1982-02-09-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 11 Nr. 11 VABA EESTLANE ieisipäeval, 9. veebruaril 1982 Tuesday, F^bruaiy 9,1982 . 7
oma
.RAAMA!
1979. 256 lk.
Ijnlt, 17 kaarti Ecstt
luista&uaVeUo Kallas.
It) eesti rahva ajav
jtsamate sündmiist^a
lõjustaand eesti aj*"
ohijooni, sündmnsle
£ordi, teeb jäFeldusl
leteoseks.
JSES
ST
[Õudude
ISifkond.
p, keda lugedes tridft
nelgi on mna^oalie
Ivinennd koos Ee<4
tiihat meie sõjameei-i
meenntiut
[uluJOeenti
TALITUSES
5kdn50c^
alUkmaterjalie. Ta
riigi tSnapäeirasI oli-
. olittlkat. Soeme vallt-id,
tBües Soome saata-
(nsl andmeid.
talituses
is'e
G KUNSTS
[utu 85 c.
talitases
;e ongi minu omadus, mil-st
pälvisin nime „Tuüle-patiks,
kes mind tunneb,
[inult mind selle nime järgi,
fides mu õiget nime ja as-
\t kannan juba kuus kuud
QÜ kau^ kui olen siin soo-
[kiratsemas pärast kooli lõ-t)
juukseid übval. Te ei
seda kohta nimetada
1 kui vaid sooks, vähemalt
th! 'Suur nudis!
suur .uudis on nimelt
le: Porikülas hakatakse
ima sõjaväeõppusi. Sõdurid
ridega tulevad gruppide
ja jäävad iga kord kuueks
p. Teevad läbi õppuse, kui^
litada pontoonsüdUj kuidas
|aju õhku, ja muidki vaimus-asju,
mida peavad hiljemini
sõjaliinil. Ja. kui tiks grupp
[etanud õppuse, tuleb kohe
kõik algab otsast peale,
jutu lühike sisu on see, et.
fla, sellesse koletusse kohta
miili kaugusel Eikuhugi
[nktist, sellesse tagamaa takus
asume, kus ei ela kehale
mõne vana inimese, mõ-
^vaehitaja., jä mõne üksiku
laniku — Porikülla tuleb
[ehi! ,
Ihi, mu armsad!", ütlesin tüd-fe.
,^Kas saate aru? Tõelised,
noorriiehed pükstes (s^Sduri-armsad
õed), suurte saa-piipudega
ja madalate
iältega. Jumala eest, uhked
iud ja teod, tubakakotid ja
jieed asjad; mida otsisime ja
(ime asjatult siinses üksildu-
J";
m
Keotsi ajakirjaniku 9 a 0
(Algus lk. 2)
F A U U MATERJALII'
Staffan Testel on palju materjali
ja fotosid Moskva ajast Ja Tallm-na
külastustest, kus tihti pildistas
tema abikaasa. ]M(ituartikliainet tuleb
läbi tpötada, näiteks mis
sai nendest vähestest eestu-ootslas-test,
kes õrna Elupaikadesse, nägu
Ruhnu saarele, jäid edasi elama..
Mis juhjus poola töölistega, kes
moodustasid Solidaarsuse rakud
Moskvas Poola saatkonda remontides
ja Tartu Ülikooli hoonet suureks
juübelika restaureerides, mille
alal nad oh ju tuntud eksperdid.
Teste tahab lähemal ajal ühendusse
astuda ka siinsete läti ja leedu
organisatsioonide esindajatega.
1 EPL/K. Saarsen
0 S. BROGOWSK
OPTOMETRIST (OPTIK)
Tel. 531-4251
412 RONCESVALLES AVE.
ÄT HOWARD PARK
Vera Allik mängib -
Ameerika filmis
^ ; • ^ •' • - • - '•,
, ,New York Post*' tjõi sõnumi, et
valmistamisel on filrii ,^xposed",
mille fümib MGM-United Artists,
ja milles peaosa mängivad. Rudolf
Nurejev ja Natassia Kinski. Natas-sia
sõbra osa mängib fümis meie
kaasmaalane Vera (Viiu) Allik. Sõnumi
juures, on ka Vera Alliku foto,
võetud trikoos.
