1987-06-18-04 |
Previous | 1 of 13 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
E E S T L A N E iteyapäeval,::l8.-J
Nr.. 46
ESTAIIEintlREATO
268 Jane St.. Toronto, Onl. M6S 3Z2
Olen Teie teenistuses
kinnisvarade ostu vpi
müügi puhul Metro
ja Oniario
Tasuta/';.:
hiridaniine
0 Hüpoteek-laenunude
taxlüs 233-6482
kontoris 766-4088
0 0 0 di 0 0 • B 0 B • B • D B 8 p • 8 0 0 B B 8 8 8 8 8 8 8 B B 8 0 O ID
Tel. 193-2128
Teeme eüsip parandame vanEi la&i
' Jinnas kiBi ka
(D 0 8 B 8 8 8 8 8 8 8 8 8 0 0 D 0 8 • q 8 0 0 OB 8 0 8 0 0 0 8 0 0 B B
II0BIBIIBQIIIIIIIIllllRieBIB§llBIBaiS8IBIIieiBIIIBIie09ESIIQ9eQi
|frivaat!selt
yDSDBBBBBBIIIBBBiBjflBIIBiBflSeiillBBBBBIBBBBBBIIBBIBBBDQIIQliiaa
(Algus lk. 2)
tuntud iseloomu joonega , jonn'/
ehk ,,sisu", mida ömäyad suurel
määral vaid soomiased ja eestlased
.Peaksime jääma kindlaks, et
suudame vastu pidada vähemalt
loo aastat, sest siis on Eesti Vaba
ja maai[male; on äntud uus õppetund:
Kui mind isiklikult harv-j
u h u l : hakkavad; kollitama
pessimismi tondidv siis vaatan
kunstnik Macksollypiltiv^^^^^^^^
Vabadussõtta 1 ähev ad kol m
genet^atšiooni — isa, poeg ja pojapoeg,
ja kollid taanduvad mu
'mõtteist.;;:/----^
Sest Vabadussõia vaimust veel
väike looke. Oli: Vabadussõja
lõpujärk ja ühest Lõuna-Eesti
väikelinnast õlifi läbi voorinud
juba kolm päeva V suured
taganevate punavägede väeosad
kop s: ra s k e if e lv aetuse; ja
h i o o n a v o o r i d e a ä , kus
moonavankreil ja suurtükkide la-fiettidel
olid taludest ja mõisatest
röövitud vili ja tapetud loomad.
Kaugelt kuuldus suürtüki-köminat.
S ii s tui i vai kus. Y arst i
levis linnas kumu. et eesti väeosad
on jõudnud linna lähistele ja neid
on nähtud Väimelaiisidäl; mis on
umbes 8 km Hnnast. Turuplatsile
pritsimaja juure hakkas kogunema
rahvast, nende hulgas palju koolinoori.
Varsti samniu^^^^^^
ülesmäge tuleval teel \äjke rühm
sõdalasi. Jõudes pritsimaja juure,
ku st li nnast I ä bini i n e \ ree
möödus, hüijdis: 5 salga juht;
Kalevipoj a tao li ne ruugete
juustega päälik: ...Tere. eesti
neiud!" See hüüe elektrifitseeris
pealtyäatajaskonna ja kuuldusid
hüüded v.elaau"'. nimi neiud
j op k s i d s õj a me e s te j u ü r e
kaunistama nende rinda lilledeea.
Rühm koosnes umbes
mehest iiing kahel olid seljas
Lewis'ikergekuulipildujad. Ja viimasel
mehel õli püssitäägi otsas
i;.VVsini-must-valge. :Mehed,
sammusid kiiresti edasi ja meie
vennaga astusime kaasa, kõvasti
katsudes sammu pidada; Kui
oi ime sedasi jõudnud j i n na pi iri le,
pani päälik meid tähele ja küsis, et
kuhu meie l ä h e m e . „ T a h a me
minna sõtta Eesti eest;' .vastasime
vennagakooris. Selle peale naeratas
pää lj k ja üt 1 es: ..Minge k() j u.
>jad: Teil tuleb veel kasvada.
ap Eesti teid kord v a j a b " . ..
