Vaba eestlane , August 8, 1985

              VABA E E O T A N E ndjapäeval^S-au^^^ IULS'
; Montreali oreleist
itsil oma muusika-fto:
J. J. Raudsepp
[nnast jälle iilesehi-iilekute
keskuseksj
jüiulil Royal Cana-te
kokkutulek Ho-
[rganiseerimise ko-arl
J. Raudsepp
lettekandega j^Illu-me
orel toodi Montrea»
li ja tõi uue hoo siin-
:hitamisele. Sakslane
•-eckerath ehitas selle
Rd. Unitel Church'i-suurepärase
kõla.
•statud samal süstee-trses
Euroopas orelite
JajandiL .Teine sama
orel Montrealis on
nue instrument Red-
|icGilli ülikooli juures.
vonBeckerath ehitas
Icker" — oreli Põhja-
5t.- Joseph Oratory'le,-.
J. Raudsepp märkis,
^jur ja aukartustära- '
h a ks b arokkorelik s
la peetakse von Bec-
.ehitatud orelit Eglise
mception kirikus,
orelil on Bachi muu-samakõlaline,
kui.
|ja eluajal.
Euroopa .iracker"-.
je- mõju elustas ja an- .
':ontreali lähedal, .St.
lavale orelite ehitaja-frercs'ile,
kelle ette-;
ehitanud, alates aas-orelit
üle maailma...:
Freres, kui ka. teised
Montrealis, on vai-.
M uusi oreleid igas
[Gm kui ükski teine'.
Inendil.
looli Redpath Hall'!
[ch Baroque orel on
U'i töö ja ainuke
)kkorel Kanadas ja
'õhja-Ameerikas, kus
prantsuse 18< sa­lamisi;
Samas K. J.
kJs, et oreli asukohal
f^a suur tähtsus, nii
fuilises kui ka arhi- '
ihekorras. Tavaliselt
mehitatud kirikuisse, •
fjitega ka mujale
kirikus, Westmoun-.
|]';at-ud ilusasse arhi-,
•'imbrufsse .ja seda:
l" paremaks oreliks
|ia saab. esitada ka
Selle ehitajaks oli
1973) Quebecist. .;
oa.arvates peetakse
iiaks. nn. elektriore-
'H-e Basilika orelit j
'^.iQntrealis. . Sellesti'
h'rr'n (,sa liblikaku-:
ja on kokku
''Muurl<,^a.
::f'^:i^'Litu]oku ajal töi-f
id tõid kokku palju:
H.H.
icg. M.T,
KOKKULEPPEL
ia miiiigi pyhui
(ELUMAJAD, ÄRMUIJMIB
JASÜVILAB)
t o t e 447-3782
. Ssielgrove (1981) Ltd.
Seitsmendad Põhja-Ameerikä ja Eesti Rahvuskomitee USAs esi-
Eesti Sõjameeste Suvepäevad pee- mees Johannes Simonson. •
takse sel aastal Seedriorul 24/25. Korraldav toimkond loodah roh-augustil.
. kearvulist osavõttu nii Kanada kui
See meie sõjameeste ja nende ka USA kaasvõitlejate poolt koos
sõprade iga-aastane kokkutulek on nende sõpradega, et ühiselt veeta
kujunenud üheks ilusamaks ja hu- nädalalõpp sõbralikus vaimus Seed-basemäks
koosviibimiseks juba mit- irioru maa-alal, kus asuvad Eesti
mendat aastat, saades oma alguse vabadusvõitlejate mälestusmärgid.
1969. aastal Toronto ja Hamiltoni
Võitlej ate. ühingute algatusel j a
ühisel koostööl. 1977. aastal, mil
Seedriorul peetavail Kanada Eesti
Sõjameeste Päevadel oli köhal ka
palju:•Ühendriikide eesti sõjamehi,
otsustati selliseid kokkutulekuid pi­dada
vaheldumisi Kanadas ja
A.J.
„Cindy Õunpuu uute
ujumistähtede Juhf V
Eestlaste suur ^ sõber ja abimees
karjalane Boris Karppela pühitses
24, juulil, oma 75. sünnipäeva. Juu- Pilt. Helsi^ toimuüud demoEStratsiooiiil^ kus nõuti eesti
bijar on üks vähestest järelejäänud bastamist
hõimuvendadest Soomes, kes jul- ; ° . ^^^^^^ ^^^^^^^ \ • ' •
geb tänapäevalgi^ öel^a ja oma te — " ^;.'V: ' ^--^--^—r'
gudega näidata, et .Eesti Vabariigil
on õigus oma vabadusele ja ise­seisvusele.
