Vaba eestlane , June 16, 1977

              Nr. 45 VABA EESTLANE
nnnm
, 16. juunil ^^'^'^ - "niursday, Juae 16,1^7
I apostli Hesiry
la polütiliseit
[isega haKiab
lööda hajuma
itika suoremad
?jad hakkavad
[ajärgede kwM
itunre.
[es teatavasti
poliitika raa-linilisi
ja tels!
statult kui nutt
algust tervita-nende
lepingii-jrgitama,
kuna
Iselgeks saanud,
asi ja selle
(poolt on hoopis
ilselt oli nende
[rgiks vahetada
teadmisi kuid
peagi selgeks,
|ile vähe pakku-hest
anti moka
imidega. Sellise
ikkas ka amee-iselt
kobrutav
päa. lähtuma.
fõttis, kuid nüüd
selge, et venela-hekorras
huvita-test
teadmistest
pes teises järje-
Ning sellest tu-
Imeeriklased ve-
Itehniliste oskus-
\d pakuvad neile
Itaallaste poolt
id Fiati autote-
(äiteks, mis juh-
/a lubadusi ker-
Kremli mehi äri
heldekäeliselt
?d ar\'asid, et
kd uuest tehasest
[)dega venelaste
ima, kuid selle
[tskva need autod
Eiiroopa turgu-
Wad Itaalia Fiat
lonkurentsi. N i i -
ib suu lõhki ninj{
\\a amieeriklased
la Kanada mood-unise
juht Eve-
[ühel jutuajamisel
i et kui moodne
[takse järgmiste
kavva, süs on te-fäitnud.
Ja praegu
!e unistuste reali-lekatsutavas
kan­tud
instantsid on
kava täiendami-
^iemisega aktsep-läheb
Rahvusva-
>mitee esimehele
iJnnitamiseks.
olema sellega pa­lid
tundub, et kogu
ialutud kõigist as-
(;s. Meie kõik tea-
|d ja teised raud-irügid
on väga ah-piitele
ning olüm-
^atamiseks ja tree-
^akse erikoolid p
rakendatakse sel-
Inimasid. Mõte sei-olümpiamedal
on
(Järg. lk, 3)
i
V
1
i .
I
1:
yALVEÄRST
MÄDÄLALÕPyL
18. ja 19. juunil on valvearstiks
Mac, tel. 493-7231.
m 3
Talllnno sadaincts
Juuni algul suri Tallinnas süda­meataki
tagajärjel prof. Peep
Xcort üpsalast. Ta sõitis Tallinna
kiorrddama oma hiljuti surnud
m a , kujur Jaan Kborfi lese, Mari
Koörfti pärandusasju. Prof. P.
Kooru .oli ituüiudTaUimia sada-mais^
vastu võtma tema õde,
kunstiajabolane Tui Koort. Nad
said vahetada paar sõna ja 'anda
kätt läbi võre. Kui Peep Koort tol­list
läbi jõudis varises ta kokku ja
suri Kadunu abikaasa vend ja
vaaim poeg sõdtsiä Eestisse, et
põnnu Rootsi tuua. P. Koort d i
süiKÜmid 1920. a. Ta maetskse
Upsalasse. i
iestlcan® kiriditab
mglise õhf yleh@š
Inglfee õhtulehes: Evemwg Ga-setJtö
on eestflane Kaüijula Pein
avaädanud pikema lugejaikirja
tiitli oJl „Elu kottimiunstlifcus süs­teem^"
(Life inrside the Commu-nlst
system"). Selles ta kujuitab,
kui skept^iysöltt o n M aaai suhtuti
idast tulnud ipõgenike juitustus-t
e ^ . AEss nüüd, 30 aastat hü-jsm,
haflckavad inimesed .pisut tai­pama,
mililine on tegelikult kom­munism.
. Pein räägib vakgilaagrite meeie-heüäikfcusest.
T a toob näitena sel­lest,
kuidas idast välljä'pääsenud
inimene elab Häbi vabaduse lää­nes,
Manivald Rästase raamatus
„TuiIin iködimiaailt", mis annab hea
kõigist elamustest.
Samas ajalehes op ilmunud Isa
teine lugejakiri peallkirja aiK
..inimõigused". Anonüümseks jää^
da sooviv kirja saaitja juhib tähe-i^
spanu usutunnistajatele idas,
hoolimata rasketest kannatus-t-
est ei loobu omast usust.