; Müüd mõned read meie ilusast
emakeelest. Laisad noored
eestlased siin poolkeral kaebavad,
kui raske olevat selgeks õppida
eesti keelt-Tõsi on: et eesti keele
arani mati ka on küllaltki
keeruline; kuid kõnekeel on kerge
ära õppida l<ui ainult viiisitakse
seda rääkida. Saksa sõdurid, kes
saksa ; okupa t s i oo n i aj ai
kurameerisjd eesti tüdrukutega,
õppisid eesti keele enam-vähem
selgeks paari aastaga. Mul on veel
praegugi;meeles, kui meie sakjjla-sesl
autojuht, kes oli;ka Stalingra-di
all võidelnud, laulis ..Kaugel,
kaugel kus on minu kodu. kaugelt
ter\'iseid saadan ;ma , sui''>
sulaseliies eesti keeles.
Koo li noo renä o I i n sü u r e spe ran -
t ist ja inarkidekor ja ja. Esperantistide
ajaki rjast sain aadressi, kus
üks Praha ülikooli professor
soovis vahetada eesti marke
tshehhi oniade Vasiu. Saatsin siis
margid teele ja suur oli mu
ü l l a t u s , kui saabus vastus
sulaselges eesti keeles. Kit-jutas
professor: ..Kuna teie imekõlav
;eel võitis teise koha maailma
keelte \õistlusel lausega ..sõida
tasa üle s i l l a " , siis hakkas see
keel /mind huvitama; ja ma o l en
selle enänVNähem • ^^elgeks õppi
n ü d ; ' . . . Võõramaaiane ei
põlanud raskeks selgeks õppida
:eesti keelt, kuid siin maal leidub
kullalt noori .kellele oma emakee-e
õppimine on ..raske"??? :
9 oled. MIU
us lk, 1)' ;
gutatud, sii
teed b a l l a a d i l e ' J ä r v leegib^^A
capella lauludest oli see kontserdi
tipjuks intonatsiooni ja ettekande
poolest, kus oli läbipaistvat,
helisevat pianot, rõõmsat fortet
j a üllatuslikku fraseerimist,
viidates koori heale hingamistehnikale.
Laul tuli kordamiseiey
Roman Toi kasutas ka võimalust
tervitada publiku hulgas
viibivat• äsja kodumaalt saabunud
erimeelset Veljo Kalepit ja tema
perekonda.
Väljaspool ametlikku kontserdi
kava esitas Kuningliku Kohser-vatooriumi
õpilasist koosnev
kvartett (kuuldavasti omal soovil)
Roman Toi kvarteti keel
,;Allegro'^ Hiljem^ et
helindi tegelik nimi o n . , V ! 8 5 " ja
selle kirjutas helilooja korp!
Vironia 85-ndaks aastai
kasutades osavalt kunagist korporatsiooni
lipulaulu motiivi (enne
kui A. Läte lõi praeguse lipulaulu)
ja üht eesti rahvalaulu kärbet.
Kompositsiooniliselt huvitav pala
oli jällegi üheks üllatuseks,
näidates Roman Toi laiahaardelisust
komponistina. ^
On kirjutatud, et kui Toi ka
vaimulikku muusikat kirjutab,
ta jkkagi isamaa mõiste
välja. Seda võis kogeda
Anna Haava sõnadele loodud
sumedate värvitoon idega
ballaadis ,,.Järv leegib'', mille
e s i t a s i d koo r i nai s h ä ä l ed
keelpillide orkestri saatel. Paelus
orkestri saade, mis oli väga kirjeldav,
kogu pala raam iv tagapõhi
luuletusele, kus Toi südaöises
looduses eelseisvat päevavalgust
kasutab • vabaduse süiiibolimi.
Naiskoor oli selles teoses väaa
väljendusrohke ja dünaamiline,
rääkimata noortest muusikutest,
kes ilmselt näisid nautivat
koostööd Estonia Kooriga.
