Vaba eestlane , August 8, 1985

              IfMA EESTLANE, neljapäeval, 8. augustil 192^ — Thursday, August 8,1985 9 Nr. 59
TABADE msnmm sMimAMWA
¥ÄBÄ RESTLAM,
0
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 LesÜe
Ont. M3B 2M3
ITEOEVTOIMETAJA: Hannes pjs
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE lOLLEEGIUM: Karl Arro, Hemo JÖe, Oler.
TELEFONID: toimetus 444-4823^ talitus (telllmiffied,
eic^sisditaioon) 444-4832
TEUJMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, fjoolaastas $30,
ja Yc^raidafifitas $16.—
IBOLIÄIISIJEraAD vä^ aastas ,
^ t a a $37.-— ja ve^ra^^ $19.—
Aa(tosi nmudätus % (X -^^ tJksikmiinbri hind 70 Co
; i : KUULUTUSTE M N N m
& toHmd V eMjd $5.50
MÄed by Free Estonian PiriJlisher Ltd.
1955 Leslie St, Doa Mills, Oht. M3B 2M3
Kommentaar
Besti Pensionäride
ärelmStteid
lärelemõtlemlseks
Eanada eesti ühiskond muutis
möödunud sügisese kohtumise ko-
I dumaa eestlastega venelastele nii
suureks pröpagandavõiduks, et veel
nüüdki avaldas „Sirp ja Vasar"
(nr. 28) leheküljelise tagasivaate
N. l i i d u kultuuripäevadele Kana-
,das,-- •
Autor Olev Mänd ütleb, et kahe-nädalaline
külaskäik mitmesse Ka­nada
linha oli suureks tunnustuseks
eesti rahvuskultuurile, kuna Nõii-kogude
Ühingute Liit otsustas
saata just eestlased nõukogude kul­tuuri
esindama Välismaaga Sõpru­se
ja Kultuurisidemete Arendamise
Eesti Ühingu esimehe A. Meri ju­hatusel.
Kokku oli antud 14 kont­serti
rohkem kui 3000-le kanadala-r
« Trr 1 1 1 •• 1.^ T T . sele.N. l i i d u kultuuripäevade üles^
l e h ; Keskel ^ oll ohiud tutvustada Kanada
Foto: H. TrÜmmer elanikele Nõukogude Eesti rahvus-
J f i i l t i i n r i .
Miks iShehhid jäävcid
Kanada UUS valitsus on lubanud
vaba kaubavahetuse USA'ga. LuM-iuse
täitmine 0n esialgul aeglus-thmud,
poolt ja vastu seisukohad
on mõlemal pool oimud põhjenda­tud.
Millegipärast tahab valitsus
oma lubadust täita; mjötlemata mil­liseid
tulemusi feeeto
teele võiks tuua.
: .'Vägia;; .ahvatlev . oia väljavaade:;
suur USA annab kanada toioteile
|üramatu turustamise ypimaluse.
Aga sama võfmialuse saavad ka
ÜSA tööstused. Tagajärjeks on
pingeline võMus, kus võidab see
Immb suudab valmistada oma kau­pa
odavamalt. Odavaimat
saadakse
tööstuste ja töökamate töölistega.
Produktiivsemad töölised ön need,
Ikes ön kohusetundlikumad,! wäl-dusväärsemad,
töökamad, aga pea­miselt
missugune ämetiiiU ju-iatus
on, mÕistefe töölise ja töö­andja
teineteisest pleneviist.
V :Nii on vabaturu ideele. tõmma--
tud vastuseisu jus^ ametiühingute
foolt. Äsja aniüesid äalifaxi õlle-tõöstuse
töölised sel puhul tekkida
võivat olukorda, alustades kolme-pädalist
ülekanadalise nlatulsega
MÕupidamist, mis toimub Kanada
parliamentaarse komitee iibe osanaf
kes tahab kuulata Kanäda^-^SA
vabakaubanduse üle olevaid seisu­kohti.