Ta on olnud üks karj alaste eest­võitlejaid
ja toimetanud aastaküm­neid
nende kultuuriajakirja „Karja-lan
Heimo", kus pole ta eestlasi
kunagi unustanud, vaid alati ;ära
toonud uudiseid eestlastest üle
maailma. Juubilar on endine Tartu
Ülikooli kasvandik ja valdab vabalt
eesti keelt ning kasutab ka seda
võimalikult igal juhiul eestlastega
kokku puutudes. Ta on olnud aas­takümneid
korp! Revelia liige;
ajutiselt :Tor
on eesti iiMskomas tuntud kunagise iippujuj pinget
(stressi) käsitlevate loengutega. „Vaba Eestlane" usutles dr; Banieü,^ tea^
sai meie .tippspoFtiasest tänapäeva iiliiskonnas laialt esineva stressi
• — Kunas ja kuidas- tekkis Jhuvl
kehalise kasvatuse vaste? . ^ , .•
Juubilar võttis osa nii Talvesõ- — Kuressaares koolipoisina
jast kui ka Jätkusõjast ja määrati sporti tehes. Lemmikalaks kujunes
rahu tulles Soome-^N. Liidu ohvit- ujumine. Hiljem kuulusin Tallinna
seride komisjoni liikmeks, kuid NMKÜ ujumisklubisse. Nii -algas
vaatamata--sellele vangistati nn. minu side NMKÜ-või YMCA-ga,
relvadeloo põhjusil koos teiste oh^ millest oli hiljem palju kasu. Uju-vitseridega.
Pärast sõda tegutses ta sin päris korralikult. Pärast Egon
ärialal, olles selle kõrval ka kultuu- Roolaid? kadumist sõja alguses, olin
riliselt tegev, eriti karjalaste kultuu-.mitu aastat Eesti meister vabauju-ripärandi
säilitamisel ja viljelemisel mises. Siis tuli lahkumine oktoob-
T a õ n olnud Karjala Heridusseltsi ris 1944 Saksamaale. Põgenikuna
esimees ja nende ajakirja peatoime- töötasin pärast sõda Ameerika
ühendriikide armee juures ja selle
kõrval suveti YIVICA suvelaagrites.
. .-^Kuidas Jtulges^Sis. elu.,, ja ha",
•/> riduskäik -Kanadas?. •
—— Algul töötasin kaevurina. Le­pingu:
lõppedes tulin Torontosse ja
sain koha Brantfprdi YMGA-ssey
taja.
Juubilar omab 41 ja
ja
3. järgU:
Soome Vabadusristid ja rea teisi
aumärke, mille hulgas ka Platoni
orden. Kuna ta sünnikoht on oku­peeritud
N . Liidu poolt, selletõttu
mõistab: ta eestlaste tundeid pare­mini
kui teised soomlased, mis on- ^.^^ ^^^^^^^^ ^^j^^^^ edasijõudmi-gi
tinginud lähedased sidemed eest- ^^^^ ^^.^ ülikooli haridust. Kui-lastega.
M. J.
gi Eestis plaanitsesin inseneritea­dust,
astusin Toronto ülikooli ke-haHse
kasvatuse teaduskonda, mille
lõpetasin kuldmedaliga.
— kas • tegelesid õpingute ajal
ujumisej
Toronto päevaleht , ,The Globe
USA-s, ning nimetada neid päevi and Mail", avaldas 2. augusü
Põhja-Ameerika Eesti Sõjameeste numbris pikema kirjutise Montrea-
Päevadeks. üg toimuväist Kanada ujumise
Olenevalt olukordadest on neid meistrivõistlusist . pealkirja .. aE
päevi seni peetud Seedriorul, Kana- ^^ounpuu leads neW swim stars"
• \/T f XT-vr das, Lakewoodis ja Long Islandil (örnipiiu uute ujumistä
1 Mart JNlKlUSe va- USA-s,robkearvuhse endiste relva- Sel ajal k^ kolm olümpiatähte
Foto: A. Raudkivi vendade ja nende sõprade osavõtul, võistiesid vaid mi ja naa, oli suu-
, Tänavune kokkutulek algab sõ- rimaks pettumuseks. olümpiamän-
' ; jameestele omase laskevõistlusegagudehõbemedalivõitja Anne Otten-.
kell 10.00 ja vastava aktusega keHbrite, k^^ rinnuHujumi-
16.00. Pidustusele on. kutsutud osa- ses kaheksandaks, kuna võitjaks oli
võtma ka Läti, Leedu/ Soome ja Cmdy õunpuu Torontost ajaga
• Ukraina vabadusvõitlejad oma esin- 1.11,52. Ottenbrite ütles, et ta pole
dajatega. ise sugugi pettunud, kuna ta ei tea
Aktuse alguses toovad kaašvõit-" kui kaua ta jätkab veel võistlusuju-lejad-
relvavennad Mälestussamba mist. . . . . . . . . ^ . . .r....:..
