Vaba eestlane , July 17, 1980

              mm
VABA EESTLANE neljapäeval, 17. im ~ Thursday, M y 17,1980 Nr/54
U l l l H M I i n tU
Nr. 54 '
OOTAMATULT. LAHKIMUD AKMÄST KAUAAEGSET
mälestavad kurbuses Ja ühtlasi avaldvad
kaastunnet abikaasale ning tütrele
Puhka rahisl
EÄTHY Ja ÄüMOLD M M S M
LEHTE j a ARVO RMDAL
EVA KEERAK perekonnaga .
ILSE Ja A L E S PAAS perekoniaga
^STO]g:HOLM (VE) — Teadushnviliste kokkutulek ESTO-80 raames^ toimus teadusliku hommikupoo­likuna
teisipäeval, 8. Juulü, Esto Teaduslik Selts Rootsis korraldusel, meeldivalt avaras mämiipanee-
Iidega kaetud ABF hoone loengutesaalis. Kokkutulekust võttis osa üle saja inimese. Kokkutuleku avas
E.T.S.R. esimees Ervin Pütsep. Kavas oli kümme teaduslikku ettekannet, kogu maailma ülikoolides te­gutsevate
eestlastest õppejõudude poolt. Ettekanded olid oma ilmelt kokkuvõtlikku laadi, kuna nende
. kestvus oH piiratud vaid wer'and tunnile.- •. •
Esimesena kõneles prof. Elmar esines prof. Walter Rand New Yor- ni ürikutes selle kohta käivad and-
Järvsoo, Amherstist USA, äsjail- gist, analüüsides oma iseloomult med lubavad oletada, et Mõõgaven-muhud
teose „A classic study of a erinevate globaalse eestluse ning dade ordu ise/provotseeris selle
Soviet Republic" väljaandmisest, omariiklikü eestluse teineteise mässu'taanlastest lahti saamiseks.
Selles teoses esitatud statistiliste täiendamisest ning sellega seoses- Prof. E. Blumfeldt, Stokholmist,
andmete põhjal on protsentuaalselt olevaid kultuurilisi ja poliitilisi te- kõneles pantvangidest keskaegses
Eesti Nõukogude Liidu majandus^ gureid. Eisstis.
liku elu arengus igal alal esikohal; _ ^ , _ ,.
. Botsent Vale? Uibopuu, LundiSj
kõneles inged keele ja rahva
kadumisest
.Prof. JSeim J . Uibopum,- Salz- ^ . v . „ . , ... , , ,
burgist, Austriast, analüüsis ^^^^^^^^ laadoga järvede vahelisel
maa-alal oh varasema 200.000 m-gerlase
asemel Stalini küüditamis-põlevkivi,
uurimise alal on nad aga
kogu maailmas esikohal.
Pantvanglus oli juba siis ürgva­na
instituut, mida ka Eestis ra­kendati,
kui vallutajad sunnivüsil
eestlaste vanemate poegi oma
juurde kasvatada läing õpetada
vüsid, •
. MINU KÕIGE SUUREMAT iŠÕPRA J A SUGULAST, KES LAHKUS JÄRSKU
ILMA HAIGUSEm
mälestab
AUGUST RAUK tütrega
Nõukogude põhiseadust Eestis,
milles teiste osariikidega võrrel- vn, ^ i 4. • -A ^ • •
des on siiski mõningaid leevenda- sõjategevuse tal exmaale et sus hüiem neid koju tagasi saa-vaid
aspekte, nagu vene keele sattumise tõttu 1970. aastal veel ta vallutatud maa hõlpsamaks va-riigikeeleks
tunnistamise puudu- ^^'^^ f ^ ingeri keelt kõnelevat litsemiseks. ; ,
immest. Prof. Ham Rebas, Kiehst Saksa-.
