Vaba eestlane , February 9, 1982

              Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 9. veebruaril 1982 — Tuesday, February 9, 1
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDIA
VABA£B8TLAIÜ
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetjs St Tomatos
TOIMETAJA: Hannes dja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, oiev Trass
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn.G, Toronto, 0nt.M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,.
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—-.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kahadat: aastas $55.—, pool-
. aastas $29.— ja veerandaastas $15.—.
Aadressi muudatus 50 c. üksiknumbri hind 60 c.
F R E i E S T O N IA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont. M6J 2H2 Veebruar om. meie presKleudli KoEstaatin Pätsi sümffiikuu, pildil tema simiiitaltiPäriiüiiiaal, Tahkuna val­las.
J es janiKu tahe TallinnasI
Ameerika Ühendriikides ja tea- Karl Marxiga „kIassideM üMskom- StCiffcin Test@le Suleti Liidu uksed
thid määral ka Kanadas tegutsevad na*' rajamise vajaduses,
ülikoolides õppejõud, kellede ees- Suuri pingutusi teevad vasak-märgiks
on valgustada ja seletada poolse ^,tõesõna kuulutajad** ka
üliõpilastele ajalugu, sotsioloogiat, ajaloo ümbertöötamisel ja selle
poliitüisi teadusi ja majandustea- selgitamisel marksistlikust vaateko-dust
radikaalsest pahempoolsest hast lähtudes. Ühendriikide ajaloo
vaatevinklist^ lähtudes. Nende õp- hindamisel minnakse mööda amee-pejõudude
esmaseks eesmärg^^^^ riklaste suurtest edusammudest';;7;;;;7^^^^
atakeenda kapitalistlikku su^ee- oma maa ülesehitamisel mng^^^a^^^
mi ning idealiseerida marksismi ja takse riBvolutsioonile ja kodusõ-
Lääne-Euroopa riikidele on jäa»
nud mõneti mõistmatuks USA pre­sidendi
Ronald Reagani poliitika
lähtealused. Need on seotud Poola
vastu suunatud sanktsioonide ra­kendamisega,
mUlega Reagan on
sundinud ka Euroopa riike kaasa
tulema. Need^on aga mitmesugus­tel
põhjustel, kus mitte üksnes po-A
le kaubanduslikud sidemed N.Lü-duga,
olnud tõrjuvad ja katsuvad
maailma näha erapooletute silma­dega.
Neile on üsnagi seletamatu
Reagani poliitika kahepalgelisus.
xKüid ka osale ameeriklasile on
see samasuguseks probleemiks. Pi­kemalt
sellest kirjutati hiljuti
Ameerika Ühendriikide ajalehes
„New York Times**, kus kogu
probleemi väga põhjalikult analüü­sides
katsutakse siiski mõista prcr
sidendi viimaseid samme.
öeldakse, et kui president Rear
gan avaldas oma vapustavad seisu­kohad
Poola sündmuste puhul, siis
ta rääkis kõigi inimeste eest. Ta
ütles, et õli näinud kuidas „toores
jõud hävitas vabaduse orase*' ja
see puudutas ameeriklaste sügava­maid
tuhdeid. Kõik lootsid, et nnd
võivad midagi rohkemat teha Poo-
Ta on pikk tugeva kehaehitusega 37-aastane noor mees, kes Jäitab intellektuaalse sporü^^
masi on midagi sõbralikuh köitvat, mis äratab kohe usaldust. Saan ^ et „pageris; Nyheieri** yäliitar- data kM^
respondendil Staffan Testel on ajakhrjanikuna kerge sõlmida kontakte ja võita sõpru. Ja seda ka rasketes p^
töötingimustes, nagu ta ise kogeda võis väliskorrespondendina Nõukogude Liidu&^ süsW imesimnapaiieya v^^
jsele ja ajutiselt üksiku isa kohustustele tema abikaasa Else-Marie oli just^M^^
likvideerimas — oli ta nõus terve pärasttÕsma pühen dama küsimuste vastamisele ^,interVjuu-ohvrma*^ Eoos la traagika älaväaristamihe, väid
temale senitundmata eesti verivorsti söömisega/ Ta on „ebaroo!§likult*^ lahke, südamliku olemisega teistele samaaegšdle
vaenii koUetele, mis tegelikult 01?
