Vaba eestlane , July 25, 1978

              lation^l Liteary5c253
GeiioAoquisitiona Ssction
Ottawa,Ont«,
S^CTIOK. D>S iOURNAUX
JERÜÜŠÄIiEMM ~ lisraeir Egipttas® et!
Siinai jwolsaarel asuva El-ÄrisM linna Iisraeli peaminister
teatas, et Iisrael ei saa ielia sellist suuri Järelandmist egiptlastele, lama siin oleks
pooflss© .Mhgitusega, millele egiptlased ei talia omalt poolt anda mingisugust vastutasu.
Egiptiiise vp,lifcsusele laheda-stest
riagkondadek mainitaikse, et Iis­rael
oieikis Jalmis El. Arishi; liima
egiptlastele tagasi andma ainult
' sel tinprnusel kui Egiptuse valit­sus
teeks onialt . poolt Iisraelile
konitsessioone Sünäi teistes. piir­kondade.
]:-^'-,
Eriti taotleb Begin Iisraeli pi-devat
kontrolli Siina! põhjasek­toris,
kuhu juudid on rajanud
terve rea uusi asundusi.
: Iisraeli peaminister Begin .mai-
Fiis, et ta teeb Iisraeli valitsuse
otsuse Egiptuse presidesnt Sada-tile
teatavaiks ning taotleb samal
ajal läbirääkimiste ja noupida-misfce-
jätkamist. .Läbirääkimisite
jätkamine 'Sündmuste praeguses
•arengufaasis: näib ölevait ^võima­tu,
kuna Egiptus nõual> Iisraelilt
om.a hea usu kinnitamiseks kont­sessioonide
tegemist, miillega Iis­raeli
peaminister ja valitsus ei
nõustu.;
Ühendriikide välisminister Van-
' ce ei oSe..kaotanud. siiski', veel
lootust Iisraeli ja Egiptuse va­hel
kokulepete saavutamiseks
ning tegi ettepaneku, et mõle­ma
riigi vahel tuleksid korral­dada
uued nõupidamised,
kus kumbki pool esineb kaitse- ja
välisministritega. Egiptuse välis­minister
Mbiiammed Kamel mai­nis
Kairos, et Iisraeli valitsuse
tõrjuva ihoiaku tulemusena on
väga väikesed väljavaated koklai-iepete
saavutamišeiks.
• Torontos toimus möödunud neljapäeval-leedmiastemeeleävaMMS, mille, eesmärgiks, oli protesteerida-
Leedu vabadusvõitleja Viktoras Petkuse 10 aastaks sunnitööle saatmise kohta, millele lisandub veel viis
aastat vältav (eksiili saatmine. Meeleavaldusest Toronto raekoja väljakul võtsid osa ligemale 1000 ini­mesi
Esug kõnelejateks oK Ukraina Maailma Kongressi sekretär Juri Shymko, Ontario tarbijate Ja ^t-tevõtefc-
e. minister Lany. GrossmaH Ja Ontario ombudsman advokaat ArthmrMaloney.
Braivüsiliselt saadud teauMel
Tallinnast pn hüjuiti olnud Kiro­vi
nimelises kolhoosis arreteeri­misi.
Terve rida juhtivaid tegelasi.
oli viidud neljapäeval, 29. juunil
KGB meeste poolt ära. Arretbee-rituid
süüdistatavat majandusli-j
kes kuritegudes, kuid arreteeri-mistel
olevat ka poliitiline külg.
Kirovi nim, kolhoos oii suure-maid
okup. Eestis, kusjuures
nõukogude enda andmetel kaluri­te
töötasu ulatuvat 4000—5000
rublani aastas. Kolhoosil on ka
suured kalatöötlemisettevõtted.
Kolhoosi kui eeskujulikumat ar­mastatakse
näidata välisituristiÄe-
Esimeste eesti asunike mälestuseks püstitatud mälestustahvel
•Stettleri lähedal Alb^j^as/Mälestuski on eesti- ja ingliskeel­ne
tekst. V ^oto: Vally Johiaaiscin
Arh. Eneri Taiul esines Toron-' •
tos programmis kolmes lühi-saates
kommeinitaatorina niajade
restaureerimise alal,, vaiates mit- "
mesugusteie küsimiustele. Eelole­val
sügisel ootab Eneri Tauli sa­mal
teemal ees pikem kaheksa-osaline
TV programm, mille koos­tajaks
on Arthur Väile. .
Juri io mainis, et dissiden­tidele
suure karistuse määramise­ga
andsid, venelased PierreTtu-desule
ja ieistele lääneriikide juh­tidele
valusa hoiatuse. Kõneleja
kinnitas, et lääneriikide juhid lan­gesid
Helsingi kokkulepetele alla
kiijutamisaga lõksu, millega aidati
vanglasse - saata Shtsharanski,
Qinzburg ja Petkus. /
Ontai-io ombudsman Maloney
iiimetag N. Liidus dissidentide
süüdi mõistmiseks toimunud
kolituprotsesse farsiks.