Stokholmi Eesti Majas toimus erakordne Eesti läänesaarte rahvarüete paraad, kas Jiarddasemad rahvariietetiiiibid Saaremaalt, Hiiwmaall!;
ja Muhumaalt olid esindatud. Pildil Hiiu rahvariided demonstratsioonil, vasakmltEUe Nürmis, Valve Kääramees, Urve Koit, Miljande Pärt-ma,
Elfriede KartM§,TheaToömpMU, Halvy Niit ja-^K^^^ Vanaselja Ustav, kelle pisitütar Oivi seisab rea ees ka Min riietes, v
Foto: Trummer
iza Korjuse
nekroloog USA
ajakirjas
Ajakiri ,)opera News'\ tõi 23.
jaanuari numbris lühikesi .mäles-tuškirjutisi
ooperi alal tegutsenud :
dirigentide, lauljate, ooperikompa-niide
juhtide ja kriitikute kohta.:
Tosina nekroloogi hulgas mainiti
ka Miliza Korjust, kes suri 26. au-gustü
1981. Nekroloogis üteldakse,
et Müiza sündis 18. aug. 1912 (sün-niarvu
taga on küsimusmärk)
Varssavis ning on laulnud Berliini,
Pariisi, Viini, -Stokholmi jt. ooperi-.
teš. Osa eest filmis „Suur valss"
ta oli Oscarirauhinna kandidaat.
Hüjem ta asutas heliplaadifirma,
mis kandis nimetust „Vfenus".
ENN ALFRED
i^VOKAAT-NOTAR
iRoom 1«02, Royal Trust Tewcir
Toronio DominioB Centre
Pestiaadresš: P.O. 32«, Teront®
Onš. (Bay & King) M5K 1K7
Telef<m: ^MW
24-tundi-telefoni valveteenistus
esti ravimtaimi
loeng Metroos ja Kotka [arve Metsdiilikoolls
7.
CD
m^ichmond St. W., Ste 7QŠ
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7172
^Vaba Eestlase^ toimetuse |at
talituse asnkoha plaaa
TOIMETUS JA TALITUS
avatud iesmaspäevast
reedejni kella 9-—3-ni
Telefonid: toimetus 364-7521
taHtus . 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Hannes Oja 481-5316
Ennlatosi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni^
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
KUULUTAMINE
. VABA.EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
• leviku tõttu.
KoDlDtuste himnad:
üks toU ühel veenil $4.25
esiküljel $5.~
tagaküljel $4.50
KUULUTUSI VÖTAVAB
VASTU:
1. Vaba >Ee§tlase talitas
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn. C
Toronto, Ont. M6J 3MT
Talitus väljaspool tööaega:
Helini Lüvandi 251-6495 ,
2; Mrs. Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdile, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
VOOLME-EISTIROHI
Voolme-ristirohu nimi vihjab jällegi
sellele, et taime on kasutatud
ravimiks voolmete (ägedate sise-miste
valude) korral. Kuid onnoks
pole seda enam ravimtaimede nimestikus.
Ja sellega ühenduses lubage
mul nüüd hsada epiloog sellest,
kuidas ravimtaimi ja metsateesid
mitte kasutada.. See on eriti
relevantne Ameerika mandril.
Juba mitu aastakümmet on olnud
teada, et voolme-ristirohi
mürgitab kariloomi. /'Tekib muuhulgas
nägemise ja tasakaalutunde
kaotus ning pärast looma vaevarikast
surma näitab lahkamine, et
maks oli tskroosi tõttu täielikult
hävmud. Probleem oli küllalt tõsine,
et selle atutamiseks korraldati
omaette sümpoosion; Nimega
„Tansy Ragwort Symposium** toimus
see Oregoni Riiklünis Ülikoolis
Gomvallis'es 1979. a. veebruaris.
Ja kuna iga patoloog diagnoosib
lahkamisel leitud maksatsirroosi
põhjuseks liigse alkoholikasutamir
se, siis ei saa me kunagi teada, kui
mitu elu see oleks võinud päästa.
Nähes oma kahekuise poja kurgu
haige olevat, andis ema lapsele
oma esivanemate poolt au sees
peetud ravimteed. Neli päeva kestnud
ravi ei toonud aga paranemist.
Veel kuus päeva — ja laps oli surnud:
mitte kurguhaigusesse, vaid
aUdaloidide mügitusse. Kuuekuine
tütarlr ps, kelle ema talle sama
teed andis kaks nädalat, jäi küll
eUu, kuid krooniliselt vigase maksaga.
Aeg? Kaasaeg. Koht? ühendriigid.