' Prof. Roman Toi, Toronto Royal maal, kõneles muredest rahvusliku
I samuti tänu ja kiituse avaldamine Conservatoryst, esitas paeluva et-.tegevuse organiseerin^sel Rootsis
i „vennaliku abi eest kodumaa va- tekande kiige osast Eesti kultuuris, meie noorsoo seas.
bastamisel". demonstreerides helilintidel kiigu- Läbirääkimiste osas võeti vastu
Prof. Olaf Miliert-, Minnesotast, tamisel lauldud laulude ülesehitust resolutsioone kontaktide loomise
USA, kõneles lääne- ja ida maade j a rütmi. kohta kodu-eesti teadlastega, sa-suundade
erinevusest eksperimen- Riigiarhivaar V . Helkv Kopenhaa- muti väliseestlaste vahelise teadus^
1 tide üle, mida korraldatud inimes- genist, esitas uusi andmeid Jüri- liku kirjastamise edasiviimiseks
te käitumise uurimusil. öö mässu kohta, mis tähendas ning teadlaste omavaheliste kon-
Sügava filosoofilise ettekandega Taani haldusaja Jõppu Eestis. Taa- taktide ja koostöö süvendamiseks.
KALLIST SUGULAST
I l l i l »
Puhka
'mälestavad sügavas leinas
JÜRGEN, MILVI, ROBERT |a MELISSÄ
. MÄRGA •
ARMAST
mmmmmmmmmmmmmmmm
i m MEMORIÄM , g.^^^^. ..^^^ s^^^^^.
On inimesi, kelle sõnad on suu- nuaial toimus Toronto Jakobi ko-.
red ja teod on väikesed. Kuid nen- guduse korraldusel eestikeelne ju-de
kõrval leidub ka mehi ja naisi, malateenistus kohalikele eestlaste-keUede
teod ütlevad palju kuid kel- le; Ilusal päikesepaistelisel päeval
iGde. sõnad on tagasihoidlikud ja Jutlustas õpetaja Elmar Pähn, kes
kasinad ning kes alati jäävad valis oma jutluse aluseks Johanne-:
diskreetselt tagaplaanile kui räägi- se evangeeüumist 9, peatüki 4-nda
takse nende saavutustest ja tööst- salmi, kriipsutades eriti alla, et
tegemisest. " pärast surma ei saa meie enamrni-
HiljutiToronto^lähedal oma suve- dagi teha, mis elus tegemata on
majas äküise surma läbi lahkunud jäänud. Ta tõi oma jutluses palju
™ ^ Arved Pedjase kuulus inimesena näiteid tegelikust elust ja kirjeldas
mälestavad. •
perekond F , ALLIK
perekond Ä. SOOTS
ARMAST
STOKHOLM (VE) — ESTO-80 raames oli üheks ürituseks 8. j u u li
Stokholmis toimunud E E L K I i Usuteadlaste konverents. Sellest
võtsid osa 14 vaimulikku, üks kõrgema akadeemilise kraadiga nais-usuteadlane,
üks õpetajaameti kandidaat, üks uputeaduse iiliõpila-ne,
kolm E E L K Usuteadusliku Instituudi õpilast ning neli külalist.
Konverentsi juhatasid prof. dr. A.Võõbus ja praost J. Taul, proto­kollis
ablpraost mag. T. Nõmmik. Esindatud olid eesti kogudused
IngIisn*aaIt,Kanadast> Rootsist, Saksamaalt j a Ameerika Ühendrü-
..'kidest...:-/^;'.
Konverentsi avas dr. A.. Võõbus, raadiomisjoni- ,,Ghristus Lebt"
ja tölmVhrnI^nen7e"lnkirke7lm-'eriti soojalt ja südamlikult Kodu- mjUele järgnesid kolm ettekannet: esindajat, kes kõneles yaimulild^u-nagi
oma võimeid esile ei tõstnud Eestis toimunud kalmistupühasid, ^^Augsburgi usutunnistuse ajalooli- dest raadiosaadetest eesti lati poo-vaid
kelle töö tagajärjed teda ise- mis olid alati rahvarohked, kuna f ^ausf' - dr A. Voobus, ,Augs- la ja tshehhi. keeltes iRariio Mona-loomustasid
ja hindasid. Ning tema meie traditsioonide kohaselt austa- ^""'f nsutunmstuse teoloogdme ta- co kaudu.
töö tulemused olid kõikjal, kuhu ta sid ja mäletasid lapsed alati oma lendus - peapiiskop K. Veem ja Kõneleja väitis, et raudcesrüde
oma käed' külge pani või miUega surma läbi lahkunud vanemaid. Ju- »Leuenbergi konkordia - dr. J . taga tuntakse suurt huvi usuliste
ta tegeles, silmapaistvad ning and- malateenistus lõppes Eesti hümni Taul. Tõhusatele ettekannetele saadete vastu,
sid tema võimetele kõrge hinnan- viimase salmi „Su üle Jumal vai- Järgnesid elavad läbirääkimised.
surnud 30. juunil, 1980 Buenos Airesis
'mälestab.:lmrbiises .
gu. vaku" laulmisega.