T^iv mainis, et need protsessid on
häbistavad kogu tsiviliseeritud
maäiiinale. Minister :Grossnxan
meenutas oi^na idilaskäiku N. Liitu
vja kirjeldas ,kuidas teda seal jäli­t
a t i , läbi otsiti ja tema telefoni­kõnesid
pealt kuulati- Dissidendid,
kes saabusid selle hotelli juurde,
kus Grossman peatus, arreteeriti
politsei poolt otse Grossmani sil­ma
aU.
Demonstratsioonist võttis osa
ka eestlasi, lätlasi ja teisi ikestä-tud
rahvaste rahvusgruppide liik­meid.
Leedulaste aEidmetel on" Viktoras
Petkus. 49-aastaiie; ning ta arre­teeriti
juba 1940. aastal
18-aastane. •
ta oli
Siis mõisteti ta kommunistlikkude
yõimude poolt kuueks aastaks sun­nitöölaagrisse.
1957. aastal arre­teeriti
ta teistkordselt jä mõisteti
jälle kuueks aastaks sunnitööie.
Demonstrandid kandsid suurel
arvul plakateid, milledel mõisteti
N. Liit inimõiguste allasurumise
pärast hukka.
Torontos alustas 16. juulil tegevust kaks nädalat kestev Usuteaduse Instituut, mis valmistab ette' õpe­tajate
abilisi usuliste touningute teostamiseks, õppetööst võtab osa 20 isikut, kelledest osa on saabunncS
siia ka teistest maadest. Instituudi õpilased leidsid, et nad peavad ka teatul määral organiseeruma Ja
valisid endile esimehe, kes nende probleemidega tegeleb ja neid vajaduse korral esindajb. Esimeheks
valiti tuntud seltskonnategelane Sault Ste. Mariest Väino Kaldma. 1 /
WASHINGTON Ühendiiikide president Cärter mainis möödu­nud
neljapäeval Washingtonis toimunud pressikonverentsil, ii ta ei
kavatse verist kättemaksu N. Liidule dissidentide karistamise p är
rast mng et tal ei ole kavas'.uusitasumisaktsioone:N. Liidu vastu..'
President keeldus diskuteerimast
küsimust, . kas N. Liit kavatseb
dissidendid "AnatoH Shtsharanski ja
lexander Ginzburgi välja vaheta­da
. ühendriikides salakuulamise
pärast arreteeritud venelaste vas-
'Carter andis. mõista, et ameerik­lased
on astunud Shtsharanski
ja Ginzburgi huvides samme
kuid ta kinnitas, et nendest sam­mudest
ei ole praegu sobiv kõ­neleda.
Carter ütles ajakirjanikele, et
ühendriikide neegrist diplomaadi
Andrew Young'i väljendused, nagu
oleks Üheridriikides sadu või ise­gi
tuhandeid poliitilisi vange; on
õnnetud, kuid samal ajal ülistas ta
Youngi kui väärtuslikku diplomaa­ti,
kes on saavutanud s mri edu­samme
mustade valitsuse raken­damiseks
Lõuna Aafrikas.
Pressikonverentsil tõsteti üles
ka olümpiamängude küsimus ja
päriti, kas rühendriikide valitsus
kavatseb boikoteerida Moskvas
1980. aastal toimuvaid olümpia­mänge.
President ütles, et ta ei
kavatse seda küsimust üles tõsta,
et sellega tasuda Shtsharanski ja
Ginzburgi vangüaagrisse saatmist.
•Carter, kinnitas, et ta .soovib
heade suhete arendamist N. L i i ­duga,
kuid samal ajal on ta aval­danud
mõõdukal viisil oma ra­hulolematust
iiiimõiguste taga-
, nõudjate tagakiusamise vastu N.
• .Liidus.
„Vaba Eestlase': toimetus pöö­ras
Väino Kaldma poole ja esitas
talle seoses tööga Usuteaduse Ins­tituudis
mõningad küsimused. Es­majoones
huvitas toimetust,
millistel kaalutlustel võtab ¥äl-
• ' no Kaldma osa: Usuteaduse'Ins-'
tituudj tööst ja mis oli selleks
teguriks, mis tõi ta siidasuvisel
ajal Torontosse „koolipingile".