Halifaxi õllevabrikutöölised
ütlesid, et „meil on meie töökohad
Ja me tahame neid
das neid suudetakse pidada, Imi
kanada turg ujutatakse üle odava­ma
USA õllega, sellele ei mõistnud
vastata. Võibolla baab ame-läbi
suruda iiõude, et neid
lüoitakse töökohtadel ka siis, kui
vabrik; peab toodangut vähendama
või hoopis tegevuse lõpetama?
Spetsiaalne Kanada välissuhete
komitee Oli saanud kindlaid tõem-deid
ettekjihdeid teinud gruppidest
ja palju ueišt tõendeist on väga
häirivad kanadalasteÜCi Võtmeküsi­mus
on^ et seni pole eksilšteeiinud
ühtki uurimistj mis näitaks kas; Ka-jaada
võiks olla võitja vÕi kaotaja
vabakaubanduses. Peaministri vaM-
•;miseelne.JiiBbaäus-:oli.' täiesti impro^,
iseeritudo
ei seni pole" mingeM jiurimpsi teli-tud
Känadarr-ÜSA vabakaubandus
§e mõjust teatud tööstustele. Nad
on pöördunud föderaalvalitsuse
poole vastava uurimfsprotsessi
alustamiseks, kuid valitsuselt pole
mingit vastust saadud. Mõne töös^
iusharu esindajad, kes komitee üle­kuulamisel
on olnud, Iioiatasid
kõik töökohtade kaotuse eesi
VžUem nunetaM
töösturite Ühingu esindaja ütleis, et
vabakaubandus yõiks kuni 65%
Kanada rahvastikust rääkides nl-anetatakse
et „väliseestlasi elab
seal 18X)00> kellest neljandik enam
eesti keelt emakeeleks e i tunnista.
Enamik väliseestlasi elab Toron­tos".
Quebeclased polnud midagi
PRAHA — Ajal kui teised Ida-Eefföopa riigid flirdivad Moskva seljataga deten- Eestist kuulnud, mgiased oUd M .
tega, Tshehhoslovakkia on^ j Moskva kiiulekaks õpilased mid kontsertidele reserveeritumalt
m u U s i I s t Ö ä n e v a s t o * ^ V ä ü s e e s t l a s t e ^ suhtumist- võivat
iseliomustada kähe sõnaga— huvi
Püsiv unistus Praha kevadest, Tavaline Tshehhošlovakkiaposlt- „Me oleme õppinud, eton targem hirm. soo-kohaline saal Torontos
kui Alexander Dubceki valitsus 16 sioön Ida — Lääne suhetes on koos- mitte minna liiga kiiresti edasi viimase kohani hõivatud, kus-aastat
tagasi, katsudes tuua libe- kõlas partei ametnike üksmeelse oma im^ nõudmisega," ütles juures enamik saalis viibijaist olid
raalsemaid reforme, suruti maha seisukoga, jääda abiellu N. l i i d u - Richard Dvorak, väÜsministeeriumi ^äiisg^gtiased. K a^
N. Liidu tankide poolt, on dikteeri- liiniga", mis ütleb,
nud lioolikat kuulökušt Moskva kõ­va
liini poliitikale.: Valusad
mälestused 1969. aastast Ja järgne-
YayaHtsuse sõnakuulelik järeleand­mine
on immiitanud raiiva meele­heitliku
apaatiaga poliitika vastu,
mis elustub • ainult ennast-ironisee-riva
teravmeelsusega. Kommunist-iiõunik,
kes varem oli saadikuks
Moskvas.
et sammud relvastuse kontrolliks
ja detente uueks ajajärguks või^
vad ainult siis alata, kui Pershing
H ja tiibraketid tuumalaengutega
on Lääne-Euroopast ära viidud.
Ilmne Moskva soovile alistumine
„Meie kogemused näitavad, et
vataijits tõid nii mõnelegi pisara su­ma.
