1986-11-27-02 |
Previous | 2 of 13 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^:2 VABA EESTLANE neljapäeva! 27.
986 — Thursday, November 27, 1986 iNr. 89 Nr. 89
VÄtJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955
Don Mills, Ont. M3B 2M3 .
FUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
- 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Tegevtdmetajar Arvi Tinits. Toimetajas Olaf Kopvillem ::
Toimetiiase kolleegim: Karl. Arro, Heino Jõe, Olev .Trass . ..
Teleforaid: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9-—3-ni
Telliiiiiishiiüniad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas
$34.— ja veerandaastas $18.—kiri postiga li
postikulu — vastavalt $111.—, $60,—, $31.—
Tellimishiiriiniad väljaspool Kanadats aastas $80.—., poolaastas
$44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi" posti ja lennuposti-
hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.—, $32.—, mujal
välismaal $140.—, $75,—,
Aadressi muudatus $!•,—
KiiiBlutüsteMnnad; üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—.
Kmilwtusi Võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella lO^ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.,homm.
kella 10-ni. Väljaspool tööaega? Leida Marley 223-0080.
Võitude.'kirevad^read^
»E3
39 Liidu kodanikud! .Võt° talismi piirimail ringi ek-seldes
osa meie ühiskonina kommunistliku rezhiimi päästmi-edasisest
demokratiseerimisest! seks. N . Liidus lähemas tulevikiifls
Oige oma maa peremehed!'^ See rakendada,
oli .üks neist'paljudest intrigeeri" Üks neist, olulisematest algavatest
loosungitest; mida nõuko» tu§test«uuendustest on teenindus-gude
kodanikud pidid kandma sektori elustamise katse eraalga-oma
õlgadel äsja toimunud ok- tusele senisest suurema - tegevus-toobrirevolutsiooni
69. aastapäe» vabaduse andmisega. Kommu-va
paraadidel. Siinpool raudees° nistliku ideoloogia seisukohalt on
riiet jääb mõistmatuks ja arusaa» see kahtlemata häbiväärne
matuks, mida kommunisti saimm, kuid Gorbotslhov on SUEII°
levad „meie ühiskonna edasise nitud seda tegema^ kuna. isegi
demokratiseerimisega^S kuna paljud M. Liidu võimumehed ei
erekenncid
Saada oma kodumaisele vabadusvõitlusele
. 'määratud loete
EVV Abistamiskeskuse
nimele väljakirjutatud tsheka-ga
aadressil: Eesti Vangista-no-tamiskeskus,
Bos 34018, S-
100 26 Stockholm, Sweden.
saa
Täwa kuuekümne kaheksa aasta eest,
välja Läti Vabariigi
tous järgHiiine tavaks kujun^^ Ameerika Uhendrfi-kide
välisministrilt George Šhiiltz'ilt Läti Vabariigi asljii-riie
(Charge tfaff^^ Änatole Din-jslle^
s;.^-; ••. U • •,:.
,,Lgp. hr^chärge d'affairesS tuhat inimest. Peakõnelejaks oli
Ühendriikide valitsuse ja rah-nimel
on mul heameel Teile Mära ^^^^^^
^ ..J , J , . , . * ^ . . . J edastada tervitusi ja siiraid häid gu Rootsist Ühendriikidesse ja
mudeesnidetagune propaganda kahtle enam, et kommunism on õitseb põrandaalune teenmdus- ^^^^^ ^äti iseseisvuse 68-nda on nüüd siinse lati rahvusgrupi
m : juba aastakümneid püüdnud eluvõõras. ja inimloomusele vas- süsteem, kuna inimesed peavad aastapäeva puhul ' keskorganisatsiooni Ameerika
kõigi käepärast olevate vahendi- tuvõtmatu ideoloogia ,ning ussi- häda korral mõne asjatundja Ameerika moraalne tugevus Läti Ühingu juhatuses haridusala
tega selgeks teha, et N.^^ Liit ja tanud ja roiskunud kommunist» leidma J a tema juurest abi otsi- ^ ^ ^ j , ^ ^ ^ ^^^^^^ ^^.^ korraldajaks. Mara Trapans ,tu-