Tegelased? Mehhiko päritoluga
ameeriklased. Ravim? ,,Gordo-lobo
yerba" — Senecio longüobus,
üks ristirohte, millise perekonna
taimed on juba mõnikümmend aastat
olnud teada kui veiste ja hobuste
massüised mürgitajad mitmel
mandrU.
Iga uut ravimit ja toidulisandit
kontrollib FDA piinliku rangusega:
kui mitmekümnekordne liigannus
põhjustab ebasoovitavaid kõrval-nähteid,
keelatakse uute ainete kasutamine
inimtoidus ja -ravimeis.
Kuid nn. metsateede (herb teas)
suhtes puudub tarbijaid kaits^v
määrustik. Keegi ei analüüsi neid
ja-neid võib osta peaaegu igast
toidu- ja rohukauplusest.
MÜRGISED „TERVISTEED" ^
Ristirohu mürkained kuuluvad
nn. pürrolisidimalkoloidide rühma.
Peale . korvõieliste, miUises sugukonnas
neid sisaldavad ristirohud
(Senecio, ragwort, groundsel),
Baccharis, (Chaparral, bloom)
ja vesücanep (Eupatorium, bone-set,
thoroughwort), esineb sama
rühma mürke ka mõnedes liblikõieliste
perekondades, näit. hundi-hammas
(Astragalus, mük vetch,
locoweed), Borbonia (rooibos,
„Red Bush tea", „Kaffree tea")
ja Crotalaria, ja paljudes karelehe-liste
perekondades, näit. rass (Cy-no^
lossum, hound's tongue), lõo-süm
(Myösötis, forget-me-not,
scorpion" grass), varemerohi
(Symphytum^ comfrey) ja' Am-sinckis
(fiddleneck-, tarweed). Mitmeid
neist kasutatakse nn. ,,tervi
seteedes", kas üksi (näit. Lõuna-
Aafrika „rooibois") või segus teiste
taimedega. Mõne tee pakendil on
koostistaimed peale märgitud, kuid
enamasti mitte.
Tekib küsimus: :kui „g6rdolob'o
yerba" on nii mürgine, kuidas pole
süs seda varem märgatud ja ta kasutamisest
ravimtaimena loobutud?
Esiteks ori need märkained
täiskasvanute juures aeglasema
toimega: isegi lühikese aja jooksul
sissevõetud/surmav annus võib
mõjuda alles poolteise aasta pärast.
Teiseks " pole Mehhiko .„ra-vimtaimede"
kogujad nähtavasti
eriti täpsed taimetundjad: „gordo-lobo
yerba" nime all kasutatakse
ja turustatakse mi eelmainitud
ristirohtu (Senecio longilobus) ki?i
ka üheksavägist (Verbascum thap-sus,
flannel mullem) ja kassiuba
(Gnaphalium macounüj sticky
oudweed). Vümased kaks ei sisalda
mainitud mürkaineid; peamine
sarnasus on, et kõigü kolmel on
hallid karvased lehed!
TAGASIXOODUSESSE
MITTE LIIGA RUTTU!
KUID
Muidugi on küllalt „metsatee-sid",
mülel pole täheldatud kahjulikke
kõrvalmõjusid. Õunakoored,
vaarikavarred, piparmünt ja paljud
teised — võib-olla isegi enamj'j.teisi
— on kahjutud ja samal ajal
maitsvad. Kuid eeltoodu õlgu hoiatuseks
neile, kes ihaldades saada
tagasi loodusesse on valmis valimatult
omaks võtma igasuguseid
eksootilisi retsepte ja vahendeid.