Aplaus oli tormilme. Hirmu
aga tuntakse tagakiusamisohu, vä-isegi
üks väSeriikeipeaksb^^ liseestiaste teatud ringkondade.
hukkamõistu voi isegi voimahku
töökoha kaotuse, üürilepingu üles­ütlemise
jms. pärast. Ja seda kõi-lüga
julge, vaid peab olema väga
ettevaatlik kaalutlemaks igasugu­se
reformi mõjukust." ^ . . .. ,
ke sidemet^A pidamise parast „pu-
.280 töökohast kaotsi n i l ^ „ S^a„ masug^u ne ettevaatlikkus on ka„ nastega*'*.
mitmed tööstused oma ufesed sul- likud võimud on tegelasiks popu- Ida-Saksamaa ja Bulgaaria poolt, j,ügr"peaaegu moäLalsele ^ vastu-geda,
kui suured USA õlletööstu- laarseis anekdootides, mis lüguvad näitab sotsialistiike riikide bloki meelsusele suurenevatele võlgadele SeUe mõtte oHd väUseestlased
sed valguvad odava õllega üle Ka- ringi diplomaatlikes ringides. Nii ortodoksset seisundit suurendatud Lg^ne pankades Lääne diplomaa- öelnud välja peaaegu iga kontserdi
püri, : kiisitakse iihes: Miks Tshehhod^ did ütievad et' Tshehhoslovakkia^ 3 ^
Kanada tekstiiltööstus, mis en­negi
on importide tõttu kitsikuse^
võivat kaotada 25—30.000 otsest
töökohta 80.000 töökohast. Kanfi^^
das asuvad USA tekstiütööstuste
osakonnad lõpetaksid sel puhul
oma tegevuse, kuna sün on pro-duktuvsus
niadalamo
vakkia on neutraalne riik? YaštM- Läänega läbirääkimiseks, jättes
seks on: See mitte kunagi ei säkku Praha kommunistliku parteijuhi
onia siseasjusse. • Gustav Husaki. veelgi isoleeritu-
Vastupidiselt Ida-Saksamaale ja maks oma kraadigi kõrvale kaldu-
Uhgarile, kus juhid on võtnud mist keelava N; Liidu liini dogmaa-erandlikult
seisukoha Moskvale, ^i^ast. Tsbehhoslovakkia ametivõi-le
Kanada föderaalvalit­suse
tugevam majanduslik poliitika­tegija
Robert Bryce esines komitee
ees ja soovitas viivitada igasuguse
otsuse tegemiselüks-kaks aastat, et
õigesti hinnata, kas kanadalased
võiksid selle tõttu saada rohkem
töökohti kui nad kaotada võiksid.
Vabakaubanduse pakti sõlmimine
yõiks olla suure riskiga ja vastu­tustundetu
samm, hoiatas Bryce^
sest läbirääkimistel USA'ga tuleb
Kanadal midagi ära anda, mis põh­justab
suuremat töötust.
Vastamata küsimus on seni; kas
Kanada võlkls saada rohkem eks-ortvõimälusi
USA's§e kui mis me
peaksime kodus ära andma? Vas-l$
pse sellele võidavat saada küsimu­se
pikemaajalise uurimisega, Ko-aplteele
on siiski seni selgeks feaa^
nud, et töökohtade küsimus on vä­ga
murelikuks teinud m i t m e i d
Samasuguseid holatitöi on
ka teiste tööstuste esindajad. VSA
tööstuste Kanada osakonnad võivat
lihtsalt lõpetada oma tegevuse Ka*-
nadas jä vila selle U S A lõunaossa, -
kiis on tööpaigad väiksed, kasuta­des
^eal liutte-ametiiihingusse kuu­luvaid
tööüsi.
Canadlan-Labour Gongress abi-»
•president Plck'Martin loetles töös=
tušharasid, mis võivat kannatada
vabakaubanduse tõttu, ja see on nü
ulatuslik, et haarab peagu kogu
tööstuse. Seetõttu on pärast esimest
vaimustuJst hakatud mõtlema nii
töösturite kui ka tööliste (peamiselt
ametiühingute) poole! Ja mõüemlne
on tekitanHd muret.