Arved Pedjase sulges igaveseks 27. juulil, toimub Jakobi kogudu-oma
silmad meheeas, kus tavaliselt se väljasõit Simcoe järve lähedal
paljudele veel on aastaid aega an- asuva perekond Hõbe tallu,
tud elust ja oma töösaavutustest .. .. . ' . . ..• .
rõõmu tunda. Ta oli sündinud 16.
mail 1914. aastal Laiusel, kust elu-teekond
viis teda üle Väike-Maarja
ühisgümnaasiumi ja sõjakooli as-pirantide
kursuse Tartu ühkooü,
kus ta õppis õigusteadust. Kodu-maal
tegutse^ ta omavalitsuse tee­nistuses
ning paguluses ei jäänud
ta käed rüpes istuma ja ükskõik­selt
suurt õnne ootama, vaid asus
kohe
EESTI SIHTKAPITAL
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
958 Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6
Konverents avaldas' üksmeelset
Konverents soovitas - kahe yas- tänu E E L K Konsistooriumüe uue
tuhäälega - Eesti Evangeelsel eestil^eelse Augsburgi Usutunnistu-
Luteriusu Kirikul ühmeda Leuen- se väljaande puhul, mis^ anti välja
berg! konkordiaga, Augsburgi Usutunnistuse 450. aas-kuid
reservatsiooniga, et konkordia tapäeva puhul ning dr. A. Võõbu-hõlmab
ainult EELK-d Euroopas, sele konverentsi korraldamise eest.
(Leuenbergi konkordia on doku- III Eesti Usuteadlaste Konverents
ment, mis taotleb suuremat koos- toimub arvatavasti seoses järgmis-tööd
luteriusu j a rieformeeritud Id- te Ülemaaümsete Eesti Päevadega,
rikute vahel Euroopas). mis lubaduste kohaselt toimuvad
Konverentsil tutvustati saksa 1983. a. jõidupühade ajal Austraa-õpetajat
Hartmut L. Kürshneri lias.
MinitMittHHMHHiiumnHnHnfMisinH^
vutamiseks. Rootsis töötas ta joo- ' -'^ . - . — — -
nestajana ning jätkas sama tege-^^openhaagenis tähistas 80 a;
vust Ottwas, kuid asus töö kõrval güniiipäeva ^7. apr. õigusteadlaiifi
ülikoolis lõppima ja lõpetas Carleto- ^ end. E.V. charge d'affaires Taar
ni ülikooli majandusteaduskonna, j^l3 August Ko^^^^
mis võimaldas tal kandideerida To-j^^^it lõpetas Tallinnas 1918
rontos Canadian Broadcasting Gor- gümnaasiuini, võttis osa Vabadus-porationi
juurde vastutavale töö- sõjast, kus ta vaprust hinnati VR
kohale majandus- ja eelarvete osa- ij/3.ga. Lõpetas 1920 Sõjakooli,
konna juhatabana, kus ta valja tee- j^^dBa teenima ohvitserina, kuni
nis^ oma pensiom. _ ^ ^^^7 lõpetas juristina ülikooli ja
( M a suure pam^^ andis Arved väJismmisteeriimii teenis-
SSXCOXE^DSEB! rass
362 Danforth Ave.
Toronto, O l i
^M4K 1N8 ; -v
Pedjase Toronto Eesti täispangale,
kus ta tegutses juhatuse lükmena
ja äsjaajaja-dü-ektoriha. Lahtise
peaga majandusmehenä vns ta pan^
gs läbi terve tea uuendusi ja ra­kendas
, uusi ideid, ajakohästades
9.