Maksa ja kopsu hävitamisega võivad
mõned „terviseteed" viia tagasi
loodusesse luga ruttu ja liiga
J. Salasoo
MAARJAMAA kirjastusel ilmunud
raamatud miiiigil Vaba Eestlase talituses
Jüri Uluotsa „Ee§üaste lepingud võõrastega Xm
sajandil'* — i
Uku MaasiBg „Udu Toonela lõdt" . — - 5.25
„; „ ..Piiridele Pyyöes" —
„poety estoni** — eesti luule antoloogia itaaMa feedes 6.30
Kalju Lepik — Death has a CMd's Eyes 4.3§
Salasoo ja Salo — Välis-Eesti perioodikae 1 - - - 2.7©
V. Salo - Riik Ja kirikud 2.7®
Anfühning zn derEtnischen Sprach (Esimene katse
eesti keele grammatika ja sõnaraamati koostami-
^ seks H.Stahli sulest aastall637) 2.7»
Reedik Willem Wilmamü „Valmir 2.70
H. Salu — Eesti vanem kirjandus _______ 2.70
Blaise Pascal — Mõtted —- 2.1f
Antonio Possevino — Kiri Mantova hertsoginnale 2.10
Arno Vihalemma — Kunstnik eesti kirjanduses i— 210
Aarand Roos — Jnntide kuningas TalUnnas 640
nona Laaman lüks üsna kerge haigos (Imüetosed) 5.50
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Chev OIds Limited
SOOOSheppardAve.E,Scarborough.Ont. M1&4L9
P A Ü L J Ü T T Ü S
Müük ja rentimme
TeL-291-5054, kodus 423-5716
Chevette
Cavaliec
Citation'
Camaro
Malibu
Geiebrity
Jmpala
Gaprice
Monte Cario
Corvette
Omega
Gutlas
Gierra
Oldsmobile
Delta Eighty Eight
Ninety Eight
Toronodo
Ghevy Trucks and Vans
Jube mõnus Eesli Tall
Göteborgis ^
Juba eelmisel aastal tekkis Göteborgi
eestlastel idee, millist polnud
kunagi' enne kasutatud: Ainult sellele
oli vaja head eesti nime. See
oli inglise :pub'i taoline koht, nii
vanade kui ka noorte kohtumiseks.
Lõpuks leiti, et nimena on sobiv
Eesli Tall. See oleks ka kohaks
kus vanad saaksid midagi noorte--
le õpetada, nagu näiteks laule,
noored aga vanadele värskemat
mõtlemisviisi. Idee iseenesest on
pärit ESTO-80 ajal toimunud menukast
salakõrtsist. Eesli Tallis korraldatakse
nooleheitihisi, mänge ja
ühislaule, võimalus on ka einetamiseks
ja õllejoomiseks^ Avaõhtu oli
jaanuari lõpul, järgmised toimuvad
igal teisel reedel.
Andres SCiing tõuseb
Rootsi f olkpartei
tippu ^
Rootsi folkpartei muudab eelseisvate
riigipäevaValimiste eel
tugevasti oma juhtkonda. Partei-juhatusesse
tulevad veebruaris toimuval
erakonna üldkoosolekul paljud
üldtuntud inimesed nagu Vol-
,vo-sheff Pehr Gyllenhammar/ prof.
Jörgen Weibull, Ingrid Segerstedt-
Wiberg, Hans Cavalli-Björkman ja
Andres Küng; samal ajal kui folk-partei
ja koondusvalitsuse mitmed
folkpartei ministrid juhatusest
kaovad — näit. Gabriel Romanus,
Carl Tharn, Bertü Hansson, Eva
Winther ja Lars de Geer: Andres
Küng tuleb tippu juhatuse supple-andina.
Fplkparteti juhtkonna muudatused
toimuvad ilmselt viimase aasta
järjest halvenevate opiniooniuu-rimüste
arvude taustal. Isikulistest
muudatustest loodetakse suuremat
populaarsust valijaskonnas.- •
Tänapäeva l|iglisniai
sotsiaalne suund
Briti Statistika Keskbüroo iga-aastase „So€ial Trends^ff viimane v^»
Jaanne tahab tõestada, et briti raliva üldine olukord on 1971. aastast
1980. aastani paranenud 29% võrra. Teoses avaldatud tabelid osutavad
siisld, et rekordtasemele on tõusnud abielulaliutuste, vallaslaste sündimiste,
abortide ja mõrvade arvud. Suurenenud on ka enesetapmiseä,
alkoholi Ja uimastusvahendite tarvitamine |a suguhaigused.
. ' 1
Nendest kurbadest nähetest hoo- koos elanud. Eehhise aastakümne
limata on.^elu kestvuse väljavaated algaastail oli see arv vaid 7%.
suurenenud. 1978. a. . sündinud
poisslapsel pn lootust elada 70.,
tütarlapsel 76. eluaastani. Sündinuksid
nad aastal 1901, olriuks neil
lootust elada vastavalt 48 ja 52
aastat.
Nüüd juba iga kümnes vallaline
naine elab vabaabiehn.
Nendest suurem osa on kas oma
mehe juurest lahkunud või amet^
Ukult lahutatud (18%), kui seda
on vallalised naised (7%).