Nagu Läne avalikkuses hästi üritust, mil ta qli üks väheseid vä-. — Kas oli võimalust külastada meelgi traagilisemad ja inimlikkust
kommunistlikku riigikorda, mis jale hoopis uus tõlgendus. Maail- teada, oli „Dagens Nyheteri" | lisreportereid, Žes tagasi tuli, et ka teisi linnu peale Tallinna?
pende arvates kaotah maailmas ma ajaloo valgustamisel Stalini ja Moskva korrespondent . Staffan olümpiaadi, mis turismi osas täies- — Üritasin mitu korda, aga see
majandusliku ebaõigluse, kindlusta- Hitieri valitsemisperiooä»del kuju- Teste esimene yälisajakirjanik, kes ti nurjus, järellainetust raporteeri- ei õnnestunud. Isegi ^^ssisõidu ' ^g^^^^***^^^
des varanduste ühflase jagamise tatakse Stalinit suure idealistina, teatas esimesest organiseeritud üld- da. Tallinnast Riiga pidin välismaala- "koonduslaaereisse sulgemi-ming
kõigile inimestele küllusliku kes i«5egi oma massimõrvad soori- streigist Nõukogude Liidus — ni- -—Jäi mulje, et rahvustunne oli sena tegema öösel: nü ei näinud - ^ •
|a inimväärse elamise. tas kõrgetest ideedest kantuna, ku- melt kavatsetavast „vaiksest pool- tublisti tugevnenud Poola sünd- ma midagi. Tahtsin külastada Tar-
Põhja-Ameerikas valitseva de- na Hitlerit kujutatakse vaimuhaige tunnist" Tallinnas 1. detsembril, muste mõjul. Siinjuures tuleb mär- tut ja Pärnut, eriti ülikoolilinna
mokraatliku korra ja akadeemüise maniakina, kelle tegutsemist tiivus-' Pärast jõuluvaheajapuhkust Root- kida, et novembris ei olnud Poolas eelseisva Ülikooli 350-juubeliaasta
vabaduse tulemusena ,ei tehta nen- tasid ainult tema isiklikud huvid, sis ei .pöördunud Teste enam veel kaitseseisukorda. Rahutust oli puhul, mis on ju ^^^^^^^^^^^S^jj^gy teises i^Dordis^^^^^m
dele õppejõududele, oma tegevuse Moodsate marksistide suurem vi- Moskvasse tagasi, kuna teda seal märgata üliõpilaste ja koolinoorte asutatud. Elasin ^^^^^^^ ,,Virul' ^v^^^^^^^^^^^ * elanikke
arendamiseks ja radikaalsete' idee- ga seisab kahtlemata seH^^ ametivõimude poolt hulgas. Teameijü nüüd, mis sündis hotellis ja seake Inturisti esindus yäjitsu^' asetseb Ameerika
de kuulutamiseks takistusi ning kritiseerivad ainult kapitalistlikku ähvardas tagakiusamine ja isegi korvpallivõistluse ajal Moskva tegi mulle ainult takistusi. Esiteks ^
Ühendriikides tegiitsevad peaaegu maailma, kus kahtlemata leidub vi- kohus „salakuulamise" ja muude „Bünamo" ja Tallinna ,^Kalevi" sain pahandad^, et olin reisipiletid
kõigi suuremate ülikoolide juures gu ja väärnähteid, mida tuleks esi- ränkade süüdistuste põhjal. vahel. Mul oli tunne, et inimesed juha Moskvas ära ostnud ja mitte
kursused, kus peetakse loenguid le tõsta. Kuid samal ajal ei pööra -^^^ ^^^^ tööandja libe- ^ ^^^^ ^'^^^^^ ^^^^ huvitatud kohapeal. Siis öeldi mulle, et kõik
marksismi, radikaalselt tõlgenda- nad üldse tähelewanu N. Liidule ja nnaf-nc TSTVVIPW' ' „j,^p osa võtma rahvuslikest meeleaval- autod ja bussid olevat kinni, põle­tad
ajaloo ja töölisliikumise üle, teistele kommunistlikele riikidele, ^Ts tedrmitte SaU^ta^asi ^ '"'^^ ^^^^'^^^^^^^ n^..;
mille eesmärgiks on noori uliopi- te marksismi on katsutud raken- ^^^^^ j j ^i^^^i ^^^^^^
Sasi mõjutada ning tõmmata neid dada, kuid kus see on jooksnud ha- akrediteeritud juuli lõpuni. Küll •
pahempoolsete radikaalide ja maa- ledalt karile, Omamoodi naradoksi ^ga lehdas Moskvasse tema abi- ^^^tem Tallmnas oli
Hmaparandajate ridadesse. ^ küüsi satuvad nad ka .,klassideta j^-^^^^ et pakkida kõik perekonna liha ja või puudus-markantne.. Ta
Pahempoolselt häälestatud õp- ühiskonna** mõistega opereerimisel, mahajäänud asjad ja likvideerida nägi oma sumaga pikka „saba" ja
alla tallavamad. Ajaleht loetleb
neid tulipunkte.