„01en juba varajasest noorusest
tundnud suurt huvi usuteaduse jä
usliste küsimuste vastu", mainib
Väino Kaldma. „Kui mu noorus-päevade
ajastu oleks olnud nor­maalne,
võibolla oleks mul olnud
võimalik ülikooli mmna usuteadust
õppinia. Tulin Torontosse seminari
selleks, et oma südame nõudeid
rahuldada ja oma teadmisi usu­teaduse
alal täiendada. Selleks
avanevad väga tänulikud võünalu-sed,
kima lektorite hulgas on meie
nimekamaid usuteadlasi. Eshnes-te
loengute põhjal võib ütelda, et
nad kõnelevad väga arusaadavalt
ja veenvalt ning nende ettekanded
haaravad väga sügavalt usutea­duslikke
probleeme.
Ja ma usun, et kai kõik teised
instituudi õpilased saabusid se­minarist
osa võtma oma sisemis­te
•tunnete.,ajel.-" • .. '
Kas instituudi töö on osavõtjate­le
pingeline?
VÄINO KALDMA
Esmasp., 31, juulil toimub Eesti Majas keU 8 5»
STOKHOLMIS suri -kirjanik
]a seltskonnategelane Helmi Mäe-lo,
sünd. 13. aprillil 1898. a. Ta
oli surnud oma kodus Bromma
reesiinnas. • '. . . ' •
: Tanialt ilmus jutustusi juba va­bariigi
ajal.\;Eriti viljakas oli ta,
pagiiiasipäevü, müle kestel on
avaldanud üle kümne t ^ s e — ro­maane
ja mälestusi. . . . . (VES)o
et veelkord kokku saada meie sõpradega Rootsist Ja Saksamaalt
Kavas ettekandeid Ja valguspilte KOGUJA II maailmalaagirisli
• : :Tantsufemängib^
Is väliskülalistele vaba, omadele „väike tasw'^ \
katteks, .
' EGmjaESMK
[ i m ^ ^ j H i f i u i H " ' •mmua
. „Võrdlemisi, kuna loengud kes­tavad
hommikul kella 9-st kella
4-ni õhtupoolikul, väljaarvatud ai­nult
välke lõunavaheaeg. Lisaks
sellele tuleb veel õhtul töötada ja
loengud läbi seedida."
Kas seminari lõpetamisel on et­te
nähtud ka mingisugused eksa-
•mid?'-"
Meile tehakse sfeminari lõpul
test ja peale selle peame kirju­tama
kuue kuu jooksul hiõnel usu­lisel
teemal kirjandi. Alles pärast
sellele tööle hinnangu andmist
tunnistatakse õpilane seminari lõ-
Ipetanuks," ' •
Kas kogudused annavad õpilas­tele
ka majandusliku toetust se­minari
tööst osa võtmiseks või tu­leb
õpilastel endil tasuda majan­duslikud
kuhid?
Siin ei ole reegleid.
Mina näiteks saabusin Torontos­se
instituudi tööst osa võtma
täielikult omal kulul, kiud on ka
neid, kelledele kogudus amiab
oma toetuse, lõpetab oma lühs-jutuajamise
Väino Kaldma.
Usuteadusliku Instituudi kandi­daadid
on järgnqised isikud:
Ältosaar Heino (Montreali Jaani
kogudus), Ilves Wüliam(Albany
kogudus), Järvet Blmai (Phila­delphia
kogudus). Jõgi Martin (To­ronto
Vana Andrese kogudus),
Kaldma Väino (Sault Ste. Marie
kogudus), Kass Tärvo(Toronto
Peetri kogudus)', Kivi Hans (To­ronto
Vana Andrese kogudus), Ku­ningas
Elmar (Chicago T kogu­dus),
Männistü Aino (Toronto
Peetri kogudus), Merilo Kalle;
(Portlandi kogudus). Nõmmik Juta
{Hamiltoni kogudus), Pihu Edgar
(Lakewoodi kogudus), Pinna Kers­ti
(Toronto Peetri kogudus). Pint
01vi(ThunderBay kogudus), Roo-mets
Toivo (Baltimore kogudus),
Roost Albert (Toronto Vana And-j
rese kogudus), Saar Ülo (Sydney
kogudus), Taal Walter (Los Ange-lesi
kogudus), Talistu Amold (Chi­cago
I kogudus), Tralla* Tiit (To­ronto
Peetri kogudus);
Teemad:' KÄLEV-EŠTIENNE^ VÕIMLEJAD ja WÄTERS€APES:;
X' ; Fotograaf: : K A M N V A G I S T E . ^ . - | ^ ^
GALLERY ONE' asub Forest Hill. Learaing Resources Xehtre'-
!s, 666 EglintoE Ave. West Fotograafiga kohtumine 26. Ja 31.
Juuli iShtul kella 6.30 kuni kella 10-ni. Galerii on Juulikuus iga
päev avatud.
Aidake kaasa
EESTLÄSr
levikide, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
vassz