen, Kanada Atwood,USA Voros. Ungari Balster, Ida-Saksa Nemeth, Uiigari 91.14 90.34 89,82 89.28 88.64 88.62 88.32 86.72 86.00 85.84 85.70 85.55 85.54 85:36 85.08 85.00 Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust ©p käesoleval tegevusaastal märtsist kuni juulini 1978. a. oma majaridtislikult toetanud aüjärgnevad kaasmaalased: Tulemusist on märkimisväärsed NMcolaiGrebnevi odavise 89.82, teiseks jäi lääne-sakslane Michael (/Messing 85.34. Venelane Valentin Bmitrenko heitis vasarat 76.46, 2) sakslane Mahfred Hünning 76.36. Teivashüpe: l j sakslane Günther Lohre 5.45, 2). venelane A. Dolgov 5.40. 5000 m oli esimene eestlane Enn SeUik 13.31,8: Kuulitõuge Anatoli Jarosh 20.89, teine venelane Jevgeni Mironov 20.35. Leipzigis peetud kergejõustikuvõistlustel hüppas ida-sakslane Rolf BeUschmidt kõrgushüppes uue Ida-Saksa rekordi 231. Ta katsetas veel uue maaüiharekordi 2.34 ületamist, aga ebaõnnestus. Teiseks jäi HenryLäuterbach 2.28. Muudest tulemustest: Ruth Fuchs viskas oda 65.94 ja Maries Göhr jooksis 200 m ajaga 22.61. . , . ^ •••• MiiaariQs peetud võistlustel jooksis keeniaiane Henry Rono 5000 m ajaga 13.18,2, teiseks jäi itaallane Ortis 13.30,2 ja kolmandaks uusmeremaalane Dixön 13.32,2. 100 m jooksus oli kolme parima tagajärg 10,22, võitja oli jamaikalane Don Quarrie, järgmised Stewe Williams ja Clancy Edwards. , Helsingis peetud kergejõustiku-voistlusel takistusjooksus oli üle-võimas maailmarekordimees keeniaiane Henry Rorio ajaga 8.16,8. Järgmised olid ameeriklane Henry Marsh 8.22,5,. :keenialane James Munyalä 8.23,5, ameeriklased Doug Brown ja George Malley 8.23,8 ja' .B.27:6..v-'--^': • 500() m jooksus oli parim norralane Knut Kvalheim 13.33,7y järgmine ida-sakslane Jorg Peter 13.34,8. Endine 10.0ÖÖ m maailmarekordimees Samson Kimömbwa jäeti kümnendale kohale ,:, 100 m oli esimene panamalane Guy Abrahams ajaga 10,2, teine rootslane Stefan Nilsson 10,4. Kaugushüppe võitis prantslane Gilfoerth Zante tulemusega 7,59, kõrgushüppes \oH parim türklane Egrem Ozdamar 2.13. Soomlane Harri Huhtala heitis vasarat 71.08. E^ortmundiš peetud INf.O^^ ja Lääne-Saksämaä vahelisel kergejõustikuvõistlustel võitsid venelased nü meeste kui ka naiste alal. Lundi ülikooli juures korraldatud Põhjamaade foneetikute sümpoosionist linnaraamatukogu kuulde-saalis võttis osa 150 teadlast. . üheks külalisreferendiks oli eestlasest foneetika jä fonoloogia professor Ilse Lehiste, Ohio ülikoolist. Hiljem esines Hse Lehiste oma eriala ettekandega ;Eesti Teadusliku Seltsi (ETS) Lõunä-Rootsi Osakonna poolt korraldatud populaar-tea-duslikus sarjas Eesti Majas. Kauget; külalist tervitas ETS-i poolt abiesimees Valev Uibopuu; Ettekannet, millele järgnesid elavad läbirääkimised, jälgis arvukas auditoorium. ' Koos Ilse Lehistega saabus Eesti Majja norra teadlane, foneetika dotsent Bergeni ülikoolist Albert Lange-Flitflet. Ta valdab vabalt ] eesti keelt ja viibis 1938 Eestis kaks nädalat, võttes osa laulupeost Tallinnas, õppides ühtlasi meie keelt. Suure eestlaste sõbrana on tä tõlkinud eesti luulet norra keelde, samuti Soome rahvuseepose Kalevala. Erai Aareod, Milvi Amolins, Erjcih Aiiiilon, Ida Areneem, Jaan ja Kelle Airo, Erich Aser, H. ja V. Avarlaid. P. Edur, Jiiri Ä Ahdresi Goitnian. 0. Baamer/ Salme H a r ^ A. Havi, Fred Heinlaid, R. Holsmer, Valdo Hoanniik. 