ja Ausamba väljakule oma organi- .. Sama kordus ka 200 m rinuliuju-satsioonide
lipud, mille järel peab mises, kus Cmdy õimpuu tuli esi-lühikese
palvuse õpetaja UdoPe-meseks ajaga 2.30,44 ja^^O
tersoo. Järgneb vastav sõnavõtt, oli kuues. 200 m mdividuaaikomp-mis
käsitleb meie endisi heitlusi, leksujumises oli Cindy kimes ajaga
praegust vabadusvõitlust ning sel- 2.21,35. Ja; nagu meie lehes eraldi
olukordi, kus keha füsioloogia Q^^^Š^ ^ ^ ^ ^ probleeme Aksel on märgitud, oli ta kaasosaline uue
tugevasti mõjutatud" psühholoogi-^^^^^^ . : Kanada rekordi ujumises 200 m
Ustest teguritest, siis on mõlema peale; kehakinnitust pea- teatekompleksujumises. . . . . . . ...
-ala tundmine-vajalik. - majas, toimub seltskondlik koosvii-
: bimine, kus meelelahutusliku osa .
—-Sõnaraamatu põhjal on stre^ ees- P|«r|mfcycmei£| kinklS
organismi pmgeseisundkaitsereakt-. ü .sõjameestele tuntud solistidega,' **
siöoniiia hegatiivlsete mõjurite vas- kelleks on Tamara Norheim, Esko
tw« Lukksepp, Juhan Krüüsel, Mein-e
•• . t. hardNiinvee ning igakordsed sõja-
^ See on. paris hea definitsioon. ^^^^^ üritustel esinejad V,Seedrioru
Piirduksin siiski ainuU reaktsiooni- ööbikud" Aino Tera ja Hilda Renault veoautot Aafrika näljahä.
I ga, kuna positiivid n^jurid nagu ^ ^^^^^^ ja hoolitseb ka datistele abi transporteerimiseks
roomupurse, head; ^udisecL tekita- pärastise tantsumuusika eest, ühe miljoni suuruses kokkuleppes,
vad^amuti stressi. Teatud hormoo- orkestriga. mille tegi teatavaks ÜRO laste ^^^^f^^"^^ vei^rohk Aukülalisteks on kutsutud pea- fond (UNIGEF). Veoautod pluss
touseö, suda ^^^Km varuosad 'saadetakse Aafrikasse, et
Orgamsm.valmistub tegevuseks. jj^^^^^^ saada üle tõsisest transpartvahendi-
— Laas Leiyat te raskusest. , •
teadlane, kuidas seod Sa seda stres-
S5[
tr
ÜP.0 Prantsusmaa kinkis 31
Dr. Jüri.Daniel-
Paraku mitte. Töötasin õppi- , ^ / 1 ,/ t .
1 Ä . , J - ^ / ^ T ^ A • kasvatuse fakulteedis
—- Kui inimene kogeb stressi,
- pinget, siis mõjub see kogu orga- .
nismile. Kui organismis pn mõni
nõrgem elund nagu magu või sii-da,
siis hakkavad just need elundid
järele'"andma (maohaavad, südame- '
• häired); väidetakse,. et 80% haigus- "
test on stressi poolt mõjutatud yõi
põhjustatud. Minu veene on, ja se­da
ma ka uurin, et kehalise kasva­tuse
kaudu tugevdatud inimene on
ja aastal 19.65 võimeline paremini reageerima
mise kõrval BroadviewYMCA-s ja . . , , • , . . . . „ , ^ ^ T;I. j
minu tööaeg sattus ühte ujumis- "™ «wnd fab.U^;sek«t»,..st^^^ ke«vu« Juhenda-meeskonna
treeningu perioodidega. "''^vT «''^^'^•"•nBtrati.vselt tei- n^^ olenema pu-
KUll tegin ma kergejõustilclcu ja ^f.'/ ^ ^ • , ' ^ . ^ ' ^ : ^ ^ ^ ! ^
olin Kanada ülilcooUdemeister oda- ^ag>stnkmadi^Illmois;i. ülikoolis jaab ka mmu elutööks.
viskes. Asusin tööle Broadview 1*'°°?^'"^
ronto 'ülikooliga seoses olevasse ^soriks ja teaduskonda dekaaniks^ -ErialaUsfeHähts^^^^^^^
HAUAKIVI0
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIALS LTD..
2044 Yonge St ToroHto,
Ont M4S 1Z9
(Davisville & Eglintoni vahel)
Tel. 487-2147
T
„University SettlementU". Nii algas
tutvus Toronto ülikooliga. ,
• — Milles seisnes Ja kuidas are­nes
see tutvuis?