Heised kommunistlikud riigid on likku süsteemi on võimalik ma. Nead asjatundjaid leidus ^^^^^j soetusel rahvuslikule ene- letas toonase ajakirjandusliku
ainsad riigid maailmas, kus va- uuk veel jalul hoida eraalgatuse- kuid need^ töötasid nii-ütelda semääramisele. Kõikide rahvaste reportaazhi najal meelde raskeid
Mseb toeline demokraatia. Kuid le suuremate voimupiinde and- ,mustalt" põranda all ning vaiit- ^x^^^oto ^ m o ^ « ^ c m o * ^ apmi 1018 nHal ia 1QIQ-hdal
veelgi segasemaid tundeid ja tõi- misega ning kapitalistlike võtete susel ei olnud võimaKk nende rmervSLpSiÄ^^^^^^^ aaftal, siis kui; nagi ta ütles, läti
gendamisi kutsub esde loosungi rakendamisega. ^ - tulu maksustada. „Isvesfija" kai- jjjj^ ^ a ^"'"^ Xaavgtji jujj asjuda võitlusse ka-teine
pool, mis kutsub rahvast Esimene arglik katse - selles kufetsioonide kohaselt leldMb N. ^ ; , t j^tud ja ins- he - vene ja saksa - Koljati
r"l"T..TbP''*™f- f-r" '""Si nüüd ülemnõukogu Lndus 17-20 mljomt sellist .^^^^.^^ „ende poolt kes jaga- vastu,
totona. SeUist kummalist u es- kummitemplit kandva seadusega, «mustf « f ••aatont, kes teeni- ^ ^ ^ ^ ,j V. /J . p^^^^^^ Washingtoni lähistel
kutset voib mitmet mood. tol- „,is võimaldab eeloleva aasta 1. vad ülegaakete tööoperatsiooni. ^^^^^^^^ vastl, S kind toimus kontsertaktut sealses Läti
gendada ,a tundub ko.git. loogi- ^aist alates nõukogude kodani-. fga ca 8 nfiljard.t dollarit aas- j ^ „ °° keskuses kus asub muide ka kõi- irla^Lr^rJoST kilrf^ kele viljelema hakata 29 tüüpi tas. ^ ^^^^^^^^^ ühendriikides tegutse-
S S m S t S ' ? Tdt T e S Ä . - ^^jmneid kestnud nõukogude vabaUi keskorgänU^^^^^^^^^^
vad rahvast üles kommunistlik- maiade parS^^^ rät" probleem.de lainetesse okupats.oomle e. o e purustatud dusorgam ühendatud Bato-ku
diktatuuri kukutama ja tõe- S L E o s S S ' n T n T l l ««ppujana haaranud ka teiste õle- at. rahva jugust ja inedekmä- Ameerika Komitee burop.S^l
list demokraatlikku • rahvavõimu r . p K.ngsepatoo n.ng moon ^ ^ ^ ^ ^ katsudes eriti mee- ust. Nende jätkuv pühendumine üritusel oh peakõnelejaks noor, räLndrr ^'•^ä"»™" 1», mänguasjade, suvemmde ji, utada N. Liitu läänemaiset kapÜ vabadusele ja rahvuslikkusele kahekümnetes eluaastates Niis
Kuid me neäme meeles pida- f^J?"^""""** . Prod"«seerim.se. tehnoloogiat, mis peab ai- püsib inspiratsioonina meile kõi- Melngailis, kes oli üheks seits-ma
3 I n d e r i S l l e ei 'iT. . 1^^ " 1 moderaiseerida nõukogude gHe. Meie oleme tänulikud selle mest ameerika-lätlasest, kes võt-sTa^
äLeda L^^^^^^^ at S a k S m l Ä S '''T i»» '^ti rahvalt ja f osa septembri-kuul toimunud
ist, siinsetest põhimõtetest ja ^«707™^^^^^^^ produtseerimiseks, ko.k.delt lät. päritoluga ameerik- Junnala Konverentsis Riia a-arusaamadest
lähtudes - neid „e SeSu^ kohasdt v^^^^^^^^ Sele programm raamides ka- lastelt. histel. N.ls Melngaihs kond s
tuleb vaadelda ikkagi Kremli ja sdMsreräJLilTe elndu "^i: Südamlikult "'''"^f' ^"T^^^^t N liidu kflmmnnittlikn • «ravsisiiisie leeninousope kap.tahstlike riikide ^"«"mnicuii, test elamustest kohtudes Riias ja
^ r s p e t i v S T u T Ä k a S ; r e % ' U Ä Ä '™ - v i k u Teie George Shult." Jurmalas kodurahvaga ning m Meb mõista partei vilepilli S KtseSrkuna^^^^^^^ kogemused kinnitavad, on sell s- ühendriikide välisministrite yahetuh^ nende raslce t
järgi tantsimist ning mõiste tolLb ettevõtjale. ^ Sj?rl t '^^'''tsioonilised tervituskirjad okupa s.oon, ja ve-
„oma maa peremees" tähendab A™„ri™i™.„Aoit,.i-.ori«,d »t Jfaate.d. knna kapital imbub Balti vabariikide diplomaatilistele äestamise surve all.