1. Igav, Uno Ilves, Kaarel Irs. M d a Jaaiiberg, H. Jaason, H. ja N.Joala, Eerik Joaisaaire, Bern-hard Jõe, Henno Jõgeva, Kalju Jõgi, H . Jürman. Leonhard Kahro,.Ri^^ ja õie 'Kaimre, V. Kajaste, ,perd. Kaljuste, T. Kalm, R. Kalmisito, Julius Kärel&on,. E . Kasepõld, I. Katjtemaa, A. Kaunismaa, Nelly Kess, A.; Kinmiel, Linda Kirik, H. Kirst, L. Kirstein, Adele Kit-tasSk, A. E. Kivistik, Jaan Konze. Elviine J . Koop, M . Kopa, Aleksei Koppel, H. Kõrre, Lydia Kreek-man, Jaan ja Reet Kruus,' H. Kukkur, S. Kuldkepp, John Kul-pa, Mare Kungla, Kiistav Kurg, H. Kuri, Johan Kuusk, E. ja H. Kuutma, Oskar Kõrgemets, K. Kõrgesaar, Maria Kägu, E. ja M. Käärmann, Gustav Köster, Aleksander Kübar. Hugo Laanela, Helle Laame, Arnold Laas, Maria Laas, B. S. Laht, Enno Lauri, Ä. ja I. Lellep, H. Lepik, Mart Lepik, Jaan Lepp, E. Liigand,. K. Liivamägi, Elmar Liivet, Risto Liivoja, E. Lindaja, Osvald Lokk, Tiiu Loorpere, Ernst Lootsmaa, Jaak Lupp, Leonid Lõugas,: • , A. Maarits,: K a r l Maašik, Ellen Martens, Voldemar Matiisen, Linda Meema, Hans Meret, R. Merits, Enn Merivee,'A. Miiliunas. . Vanda Niit, Ülo Niit, Kaare Norralt, Hendrik Nuume, August Oad, Eva Oselg. Steinberg, Julia Stem, Tõnu Sultson. Vera Tammearu, Aarne Tamnai-saar, El. Tapp, Toivo Tisnian, Eha Toomberg, Juhan Toome, Ingrid ja Aadu Tooming, Kalju Tori, Toronto Eesti üliispank, LeonJ Tretjakewitsch, Helmut Tõigast, P. Tõnisson, Jaan Täht, Alide Uus. Arvo Vahitra, Joseph Vahtra, Ilmar Wark, Ülo Vastopä, Voldemar Veelaid, T. Vellend, H . jä V. Viiding, R. Viinamäe, Arvid Vilms, J . Vilumets, K. Voldt, K. Voore, R. Väliste. : Heikki Paara, R. Pahapill, Ar tur Pakri, Konstantin Palo, Ülo ja Hilja Paul, Ella ja Enn Peremees, Viktor ja Linnu Peters, Valter Piigil, H. Pearson-Pairsalu, R. Piibe, Oskar Piot, A. PirnsaJu, V. Poola, Meta Rihvel, A: Pärli. U. Raabe, August Raag, Paul Rabisson, I. Rammo, Arnold Ran-niste, A. Reinsoo, Udo Riga, R. Ringsman, A. Rungi. SANTA CRUZ - Kolm Kalifor-nia ülikooli uurijat kmnitavad, et nad on saanud kindlaid andmeid maailmaiiiumi ehk universumi lõpu kohta umbes 50 müjardi aasta pärast. Teadlased on jutustanud ajakirjandusele antud pressikonve-rentsil tähelepanuväärsest läbimurdest kvasarite (astronoomias tähesarhane võimsa valguskiirguse allikas) kiirguse mõõtmisel. Kvasarid on salapärased ja kauged tähegrupid, mis on palju väiksemad kui linnutee, aga mis toodavad sada korda rohkem energiat. Dr. Joseph Wambler seletas, et võime mõõta kvasarite kiirgust annab uurijaile Võimaluse, mõõta nende kaugust ja see^ kui kiiresti need eemalduvad universumi keskpunktist. Saadud teateid võrreldakse teooriatega universumi ise-1. loomust, kas see. kitseneb või laieneb või püsib muutumatuna. Wambleri järgi kvasariuurimused toetavad teooriat, et maailmaruum laieneb, aga üha aeglasemalt" ja aeglasemalt umbes 20 miljardit aastat. Siis laienemine seisatub, maailmaruum hakkab kokku tõmbama ja hajub umbes 30 miljardi aasta pärast täielikult. Lõpuks maailmaruumi hajunemine kiireneb üha enam ja lõpeb eriti tormiliselt.';;;;;. Ja mis juhtub selle järel? . Võibolla maailmaruum hakkab Uuesti laienema, arvas Wambler. Või see jääb üheks tombuks. Aga R. Saarits, Voldemar Saami, Joann Saarniit. Valden Sadul, Estör ja Otto Sarma, R. Sepp, Heljo Sillart, G. ja H . Soans, Ella alati kui maailmaruum lakkab