Möödunud nädalal toimus Torontos lüidalalise kestvusega ortopeeaideko^^^ nuU^t vet­tis
osa dr. Arvo Neidre San Antoiüost, Texasest. A. Neidrele on Toronto koduhm», tais teostas
oma õpingud ja oli tuntud ühe parima torTpaUimängijana, kelle otoa OM sagel, Toronto päeva,
lehtede spordikiUgedel. Pärast ortopeedilise hariduse saamist ei iM^iid^ta seUekohast soovitud
töökohta Kanadas, kuid leidis seUe Ameerika ühendrUBdes, San Autonios. kus töötab assistent-professorina
sealses «toolis, olles seUe kõrval rakendunud veel praMUiselt oma eriatetee tege-
Insurance
Agency
KINDLÜSTÜSIB
23 WESTMORE Dr., Süite 200
RexdaJe, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
fCoiimieiiitasirid
(Algus lk. 2)
suureks propagandavahendiks
kommunistlikkudele rükidele ning
peab kogu maailmale kinnitama
nõukogude inimese ja süsteemi
üleolekut demokralatlikest ja kapi­talistlikest
riikidest.
Ja nüüd tuleme moodsa võimle-
. mise juurde. Äsja Torontos toimu­nud
rahvusvahelised võistlused
moodsas võimlemises näitasid, et
sellel alal on jällegi tugevad raud-oesriidetagused
rügi|d — bulgaar
lased, tshehhid ja tefsed. Kahtle­mata
paneb ka N. Liit kõik oma
resnrssid mängu, et produtseerida
ka moodsa võimlemise alal selli­seid
staare nagu seda oli Olga Kor-but
naiste riistvõimlemise ja põ-randavõimlemise
alal. Seda teevae
ka fbelsed kommunist!ikud riigit
ning nagu kinnitavad senised ko­gemused,
ei sjmda vaba maailma
amatöörid sellel alal venelastele
ja saeiide satellütidele väärika
konkurentsi pakkuda. Tulemuseks
on, et kommunistlikud riigid suu­rendavad
taas olümpiamängul oma
medalite saaki ja suruvad Ühend-riigid
Ja teised demokraatlikud m-gid
vedgi tahaplaanile.
Eveiyn Koop on teinud tõsis
tööd ja esinenud Kanada esindaja
na paljnäel rahvusvahelistel kon­verentsidel,-
kus tel on kaitsenud
moodsa naisvõimlemise võtmis
olümpiamängude kavva. Tema
suurt tööd ja panust moodsa võim
lemise populariseerimisel tuleb tõ
siselt hmnata. Kuid kas meie
peaks oma eluunistuste taotlemise
^ e ka küsimuse igast aspektis
lähtudes läbi kaaluma?
;,vusse. , ^ . •
Oma Toronto õpinguist r ^ k i -
des ütleb ta, et töötas Torontos
peagu igas haiglas ortopeedia
spetsiaalalal igakülgne praiktika
s a a m i s t koikku parast ülikooli
lõpetamist veel viis aastat. Nüüd
on tal kõik kraadid käes alates
B. Sc. M. D., P. R. C. S. (C) Fel-low
of ibhe Royai. Codlege of
Surgeons of Danada) ja D. A. B.
O. S. (Diplomatof the American
Board of Onthapaedic Surgeons).
Eeloleval oktoobrikuul saab kätte
ka P. C. C. (S) ikraadi, nü et neid
tähti tuleb nime juurde rohkem
kui on tähti nimes.
Kuna ta pärast praktikaaega
ei saanud suu soovitud töökoh-
^ s^t silEi sdgsüs Jost haiglais
kokkuhoiu aeg Ja tehti kitsen­dusi
haiglate personali laienda­misel,
siis hakkas ta kohta ot­sima
ühendMikidesse. -
SeUihe koht leiduski San Anto­nios,
Texases, University of Texas
uue ülikooli osakonnas. Nüüd ta
on seal töötanud esimese aasta ja
on väga rahul. Soodustuseiks oli
veel asjaolu, et ei pidanud seal
egema uuesti eifcsameid, kuna air-estati
tema Kanada dipitomi.