Reagan süüdistas Poola ameti-ses".
Üks teüie valitsus maailmas
on hukanud mitte seitse, mis on
surmaohvrite ameflik arv sõjasei­sukorraga
Poolas, või kakssada.
vat üldse reisihooaeg. Ometi sõitis
samal õhtul soome maadlusmees^
kond Tartusse...
AUTOD GARAAZfflS
Ühendriikide tagaõuel ja Reagani
valitsus pole öelnud ühtki halba
sõna selle tegevuse kohta.
See riik on Guatemaala. Möödu­nud
aastal avaldatud rapordls Am-nesty
International märkis, et va­litsuse
poliitiliste mõrvade kampaa­nia,
mida rügi president RomeLu-cas
Garcia isiklikalt juhatab, on
ütlesin küll, et olen nõus maks- põhjustanud peagu 5000 guate-ma
eratakso eest ja et Eesti on ju maalalase surma viimase kolme aas-pejoud
kelledest paljud on puhta- kuna näiteks maailma tugevamas j^^^er Moskva nn. «välismaalaste sai teada, et immesed seisid seal Nõukogude Liidu tuntud üli- ta jooksul. Inter-America Immõl-verehsed^
marksistid-kommuiiistid, kamtaUsflikus gettos" Kutuzovi prospektü hotell välismaise hambapasta parast, ku- külalislahkuse poolest,! miks guste komisjon tõdes, et valitsus
ei lepi amult loengute pidamisega^ ei ole uhiskondhkke,,klasse" ^ „Ukraina" vastas, kuhu tavaline na sedagi igapäevast tualettarvet takistused? Midagi ei ai- on süüdi suures ..as ebaseadusli-vaid
suur osa neist pühendab aega x, mõttes, kuid neid leidub kom- 1,^^ tänavalt üldse ei pääse. ^Plm kuud muugil polnud. ^ ^^^^^ ^ ^autojuhtidega juttu kult tehtud hukkamiste eest.
«ma mõtete ja ideede levitamiseks mumstlikes nikide^ J I ^V^wn K A M T ™ \T T purjeolumpiaadi aja oh ^. just sel ajal Guatemaala valitsus on' võimul
vastavate ajakinade ja raamatu e klikk aktiviste kommunistliku par- LAPSED KARTSID olukord palju parem sus oh isegi {^j^^^ „,idagi teha - 16 Inturisti tänu CIA poolt organiseeritud või-kaudu,
miüede arv on viimaste tei sfldi aD ei ole haaranud enda ^^^^ ^^^^^^^ ^.jj^ ^^j. banaane saada.^ Muidu on puuvih ^^^^^ . ^J^^^^. ^^.^^ ^^j^^ muhaaramisele. See kasutab USA,
haruldus, apelsin^^^
nas ^dsenaimid,1isab Teste. Soo- v^...•;l^^^
iiastate jooksul tohutult kasvanud, kätte mitte ainult absoluutset või-Ühendriikides
annab näiteks Põh- mu viid on moodustanud ka ma-
|a-Ameerika kontinendi suurim na- janduslikult eelistatud klassi, kes
liempoolsete teoste kirjastus Mar- elab tööliskonna arvel mugavat
xist Monthlv Review Press aastas rikka mehe elu.
väljVüle 400.000 köite. ühendriikides on seni vaadatud
linges on välja üüritud, leiu ajuti­ne
varjupaik naise vanemate juu­res
põhja pool Stokholmi, kus 9-
aastane poeg Patrik juba käib root­si/
põhikooli kohnandas klassis ja 6-
aastane' tütar Paulina lasteaias.
me ehitustööliste tõttu on Eesti
pealinnas näha teatud soome kau­pu,
magu riiete sortimenti.