ja Paul Solin,- E, Soomet, Älex ander Soop, Jaan Söots, St. Cat-harines'i Eesti Selts, J. ja A. laienemast, jätkab^ surve oma. tegevust ja universum tõmbub jälle kokku. " rääkida, peale seda, kui on oma tl kohviga kaasas .käima. Muidu l . „ x ^ . arvate, et panevad pi leh-te", arutas sell autoistmel. • ..Kindlasti panevad", aitasin mina, j.terve perekonna ajalugu ja asjad! Teie pruudi nimi ja pilt ka, kellele küüa pidite minema, j a . . . " \ • ,.Hei, üks minut! ^'ehmatas nüiid sell. „Seda pole vaja — nagu, ma olen juba abielus, mul on kaks last ja V . . ma ei taha pruudist midagi lehte!" • V „Siis pidage selle koha pealt suu kinni — öelge, et olite teel golfiklubisse, v õ i . . . Aga kohtus rist-küsitluse all lobisete kindlasti välja, need advokaadid on osavad, küsimusi esitama." „Mis — pean ma ka kohtusse mi-neraa?" ,,Aga muidugi, mida te siis arvate — mitmed head korrad veel. A l guses coroner's jury, süš magist-raadikohtusse eeluurimisele, siis ülerakohtusse mõrva-zhürii ette, siis arvatavasti veel mitmed edasikaebused — see asi võtab arvatavasti mitmed aastad aega. Ja nad uurivad terve teie elu läbi — millal te abiellusite, kellega te väljas käite, millal teid viimati, arreteeri- Mehe nägu venis hoopis pikaks. ; Ta ainult nohises, ei öelnud tükk aega midagi. Siis pomises ta: „Mind pole kunagi arreteeritud, seda hirmu mul ei oie, ainult mõned liikluspiletid>- äga mul on perekond, nagu ma mainisin, kaks last — ma ei taha et nemad asjasse sega^takse ja siis need neegrid, need on ju hullud, nad saavad teada kus ma elan ka ja siis . . • „Ärge kartke — meie staabiseer-sant Cluff annab teile täieliku politsei kaitse", irvitasin mina. Muidugi poleks ma selliselt tohtinud tunnistajat hirmutada,' aga mulle käis mees vähe vastu närvi. Sõitis mõrvapaigalt minema^ arvatavasti taksosohvri vereloigust läbi, läks koju ja sealt helistas. Muidugi õli taksojuht surnud,; aga kust teadis see hea kodanik seda? Oleks vähemalt kinni pidanud ja abi pakkunud — aga nagu ta ütles, kust tema peaks selle julguse võtma, et neegripoistega võitlema . hakata? Võibolla tulevad tagasi ja teevad tema ka külmaks?. Viisin nüüd võrdlemisi vaikseks jäänud tunnistaja politseijaoskonda sisse. Detektiiv-koritori uks oli suletud ja silt üleval: Mitto segada!; V^'--' ^ Viisin siis tunnistaja staabiseer-sant Grofts'i silma alla. „Siin on see kauaoodatud pea- — Cluff tahab temaga uinaku lõpetanud. Okei, staff?" ,,Okei", vastas staff-seersant, oma kirjatööst üles vaatamata, „pane ta sinna toolile — Joe, otsi tunnistajale tass kohvi!" Joe, jaoskonna operaator, oigas kõva häälega. ,Staff — mul on mõlemad käed j tööd täis, pean teenistuslehed valmis masindama' — ja siis on mul veel t a r v i s . . ." , ,Pronto, Joe — tee kiiresti. Tunnistajad on tähtsad inimesed, nendega tuleb siin viisakalt ümber käia. Võtke istet, palun, mu här-ra . . ." Jätsin nad sinna õiendama ja põgenesin uuesti välja. Pean mõr-vakohale Valvesse jäänud meestele kohvi ja võileibu organiseerima ja teised patrullautod kordamööda jaoskonda lõunale — okei, varasele hommikusöögile — lasläna. Politseiteenistuses on „lunch" või lõunasöök alati selle nime all, ükskõik siis kas see leiab aset kell kaksteist päeval, kell seitse õhtul või kell kolm hommikul. Igal konstaablil on õigus tunniks ajaks „lõunale" tulla, kui