Töökohale asumisel oli kasuks
Eestis sündimine, mis võimaldas
alle immmigreenHnisel Eesti
cvoote alusel sissepääsemise; tei­sed
kanadalased peavad kaks
astat viisaga ja tööloaga tööta­ma.
k. Neidre on asutanud ' sinna
oma kodu. Ta ütleb, et Sän Anto­nios
on majade himiad paiju,oda­vamad
kui Torontos,'pangad an­navad
kuni 90% obligafcsiobnilae-nu
ja laenuprotsendid on maiksust
mahaairvestatavad. Ta ütleb, et
Texas on teistmoodi maa, kus
mustade asemel on itänavaplldis
m-ehhiklased, kes musti ei salli.
Selles ümbruses on aga ka vä­ga
palju sakslasi, kes ön suu­niselt
teiseks etniliseks gru­piks.
, •
1880—189& asusid 30.000 sakslast
siia ja praegugi räägitakse sim
saksa keelt j a peetakse oma;ök-toobripidustusi.
Lähikonnas on
ka mõned eestlased, kelledest
mõned on kalurid, sest laht on
kahe tunni sõidu-kaugusel. Sama
kaugel on k a Mehhiko. Põhja pool
oh aga mitu Simcoe suurust jär-
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
Ltd. •
"INSURANCE"
1482 Bathurst St., 4 Wd
(Bathurst-St. Claü:)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
Härrad aastates 50—60!
Teiega soovib
. KIRJA VAHETUST-TUTVUST
samades aastates lesk eesti proua.
Kirjad palun saata selle lehe tali­tusse
märgusõnaga: „HUine saa­tus"
MÜÜA .
l i KRUNT
Pietoni piirkonnas.
Helistada igal ajal
Tel. 282-933i
DR. Ä RW NEIDRE
ve. Viimasel ajal on San Antonios
arenemas kimštlline tegevus,
airendatakse balletti ja ooperit.
Linnas pole nsmjstamisväärselt
tööstusi, küll asuvad seal sõjaväe-üksused
j a väga palju kindlustus­seltside
peakontoreid.
Arvo Neidre asus õige eesti me­hena,
kellele meöldib tugevasti
töötada, kohe tegevusse ja esime­ne
aasta on olnud väga töörohke.
Hea nimi, mis on Torontos orto-peedilisel
alal töötanud arstil, on
tunnustuseiks, et Toronto on üks
parimaid sel alal üle maailma,
eriti just laste luuhaig-ušte alal.
Kui 'ta pidi Torontos iile 100 tun­ni
nädalas töötama, mis enam
millekski müüks ei jätnud aega,
siis uues kohas ei ole tööaeg nü.
koormav.
Torontos ei saanud ka suure
töökoormuse tõttu enam Jätka­ta
ka oma spordialaJist tegevust
populaarse korvpallurina, ottes
ka 1961/62 Riverdale CoUegiate
keskkooli lõpetamisel selle all-roimd
õpilaseks.
Küsimusele^ kas kergem töö­pinge
uues kohas annab võimalu­se
uuesti aktiivsete sportliki:tos
tegevuseks, airvab ta siiski, et sel­leks
pole aega, kuigi ta on mängi­nud
tennist ja ujunud. Võibolla
võimaldub tulevikus k a korvpadli
mängida, kuid t a lisab juurde, et
nüüd on ta endise korvpallimän-gijana
hästi iteadllk sportlaste v i ­gastuste
ravimisest. .
Õppealalisel tööl ta annab arsti­teaduse
üliõpllasEe j a residentSr
praktikal olijaile õpetust j a näpu­näiteid
koos ioperatsioonidegä ja
peab eraioenguid iperekonnaarsti-dele
ortopeedia alal.. Perekonna^
arstid, kelledele meeldib sport,
võtsid osa k a spordiravi sümpoo­sionist.
tJheks tegevusealaiks on ka
sümpoosionite korraldaimine. A.
Neidre organiseerib neid ülikooli
juures ning neist võtavad osa
arstid ja sporditreenerid koge­muste
vahetamiseks. t)ks selline
toimus Aiistlnis,möödunud april­lis,
kus 'käsitleti spordivigastusi,
neist hoidumist ja nende mvi. Dr.
Arvo Neidre pidas ettekande sel-jiavigastusist.
Veebruaris oli te­raapiline
seminar, kus käsitleti
seljavalusid, üheiks paneüstiks
oli dr. A. Neidre. 'KJevadel oli Meh­hikos
ortopeedia konverents, kus
ta käsitles selgroo operatsioone
ja murdeid. K a praegusele kon­verentsile
Torontosse saatis teda
ülikooli.