Mõned äriringkonnad on süškl
soovitanud rääkida vabakaubandu­sest
USA*^. The €anadian Chäm-ber
pf Cömmerce on soovitanud
Juba septembris alustada niisuguste
Ebü-ääkimlstega. Tähtsaim olevat
protsesüsiga alustada, kui mõtelda,
mis sellest võiks välja tulla. See
olevat nagu ametiühingu lepmgu
sõlmimine, kus loodetakse meeldi­vamale
tulemusele,
R.: Bryce eitas .siiski selllsf. sama­sust;
kuna ametiühingu lepingut
sõlmitakise igal aastal ja Kanada-—
USA vabakaubanduse kokkuleppel
pole seölst muudatuse võimalust,
vald riik peab sellega elama pike­mat
aega^ missuguiie see siis ka
oleks. Sel võivat olla hargnemisi,
mis võiksid mmna kaugele järel­dustele
individuaalsete kompaniide
ja tööliste juured
Mitmed on muretsenud Kanada
majanduse mitmesuguste kaotuste
eest majandus- ja sptsiaalpolütikäs.
Ameeriklased võiksid pakti sõlmi­misel
peale suruda muudatusi Ka­nada
piirkondliku väljaarendamise
poliitikas, kuSs on toetatud tööstus!,
olnud juurdemakse kaubaveole, kus
on kanada väÜsmailsed omanikud
ja lai põllumäjariduslik toetuste
programm, millega on seotud ka
võimalikud sotsiaalsed programmid*
oma laitmatu kredüdi reitinguga se eest hooUtsevat Kanada vaks-ja
väikse võlakoormaga, on põh- ees^lasteladvikTkaheajalehe ja isik-justanud
mitut Lääne panka neüe Mke sidemete kaudu. Huvi on süsM
krediiti pakkuma. hirmust tugevam. Toronto kontser»
di eel haaratud lennult eestikeel-tshehhoslovakMa
partei ametM-seid a^^
mud märgivad, et nende riigi ägoo^ kud toovad näiteks Poola võlgade ning kodumaad tutvustavat muud
et väiksed .riigid Idas Jk' niline tuleproov Dubceki ajajärgul probleeme> kui peamist põhjust po- kh*jandust, kontsertide reklaampla-
Läänes peaksid katsuma elusta- on ohustanud polütilist • mõtlemist Hitüiseks äriisiks, mis tekitas SoU- aateid. Peaaegu iga juttu alustanud
da suhtlemist suurjõudude vahel. ja sundinud ettevaatlikkusele nende daarsuse ülestõusu Gdanski laeva- väliseestlane küsis,millal onTallhi-
Tshehhošloyaklda partei juhid tee­vad
meeleheitlikult kõik, et püsida
kuulekaina Moskva tiiva all.
jjMaaüm ei või olla jagatud
suurteks ja väikesteks riikideks,"
väidab Zdenek Pregbny, TsheMios-lövakkia
kommunistliku partei aja­lehe
Rude Pravp välispoliitiline toi­meta
ja.^ , ,Kogu jutt väikeriikide
erirollist on liialdatud. Sotsialistlike
riikide blokk peab töötama; koos,
kuna erisugustele poliitikaile järg­nemisel
me ei saavuta midagi." •
poliitika kujundajad. ehitustel neli aastat tagasi..
oli EKN esindajaks
uis ja
nas laulu- ja tantsupidu ning kas
____ on sellest võimalik osa võtta. Sa­mas
lisati, et Kanadas satuvad põ­l
u aUa NSV Lütu sõitvad eestiased.
Edasi märgitakse, et ,^Väüseest-laste
küsimustest kooras välja äär­miselt
halb mformeeritus ohikor•
irast Nõukogude Eestis. Seda iseloo­mustavad
umbes niisugused küsi­mused
ja arvamused: Kas tõesti
kandlemäng on teU lubatud? Kas
rahvarüdeid tohite kanda? Me kar-
_ , , dameabüiaasaga tulla Nõukogude
EKN MormatSIOOn — Kope^^ toimimud Balti Eestisse, sest mu mees oli saksa
Tribunal sai suurema tagasilöögi kui kolmapäeval, päev^®^^^®^ ning panete ta kohe v^^
— ^ — — — — J " !• 1 X x » i L !• 1 II •! J V. Kas teid sunnitakse tantsima teis-see
poleks õiglane. Nü polevat ©MC tribunali algUSt, tnbunall peakobtunik dr. Fehx Er- ^ r^vaste tantse? Teeks teUe M i -
USA*! sarnast töotuseldhdlustust^^^^m^^ aga me teame/et need kor-kui
Kanada Atlandi pürkonna ka- • -«^ irr i . « ^. \, . , .