teenistusolud seda vähegi võimaldavad. Kui mitte, siis ^aavad. nad selle eest tund aega ei tra, krediidi poole peale teenistusraamatusse: Sõitsin ligilähedale 24-tunnise teenindusega restorani. Max, poe-omanik, askeldas leti taga, valge kökamü.o peas ja määrdinud põll eeš. • • ^- ;,Kolm kohvi ja mõned võileivad, Max. Võid mõned dough-nufid ka -kotti visata." Need dough-nufid, põhja-ameerika ümmargused, rasva sees küpsetatud müügiJl; ..VABA EESTLASE" TALITUSES Eind '-Saatekulu- Dme Ivandi — Pargi Kuldne tammetõm — ettekanded noortele L. Wahtras ~ Liivaklfiss Bavimtaimed, 259 retsepte Enn Nõu — Vastuvett Anna Ahmatova — Marie Under H. Mlchelson — Skantlikid teel H. MlchelsonNoorsootöö radadieS H. Michelson — Eesti radadelt Eduard Krants — Lumeliitlased Ilona Laaman — Mis need sipelgad (luuletuskogu) Estonian OffficialGoid® Paul Laan ~ Mõttelend - Püte ja Karin Saarsen Lohengrini lal Herb^ Salu — Utoopia ja fatoroloogis Triinu** üksilmumbreid A. Kub ja — Kadunud kodud — mälestused A. Kub ja — Mälestusi kodus&ardt A. Kubja — Palukesed E. Uustalu ja R. Moora —• Soomep®i8id 426 lk. -t- 64 lk. fotosid I Leho Lumiste — Alamuse Andrns - biOgraaSi-line jutustus kirjanik Oskar Lutsust L. Lumiste — Atlandi aknal L. Lumiste — KiUad külas A. Vomm — Eistsõnad I A. Vomm — Eistsõnad II Ä. Vomm Ristsõnad 115 A. Vomm — Ristsõnad ly Ants Vomm — Minu hing (Juuletuskogu) K. Eerme — Surnud laevad ja elavad mälestused K. Eerme — Päevata päevad Ja ööta ööd H S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu) Aarand Roos — Jumalaga, K&m ja Erzurum J. Pitka — Eajnsõlmed A. Käbin — Vaim Ja muld Urve Karuks — Kodakpndur (luuletuskogu) H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu) H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu) A. Sfeng — Mis toimub Soomes? i : E. Sanden — Mitme näo ja nimega Aarand Roos — JmtMe kunisigas Tallinnas RAAMATUIB LASTELE: Kalevipoeg - õppe- ja tööraamat lastele 2.S0 />peta mind lugema 5 — (Oppg ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 1— Õpeta mind lugema II — Õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele vämtrükis) 4.— \Eešti: keele-Harjutöstik I • ' ., •; 2^ 2.50 , S5: 3 . - : ss. 15 2.50 15 5 . - 40 3.50 '33 3 . - 35 4.30 33 5 - -: 3 . - 39 • 13 15 40 5 . - 23: 450 15 4.50 ^ 1.50 4 . - • 25 2 . - . 20 1.50 20 14.-- - 85 8.65 40 2.1C 40 . S.3Õ.-,. 40 S^.50 20 2.25 20 ••.2.25 20 2.2S 20 20.- 40 1.50 ••• • IS 4 . - : 4 . - : 40 30 •. 4.— 8.80 5.- ' 80 40 40 . 1 - 20 1.50 ' 25 2.75 25 14.- 50 12.50 50 35 hakkaksid mehed nurisema. Max pani sõnalausumata tellitud, kraami kotti. Ma võtsin dollarilise rinnataskust. A ,„Kui palju, Max?" „Doilar, Harv." Max lõi dollari kassamasinast läbi ja andis mulle peotäie vahetusraha. Teadsin, et seal oli täpselt dollari eest hõbedat. See tseremoonia oli niisama, pealtvaatajate jaoks. Et leti ääres kükitavad veoautojuhid ja mõned hilised „pühit-sejad" ei saaks nuriseda. E t võmmid saavad restoranidest muidu süüa ja juua. „Thankš, Max", ütlesin. Tänan, Max. Ega ta riimi polnud õieti Max, oli Katsos Kakadopoulos või midagi sellesarnast. Aga niikaua kui ta siin oma väikest restorani pidas, oli ta Max. Kui tä küllalt palju raha kokku oli saanud, et ööklubi avada ja Võibolla kohaliku kreeka süur-restoraatori tütrega abielluda, muutuks ta kindlasti jälle Mr. Kakadopoulos'eks, või