1985-08-08-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 5& VABA mSHLANE neljapäeval, 8. augustid 1985 _ Thursday, August 8,1985
«ms
VALVEARST
• |& 11. augustil
' 41". A. Mebane, tel 461-6383
17. ja 18. augustil ^ 1
dr.H.Tari, tel. 922-3824
RATAS QPTICAL
219 DANFORTH AYENUE
TORONTO, OOTABI0M4K 1N2
465-6251
Täidame täpselt igaft liiM piM-retsepte, nC^taiact** tüüpL
Suur valik lasteraame, spordi kaitsepnie ja psüdmas kvaliteedis
päikeseprille.
R^mid peamiselt Etu-oopa«st, alates $12.^ kuni $200.--»
Hinnaalandus kaasmaalastele 10%
[Täidame ka kodmnaiseid retsepte ja soovikoiral saadame ära.
(Algus lk. 2} t. /
• Mng .soovib. Tiiut Ja^ uõsi^vat.. ExM
kodumaad ei ole võimalik millegi
vastu välja vahetada. Kodupinnast
väljatõmmatud puud (juivavad.
Seda mõistavad ka väliseestlast®
reaktsioonilised juhid. Püütakse
organiseerida ülemaailmseid väliseestlaste
kokkutulekuid, spordivõistlusi,
oma laulu- ja tantsupidu- Soomlaste „Kaievala- pidustuse kõrgpunktiks oli muusikalavastus , Joka läakson lau-
" v a K f ^ ^ ^ ^ l^i^" (Iga ora laulja), mis lõppes Väinämöise lahkumisega. Pildil vaade vümasele
ettevõtmises ongi traagikani viiv Stseenile^ Foto: Vaba Eestlane
vastuolu: teenides suurkodanluse,
eriti aga ÜSA reaktsiooniliste ringkondade
huve, seatakse ennast
Nõukogude Ee^ti vastaste esirida-desse,
kuigi eesti keel ja kultuur
säilib ja areneb ju Eestimaal. ¥ä^
liseestlaste hääbumine on agä aja- BD
loorattä veeremise paratamatu taga
järg, mida suurem on isoleeritus
Nõukogude Eestist, seda kiiremini
see toimub".
OLD MILL TAILOR
7 RIVERVEEW GAIfflENS, TORONTO
(1 ploldc läänepool Janel, Blooii lähed#
TEL. 769-9535
PÄAMIDELE ja HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGt^^^^^^^^^^^^
Nende üldist olukorda vaatlevate
probleemide kõrval vabandab ta
nagu: „Meie kultuurirühm ei pida
PrantsHse teadlaiie/eimstiaiie Seydoii : ütles luriiš peetud Kalevala^M
5,eepos süimib ohust olemasolule". Ta kogub ja aMiüüsib lääne-aafriHaste
eepikat ja -luulet. ^Paigalpüsivad rahvad ei loo või vähemalt ei säilita eeposeido Nee^^^
OE tähtsad karjaslekj jaMpidajaffle ja iiiiudelerämdff
Tiibetlane JiangbiaJiacuo, kes hiinlasi. ,,Eälevala'^ tõstis SOOME
nud ühtegi.'polütiüst loengut ega juhib Hiina vähemusrahvaste uuri- rahva mäaihnkaardile, tugevdas IDENTSUSE.TUNNUS-esitanud
üleskutseid kohalikele vmisasutust, ütleb eeposte sünni ole- identsust. Hiina pidi samasuguselt. .MÄRGINA
elanikele. ^ Meie kultuuriprogramm vat ^ põhjustatud kahest asjaolust: suhtuma oma vähemusrahvaste pä- .