terminolooina ^™^*'*"'™"^''alkuleenvad, et alati sellistesse kohtadesse kus pcinHaiatA^
1 S J l E i oma igapäevasest tööst ning asu. ^alused. Nin? GorUshov ^"^.^ aastapäevade puhul tulene-
0 «VO
r r'r-"''^"V'"r TTC""-' vad nüüd omal käel tegutsema, kommunismi näästmiseks v a l m i b ' ^ OffI PöI P'öt SliremäS? kontrolliva partei taks tootami- rjunn^^i ri,^«4« i,o^ ^4 Iss^«nc '^"f"'"™'^™ .pddsiinis^Ks vaBsiiBs ^^^^ Ühendrneid ei ole kiinacri " wi 1 W B ^ms^ut*^
«nirc ^^"^s' arvatakse, et N. Ludus Bj^id võimalusi pakkuma. ^ t,mnnct«n ^ ülor^ T-^^^^^ 11. 1 seks. isi° " tunnustanudvEesti, Lati ja Lee- Bangkok st teatatak se, et. en-
Tegelikult ^on see loosung kuFdTkerh^Vad omalgapäe- K^^^^as see Gorbatshovi. maa vägivaldset inkorporeerimist dinT'Kampucheä'"'(fe^^
nähtavasti ^^oeldud partei p e a - ^ d e m o k r a t i s e e r i m i s e * ' ja elanik- N Liitu 1940.ndal aastal. diktaator Poi Pot olevat väga
sekretäri n»n. „uutmise-poliitika
mis nõuab sissetulekuta Partei
Nõukogude^^ elanikkonnalt "^a .1^.^^^^^ ^^^^^^^^^ r ^^a- peaks näitama juba järgmine test arvuliselt umbes kolm-neli tab seda' Por"pöt sai kü^^^^^
suurema tööpanuse andmist kii- ettevõtlusega elustada N. Liidu aasta. Ei ole vist paliu mägist ^««'da suurem, pühitses möödu- saks, kui ta oma nelja-aastäse
a sellega oma konnale „maa peremehe" õigus- Põhja-Ameerika läti rahvus- haige. Kuid Mak Ben, ,,Punaste
i loodab selle andmise protsess areneb, seda grupp, mis on siinsetest eestlas- Hmeeride" saadiklpekingis, ei-resti
kunstiku^ veerele veereva teenindussektorit, mis on jooks- J^ööda lastud kui ennustada, et ^ud nädalalõpul Läti Vabariigi valitsusaja vältel laskis tappa vä-majandusvankn
pidurdamiseks ^^^^ täielikult ummikusse ia vii- koikneed poolikud algatused ja aastapäeva kõikides pma suure- hemalt kaks ja pool miljonit koja
selle " kindlatele ^roobastele 3,55^ inimesed meeleheitele: iluravi meenutavad operatsioonid mates .keskustes, mille eesotsas danikku. Poi ' Pot viibib nüüd
juhtimiseks. Kuid nõudmist ei ^ . • ^ ^ ^ ^ . , . , ei suuda päästa kommunismi on New York, To^nto, Chica- maapaos Hiinas, k^^^^^^^^
esitata mitte,ainult suurema too- Kuid Gorbatshovi „uutmise" -taile ajaloo poolt ettenähtud saa- go» Boston ja Washington. sed Punase Hmeefi" partisanid
panuse andmiseks vaid ka kõigi poliitika raamides väljakuuluta-- tusest »^ kokknflvarisemSsestl NeW Yorgis toimus kontsert- võitlevad oiirialadel edasi oma
nende uute algatuste toetamiseks, tud algatusel on ka teine mõte» aktus ühes siinse Linna Ülikooli kodumaa okupeerijate, '
Ko'A<» aulas.