Selle aja peale oli mul ka doktori- rentsidel 10—15' ettekanriet, sama
töö lõpetatud, jällegi Illinois'i üli- palju kirjalikke publikatsioone,
koolis — dissertatsioon oli teemal Mitteformaalseid ettekandeid loen-lise
kraadi psühholoogias. Ajapikku
suurenes mu töökoorem kehalise
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujunenud
MÄTUSEMÄJÄ
o
Matusemaja on üle 115. aasta teeninud Metropolitan Toron­tot
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ja-küllaldaselt
parkuniseruumi.
.. .Väärikas-
H O S Ä R -
„Faculty Job Satisfactioh in On- damatul hulgal,
tario Universities". Dekaan olin VT • - •• ' ^ •
, V r ma kuni 1979..aastani. Sellega .
. - Mmd palga I ülikooli osalise ^.^^^^^ (öö paljudes komiteedes/*''*5^™'f""".^• ^ '
ajaga instruktoriks. Töökoorma Qntario ja Kanada ÜUkooÜde ^ehä- S''.^^''?,.''*''^"^^'^'*^- '^"'^^^ ^
kasvades sain täisajalise koha uli- kasvatuse teaduskondade VvaŽn^e npea?l fo^m!an^da!stin' ^kaZ a\K'a!dTeemZi-Z „npe- T 5K|ios*x jinnnpõe .u kogu juhtiminve,. K mdae-- ' 'pWro"fc» e's sA•i ovnaaldalia snet eosm a a••j-a töki ö-i r j•a tduJel esm ^u• sj ai .
- - ^ Mis oUumbkaü^^^
mimstratiivsete W'. akadeeimliste ^^^'^^^ nagu , opet^ad,
ülesannete vahel? ' ' ^^nane Rist jne. Pealegi on
iwie teaduskonnas 500 üliõpilast,
Umbes kaks kolmandikku kellest suurem enamus võtab mu
tööst oli administratiivse iseloomu- kuisiist. Need noored on minu so­ga,
uurimistöö lakkas täiesti aja- nisnii edasikandjad, mida. ma levi-puudusel.
197B. aastal hdgestüsip, tan auditooriumis,
mis kestis: terve aasta ja tervislik
seisund sundis mind loobuma kan­dideerimast
dekaani kohale, kui
see tuH uuendamisele 1979. aastal.
- Viimase küsimusenas
sdii suyndi näed kehalise kasvfu-tBsealai
kanada ülikaolides?
— Pühendusid siis täielikult aka
deemilisele tpöle?
Seda' küll. Olin juba varem
Hetkel Ä e e r i b kaks voolu. ^1^^^ K^^^^
i:s, mis väidab, et keha arenda- lõpus San Marinos toimunud PEN Klubi rahvusvahelisel •
riine on kehalise kasvatuse peaees-: konverentsü Ta jagab oma muljeid selle kohta kohnes
nrarK ja teine, minu koolkond, mis u' . -, , . TV i
tundnud huvi stressi vastu, nüüd vaotieb kehalist kasvatust kui va- teisikirjas, mille avaldamisega alustame jargmises „Vaba
T.']L.|MORRISON. — Fimeral Director
467 Shörbönme St, Toronto, Ont. M4X 1K§
Telefon 924-1408
alustasin tööd alal, mis tollal täies- hcn:dit,m abil inimene, kui üks Eestlase" numbris. Need käsitlevad Ühtlasi Vatikani ja .
ti puudus kehalise kasvatuse-fakül-tGlaalne ühik, mutub^p taTianä>-va Tfpp^li^ Hiinilti Pi ipd^ Vnnc T cJti
teedis. Leidsin ka, et minu akadee- kasvab psühholoogiliselt ja füsio-.^^^^^^ itaalia elupilti. l^llÜU näeme teda JCOOS Lati
rniHne tagapõhi- oli sobiv selleks looginseii. Teiste sõnadega: Tororl- PENkeskuse presidendi.dr. Margarita Ausalaga. •
t:ööks. Oli ju minu magistritöö fü-to^^^^ooU kehalise kasvatuse teaj- . • ^ ':' ' ".\ ' .
siploogias, mis käsitleb' organismi .duskonna peaeesmärgiks on tervi--"*'*^''''''"'v';;"'';''V'"1'^ ^ ' ' ; ' . v . . . ^ ,.. • • ^ - • •• •• • • ;
ja selle elundite talitusi ja doktori- sest arusaamise arendamine koosv elutöö teostamisel, millo sihiks on lööke kehalise kasvatuse, spordi
töö tugevasti mõjutatud psühholoö- töös arsH^^ : terve inimene, kes suudab taluda ning terve elustiili abil.
giast. Kuna stressi puhul uuritakse Spovime^^^ ^d^^^^ K.