Kuidas oli töötada välisaja-
Need moodsad marksistil^ on nende uut maailma tõotavate õp- j^öigj^^d lapsed räägivad kaunis kirjanikuna Eestis? ;
oma tõekspidamiselt väga mitme- pejõudude ühekülgsetele valeõpe- ^^^^^^^^ nendib Loomulikult on Moskva ja
suguse kanguse ,,kraadiga**, mainib tuse silti kandvatele teooriatele lä^ .^^^^^^^ ^ ' ' TO1I;««OX7OI,OJVI;,YO 0,1,1,. xi^„;
Ühendriikide ajakiri U.S. News & bi sõrmede, kuid viimasel ajal on ^^sj^^asse tagas
World Report. Osa neist on mõÕ- hakatud aru saama, et asi võib
dukämad ia käest ära minna . i v . . « v ^ V R ^ - .^^^ izvestijas'
Ostsin uued piletid 21. ja 22. jaa- terrorism, mis praegusel hetkel om
nuariks, aga nüüd ma ei saa ju võib-olla veriseim maailmas, võiks
enam sõita... tekitada moraalset hirmu jyõi vähe-
Teste arvab, et takistuseks olid mait'muret ka Washingtonis,
tema eelmised kirjutused Eesti Mida :on Reagani vali;tsus tei-kohta
ja et Tartus -elab Jüri Kuke nud Guatemaala suhtes? See saatis
lesk, Mart Nikluse ema ja Pärnus sinna oma erisaadiku kindral Ver-iti
poeg, ei tahtnud enam Xallmna vahel oige suur vahe. Km veljo Kalepi naine — keda ta,ehk jion Walters^i, kes ütles, et Ühend
vasse tagasi minna, kuna lei- ^võõras külastada. riigid tahavad amult aidata valit-r
T.r. i ..r" " 7;"'" dis väga ülekohtuse ja haavava ole- ""^^^ ^"S- v^^x... Rootsi reporter nendib, et ame- sust „rahu ja vabaduse** kaitsemi-ia
tacasihoidlikumad kaest ara mmna kui nende tege- / ^ T MJ,; „ J -.fi,,. Rootslasena Tallinna saabudes ^ . -n ^-j. 1 1 0 * 1 i J . i
. J J . . B <» _r mng propageenvad radikaalsete vust e i. pi.iJr aXta . NT».Tn.. ong.i mõ- nedJ ra- v,a4t . ,„.I,z vest.i j„a s" ilmunu• d, ava, l•ik «u ^tu nd, si.n , et. ol.e n +tu 1ln udJ j•u st*ki u•i 1k o- t, iv,o, imud Eestis .t ema .p eale. e,n am s, el. Se«ej t tühistas * relvae1 k1s pord/,i kee-
i•dJ eedJe ^te ostamist samm-sammult ja djti-ki aa1ls edJ õ"p pej-õ udJ jäänudJ 1ko ih.t*a - s«ü üdistuse, isaM voassktuva "„isrpoiootnslaaaszteh isi a. J. "' ^^^^ P^.^ ^^ u pääsenudA. .l.a h, ke . silmõangnae setui , vaoamdaa nud<5, abkau^ind"a lioui,i im duoullems i Geuesatt emmaaaaslatilkeu -3 l,a2 mveiol--
evolutsioonilise protsessi raamides, dele kinnitamata ning ülikoolidele- '«fvtc; S SvnnP.i Tunnetasm sealset vanalinna kodu-^ ^J.^ «sabasid joni dollan eest maastiku- ja veo-
» J 11.J T 1 . 1 jis Ks ji sealse vaikese rootsi kooh koneai- e*iii, niaha raputada ja õige mitmeid autosid. See saatis maaihnas teeni-kuid
nende kõrval leidub ka radi- määratud summade kärpimine ^ , nn«,„„^ « « ; o n ^ u v o s e l t nagu vanalinna Stokholmis, , 1 u * J 1. 1 . M T T C A J » i ^ji t J-
, , , .ji ' J t A < V .. ^ , J X Tr. neks. Terane poiss Oleks tekkinud , . , . v eesti perekondi kohata, nende hui- väile USA diplomaatidele rapordij
kaale, kes pooldavad revotafaoom yp.b purata ka nendej^ege,iistL.. ^^^^^^^ . teatud s „ on vastupanuliikumise inimesi, ,kns märgiti, et äärmuslased ähva,:
teel praeguse, nende arvates paadn- beraalsetes akadeem J^^^^ nnekon- ^ ^^^^ g^^j^^ Edas. , M Staffan Teste, et | ? 1^^^^, cLtemaalat.