Kas Iisraelil on oma tööstuis,
mis on võimeline produtseerima
tuumalaenguid? Ja kui iisraellaste
käsutuses on selline tööstus,
siis, kui suurel hulgal on see
suutnud valmistada tuumalaenguid,
mida Iisraeli ülemjuhatus
võib kasutamisele võtta järgmise
kokkupõrke kestel Araabia
riikidega?
Need on küsimused, mis kerkisid
akuutselt päevakorrale kui
Iisraeli kodanik Mordekai Va-nunii
andis inglise ajalehele
„The Sunday Times" sensatsiöo-nilisl
andmeid ja fotosid iisrjeli
salajase tuumareivade-tehase
kohta^ mis on ehitatud Negevi
kõrbesse maa alla.
Vanunu andmed ei lõhna laest
mahakirjutatud sehsatsiõoniariikr
Ii järele, vaid on varustatud
võrdlemisi üksikasjaliste ja asjatundlikult
ritta seatud andmetega.
Mordekai Vanunu oli selleks
ülesandeks ka täielikult ettevalmistatud
ja võimeline, kuna ta
oli oma sõnade järele töötanud
10 aastat tehnikuna maa alla
maetud tuumarelvade tehases.
Vanunu annab andmeid ka Iisraeli
tuumarelvade lao kohta^
mainides, et juutide käsutuses on
momendil ligilähedaselt 100 tuumalaengud
,,The Sunday Timesi" artikkel
tekitas loomulikult kogu
maailmas suurt sensatsiooni ning
Vanunu nimi ilmus suurte tähtedega
palju ajalehtede esilehekülgedele.
Kuid Iisraeli salajase
tuumarelvatööstuse paljastaja ei
saanud kaua oma kuulsust nau- Gui
tida. Ted[a nähti 30. septembrü se
viimast korda Inglismaal ja siis kas
jäi ta salapäiraselt kaduniü^s. Sur
Möödus nädalapäevi, enne kui ret
Iisrael] valitsus teatas, et Vanu- lus
nu on Iisraelis; kus ta antakse mel
kohtu alla riiklike saladuste reet- oh
mise pärast. lisraelK võimud ei
maini, kuidas n.ad Vanunu lis- tui
räeli toimetasid, kuid tõenäoliselt na
samasuguse vägivallaoperatsioo- liid
niga nagu natsitegelane Adolf ra?
Eichmann viidi omal ajal Argen- mi
tunast Iisraeli. sed
Iisraeli võimud ei ole poolt Ne
sõnagi selles suunas praotanud, nis
mis laseks oletada, kas Iisraelil Ht,
on tuumarelvi või oli Vanunu nag
informatsioon osav väljamõeldis, nia
Mõned araabia eksperdid arva- om
vad, et kogu Vanunu paljiastus daš
oli Jeruusalemma salapolitsei kau
suurejooneline operatsioon Araa- sid
bia riikide hirmutamiseks iisraeli kui
tuumarelvadega, kuid selline da.