Ja eraviisilised vestlused piid eran- võideldes looduse vastu inimene randile. Nüüd rahvapärandi katus- Teadlased arvasid, et Soomes
ditult suunatud N. Eesti reaalse saab teadmisi elust ja maailmast; organisatsioon paneb kirja ja heli- ^Kalevala" ei õle ega Võigi olla üks
elu tutvustamisele. Miks kteelius elusüsteemi arenedes ta hakkab hu- lindistab mitmel pool Hiinas koha- raamat, see on protsess, kultuuri-väliseestlaste
ladvik isegi kultuuri vi tundma üha enam iseenese vas- like jõududega. Uurimused on,aeg- poliitiline liin tänapäevani. Eriae-pinnal
meiega suhtlemist? Loogili- tu. Need on eepose eeltingimused laselt suurenenud, pärandiuurimus gadel on ,jEalevalat" tõlgitsetud
ne vastus on:' pime viha NSV Lii- — asjad ja soov nendest rääldda. on juba mitmes ülilcoolis, õppeai- eri viisil, aina selle kohaselt, milline
du vastu, Nõukogude Eesti täielik neks. , , poliitiline kliima on Soomes valit-eitamme,
tihe koostöö kommunismi „KALEVALA" JUUBELI- senud Kui rahva identsus tundus
vastase ristisõja organiseerijatega KONVERENTS SOOMES • Hiinlased esitavad meelsasti tii- j^jtsana tõsteti „Kalevala" ajalooli-on
viinud väliseesti reaktsioonilise betlase „Gesar"-eepost, millest on ^^5^
ladviku võõrandumisele Kanada Seydon ja Jiacuo kuulusid rahvus-^ siiani kogutud tallele 60 pikka luu- selletõttu ei pääse teadmisest, et
väliseestlaste põhihulgast. Polütili- vaheliste teadlaste hulka, kes olid letust. See on tüiipiline sangäriee. jjjijjirott tegi eepose mõõdutööna
ne pimedus on ladviku isoleerinud kogunenud Turusse võrdlema ee- pos, mis räägib jumala poja san-goome rahva vajaduseks. Ta tundis
rahvuskaaslastest, on viinud rah- posepärandi uurimist ja vaatlema garitegudest maa peal, tagasimine-saikslasest romantiku Friedrich Au-vuslike
huvide kultuuritaotlttsteig- selle praegust olukorda. Kolcku 12 kust taevasse ja uuesti tagasituleku, gust Wolfi. teooriat selle üle, et
noreerimisele. Usku kasiitatakse riigi teadlased arutlesid ligi nädala ootamisest. Tiibeti kerjuslauljad ei Homerost ei olnud olemaski, et ru-kui
varjavat viigilehte.Vaneouveri maailma eeposeid, nende erinevust lüg^i^ enam Tiibeti karjastega koos, nokogujad olid pannud kirja ja
kirikuõpetaja Toomas Vaga ütle- ja samasugusust ning sarnasust tä- nende kunst on kadumas. Kuigi kirjalikult koostaniid antiikaja šuu-mine
„Tantsuga taevariiki ei saa" navuse sünnipäevasangari 7,Kaleva- leidub veel vanu pieistreid, keda on red eeposed. Sellesse Lönnrotki iis-
Iseloomustab ilmekalt seda viigi- jaga". küllalt helilindistamiseks ja kuigi kus.
lehte. Avaüku suhtlemise asemel Seydou ja Jiacou käsitlused ee^ riik isegi maksab neile nende kuns- põhjamaise rahvaluuleinstituudi
pisteti Torontos igale meie rühma püsist võivad tunduda võõrastavad ti eest, ei huvita runolaulja kutse uurimiste sekretär Carsten Bergen-liikmele
pihku kiri üleskutsega või- soomlasile, kelle rahvuseepos on noori. Tiibetis, nagu Soomeski on |^öj loetles rahvuseepose tarbeained
delda Nõukogude Eestis nn. teisiti- obud juba 150 aastat tugevate kultuurelus rahvapärand juba va- järgmiselt: 1)'antiikse keeka imet-mõtlejate
ürituste eest. Meie saa- rahvaste kõrval. Soome kuulubki hetanud taset: muutunud omavahe- |us, 2) alaväärsuskompleks, 3)
bumiseks oHd ette valmistatud ka maailmas erandiks, neil algas rah- Hsest suhtlemisvormist mutoloo- soov eepose saamiseks, 4) sobiv
vajalikud väljaastumised. Nende y^pära^^^ hea ammendada .kogu suulist vöi räägitud, jutusta-organisaatorid
otsustasid ära kuu- sajandil, kui Gustav Adolf II amet kunstiteoseiks. vat materjali, 5) võiboUa teadma-lata
esimehed esinemised, j ikkagi ^ndis eeskirjad koguda pärandit ja tusest põhjustatud võimetus mater-
Nõukogude Eesti kultuuri esimene ^^nu esemeid võimsa muinasaja iÄüaseö on suuremaid ^^^^ ^..^.^ kasutada, 6) eba-suurem
esinemine Kanadas pärast tõendiks.