nud ja ebaõiglase kamtalistiiku dades suhtutakse üldiselt nendesse tal ei ohiud motet juttu alustada • « ct ff T f i • K f
korra kukutamist. Suurem osa siiski leplikult, olles arvamisel, et Kõneldes viimase aja meeleolu- kobavas vene keeles, siis oli ko- "^K/I^^?®. ' f ^ leste leiab et \oi mõtelge Argentimale. Vü-neist
atakeerivad Ühendriikide see annab võimalusi üliõpilastele dest Eestis, ütleb Staffan Teste, et halike elanike poolt kohe «stopp". "^^^ iseteadvus bestis tundu- mase viie aasta jooksu! on vahe-praegust
kanitalistlikku süsteemi, tutvuneda maailma probleemidega ta on imponeeritud eestlaste rah- Inglise ja saksa keelega sai asju ^J^^^^f' 15.000 elanikku „kadunud**.
mis on toonud nende väldete ko- võimalikult paljudest aspektidest vustundest ja opositsioonivaimust, palju paremini ajada, kuigi rootsi «^^^ ^oiu tenia esimese põgusa m- Sodund arreteerisid nad, piinasid
haselt kaasa varanduste ebaõiglase lähtudes. Sellega kaasub aga para- mis ei ole mitte mingi üksiknähe reporter leiab, et eestlaste voor- ifs^use ajai K O O S rootsi ärimeeste ja .heitsid lõpuks lennukeist aUa.
delegatsiooniga a. 1979.
A-LAEVA AFÄÄJ^ -
. —Millal ja kus said teada vene
allveelaevast Karlskrona skäärides?
Eriti julmalt on koheldud sealseid
juute. Haakriste on näha vanglais
ja pUnakambreis.
Mida Reagani valitsur on tei­nud
Argentiina suhtes? küsitakse.
jaotuse. töÖDUuduse ja ahnuse, mis tamatult oht, et paljud noored jm- Eestis. Vastupidi, okupatsioonivõi- keelte oskus, praegu on üldiselt
Ühendriikide kaubanduse ja inves- hitakse libedakeeisete akadeemllis- mude suhtes leplikud inimesed on nõrk. \
tteerimlse poliitika tulemusena on te valeprohvetite poolt polütllls® vähemuses. Eriti endised karistusr õm^AT K Ä FI
tekitanud suuri lahkhelHd mitte elu kõrvalteedele ja isegi demo- laagrite ohvrid on sirgjoonelised >
ainult arengumaadega vaid ka teis- kra^tiiku valitsuse vastasele põrap- tugevad inimesed, kes oma tõeks- Tä töötas küll enamasti iseseis- Milline oli kohalik reaktsioon?