versioon tundub ebausutavana. Ste
On asjatundjaid, kes kalkuleeri- tetu
vad, et Iisraeli käsutuses on juba mõr
ammu tuumarelvad ning sellest
on teadlikud ka lääneriikide po- nud
Hitilised juhid. Miks ei võiks ka ked
praegu olla Klaus Fuchsisid mus
ning Rosenbergisid, kes toimeta- või
sid pärast Teist maailmasõda elan
Ühendriikide ja Briti aatomisala- sun
dused Venemaale. Seekord ei lä- säili
he salajane informatsioon küll kait
Venemaale, kuid ikkagi ühe šel- nub
lise riigi käsutusse^ kes võib need eesli
tarbekohaselt välja mängida ning ruk,
nendega oma vastaseid terrori- vasi
•, mak
kool
valv
Kanadas on lühikese aja jook- faba
sul aset leidnud kaks vahejuhtu- ^a j
mit, kus väikekaupluste omani- ajak
kud on tulistanud ärisse tungi- ^
nud röövleid ning need surm?- !?^^'
nud. Esimene selline toimus mõ- jarel
lied nädalad tagasi Calgarys, kus
rohukaupluse omanik Steveii R
Kesler laskis tänaval maha tema rööv
kauplusest väljatormanud röövli, suka
küna teine kokkupõrge ärioma- kaid
hiku ja röövli vahel lavastus da
Montrealis; kus 32-aastane Guy hoos
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 27, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-11-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861127 |
Description
| Title | 1986-11-27-02 |
| OCR text | ^:2 VABA EESTLANE neljapäeva! 27. 986 — Thursday, November 27, 1986 iNr. 89 Nr. 89 VÄtJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Don Mills, Ont. M3B 2M3 . FUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. - 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Tegevtdmetajar Arvi Tinits. Toimetajas Olaf Kopvillem :: Toimetiiase kolleegim: Karl. Arro, Heino Jõe, Olev .Trass . .. Teleforaid: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9-—3-ni Telliiiiiishiiüniad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas $34.— ja veerandaastas $18.—kiri postiga li postikulu — vastavalt $111.—, $60,—, $31.— Tellimishiiriiniad väljaspool Kanadats aastas $80.—., poolaastas $44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi" posti ja lennuposti- hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.—, $32.—, mujal välismaal $140.—, $75,—, Aadressi muudatus $!•,— KiiiBlutüsteMnnad; üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—. Kmilwtusi Võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella lO^ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.,homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega? Leida Marley 223-0080. Võitude.'kirevad^read^ »E3 39 Liidu kodanikud! .Võt° talismi piirimail ringi ek-seldes osa meie ühiskonina kommunistliku rezhiimi päästmi-edasisest demokratiseerimisest! seks. N . Liidus lähemas tulevikiifls Oige oma maa peremehed!'^ See rakendada, oli .üks neist'paljudest intrigeeri" Üks neist, olulisematest algavatest loosungitest; mida nõuko» tu§test«uuendustest on teenindus-gude kodanikud pidid kandma sektori elustamise katse eraalga-oma õlgadel äsja toimunud ok- tusele senisest suurema - tegevus-toobrirevolutsiooni 69. aastapäe» vabaduse andmisega. Kommu-va paraadidel. Siinpool raudees° nistliku ideoloogia seisukohalt on riiet jääb mõistmatuks ja arusaa» see kahtlemata häbiväärne matuks, mida kommunisti saimm, kuid Gorbotslhov on SUEII° levad „meie ühiskonna edasise nitud seda tegema^ kuna. isegi demokratiseerimisega^S kuna paljud M. Liidu võimumehed ei erekenncid Saada oma kodumaisele vabadusvõitlusele . 