Suurt Isamaasõda, kuid see ootami vala" eepikat laulsid peaasjalikult kindel analüüs ja 7) luuletuste süsL
osuuTn^^^^^^^^^ ^^j^l ''^^^ mehed, vahetevahel ka naised, siis t—emeatrisieemrimi sisee ttaajjuummiissee ppuuuu^d^u^s.
«resinemL^^^^^^ ^''"^^ ^^^^ samuti on Tübetis ja Lääne-Aafri- , ^ ' ' ^ ' " ^ ^ ^ ™ f ^ f ' S^urhTvfei^Sa^^^^^^ tallele-viimasel y,,,^ ^us rahva töö agamme ulatub ^ ' ^ ^ ^ ^ f ^^^^^Pf"
ila^r^k^^^^^^ ^^^^ l^i^]! ka rahvapärandi esitamisele. Naise ^^^^^ ^^f^^^ff
plaane teoKs tena. ^, murrangut ja elava kalevise pärandi koht ei ole siiski pärandis alista-.''^^^^^^^^^
Suur osa'oli pühendatud klaperja- surma. Elias Lpnnrot pani siis oma ^ud mitmed eeposed algavad selle- , , ^^^^^ '^^^ kalevalased
liilenagu šee juhtus Väncouveris, materjali kirjutuslauaie, ühendas ga,'et naine pilkab meest tegemata ^""^^^"sed oUd tõesti eepiüsed. Ta
milles tuuakse paljud vahejuhtumi- eri paii^de ja ajajärkude luuletused pajast või julgustab teda tege- ®^ võrrelda neid muude rah-ga
seotud nimed ja korratakse lugu eelsoomlasist keskaegseiks, tegi j^a. Naine esindab eepikas koostöö vuseepostega ega kahelnud oma
lagu selle eesti ühiskonnale ser- neist — Matti Kuuse üteluse koha- enesetunnet Araabia ühiskondades ^^^^^ ^ ^ ^ ^ eeskuju kohaselt,
veerisid paar Põhja-Ameerika eesti selt — „laia rahvaluulealuselise ^^^^^i ^^htis koht ia see on ^^^^^^^s eepüised luuletused muust
ajalehte. Pikk artikkel, miUes veel luuletuse". nähtav eepikaski; naisi on rohkesti, "^^f^f ^^ff} kõrgemale,
mitmedki üsna huvitavad järelmõt- Kalevala-mõõdulise eepika mate- mõned poliitilise võimu hoidjad ja r r , ! l ^51 ."^'J"""^
M on esitatud väliseestlaste ja ko- ,1^1 siiski ei erine oma sünni või hõimude vanemad nõupidamisel. ''^^^P ^ ^^^^^lik; õmieks Lonn-dumaa
eestlaste vaheUses suhtle- sisu poolest kuigi palju aafrika või „Kalevala" sangarid on peaasjali- ;^i^ski austas mumassoomlaste^
mises, mis nähtud teiselt poolt 3a .^asia veel elavast rahvapärandist. kult kõik mehed, ainult võõrast f^^^^mapüti, mis tõstab laulu ja
miUe pinnalt vaadates Vancouven ^gg^j^^ ^j^^inud ringi, hoidnud põhjalat valitseb võimas emand J*", . ^.,
kokkusaamisest suure liumbn tege- j^,õ^^^^
mine oli nõukogude ipröpaganda- isade ja sünnijutustuste abü.
mieistreUe ülimalt tänulik teene. 'Maailma BÜndimist kirjeldatakse
Artikkel lõpeb Kanada välisirii- Matti Sarmela ekoloogiliselt ja- „Kalevalas" naiselise elemendina, kunstilise väärtuse üle piike mur-üiistri
Jqe Clarki tsiteerimisega gatud Soome-Karjala keeleala eepi- Ilmatar, kes laskub veele puhkama, tud, kuni nüüd, kui rahva olemas-iänavu
aprillis peetud kõnest: „Ka. ka tipppaigad olid^ ortodokslikus on naine. Sotka, kes munes tema olu on ohustatud, on sellest saanud
mäda Ja NSV Liidu lahkhelid sunni- Karjalas, Savqs ja Pöhja-Soome sa-, põlvele, on seegi naissoost. Samuti püha raamat meie rahvale, tema
vad meid tungivalt suurendama volaste aladel. Alettegev, jahtipidavVee-ema, kellest Väinämöinen kultuurile, tema vaimsele suuru-
Jõupingutust seUeks, et teineteist ja kalastav iseseisva tegevusega rah- saab alguse. Ühtki meest pole ku-sele.