te kapitalistlike riikidega, mõjuta- daälugele tegevusele, mh ou võt- pidamistest pole loobunud. Nad üt- vait ilma ametliku tõlgita^ Ainult — Olin just siis Eestis ja jälgi- Möödunud märtsikuul ^ta tervitas
des ka Ühendriikide ja Kanada va- nud läänemailmas mõnes riigis ju- levad, et tänapäeval elab inimene olümpiaadi ettevalmistustest rapor- sin ühes eesti perekonnas tele-saa- presidendiks valitud kindral I)o-
Iiekordi. Kuid kõik need moodsad ba ohtliki ulatuse. karistuslaagri üle, kui ta just ei ole teerides koos ühe „Dagens Nyhe- det. See oli rootsikeelne, saade, ''^rto Violat. USA katsus koostöös
miiarkslstid asuvad ühel arvamisel ° • K. A. füüsiliselt nõrk ja haige. Nii on teri" fotograafiga sai ta abilise ko- Soomest. Minu eesti tuttavad küsi- Argentiinaga leevendada LRO ko-
• • küsitav, mida Nõukogude Liit halikult välisministeeriumilt. sid, miks rootslased nii kergesti misjoni poolt avaldatud kriitikat
] I ~~~ " ' ^ laagri-rezhiimiga saavutab' ja kas Muidu on ta alati kontakte sõi- lasksid allveelaeva minema. Vähe- inimeste kadumise üle. Reagani
a J - . .o ', , . , . . ^j. , , , , . mitte kogu nõukogude süs'eem po- minud ja töötanud omal käel. mait komandöri oleks pidanud sa- abistajad on teinud oma parima
PraVdale osteti ^'f^ valmistamist. Nii^etatud rootsi ebaõnnestumine, lisab Põhjalikult tutvus ta kõigi kolme lakuulamise pärast kohtu alla and- m«states ühe Argentüna fashismi
Rootsist Offset" vlZ/t \ f t v "^^^Tt N 3 U kohanud 3 kuni 8 Balti riigiga veebruaris-märtsis ma. Nad tegid peaaegu mind vas- tuntuima ohvri Jacobo- Timmer-
ImncSn/fliri läiTi; v ! n . a^st^t karistuslaagreis viibinud 1980, külastades Vilniust, Riiat ja tutavaks selle eest; et süüdlasi ei mani nime. Välisminister Alexan-
ImOSinaid laheb vene prteileht taielikult ule eestlasi, lätlasi Ja ukrainlasi. jällegi Tallimiat. karistatud. der Halg tõdes, et ühendriikidel ja
STOKHOLM — Umbes 20 mil- ^ . ' RAHVUSTUNNE • ^^^^^ ®* lääneliku infor- — Nende arvates oli täiesti sel- Argentiinal olevat ühiseid väärtusi
joni krooni (ca 4 milj. dollarit) Iseasi on muidugi see, kuidas matsiooni ja mõjutuste poolest on ge, et tegemist oli olnud salakuula- |a peamiselt „usk Jumalasse**,
eest ostab Rootsist N. Liidu kom- rootsi muidu esmaklassilised sead- Küsin ka, millise mulje jättis tal- Eesti parimas olukorras soome te- misega Rootsi vetes. Samas saates YÕI mõtelge TshiUUe Selle sõ-partei
häälekandja Pravda varus- med venelaste käes töötama hak- le viimane külastus Tallinna möö- levisiooni ja väliskontaktide tõttu, teatati ka Moskva kinnitust, et ^^^^ haarasid võimu vasakpool-tust
offset-tehnika alal. kavad. Näiteks saadeti rootsi'off- dunud novembris, võrreldes tema Leedus on poola keele oskus ja rootsi ekspertide poolt kindlaks g^jj^ j^j^j põhiseaduslikult valitsu-fegemist
on Swedish Offsetpla- set-varustust ka Tallinna, mh. trü- eelmiste^ käikudega alates -aastast Poola lähedus heaks teateallikaks, tehtud kiirgus tuli meeskonna käe- .^^j^ ^^^^ ^jg^ ^.j^ j^^^-j ^^^^
tes AB Kvarnströmi grupiga, kes kikojale, kus toodetakse Sirp ja 1979^, mil ta seal viibis koguni kuna Läti on selles suhtes halvimas kelladest. Seda pidasid eestlased ^^^^ võunule pääsemisel takista-ön
vastavale* kaubalepingule alla Vasarat. Kas siis trükivärvide või kaks korda ja aastal 1980 enne olukorras — nad ei kuule peaaegu suurimaks lolluseks, mille'üle pa- ^ Presidenti August Pinochetti
kirjutanud. Tegemist qn seadeldis- muu kohmakuse tõttu on produkt purjeolumpiaadi, olümpiaadi ajal midagi ja kogu maa on venelasi rastavalt naerdi.
tega, mis võimaldavad offset-plaa- haruldaselt nigel. kaks korda ja pärast nimetatud puupüsti t ä i s » (Järg lk. 7) (Järg lk. 3)