'määratud loete EVV Abistamiskeskuse nimele väljakirjutatud tsheka-ga aadressil: Eesti Vangista-no-tamiskeskus, Bos 34018, S- 100 26 Stockholm, Sweden. saa Täwa kuuekümne kaheksa aasta eest, välja Läti Vabariigi tous järgHiiine tavaks kujun^^ Ameerika Uhendrfi-kide välisministrilt George Šhiiltz'ilt Läti Vabariigi asljii-riie (Charge tfaff^^ Änatole Din-jslle^ s;.^-; ••. U • •,:. ,,Lgp. hr^chärge d'affairesS tuhat inimest. Peakõnelejaks oli Ühendriikide valitsuse ja rah-nimel on mul heameel Teile Mära ^^^^^^ ^ ..J , J , . , . * ^ . . . J edastada tervitusi ja siiraid häid gu Rootsist Ühendriikidesse ja mudeesnidetagune propaganda kahtle enam, et kommunism on õitseb põrandaalune teenmdus- ^^^^^ ^äti iseseisvuse 68-nda on nüüd siinse lati rahvusgrupi m : juba aastakümneid püüdnud eluvõõras. ja inimloomusele vas- süsteem, kuna inimesed peavad aastapäeva puhul ' keskorganisatsiooni Ameerika kõigi käepärast olevate vahendi- tuvõtmatu ideoloogia ,ning ussi- häda korral mõne asjatundja Ameerika moraalne tugevus Läti Ühingu juhatuses haridusala tega selgeks teha, et N.^^ Liit ja tanud ja roiskunud kommunist» leidma J a tema juurest abi otsi- ^ ^ ^ j , ^ ^ ^ ^^^^^^ ^^.^ korraldajaks. Mara Trapans ,tu- Heised kommunistlikud riigid on likku süsteemi on võimalik ma. Nead asjatundjaid leidus ^^^^^j soetusel rahvuslikule ene- letas toonase ajakirjandusliku ainsad riigid maailmas, kus va- uuk veel jalul hoida eraalgatuse- kuid need^ töötasid nii-ütelda semääramisele. Kõikide rahvaste reportaazhi najal meelde raskeid Mseb toeline demokraatia. Kuid le suuremate voimupiinde and- ,mustalt" põranda all ning vaiit- ^x^^^oto ^ m o ^ « ^ c m o * ^ apmi 1018 nHal ia 1QIQ-hdal veelgi segasemaid tundeid ja tõi- misega ning kapitalistlike võtete susel ei olnud võimaKk nende rmervSLpSiÄ^^^^^^^ aaftal, siis kui; nagi ta ütles, läti gendamisi kutsub esde loosungi rakendamisega. ^ - tulu maksustada. „Isvesfija" kai- jjjj^ ^ a ^"'"^ Xaavgtji jujj asjuda võitlusse ka-teine pool, mis kutsub rahvast Esimene arglik katse - selles kufetsioonide kohaselt leldMb N. ^ ; , t j^tud ja ins- he - vene ja saksa - Koljati r"l"T..TbP''*™f- f-r" '""Si nüüd ülemnõukogu Lndus 17-20 mljomt sellist .^^^^.^^ „ende poolt kes jaga- vastu, totona. SeUist kummalist u es- kummitemplit kandva seadusega, «mustf « f ••aatont, kes teeni- ^ ^ ^ ^ ,j V. /J . p^^^^^^ Washingtoni lähistel kutset voib mitmet mood. tol- „,is võimaldab eeloleva aasta 1. vad ülegaakete tööoperatsiooni. ^^^^^^^^ vastl, S kind toimus kontsertaktut sealses Läti gendada ,a tundub ko.git. loogi- ^aist alates nõukogude kodani-. fga ca 8 nfiljard.t dollarit aas- j ^ „ °° keskuses kus asub muide ka kõi- irla^Lr^rJoST kilrf^ kele viljelema hakata 29 tüüpi tas. ^ ^^^^^^^^^ ühendriikides tegutse- S S m S t S ' ? Tdt T e S Ä . - ^^jmneid kestnud nõukogude vabaUi keskorgänU^^^^^^^^^^ vad rahvast üles kommunistlik- maiade parS^^^ rät" probleem.de lainetesse okupats.oomle e. o e purustatud dusorgam ühendatud Bato-ku diktatuuri kukutama ja tõe- S L E o s S S ' n T n T l l ««ppujana haaranud ka teiste õle- at. rahva jugust ja inedekmä- Ameerika Komitee burop.S^l list demokraatlikku • rahvavõimu r . p K.ngsepatoo n.ng moon ^ ^ ^ ^ ^ katsudes eriti mee- ust. Nende jätkuv pühendumine üritusel oh peakõnelejaks noor, räLndrr ^'•^ä"»™" 1», mänguasjade, suvemmde ji, utada N. Liitu läänemaiset kapÜ vabadusele ja rahvuslikkusele kahekümnetes eluaastates Niis Kuid me neäme meeles pida- f^J?"^""""** . Prod"«seerim.se. tehnoloogiat, mis peab ai- püsib inspiratsioonina meile kõi- Melngailis, kes oli üheks seits-ma 3 I n d e r i S l l e ei 'iT. . 