paremini mõista." Vist vihjatakse vas säiütas kombed ja sünnijutus- sagil näha. HO.
sellega suurema mõistmise vaja- tused. Rohkem arenenud staatilises ' —
düst väliseestlaste ja kodueestlaste Lääne-Soomes need muutusid pea-y2ihel.
&• stereotüüpilisteks ajaviitelugu-
Väliseestlastesse nü (pessimist, ^^^A. ™f^^^^^
Ukult suhtuv kodumaa eestlasi vih-
Mõõgasangarlus ei ole kunagi kuE-lunud
soomlaste iseloomujooneks.
Aga ka Eestis on „Kalevip6ja"
dudeks või mõistatusteks.
kavalt kirjeldav artikkel jätab ko-dueestlästesse
kindlasti ebaleva ja
halva mulje; on Ju ajalehe tu-aazh
74.700 ja populaarsemaid kodumaal.
MBA
EEPOS
Hiinas hakati rahvapärandit koguma
alles revolutsiooni järel.
J:9'20-ndais aastais otsiti esimest
korda kokkupuuteid Põhja-Euroo-
- pa kirjandusega, samaaegselt tõlgiti
„Kälevala" esimest korda; nüüdne
versioon on juba kolmas.
Teiste ajaloos allaheidetud rahvaste
isamaaline kultuur huvitas ka
FLUMBING, HiATII^G & REPAIRS
Eesti ettevõte .
õli-, gaasi- ja eleMriahjud Ö Korstnavoodrid (chimney liiimg)o
Tel. 275-1280 Rolaüd KyISik
• Tähelepanu! UDS ASUKOHT
6150 Yonge Streel (lõunapool Sfeeles Avenie'd)
Noirth York, Ontario M2M 3W9
Tel. (416) 221-1159
RU0Y SCHNEIDER
Läti äri
DOWNTOWN WOOLS ARtS & CRAFTS
Aadress: ARCADE BUILDING — Tel. 368.5011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idapool ja 1 tän.
Queen^t lõunapool) Postiaadress: 137 Yõnge St, ,,Sliiopping
Mall", Toronto M5C 2A5
Eikkalikiis valikus imporditud lõngo igaks otstarbeks. Haaps&-
Im räfika lõng. Linaseid materjale. Kanvas Ja paljud iniimd«
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSt
TÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õpetamine ja nõuanne. Külastage
meid. Soodsad hinnad. I
Avatud: esmasp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4.
AINUKE EEm ULLEÄM
1065 STEELES AVE. W.
NORTH YORK, ONT.
M2R 2S9
Omanik LINDA SEPP ,
Avatud 7 päeva nädalas.
Kodos 223-0201
AARDVARK
FLÕRIST
mede ko|9B vümlne. LTD
¥ A B Ä T L Ä N E
Aasf as $54.
$30. $37.
$ i f .
I KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGIB
+
+
$42^
$10.5®
USA-4S
E klassi postiga (kaH^ftfisiJ:
fim*m $S$;
pooloGstcis $32
viirmdmsteis $17.