\
i
\
tusse. Oli jurüdilise büroo sekre­tär,
Berlüni saatkonnas atashee,
siis keskasjatüses 2. ja 1. sekretär
ja konsulaarbüroo juhataja, 1936—
1939 Varssavi saatkonnas nõunik,
««n«<r« ««««« kust määrati Kopenhaageni ehar-
! w ifS^-S^f v m ge d'affairesi kobale. Ta on seal
sioone ja kujundades selle võistlus- r . J:- .•,
võimeliseks Toronto rahaasutuste loonud eesü_org-ides, Ikes-tihedas
ringis. Alati heatahüikuna ^^^"^ ' ^ ' ^ org-is jne.
j^sõbralikuna, kiiresti probleemi­de
sisusse tungivana ning vajalike v '-'^^ ' , ^ '
konkreetsete järelduste tegijana """ • • • • • H ' " - . . . . . . . . . . . . . . . » . , , ! ! , , , , . , i.„wi..tn—
v^õitis ta nii oma kaastöötajate, Ö*siö oma vennapoega, kes s6jä-panga
ametkonna kui ka panga päevil kaduma läks
liikmeskonna üldise usalduse ja lu- ENDEL NOMPEKE Egberfi poeg
FLOWERS & GIFTS
Vfoked ja esmaMaissIlised lilled igaks süiidmnseks.
ideks: ehted, mei^evaik, naihktW,
punnžkerdnsed, keraamika.
se eesti/Bti ja jiaglils8 keelt
Eesüaste |N)olt esl^taM ja^^^^t^ kujonesiiid
Teated saata: Aima Siitam
Kalevi 20-6 Tallinn 200004,
Estonia SSR
Soovitakse
Pühapäeval, 20. Andrese koguduse väl­jasõit
Karl I^öldri tallu, kus toimub tabäõhu salateenistus, l u -
malateenistuse algus on määratud kella 12-le päeval liiresoleval
skeeMBl, oE-amtud teeJuMs Karl.Möldri taMia....-
gupidamise.
Arved Pedjase taolisi mitmekülg­seid
ja positiivseid inimesi ei ole
palju ning seetõttu on nende oota­matu
kaotus eriti valus. Seda kao­tust
leevendab aga mälestus te­mast
kui ühest tüsedakoelisest ja
mitmekülgsete annetega vamita"
tud eesti mehest, kelle sõbralik
naeraüis ja rõõmus pilk jääb meid ' ^ ^^^^^ juurde 5 päeva nädalas
alati jälgima ja tervitama kusagilt ' (St. Clair & 0'Gonnor)
tundmatust maaüniast. Helistada õhtuti 751-6711
KÄRL.AERO . . m r M i M , i M M , „ M M i i . . n M i , . i i n , u i r m m . . H . M.N
(m 1^<8 U3. &a&tgi teeninud MdiropolitM TamäxA
sama perekonna poolt yaljafoijun^mid traditsiwmidfiga.
Moderniseeritud avarad m
paitiiniseruumi.
' VpÄas teeniniine
t O S A R ' M O R R I S O N
ÜNERAi HOMES LTI
T. L. MORRISON — Funeral Director
m Sherbourae St.,.To?onfto, Osit.:M4S IKS
Telefon 924-1408
mm
Hostessid Ml
vai: Anne Jii
Icemiga ja
liseerisid eej
B'll
SAN FR!\
kutuleku Rer
lõbustuspargi
kuulsid meidj
administratsil
platsil te rviu
sissekäigul il
osavõtjaile.
Enne piletiosj
rõivas hostessid
ast jaanipäeval
kava. See hoidi
etenduselt etcnc
' kindlaksmääratj
tumiseks. Hoštel
varn assis sini-d
märki ja enamuj
tati isegi staadi|
ma.
Marine World j
sid hiljoi;n, et
varem näinud
seeritud ja di
meste gruppi. I
Eesti Päeva aji
World—Africa
inimest.
Kell 1 p.l. t|
etendusel toodi
80 USvA esimenel
Juurma. Staadioi
— umbes kolm
dustaja ütles
•MAST Eesti Pä|
ja tutvustas Mij
Järgnes tugev
riklased ]armast
Ja nüüd isai An|
naelaliselt' : vaal;
Teadustaja mäii
Eesti nime, miili
. nes" sooja aplau
Tuhanded
©hvrtks
NEW DELH
sub enne olüm|
operatsioone,
jõududega palj
kult hävitada.
New Delhi ii
kondadest kinnitj
sed on Afganistj
vade jooksul häv|
kitades tsivüleh
tuid kaotusi.
Mainitakse, ei
elanikkonna ai
ön mõeldud
nina partisam|
pärast punaan
Asjatundjad ai
sed on saanud vc