1^^ " 1 moderaiseerida nõukogude gHe. Meie oleme tänulikud selle mest ameerika-lätlasest, kes võt-sTa^ äLeda L^^^^^^^ at S a k S m l Ä S '''T i»» '^ti rahvalt ja f osa septembri-kuul toimunud ist, siinsetest põhimõtetest ja ^«707™^^^^^^^ produtseerimiseks, ko.k.delt lät. päritoluga ameerik- Junnala Konverentsis Riia a-arusaamadest lähtudes - neid „e SeSu^ kohasdt v^^^^^^^^ Sele programm raamides ka- lastelt. histel. N.ls Melngaihs kond s tuleb vaadelda ikkagi Kremli ja sdMsreräJLilTe elndu "^i: Südamlikult "'''"^f' ^"T^^^^t N liidu kflmmnnittlikn • «ravsisiiisie leeninousope kap.tahstlike riikide ^"«"mnicuii, test elamustest kohtudes Riias ja ^ r s p e t i v S T u T Ä k a S ; r e % ' U Ä Ä '™ - v i k u Teie George Shult." Jurmalas kodurahvaga ning m Meb mõista partei vilepilli S KtseSrkuna^^^^^^^ kogemused kinnitavad, on sell s- ühendriikide välisministrite yahetuh^ nende raslce t järgi tantsimist ning mõiste tolLb ettevõtjale. ^ Sj?rl t '^^'''tsioonilised tervituskirjad okupa s.oon, ja ve- „oma maa peremees" tähendab A™„ri™i™.„Aoit,.i-.ori«,d »t Jfaate.d. knna kapital imbub Balti vabariikide diplomaatilistele äestamise surve all. terminolooina ^™^*'*"'™"^''alkuleenvad, et alati sellistesse kohtadesse kus pcinHaiatA^ 1 S J l E i oma igapäevasest tööst ning asu. ^alused. Nin? GorUshov ^"^.^ aastapäevade puhul tulene- 0 «VO r r'r-"''^"V'"r TTC""-' vad nüüd omal käel tegutsema, kommunismi näästmiseks v a l m i b ' ^ OffI PöI P'öt SliremäS? kontrolliva partei taks tootami- rjunn^^i ri,^«4« i,o^ ^4 Iss^«nc '^"f"'"™'^™ .pddsiinis^Ks vaBsiiBs ^^^^ Ühendrneid ei ole kiinacri " wi 1 W B ^ms^ut*^ «nirc ^^"^s' arvatakse, et N. Ludus Bj^id võimalusi pakkuma. ^ t,mnnct«n ^ ülor^ T-^^^^^ 11. 1 seks. isi° " tunnustanudvEesti, Lati ja Lee- Bangkok st teatatak se, et. en- Tegelikult ^on see loosung kuFdTkerh^Vad omalgapäe- K^^^^as see Gorbatshovi. maa vägivaldset inkorporeerimist dinT'Kampucheä'"'(fe^^ nähtavasti ^^oeldud partei p e a - ^ d e m o k r a t i s e e r i m i s e * ' ja elanik- N Liitu 1940.ndal aastal. diktaator Poi Pot olevat väga sekretäri n»n. „uutmise-poliitika mis nõuab sissetulekuta Partei Nõukogude^^ elanikkonnalt "^a .1^.^^^^^ ^^^^^^^^^ r ^^a- peaks näitama juba järgmine test arvuliselt umbes kolm-neli tab seda' Por"pöt sai kü^^^^^ suurema tööpanuse andmist kii- ettevõtlusega elustada N. Liidu aasta. Ei ole vist paliu mägist ^««'da suurem, pühitses möödu- saks, kui ta oma nelja-aastäse a sellega oma konnale „maa peremehe" õigus- Põhja-Ameerika läti rahvus- haige. Kuid Mak Ben, ,,Punaste i loodab selle andmise protsess areneb, seda grupp, mis on siinsetest eestlas- Hmeeride" saadiklpekingis, ei-resti kunstiku^ veerele veereva teenindussektorit, mis on jooks- J^ööda lastud kui ennustada, et ^ud nädalalõpul Läti Vabariigi valitsusaja vältel laskis tappa vä-majandusvankn pidurdamiseks ^^^^ täielikult ummikusse ia vii- koikneed poolikud algatused ja aastapäeva kõikides pma suure- hemalt kaks ja pool miljonit koja selle " kindlatele ^roobastele 3,55^ inimesed meeleheitele: iluravi meenutavad operatsioonid mates .keskustes, mille eesotsas danikku. Poi ' Pot viibib nüüd juhtimiseks. Kuid nõudmist ei ^ . • ^ ^ ^ ^ . , . , ei suuda päästa kommunismi on New York, To^nto, Chica- maapaos Hiinas, k^^^^^^^^ esitata mitte,ainult suurema too- Kuid Gorbatshovi „uutmise" -taile ajaloo poolt ettenähtud saa- go» Boston ja Washington. sed Punase Hmeefi" partisanid panuse andmiseks vaid ka kõigi poliitika raamides väljakuuluta-- tusest »^ kokknflvarisemSsestl NeW Yorgis toimus kontsert- võitlevad oiirialadel edasi oma nende uute algatuste toetamiseks, tud algatusel on ka teine mõte» aktus ühes siinse Linna Ülikooli kodumaa okupeerijate, ' Ko'A<» aulas. Kas Iisraelil on oma tööstuis, mis on võimeline produtseerima tuumalaenguid? Ja kui iisraellaste käsutuses on selline tööstus, siis, kui suurel hulgal on see suutnud valmistada tuumalaenguid, mida Iisraeli ülemjuhatus võib kasutamisele võtta järgmise kokkupõrke kestel Araabia riikidega? Need on küsimused, mis kerkisid akuutselt päevakorrale kui Iisraeli kodanik Mordekai Va-nunii andis inglise ajalehele „The Sunday Times" sensatsiöo-nilisl andmeid ja fotosid iisrjeli salajase tuumareivade-tehase kohta^ mis on ehitatud Negevi kõrbesse maa alla. Vanunu andmed ei lõhna laest mahakirjutatud sehsatsiõoniariikr Ii järele, vaid on varustatud võrdlemisi üksikasjaliste ja asjatundlikult ritta seatud andmetega. Mordekai Vanunu oli selleks ülesandeks ka täielikult ettevalmistatud ja võimeline, kuna ta oli oma sõnade järele töötanud 10 aastat tehnikuna maa alla maetud tuumarelvade tehases. Vanunu annab andmeid ka Iisraeli tuumarelvade lao kohta^ mainides, et juutide käsutuses on momendil ligilähedaselt 100 tuumalaengud ,,The Sunday Timesi" artikkel tekitas loomulikult kogu maailmas suurt sensatsiooni ning Vanunu nimi ilmus suurte tähtedega palju ajalehtede esilehekülgedele. Kuid Iisraeli salajase tuumarelvatööstuse paljastaja ei saanud kaua oma kuulsust nau- Gui tida. Ted[a nähti 30. septembrü se viimast korda Inglismaal ja siis kas jäi ta salapäiraselt kaduniü^s. Sur Möödus nädalapäevi, enne kui ret Iisrael] valitsus teatas, et Vanu- lus nu on Iisraelis; kus ta antakse mel kohtu alla riiklike saladuste reet- oh mise pärast. lisraelK võimud ei maini, kuidas n.ad Vanunu lis- tui räeli toimetasid, kuid tõenäoliselt na samasuguse vägivallaoperatsioo- liid niga nagu natsitegelane Adolf ra? Eichmann viidi omal ajal Argen- mi tunast Iisraeli. sed Iisraeli võimud ei ole poolt Ne sõnagi selles suunas praotanud, nis mis laseks oletada, kas Iisraelil Ht, on tuumarelvi või oli Vanunu nag informatsioon osav väljamõeldis, nia Mõned araabia eksperdid arva- om vad, et kogu Vanunu paljiastus daš oli Jeruusalemma salapolitsei kau suurejooneline operatsioon Araa- sid bia riikide hirmutamiseks iisraeli kui tuumarelvadega, kuid selline da. versioon tundub ebausutavana. Ste On asjatundjaid, kes kalkuleeri- tetu vad, et Iisraeli käsutuses on juba mõr ammu tuumarelvad ning sellest on teadlikud ka lääneriikide po- nud Hitilised juhid. Miks ei võiks ka ked praegu olla Klaus Fuchsisid mus ning Rosenbergisid, kes toimeta- või sid pärast Teist maailmasõda elan Ühendriikide ja Briti aatomisala- sun dused Venemaale. Seekord ei lä- säili he salajane informatsioon küll kait Venemaale, kuid ikkagi ühe šel- nub lise riigi käsutusse^ kes võib need eesli tarbekohaselt välja mängida ning ruk, nendega oma vastaseid terrori- vasi •, mak kool valv Kanadas on lühikese aja jook- faba sul aset leidnud kaks vahejuhtu- ^a j mit, kus väikekaupluste omani- ajak kud on tulistanud ärisse tungi- ^ nud röövleid ning need surm?- !?^^' nud. Esimene selline toimus mõ- jarel lied nädalad tagasi Calgarys, kus rohukaupluse omanik Steveii R Kesler laskis tänaval maha tema rööv kauplusest väljatormanud röövli, suka küna teine kokkupõrge ärioma- kaid hiku ja röövli vahel lavastus da Montrealis; kus 32-aastane Guy hoos |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-27-02