VÄUASPOOL KANADAT Ja USA^d:
ILmmJPOSTIGA mstm. U^^, ptelbue^
aastas SSip^-
Aadressi muudatus 70 centi. tJksflcnumbri hind 70 oemtfi
^ U8Aaadhress8dd(B,,Zl[PCODE« ^^^^^ ^ .;
Isaada Mdressidele psdome mäifcida ^POSTAL CODW* h
ESTONIAN P U B U m i ^
$12«r°'«
reetma"
J@Uimlm
VAIAEESTLANi
IfSS Ltsfie St., Don MnistOnt. MSB 2M3
Palua musile saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
vesraadaastaks — tavalise / kiripost%a alates .^^
.............. 19.....;..... TeUhnise katteks lisan $....:::: sfeijuures
rahas / tši^U^si / rahs^aardi^a. (Kaha saata ainislfi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 8, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-08-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850808 |
Description
| Title | 1985-08-08-03 |
| OCR text | Nr. 5& VABA mSHLANE neljapäeval, 8. augustid 1985 _ Thursday, August 8,1985 «ms VALVEARST • |& 11. augustil ' 41". A. Mebane, tel 461-6383 17. ja 18. augustil ^ 1 dr.H.Tari, tel. 922-3824 RATAS QPTICAL 219 DANFORTH AYENUE TORONTO, OOTABI0M4K 1N2 465-6251 Täidame täpselt igaft liiM piM-retsepte, nC^taiact** tüüpL Suur valik lasteraame, spordi kaitsepnie ja psüdmas kvaliteedis päikeseprille. R^mid peamiselt Etu-oopa«st, alates $12.^ kuni $200.--» Hinnaalandus kaasmaalastele 10% [Täidame ka kodmnaiseid retsepte ja soovikoiral saadame ära. (Algus lk. 2} t. / • Mng .soovib. Tiiut Ja^ uõsi^vat.. ExM kodumaad ei ole võimalik millegi vastu välja vahetada. Kodupinnast väljatõmmatud puud (juivavad. Seda mõistavad ka väliseestlast® reaktsioonilised juhid. Püütakse organiseerida ülemaailmseid väliseestlaste kokkutulekuid, spordivõistlusi, oma laulu- ja tantsupidu- Soomlaste „Kaievala- pidustuse kõrgpunktiks oli muusikalavastus , Joka läakson lau- " v a K f ^ ^ ^ ^ l^i^" (Iga ora laulja), mis lõppes Väinämöise lahkumisega. Pildil vaade vümasele ettevõtmises ongi traagikani viiv Stseenile^ Foto: Vaba Eestlane vastuolu: teenides suurkodanluse, eriti aga ÜSA reaktsiooniliste ringkondade huve, seatakse ennast Nõukogude Ee^ti vastaste esirida-desse, kuigi eesti keel ja kultuur säilib ja areneb ju Eestimaal. ¥ä^ liseestlaste hääbumine on agä aja- BD loorattä veeremise paratamatu taga järg, mida suurem on isoleeritus Nõukogude Eestist, seda kiiremini see toimub". OLD MILL TAILOR 7 RIVERVEEW GAIfflENS, TORONTO (1 ploldc läänepool Janel, Blooii lähed# TEL. 769-9535 PÄAMIDELE ja HÄRRADELE ÕMBLEMINE TELLIMISTE JÄRGt^^^^^^^^^^^^ Nende üldist olukorda vaatlevate probleemide kõrval vabandab ta nagu: „Meie kultuurirühm ei pida PrantsHse teadlaiie/eimstiaiie Seydoii : ütles luriiš peetud Kalevala^M 5,eepos süimib ohust olemasolule". Ta kogub ja aMiüüsib lääne-aafriHaste eepikat ja -luulet. ^Paigalpüsivad rahvad ei loo või vähemalt ei säilita eeposeido Nee^^^ OE tähtsad karjaslekj jaMpidajaffle ja iiiiudelerämdff Tiibetlane JiangbiaJiacuo, kes hiinlasi. ,,Eälevala'^ tõstis SOOME nud ühtegi.'polütiüst loengut ega juhib Hiina vähemusrahvaste uuri- rahva mäaihnkaardile, tugevdas IDENTSUSE.TUNNUS-esitanud üleskutseid kohalikele vmisasutust, ütleb eeposte sünni ole- identsust. Hiina pidi samasuguselt. .MÄRGINA elanikele. ^ Meie kultuuriprogramm vat ^ põhjustatud kahest asjaolust: suhtuma oma vähemusrahvaste pä- . Ja