Kaks korda rohkem kodudes on Vahe on veelgi märgatavam alla
telefonid^ ^võrreldes kümme aastat ZS^aastaste juures (vastavalt 22 ja
tagasi, kuid inimesed kasutavad te- 7%).
lefoni teel võimaldatud ilmaennus- Alla 20-aastastele emadele 1980.
tust vähe. õhku rüvetava väävel- a.; sündinud lastest on 42% ille-diöksüüdi
hulk on tunduvalt vähe- gaaised, 1971. a. oli vallaslaste
nenud, kuid selle peamiseks põhju- protsent ainult 26.
seks näib olevat tööstusi tabanud : j Abiellumiste: ärv on tõusnud,, nii
kHisiaeg. , ' • kui on sagenenud ka teistkordsed
; Inimesi näib suurel määral lo- abiellumised. Tervelt ühe kolman-hutavat
televisiooni vaatamine, diku 1979. ä. sõlmitud abielude
Kahel kolmandikul elanikest on puhul, olid - üks või mõlemad poo-värvitelevisiopn,
keskmine vaata- led juba varem olnud abielus,
mise aeg 20. tundi nädalas. 1980. a. toimus ligi kuuendik
TV on'peamiseks ajaviiteks kõi- abielulahutusi kaš ühe yõi mõlema
güe ühiskonna gruppidele, välja- poole juba varemalt lahutatute va-arvatud
noormehed, kes on šeo-^ heitud
,,seItskondliku tegevusega
väljaspool kodi".
Teised tabelid näitavad, et need
tegevusalad on sageli ühenduses
liigjoomise, kuritegevuse ja kuri-tahttikult
või õnnetuste läbi surma
saamisega.
Krediitkaartide kasutamine . on
kolmekordistunud 1971. - aastast
1971. a. iga üheteistkümnes lahutus
lõpetas teistkordse abielu.
Purunenud abielude suurenemise
tõttu on kasvanud ühe vanemaga
laste arv.
üksikute emadega perekondade
suhteline arv tõusis 1972. ja 1970.
aastate vahel 8-lt 11 -le protsendile,
kuna lahutatud emadega perekon-
, • peale ja k1 äHi-Lb. el1 on roh1.k1e m vn••e - kr ui• dade a.r v sama perioodi; vältePka-ühenaelaseid
pabenahasid. Isikli- ^^Kordistus.
kest sissetulekuist säilitatud hoius- ^
te protsent on 1969. aastast alates
kahekordistunud.
Raamatus r on toodud ka tabeleid,
mis näitavad perekondliku
elu kalduvusi. Ligi 20% naisi on
enne abiellumist oma tulevastega
B9
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
li?
J.-.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 9, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-02-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820209 |
Description
| Title | 1982-02-09-07 |
| OCR text |
Nr. 11 Nr. 11 VABA EESTLANE ieisipäeval, 9. veebruaril 1982 Tuesday, F^bruaiy 9,1982 . 7
oma
.RAAMA!
1979. 256 lk.
Ijnlt, 17 kaarti Ecstt
luista&uaVeUo Kallas.
It) eesti rahva ajav
jtsamate sündmiist^a
lõjustaand eesti aj*"
ohijooni, sündmnsle
£ordi, teeb jäFeldusl
leteoseks.
JSES
ST
[Õudude
ISifkond.
p, keda lugedes tridft
nelgi on mna^oalie
Ivinennd koos Ee<4
tiihat meie sõjameei-i
meenntiut
[uluJOeenti
TALITUSES
5kdn50c^
alUkmaterjalie. Ta
riigi tSnapäeirasI oli-
. olittlkat. Soeme vallt-id,
tBües Soome saata-
(nsl andmeid.
talituses
is'e
G KUNSTS
[utu 85 c.
talitases
;e ongi minu omadus, mil-st
pälvisin nime „Tuüle-patiks,
kes mind tunneb,
[inult mind selle nime järgi,
fides mu õiget nime ja as-
\t kannan juba kuus kuud
QÜ kau^ kui olen siin soo-
[kiratsemas pärast kooli lõ-t)
juukseid übval. Te ei
seda kohta nimetada
1 kui vaid sooks, vähemalt
th! 'Suur nudis!