Teiselks oli spetsiaaäkursuse
korraldamine aanbulanitsiga kaa^
sasõitjalle, et õfpetada kuidas inl-lAesi
tuleb transportida j a hoida.
Ä kursus on julm läbi ja ette
on näha üks sellealane igal aastal.
Lisaks ta on organiseerinud eri-tesuse
raäkelt vigastatuÄ patsi-ej^
iäe eest hoolitsemiseiks, kus
ja põetajjad oleks harjunud
neid teadlikelt käsitüema. Mõni­kord
tuleb lennata kuni 400 müli
kaugusele patsiendi järgi. T a loo­dab,
et järgmiseks suveks, on
kõik valmis spetsiaatosakomia
loomisöks ikuhu suilised pätsien-äcogutalkse.
Br. A. Neidre mainib, et j ^ j u
on veel organiseerimisel, üükool
on andnud talle vabad ikäed te­gutsemiseks
j a ifeeegi ei sega va­hele,
vabadust j a >raiha on palju,
eriti just yiisnast. See on täi^ti
uus .keskus, kus (kuus 'haiglat kuu­luvad
ülikooli ailla. A. Neidre töö­tab
neist nejja juures. Haigeid on
palju, eriti aütoõnnetuste ohvreid.
' CHEVROLEfvOLDSMOBILE , / '
-.ROBERTSON MOTORS LTD. •
1555 ÜANFORTH^-AVENUE ' . . .
.TORONTO. 0 N r'M4J 1N7 ^ = • . , '
. ^ T E L E ' F 0 N ' - 4 6 6;1>{3^5, " - ^
Devil:
Võidupüha. Ja võidutuled 23. juunil tähistasid meie kodumaal
vabaduse võttu. Siis mängiti, lauldi ja tanMti le^tsevate tule-keelte
valgusel, peeti kõnesid, kwulati raeid isWmsega J Joodi va­ba
kodwmaa terviseks. . - • /
Võidupüha oli meil teiseks
itähtsamaifcs riigiipühaiks, iseistes
väga lähedal meie Vabariigi aas-
Kuna see on üks väheseid orto-1 tapäevale 24. veebruaril. >Ka pagu-peedia
haiglaid selles ümbrus- luses on Toronto Eesti organisats,
konnas, sits tuuakse ka kauge- sioonid sellest ikka lugu pidanud
mait raskemaid haiged San An- oma suvepä^ade korraidamise-toniosse.
Iga ja samM ajal võimaldanud ^
Võidupüha tähistamist ^ Kuhu
jäid aga organisatsioonide suve­päevad
sel aastal?
peame laskma Võidupühal
mööduda nii vaikselt ja võõralt,
maksab uus puusaluu Kanadas 1 millega meil.midagi tegemist ei
$360, ning sinna juurde kuuluvad ole?
ka 2—3 tunnine operatsioon, haig- Ei. Meie ei saa jätta võidutuld
la visiidid ja pärast haiglat jätku- süütamata. Meie ei tohi salata
vad kontrolivisiidid. Ameerikas oma ajalugu, selleks pole meil
on sama töö hinnaks $2.000. Iga | mingit õigust,
operatsioon maksab seal vähe-arsti
töövõimalusist
Texases, kinnitab ta, et Kanadast
on sinna asunud umbes 180 arsti.
Seal on arstide töötasud võrrel­des'
Kanadaga väga kõrged. Nii
Sellepärast süütame selgi aas­tal
võidutule Vaba Eesti auks,
peame ära oma kõned ja siis
laulame Ja tahtsime, nii hagE
seda tehti varemgi.
Sõbralikus koostöös Toronto
mailt $500. Söllejuures on aga
arstide kindlustamine patsientide
võimalike nõudmiste vastu USA-s
väga kallis. Kanadas maksab sel­line
kindlustamine $200 aastas,
Ühendriikides aga $23.000. Amee­rikas
on üks kolmandik arstidest | Eesti Võitlejate "ühing ja Toron-käinud/
patsiaitidega kohtuis ja to Eesti õngitsejate j a Jahimeeš-sellirie
kindlustus peab ilmtingi- te Selts löövad käed külge j a kor-mata
olema. Brahaiglais võetakse raldaväd suure võidutule ,Jtevils
patsiendilt enne operatsiooni l u - Elbow's", 25. juunil. Võidutule
badus operatsiooni, teostamiseks tõrvikud on juba kordab seatud,
advokaadi juuresolekul ja selle lõkketule palgid metsast kohale
kolskuiepp© iteksti pikkus võib oi- veetud, piduplaits korrastatud ja
la 5—10. lehekülge. S^da pole | veel pallju muid toid tehtud, mis
siiski vaja okiud teha dr, A. Neid-rel,
kuna töötades .ülikooli juures
katab ülikool kindlustuse.