ehk, vanadele sõpradele, Katsos'- eks. Senini aga oli ta Max the Greek; , Siis sõitsin tagasi^ Kuninga Teele, läbi barrikaadidest, mäest alla, kus Rick ja Bück valvet Se6 tä;hendab, Rick pidas valvet. Buck istus soojas politseiaufeos, müts peast ära, silmad kinni ja suu lahti, ilmselt sügavas unes. : ,,Hei, seersant", hüüdis Rirk, nii kõva häälega et Buck võpatades üles ärkas, „kas usud, viis kohtu-loitset viimase tünni jooksul — niü käsi on piletite-kifjutamisest väsi , J a h . m a tean, inimloomus on juba kord selline. Siin, tõin teile veidi nosimist." • Andsin koti poiste kätte ja tõmbasin oma masina nende oma kõrvale Niiviisi oli; tee- efektiivselt blokeeritud. Olin parajasti oma kohvi rüüpamas ja konstaablid tegelesid omadega, kui autotuled golfiklubi poolt paistma, hakkasid ja sõiduk pikkamööda silla poole tuli. Uniselt oli auto golfiklubi poolsel tee-otsal asuvatest barrikaadidest läbi sõitnud. Kas jälle uudishimulikud kodanikud? .: ,,Otsi aga oma uuesti välja, Rick", ütlesin läbi lahtise autoakna. Rick Naylor asfe-taš sõnakuulelikult pooliku kohvitassi auto armatuurpaneeli serva-ie, võttis oma taskulambi ja pileti-raamatu ja ronis politseiautost Poisid ronisid pikkamööda ja hoolikalt autost välja eredate tule-' de tõttu silmi pilgutades. Buck Buchanan oli nimelt autotuled peale löönud ja seisis ka autoukse vahel, püstol käes. Autotuled tulid pikkamööda ligemale. Rick astus paar . sammu meie autode juurest ettepoole ja lõi oma taskulambi põlema. Siis kukkus ta käest piletiraamat ja ta haaras oma revolvrikabuüri järgi. ^ Taskulambi-valguses välgatasid pruunid neegriKäod tutiliste rasta-kate juuksesoengutega! Ka minu kohvi lendas teekraavi ja ma kargasin autost välja, relv käes. Mõrvarid olid kuritööpaigale tagasi tulnud! üks pruuni;nägudega noorukitest väntas oma autoakna alla. / „Hei mees", ütles ta, „mis on juhtunud? Mees; mis viga on? Miks need rasked tulenuiad, mees?" „Välja, mees!" kamandas kons- >iVõtke positsioonid, mees!" kamandas Rick, ja mustad sellid näisid selle ,,positsioonivõtmisega" hästi tuttavad olevat, sest nad kõik pöörasid seljad Rick-poisi poole ja asetasid käed skgelt auto katusele, ise veidi ettepoole nõjatudes. Rick läks ja patsutas nende taskud läbi, piletiraamat] aga ei leidnud midagi inbüminee-rivat. „Nad on puhtad, seersant", ra-. porteeris Rick. :,,Okei sellid", ütlesin nüüd mina, „võite käed alla lasta ja vabalt võtta. Rick, vaata nende sõjavanker ka läbi, ehk on seal mõned mür istajad?" Aga ka autost ei leidnud ta muud kui pooliku viinapudeli ees istme alt. J a siis, võiduka hüüdega, paar plastik-ümbrikku kindakarbist. ,,Koks, seersant!" hüüdis Rick. „Need vennad on koksitõmbajad!" Tuttjuukseliste soengutega rasta-kad pilgutasid hämmeldunult. „Kuule mees — see on, nagu, väga kummaline, mees. Me ei tea neist, nagu, koksiümbrikutest mitte sittagi, mees, me pole koksitõmbajad — see on laenatud auto, ehk olid need enne seal? Või, nagu, see äge ja tige värviline vend seal, võibolla 'ta istutas asjad meie kin-dakarpi?" . magusad kohvi-kringlid> pidid ala-' otsad kinni on!l nüd! Kõik uudishimulikud, kes ; taabel Rick. ,,Käed kõrgele üles! mõrvastseenüe-Mpuvad, kuigi tee- ühtki valeliigutust, mees, või (Jäifgneb): juhtub raske plahvatus!" |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-07-25-06