lureii. Ameeriklased ei pea seda õi- * Kopeuhaageniesse soita. Kohapeal arvaü, et Austria
geks, kuna see olevat Kanada ka-lureüe
paremate võisüusvõimalus(e
andmiseks, Saniuti on
mureä, et Kanada süsteemis olev
põllumajanduslik toetus võiks ära
jääda. PõllumajandusUke saaduste
eksport £^nadast on viunasel ajal
olnud tiililähedaselt õm, seda või­davat
vabakaubanduse puhul kogu-m.
palju ulatuslikumad kui USA's ja
Jatakse teli kodus käest ära."
falitsüs oli avaldanud Ermacorale survet tribunalist mitte «^süasUe oU
osa võtta. U ^ ^^
• -^^^ kohtunik dr. Theodor Veiter» -.u;
üldiselt kardavad töölised, et kui miapänev kuidas nelja lühikese aas-kord
senised kaubanduslikud bar- ta jooksul terve Läti riigi iseloom
jäärid eemaldatakse, võivat kanada muutus venelaste mõju all. Järgmi-ärlringkoiinäd
nõuda vahendusi senä kõneles ülikooli professor lee-teryilshoiu
ja tööjulgeoieku regulat- dulärie Alexander Shtromas. Ta
sloonides, keskkonnakaitse eeskk- kirjeldas N . Liidu sisemist süstee-jades,
töölistesse puutuvas seadus» mi, öeldes, et N . Liit õigustab mõr-
^dluses selleks, et võistelda USA vaffiist, küüditamist ja terrorit, sest
kompaniide vastu U S A lõunapool- selleta ei ole' võimalik luua kunagi
se!s osariikides. Kanada kompaniid „tööliste paradiisi",
peaksid lõpetama
sel propagandal ikka on tõepõhi
all? Kuid nende kartlike inimeste
Tribunali avas Euroopa Parla- suuremat tähelepanu Randpere sõ- kõrval olid tuhiud juttu ajama ka
mendi abiesimees Paul Miller. Esi- navõtule. need, kes olid Nõukogude Eestit
meseks. kõneles Kenneth Benton, ^ ^ . . i . . ^ , külastanud väüseestiased, kes ütle-kes
oli Riias Briti abikonsul, kui .^^stla^ Kesknõukogu Kanada, ^j^^^^ elu^a kursis.
Balti riigid amiekteeriti. N . Ludu .^?^^^^^^^^^ Nõukogude Eesti tundmme andis
poolt. Ta meenutas,.et oli imesta- ^ ^ ^ t M , ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^ nendele väüseestlastele julguse vt iT'^- ^^^^^^
J ate hulgas oh margata naryitse-mist
N . Liidu ähvarduste tõttu.
„Vestluses ilmnes väliseestlaste
Keegi aga.reisist tagasi ei tõmbu- traagika, mida nad ise teravaU
nud, olevat olnud veel neid, kes tunnetavad aga vähem lasevad
tahtsid viimasel momendil kaasa välja paista. Kodumaa puudumist
sõita, aga ei saanud ruumipuuduse ja eesti keele ning kultuiui hääbu-tottu.