Pikk on A. Neidre loetelu neist
haiglaist kus ta on praktiseerinud
ja töötanud. See töö on teda vii­nud
k a välj aspoole Kanadat, kus
ta töötas CARE MEDICO raames
vabatahtlikuna Santa Rosas,
Hondurases, tutvudes seal troo­piliste
haigustega ja abistada
operatsioonide juures. Teine sel­line
vabatahtlikkuse alusel töhtud
reis viis Haitisse.
Arsti erialaline ettevalmSstus m
olmd pikk Ja kulukas, see tin­gib
ka paremate töövõimalust© |
otsimiste
ja dr. A. Neidre arvab, et uues
töökohas on need suuremad ja
paremad. Pealegi m sinna raja­tud
juba kodu, kus kaheaastane!
poeg (näib ikasvavait isa. plkfcuseiks
v6i v M g i pikemaiks korvpaüli-mängjjaiks.
ikuna 'ta kannab juba'
2-aa^tasellt 6-aaätaise riideid.
sellise asja korraldamisel parata-miatult
teha tulevad.
Vdidutule süütab smpeakoiu-sul
Ilmar Heinsoo/, pidukõme
peab ülemaailmsete Võitlejate
Ühingute Keskuse vastme esi­mees
A..Jurs,
avasõna lausub Toronto Eesti
Võitlejate ühingu esimees K . To­ri
j a lõippsõnas tänab kõik Toron­to
Eesti õngitsejate j a Jahimees­te
Selitsi esimees ü. Viliimäe. Lõk­ketule
hoogsate la/ulude eesti hoo­litseb
M . Niinveesja tantsumuusi­ka
eest vastultab G. Ultaili o i t e^
ter. Einelaud c4i/teadlikes kätes.
Karastavad joogid jää,vad aga
iga mehe enda 'hoaljtseda. T d ^ -
tamisruumi on ohtraE. Sissepääs,
$3.00, peaks olema kerge igale
t a t o l e . V:
K a l l i d kaasmaalased, tulge hul-gaäiselt
Võidupüha tähistamisele,
tundke röomu ja uhkust sel päe^
vai. Tulge ohtraüt, tulge varaifcult,
nautige ilusat suvepäeva j a ko­llake
^ r u .
; •/
Luule arvustamine on mõisteli­neümbeiHuuletamine.
JUHANI SILJO
Malssab Kanadas:
ÄGstös 128.-
P®olctcisfcis $1456
EBEIP0ST5GÄ
$30.-"
$1530
USA-s:
$ ^ «
$12.50
ESTO MÜTÜÄL FÜND, LTD.
Aktsia hind reedel, 10. juunil $5.04
Wžäwyn. Stodgell, Gochmne
Murray Ltd
145 King St. W„ Room 1900
Toronto, Önt. M5H 1J8.
Telefon päeval 364-1131
/õhtul 925-6812
FINN
fOÕDS&©IFTS
27 Paris St. Sudbüry, Omt.
Fourcoriier Plaza
Tel. 522-1339
LENNUPOSTIGA ülemere-maatase:
$69.—, poolaastas §39.5®, v^aadaastas $15.5®
A&dressi muudatus 30 centL üksiknumbri faind^csiQtd.
Eaiaia asidressMele palame marMda .^OSTAL CODE"|ii
USA aadressMele „SIP CODE"
Fangatshekl^ või posti rahakaait
iFre^s E^niaai Pobllshers lümele.
VÄBAIESTLANi
70, P®sf Stii. T@r@iitp 3, ©ai
ma SM7
P/ilua /
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti Ühispanga madlalaM
laenuintressimäärasid.
HÜFOTilKLÄEPäüö 9.5%
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on lahtisedl.
ffRSONÄAI-LÄiNÜD 10,2% m%im
Personaallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetns®
puhul kindlustatud $io ooo.r- ulatuses.
ÜHENDUSES ON JÕUD! /' ' -' '
saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates „
197----. Tellimise katteks li^ 0 — siinjuures
/ Usbekiga / rahakaardiga. (Ealia saata aiiailt Witkirlas).
5J-