eraviisilised vestlused piid eran- võideldes looduse vastu inimene randile. Nüüd rahvapärandi katus- Teadlased arvasid, et Soomes ditult suunatud N. Eesti reaalse saab teadmisi elust ja maailmast; organisatsioon paneb kirja ja heli- ^Kalevala" ei õle ega Võigi olla üks elu tutvustamisele. Miks kteelius elusüsteemi arenedes ta hakkab hu- lindistab mitmel pool Hiinas koha- raamat, see on protsess, kultuuri-väliseestlaste ladvik isegi kultuuri vi tundma üha enam iseenese vas- like jõududega. Uurimused on,aeg- poliitiline liin tänapäevani. Eriae-pinnal meiega suhtlemist? Loogili- tu. Need on eepose eeltingimused laselt suurenenud, pärandiuurimus gadel on ,jEalevalat" tõlgitsetud ne vastus on:' pime viha NSV Lii- — asjad ja soov nendest rääldda. on juba mitmes ülilcoolis, õppeai- eri viisil, aina selle kohaselt, milline du vastu, Nõukogude Eesti täielik neks. , , poliitiline kliima on Soomes valit-eitamme, tihe koostöö kommunismi „KALEVALA" JUUBELI- senud Kui rahva identsus tundus vastase ristisõja organiseerijatega KONVERENTS SOOMES • Hiinlased esitavad meelsasti tii- j^jtsana tõsteti „Kalevala" ajalooli-on viinud väliseesti reaktsioonilise betlase „Gesar"-eepost, millest on ^^5^ ladviku võõrandumisele Kanada Seydon ja Jiacuo kuulusid rahvus-^ siiani kogutud tallele 60 pikka luu- selletõttu ei pääse teadmisest, et väliseestlaste põhihulgast. Polütili- vaheliste teadlaste hulka, kes olid letust. See on tüiipiline sangäriee. jjjijjirott tegi eepose mõõdutööna ne pimedus on ladviku isoleerinud kogunenud Turusse võrdlema ee- pos, mis räägib jumala poja san-goome rahva vajaduseks. Ta tundis rahvuskaaslastest, on viinud rah- posepärandi uurimist ja vaatlema garitegudest maa peal, tagasimine-saikslasest romantiku Friedrich Au-vuslike huvide kultuuritaotlttsteig- selle praegust olukorda. Kolcku 12 kust taevasse ja uuesti tagasituleku, gust Wolfi. teooriat selle üle, et noreerimisele. Usku kasiitatakse riigi teadlased arutlesid ligi nädala ootamisest. Tiibeti kerjuslauljad ei Homerost ei olnud olemaski, et ru-kui varjavat viigilehte.Vaneouveri maailma eeposeid, nende erinevust lüg^i^ enam Tiibeti karjastega koos, nokogujad olid pannud kirja ja kirikuõpetaja Toomas Vaga ütle- ja samasugusust ning sarnasust tä- nende kunst on kadumas. Kuigi kirjalikult koostaniid antiikaja šuu-mine „Tantsuga taevariiki ei saa" navuse sünnipäevasangari 7,Kaleva- leidub veel vanu pieistreid, keda on red eeposed. Sellesse Lönnrotki iis- Iseloomustab ilmekalt seda viigi- jaga". küllalt helilindistamiseks ja kuigi kus. lehte. Avaüku suhtlemise asemel Seydou ja Jiacou käsitlused ee^ riik isegi maksab neile nende kuns- põhjamaise rahvaluuleinstituudi pisteti Torontos igale meie rühma püsist võivad tunduda võõrastavad ti eest, ei huvita runolaulja kutse uurimiste sekretär Carsten Bergen-liikmele pihku kiri üleskutsega või- soomlasile, kelle rahvuseepos on noori. Tiibetis, nagu Soomeski on |^öj loetles rahvuseepose tarbeained delda Nõukogude Eestis nn. teisiti- obud juba 150 aastat tugevate kultuurelus rahvapärand juba va- järgmiselt: 1)'antiikse keeka imet-mõtlejate ürituste eest. Meie saa- rahvaste kõrval. Soome kuulubki hetanud taset: muutunud omavahe- |us, 2) alaväärsuskompleks, 3) bumiseks oHd ette valmistatud