Enne ärasõitu Kopenhaagehist
Stokholmi, kust laev õieti lahkus,
tegevuse Valdo Randpere kirjeldas venes- peeti suurem demonstratsioon Ko-uute
investeeringute tegemiseks sa- tamist Balti riikides koolide ja ha- penhaageni raekoja ees'
mastes Odava tööjõuga lõunaniki- ri^^^^
oma
Peale tema sõnavõttu, kohtuni­kud
küsittesid teda pikemalt,
pärides täpseid ^^taUe venesta- g|-y|,g|.xij
mise kohta.. ^ ' ^
Kanada yaUtsus on arvamisel, et meddivat
Kanada TÖöstirit® Ühimg teatas, -Eanada sotsiaalsed programmid om
Kanada valitsuse ministrid pole
seni mingit survet avaldanud uuri­miskomisjonile,
et see annaks ühe
või tefee lahenduse. Esialgul olevat
tõenäone et valitsus võtab omaks Randpere nõudis ayalikult, et N .
Bi^ce ettepaneku küsimusega v^ivi- Liit annaks yäljä tema kaheaastase
tamiseks.. Ka peaminister Brian tütre Kaisa. Randpere ütles, et N .
Muh"oneyT oleks siis õigustus' vii- Liit oli talle teatanud, et kui ta
vituse tegemiseks — mis talle hästi loobuks N . Liidu kritiseerimisest,
mist seal ei suuda miski aseuda-da."
• • :
Autor toob pildi lennuväljalt, kus
väliseestiasest töölise üks esimesi
reageeriUgnid oli olnud: „Huvitav
on teid kuiüata. Nii puhtalt räägKe
eesti keelt. Siin seda kuideb har-
J - «vll-=«m2l,«.\««,- ^^-^ Kui miljonäri abikaasa ütles
Kanada elanik© ar¥ ni«nr«nmiir^ r.^^^^^ ^..^i.
OTTAWA — Kanada elanik-pisarsümil:
^Tervitage Eesti­maad!^*,
süs ohiud see ütlemine
siiras ning selle taga ohiud tühjus,
mida ükski maine väärtus ei suuda
täita."
Edasi lisatakse väUseestiaste ise-iond^
oli 1. aprillU; 25.318.000, mis
on 55.500 võrra suurem aasta al­gusest.
Kõigi provintside elanike loomustamiseks, et sageU uiimene
_ arv tõusis väljaarvatud Yukon, mis ei oska Munata seda, nv^^^
siis- võibolla nad. annaks ta tütre jäi muutmatult 22.800-le. Ontario
välja. Euroopa ajaleMedes am^ 9.047.900. (Jlirg lk. 3)
1 ü
'.li • •
Nr. 59
Vi
•mi
10. Ja 11.
dr. Ä.
17. Jalg.
dr. K.
ning soovill
kodumaad
vastu välj;
väljatõmmi
Seda mõisil
reaktsiooiul
orgaiuseeril
eestlaste
võistiusi,
sid nüig k<|
must- valj
ettevõtmisi
vastuolu:
eriti aga Tl|
kondade
Nõukogude
desse, kui^
säilib ja.a|
liscestlast
looratta v<
gajärg, ni
tus NõukoJ
niini see
Nende
te probleei
nagu: j,M(
nud ühtegj
esitanud ,
elanikele,
ja eraviisi
ditult suui
elu tutvusi
väliseestlaj
. piimal mci
no vastus
du vastu,
eitamuie,
vastase ri|
on vünud
ladviku
väliseesllal
ne piniedil
rahvuskaal
vuslike hui
noreerimis
kui varjan
kirikuõpet^
mine „Tai
iseloomust
lehte. Aval
pisteti Toi
liikmele p|
delda Nõu
mot
bumiseks
Vajalikud
organisaa^
lata esim(
Nõukogiidj
suurem ei
Suurt Isai
ne osutusi
kuks, esin]
laste suuri
plaane tc^
Suur OSJI
hiie nagu]
milles tui
ga seotud I
nagu seik
/veerisid p|
ajalehte,
mitmedki 1
tcd on esil
dumjia e(
mises, m^
mille puu
kokkusaaij
mine oli
meisIrcUcI
Artikk(!l|
nistri J(
(ä«avu,ap|
uada ja
vad mei(
jöupinguti
paremini
sellega s«|
dust välis(
vahel
Väliseesl
: hkult Sülrl
kavalt kii]
düeestlast
halva mai
74.700 ja]
maal.
• mi