suur .uudis on nimelt
le: Porikülas hakatakse
ima sõjaväeõppusi. Sõdurid
ridega tulevad gruppide
ja jäävad iga kord kuueks
p. Teevad läbi õppuse, kui^
litada pontoonsüdUj kuidas
|aju õhku, ja muidki vaimus-asju,
mida peavad hiljemini
sõjaliinil. Ja. kui tiks grupp
[etanud õppuse, tuleb kohe
kõik algab otsast peale,
jutu lühike sisu on see, et.
fla, sellesse koletusse kohta
miili kaugusel Eikuhugi
[nktist, sellesse tagamaa takus
asume, kus ei ela kehale
mõne vana inimese, mõ-
^vaehitaja., jä mõne üksiku
laniku — Porikülla tuleb
[ehi! ,
Ihi, mu armsad!", ütlesin tüd-fe.
,^Kas saate aru? Tõelised,
noorriiehed pükstes (s^Sduri-armsad
õed), suurte saa-piipudega
ja madalate
iältega. Jumala eest, uhked
iud ja teod, tubakakotid ja
jieed asjad; mida otsisime ja
(ime asjatult siinses üksildu-
J";
m
Keotsi ajakirjaniku 9 a 0
(Algus lk. 2)
F A U U MATERJALII'
Staffan Testel on palju materjali
ja fotosid Moskva ajast Ja Tallm-na
külastustest, kus tihti pildistas
tema abikaasa. ]M(ituartikliainet tuleb
läbi tpötada, näiteks mis
sai nendest vähestest eestu-ootslas-test,
kes õrna Elupaikadesse, nägu
Ruhnu saarele, jäid edasi elama..
Mis juhjus poola töölistega, kes
moodustasid Solidaarsuse rakud
Moskvas Poola saatkonda remontides
ja Tartu Ülikooli hoonet suureks
juübelika restaureerides, mille
alal nad oh ju tuntud eksperdid.
Teste tahab lähemal ajal ühendusse
astuda ka siinsete läti ja leedu
organisatsioonide esindajatega.
1 EPL/K. Saarsen
0 S. BROGOWSK
OPTOMETRIST (OPTIK)
Tel. 531-4251
412 RONCESVALLES AVE.
ÄT HOWARD PARK
Vera Allik mängib -
Ameerika filmis
^ ; • ^ •' • - • - '•,
, ,New York Post*' tjõi sõnumi, et
valmistamisel on filrii ,^xposed",
mille fümib MGM-United Artists,
ja milles peaosa mängivad. Rudolf
Nurejev ja Natassia Kinski. Natas-sia
sõbra osa mängib fümis meie
kaasmaalane Vera (Viiu) Allik. Sõnumi
juures, on ka Vera Alliku foto,
võetud trikoos.
Stokholmi Eesti Majas toimus erakordne Eesti läänesaarte rahvarüete paraad, kas Jiarddasemad rahvariietetiiiibid Saaremaalt, Hiiwmaall!;
ja Muhumaalt olid esindatud. Pildil Hiiu rahvariided demonstratsioonil, vasakmltEUe Nürmis, Valve Kääramees, Urve Koit, Miljande Pärt-ma,
Elfriede KartM§,TheaToömpMU, Halvy Niit ja-^K^^^ Vanaselja Ustav, kelle pisitütar Oivi seisab rea ees ka Min riietes, v
Foto: Trummer
iza Korjuse
nekroloog USA
ajakirjas
Ajakiri ,)opera News'\ tõi 23.
jaanuari numbris lühikesi .mäles-tuškirjutisi
ooperi alal tegutsenud :
dirigentide, lauljate, ooperikompa-niide
juhtide ja kriitikute kohta.:
Tosina nekroloogi hulgas mainiti
ka Miliza Korjust, kes suri 26. au-gustü
1981. Nekroloogis üteldakse,
et Müiza sündis 18. aug. 1912 (sün-niarvu
taga on küsimusmärk)
Varssavis ning on laulnud Berliini,
Pariisi, Viini, -Stokholmi jt. ooperi-.
teš. Osa eest filmis „Suur valss"
ta oli Oscarirauhinna kandidaat.
Hüjem ta asutas heliplaadifirma,
mis kandis nimetust „Vfenus".
ENN ALFRED
i^VOKAAT-NOTAR
iRoom 1«02, Royal Trust Tewcir
Toronio DominioB Centre
Pestiaadresš: P.O. 32«, Teront®
Onš. (Bay & King) M5K 1K7
Telef |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-09-07