ka maailmas erandiks, neil algas rah- Hsest suhtlemisvormist mutoloo- soov eepose saamiseks, 4) sobiv vajalikud väljaastumised. Nende y^pära^^^ hea ammendada .kogu suulist vöi räägitud, jutusta-organisaatorid otsustasid ära kuu- sajandil, kui Gustav Adolf II amet kunstiteoseiks. vat materjali, 5) võiboUa teadma-lata esimehed esinemised, j ikkagi ^ndis eeskirjad koguda pärandit ja tusest põhjustatud võimetus mater- Nõukogude Eesti kultuuri esimene ^^nu esemeid võimsa muinasaja iÄüaseö on suuremaid ^^^^ ^..^.^ kasutada, 6) eba-suurem esinemine Kanadas pärast tõendiks. Suurt Isamaasõda, kuid see ootami vala" eepikat laulsid peaasjalikult kindel analüüs ja 7) luuletuste süsL osuuTn^^^^^^^^^ ^^j^l ''^^^ mehed, vahetevahel ka naised, siis t—emeatrisieemrimi sisee ttaajjuummiissee ppuuuu^d^u^s. «resinemL^^^^^^ ^''"^^ ^^^^ samuti on Tübetis ja Lääne-Aafri- , ^ ' ' ^ ' " ^ ^ ^ ™ f ^ f ' S^urhTvfei^Sa^^^^^^ tallele-viimasel y,,,^ ^us rahva töö agamme ulatub ^ ' ^ ^ ^ ^ f ^^^^^Pf" ila^r^k^^^^^^ ^^^^ l^i^]! ka rahvapärandi esitamisele. Naise ^^^^^ ^^f^^^ff plaane teoKs tena. ^, murrangut ja elava kalevise pärandi koht ei ole siiski pärandis alista-.''^^^^^^^^^ Suur osa'oli pühendatud klaperja- surma. Elias Lpnnrot pani siis oma ^ud mitmed eeposed algavad selle- , , ^^^^^ '^^^ kalevalased liilenagu šee juhtus Väncouveris, materjali kirjutuslauaie, ühendas ga,'et naine pilkab meest tegemata ^""^^^"sed oUd tõesti eepiüsed. Ta milles tuuakse paljud vahejuhtumi- eri paii^de ja ajajärkude luuletused pajast või julgustab teda tege- ®^ võrrelda neid muude rah-ga seotud nimed ja korratakse lugu eelsoomlasist keskaegseiks, tegi j^a. Naine esindab eepikas koostöö vuseepostega ega kahelnud oma lagu selle eesti ühiskonnale ser- neist — Matti Kuuse üteluse koha- enesetunnet Araabia ühiskondades ^^^^^ ^ ^ ^ ^ eeskuju kohaselt, veerisid paar Põhja-Ameerika eesti selt — „laia rahvaluulealuselise ^^^^^i ^^htis koht ia see on ^^^^^^^s eepüised luuletused muust ajalehte. Pikk artikkel, miUes veel luuletuse". nähtav eepikaski; naisi on rohkesti, "^^f^f ^^ff} kõrgemale, mitmedki üsna huvitavad järelmõt- Kalevala-mõõdulise eepika mate- mõned poliitilise võimu hoidjad ja r r , ! l ^51 ."^'J"""^ M on esitatud väliseestlaste ja ko- ,1^1 siiski ei erine oma sünni või hõimude vanemad nõupidamisel. ''^^^P ^ ^^^^^lik; õmieks Lonn-dumaa eestlaste vaheUses suhtle- sisu poolest kuigi palju aafrika või „Kalevala" sangarid on peaasjali- ;^i^ski austas mumassoomlaste^ mises, mis nähtud teiselt poolt 3a .^asia veel elavast rahvapärandist. kult kõik mehed, ainult võõrast f^^^^mapüti, mis tõstab laulu ja miUe pinnalt vaadates Vancouven ^gg^j^^ ^j^^inud ringi, hoidnud põhjalat valitseb võimas emand J*", . ^., kokkusaamisest suure liumbn tege- j^,õ^^^^ mine oli nõukogude ipröpaganda- isade ja sünnijutustuste abü. mieistreUe ülimalt tänulik teene. 