Vaba eestlane , November 27, 1986

              Natiopal.Lijrary
Gcn. Ac^uisitiop
OTTAWA, Ont.
SecoHid dass; maiJ
regsstFation niimber
ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
Neljapäeval 27. BioveMibrll 1986 — Tteaiirsday, November 27, 1986 • • \ .
0!
va
j^ks Ja kilisiiiiiisse refereerijaks oli Edm Me. Ta tegi to»
Oma ettekandes skitseeris Hei- legeli
no Jõe suvekooli asutamise va- rimise „pä䧫ekMks".
jadust, seüealaaeiiJ/eeskujusid ja Nõupidamisest osavõtjate ühi-kooh
iseloomu. Kool oleks nc arvamine oli, et kooli asuta-moeldud
keskastme tasemel nen- mine on vajalik ja see peaks
dele noortele, kellele vanemad alustama tegevust juba tuleval
V08 taienduskoolii^ on andnud suvel. Elavatest kõnelustest võt-ecsti
keele aluse. Kooli hoolda- sid osi», Edgar Martesi, Olev
jaks oleks vanemate ja sõprade Trass Henno Sillaste Aots
ühing ja kool võtaks vastu koo- p^y^V, Mall Puhm, Jüri -Silm- Möödunud nädalalõpul toimus Toronto Eesti Majas „Toronto Eesti Jahimeeste, ja
liühingu liikmete lapsi, kes ijie berg,' Reet Sepp, Heli Kopti, Õngitsejate" pidUo Pildil peo korraldajad vasakult Peeter Miliste, Härm Kore, E,
• • • t •. • InJt dt:"väikT NotT Ž " A ^ ; S^^^' ^^^^ P^^^^ ^^^^^ ^^"^^^ ^^^^
näitlik ja haarav, kasutades selle Medri. Koosolekust tegi märk- ——
juures kõiki moodsa tehnika va- meid Evi Tarkus. Koosoleku lõ-hendeid
ja karismaatiliste oma- pul andsid 17 osalejat nõusoleku
dustega õppejõude. Eesti keele töötada kaasa suvekooli organi-ja
kultuuri raudvara' andmiseks seerivas toimkonnas,
peaks kool töötama 2—3 näda-lar
2—3 suvel. —
Kõneleja märkis, cl need « 90
tema kogemuste alusel kavanda- B f l ä^r^Wf puilk
tud isiklikud seisukohad, millele |^||ky|^ ^ Ädfrlkcist ^ ^® ^"^^^ (ABN) kolBnepäeva&ie koBBvereits. Korr^dajaks oli ABN Kanada osakoiad.;;
?g'anteŠr.l\lTa Londoni Lurusel, teine -rah- ^'^^'^^ ^''^ allaheidetud rahvaste vabaduses vübivad grupid
med. , vusvaheline pank, „Barclays^\ ^siiidiESttega. Eesti iUiiskoaida esindas Eestlaste Kesknõnkogii Kanadas (EKN). £K^
Pikemalt peatus l õ e suvekooli teatas et firma on müünud oma oli ka Üks lS=est mhviisiikest organisatsioonidest, kes aitas konverentsi ette valm^^^^
algatamiseks antud rahalise toe- LAV osakonna. ^Barclays" j, . B BJ» J • n « A A « • A • • • A • »TB •
tifise juures, mis on praegu Eesti oleks seega esimene suurem Eri- ^^^^^^8 korraldada. Peamise too kongressi ettevalmistamise alal tegi Ukraina uhiÄ-
Sihtkapitali fondides. ti finantsasutus, mis LAV-st lah- kond Kanadas, ABN Kanada osakonna esimehe OresI Steciwi juhtimisel. Aupatroo»
Sudburys ebnevad pensionä- kub Teleintervjuul ütles panga oli Ülemaailmse AIN keskorganisatsäooHii president prosaa Slava Stetsko Muno
nd Eduard |ö Saime Trei soo-esmd
vivad oma elu säästusid ra- reks kujunenud — mitte LAV-s
kendada Eesti tuleviku fefiivl- vaid panga kodulinnas, Londo- Kongress oM alul mõeldud ai- luse otseseks eiinstamiseks ning olid kirja pandud Lenink poolt
soov ja pamnss ©18 nis. laheidetyd rahvaste vabadusvõit- koordineerimiseks ülemaailmses 1919. a.ja^^^k^^
ulatuse^, „Campaign Freedom'i" kui juhtivad eeskirjad. Ette osi
ehk Vabaduskampaania'- nime nähtud, et proletariaat ja kapita-all.
See parool asendat ei saa kunagi rahus üjcstei-
I juhtmõttega ^Rahvaste vabane- se kõrval elada; Kapitalism tuleb
! I mine asendab tuuma-sõda'*. Ju- hävitada kui ühiskondlik kord.
j! hatus ei lubanud asetada konve-Lgimmutadä tulev selle ühis-tentsl
ruumi seintele juba Varem kondliku korra ^m^^
jübätüd ning eestlaste poolt vai- lised js usulised alused. Kokku-
<; mistatud suuri plakateid. Ühes varisemisele tuleb viia selle ühis"|
1; nendöst nõuti N. Liidu lahüta^^ majanduslik sus­il
mist rahvusriikideks % ja teisefteem.^^^^K^^
anüti vaba maailma toetust Ees- tähele panna tänapäeva komniu-j|
ti, Läti ja Leedu nõudmiselevnistlikä prganisatsioöhide ja nen-i;
saada enestele Ühendatud Rah- degakaasatöötaja
vaste Organisatsioonis vaatleja me moraalselt laostätud ühiskon°
^v£p«&^<?^«^^^i^^<£pvi?^^ sttiätus. Korraldajate arvates,või"^ nas, terrorismi keskel ja majan^
^i.:-:';-;;^^ • '..^•^ •'.^•^ • vat;-.••seev-;••mitte^••meeldida.mõiie;duslikult• - .ebakindlas^-:olukorras.•
See on eelistatud olukord, milles
saab võimu haara-konverentsist
osavõtva
esindusele^
uut leiidleWe; 1^ komnriu-esile,
et ^Rabu" nistlikus blokis elavate rahvaste
m ka&slkveii" olukorra kohtav Need ettekanded
ühesugust kinnitasid^^eda, et kommunistlik
— võim sunib maha ning karistab
ei ole raskelt kmki, kes inimõigusi ning
isikuvabadusi nõuavad. Kõmmu-
Kongressis osalejate registree^ istlikud maad ei^ ole huvitatud
rimisele järgnes moderaator J. ^^^^^ heaolust, vaid^^c^
Broda poolt selgitav ülevaade ^""""^"^^"^^^^^^i^ säilitamisest,
rahvusvahelise kommunismi aja- Okupeeritud eesti^^
• . i l
I •