'Maailma BÜndimist kirjeldatakse Artikkel lõpeb Kanada välisirii- Matti Sarmela ekoloogiliselt ja- „Kalevalas" naiselise elemendina, kunstilise väärtuse üle piike mur-üiistri Jqe Clarki tsiteerimisega gatud Soome-Karjala keeleala eepi- Ilmatar, kes laskub veele puhkama, tud, kuni nüüd, kui rahva olemas-iänavu aprillis peetud kõnest: „Ka. ka tipppaigad olid^ ortodokslikus on naine. Sotka, kes munes tema olu on ohustatud, on sellest saanud mäda Ja NSV Liidu lahkhelid sunni- Karjalas, Savqs ja Pöhja-Soome sa-, põlvele, on seegi naissoost. Samuti püha raamat meie rahvale, tema vad meid tungivalt suurendama volaste aladel. Alettegev, jahtipidavVee-ema, kellest Väinämöinen kultuurile, tema vaimsele suuru- Jõupingutust seUeks, et teineteist ja kalastav iseseisva tegevusega rah- saab alguse. Ühtki meest pole ku-sele. paremini mõista." Vist vihjatakse vas säiütas kombed ja sünnijutus- sagil näha. HO. sellega suurema mõistmise vaja- tused. Rohkem arenenud staatilises ' — düst väliseestlaste ja kodueestlaste Lääne-Soomes need muutusid pea-y2ihel. &• stereotüüpilisteks ajaviitelugu- Väliseestlastesse nü (pessimist, ^^^A. ™f^^^^^ Ukult suhtuv kodumaa eestlasi vih- Mõõgasangarlus ei ole kunagi kuE-lunud soomlaste iseloomujooneks. Aga ka Eestis on „Kalevip6ja" dudeks või mõistatusteks. kavalt kirjeldav artikkel jätab ko-dueestlästesse kindlasti ebaleva ja halva mulje; on Ju ajalehe tu-aazh 74.700 ja populaarsemaid kodumaal. MBA EEPOS Hiinas hakati rahvapärandit koguma alles revolutsiooni järel. J:9'20-ndais aastais otsiti esimest korda kokkupuuteid Põhja-Euroo- - pa kirjandusega, samaaegselt tõlgiti „Kälevala" esimest korda; nüüdne versioon on juba kolmas. Teiste ajaloos allaheidetud rahvaste isamaaline kultuur huvitas ka FLUMBING, HiATII^G & REPAIRS Eesti ettevõte . õli-, gaasi- ja eleMriahjud Ö Korstnavoodrid (chimney liiimg)o Tel. 275-1280 Rolaüd KyISik • Tähelepanu! UDS ASUKOHT 6150 Yonge Streel (lõunapool Sfeeles Avenie'd) Noirth York, Ontario M2M 3W9 Tel. (416) 221-1159 RU0Y SCHNEIDER Läti äri DOWNTOWN WOOLS ARtS & CRAFTS Aadress: ARCADE BUILDING — Tel. 368.5011 Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idapool ja 1 tän. Queen^t lõunapool) Postiaadress: 137 Yõnge St, ,,Sliiopping Mall", Toronto M5C 2A5 Eikkalikiis valikus imporditud lõngo igaks otstarbeks. Haaps&- Im räfika lõng. Linaseid materjale. Kanvas Ja paljud iniimd« SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSt TÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õpetamine ja nõuanne. Külastage meid. Soodsad hinnad. I Avatud: esmasp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4. AINUKE EEm ULLEÄM 1065 STEELES AVE. W. NORTH YORK, ONT. M2R 2S9 Omanik LINDA SEPP , Avatud 7 päeva nädalas. Kodos 223-0201 AARDVARK FLÕRIST mede ko|9B vümlne. LTD ¥ A B Ä T L Ä N E Aasf as $54. $30. $37. $ i f . I KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGIB + + $42^ $10.5® USA-4S E klassi postiga (kaH^ftfisiJ: fim*m $S$; pooloGstcis $32 viirmdmsteis $17. VÄUASPOOL KANADAT Ja USA^d: ILmmJPOSTIGA mstm. U^^, ptelbue^ aastas SSip^- Aadressi muudatus 70 centi. tJksflcnumbri hind 70 oemtfi ^ U8Aaadhress8dd(B,,Zl[PCODE« ^^^^^ ^ .; Isaada Mdressidele psdome mäifcida ^POSTAL CODW* h ESTONIAN P U B U m i ^ $12«r°'« reetma" J@Uimlm VAIAEESTLANi IfSS Ltsfie St., Don MnistOnt. MSB 2M3 Palua musile saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / vesraadaastaks — tavalise / kiripost%a alates .^^ .............. 19.....;..... TeUhnise katteks lisan $....:::: sfeijuures rahas / tši^U^si / rahs^aardi^a. (Kaha saata ainislfi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-08-03