Kontserdi mõjuvaks lõpuks oli
noore - eesti helilooja Rene
Eespere latil ^Ärkamise aeg",:
sõnad heli looja 11, keel pillide
saade Roman Toilt. See pala oli
Roman Toi ja Estonia Koori
tegevuse üsutunnistuslikuks
deklaratsiooniks, kus suuremalt
jaolt võõrsil sündinud kooriliik
med koos oma juhiga kordasid
koori tegevuse juhtlauset;
Eestimaa, oled mu südames
sügav ai! M Õj u v ai e e s i t u se 1 e
aitasid kaasa Lydia Vohu-Viksteni
deklamatsioon ja Reet Lindau-
Vokksepa soolo.
Lisapaladeks lauldi Vinteri
,,Laul: Põhjamaast'" ja Härma
Koiitserdi viimane
Lipandi luuleline „Õhtu
tuleb mu tubaje" jäuis saaH
helisema palve, et Roman Toile ja
Estonia Koorile antakse veel
mõnekski ajaks võimalus laulda
eesti rahvale välismaal eesti laulu.
Kõrgtehnoloogia ajastu suursaavutuseks
on helisalvestamise tehnika
areng, mis võimaldab jäädvustada
tänaseid saavutusi
homsetele põlvedele hindamiseks
ja kasutamiseks. Taolises kultuu-risalves
on Estonia Kooril ja tema
juhil tähtis j a asendamatu koht.
••••../v-:- •;• O.-K. '
Kailid eesti noored! Teie käes
on Eesti tulevik. Püüdkem siis
olla meie esivanemate väärilised
ja ärge laske pead longu ega võtke
omaks siin maal võimutsevat minnalaskmise
meelsust . S i i s kuulub
võit meile!
KONSTANTIN PALO
iimmmMH»HHiinininnHi8ninHiiH^
Royal LePage Real Eštate
© S l
. MAIE KAASI^^^^^
Tel. kontoris 293-1992
kodus 947-5947
illUHIUIIIHIIIIUIinilllM^^^^^^^^^
geEdage oma suvist
;"•;••;/;>^•••V::;•••-:^:^^l.;';l;^>^
/
Siin OTI vahend tööfikästesiivepäevade kergendamiseks.
Rakendage õpilaste energiat ja
töötahtelisust oma ettevõtteis.
Õpilased õ^a valmis tegema igat laadi• tööd
nii osalise ajaga kohtadel kui ka elukutsega
seoses olevatel positsioonidel.
Igal suvel toovad õpilased tööturule
mitmesuguseid andeid, teadmisi ja originaalsust,
mida võib edukalt kasutada.
Nõnda siis ^ k i i r e k s , ajutiseks töökoormuse
kergendamiseks usaldage osa sellest koormusest
mõnele õpilasele. ;
Lähemaks informatsiooniks võtke ühendes
Järgmiste asutustega: kohalik Canadian
Eniployment Centre for Students, Hirea
Student Office või Student/Youlh Empioy-
GQR/@mment of
H^inister ofState
Jean J. Charest
i\^imstre d'Etat ä la J®uness@
Jean J. Chsrsst
[r. 46
aS.Si
I T
TedRoL
•11 RichnnondSt,
TERVITi
Ülemaailmi
Eesti Maja, 958
•
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 18, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-06-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870618 |
Description
| Title | 1987-06-18-04 |
| OCR text |
E E S T L A N E iteyapäeval,::l8.-J
Nr.. 46
ESTAIIEintlREATO
268 Jane St.. Toronto, Onl. M6S 3Z2
Olen Teie teenistuses
kinnisvarade ostu vpi
müügi puhul Metro
ja Oniario
Tasuta/';.:
hiridaniine
0 Hüpoteek-laenunude
taxlüs 233-6482
kontoris 766-4088
0 0 0 di 0 0 • B 0 B • B • D B 8 p • 8 0 0 B B 8 8 8 8 8 8 8 B B 8 0 O ID
Tel. 193-2128
Teeme eüsip parandame vanEi la&i
' Jinnas kiBi ka
(D 0 8 B 8 8 8 8 8 8 8 8 8 0 0 D 0 8 • q 8 0 0 OB 8 0 8 0 0 0 8 0 0 B B
II0BIBIIBQIIIIIIIIllllRieBIB§llBIBaiS8IBIIieiBIIIBIie09ESIIQ9eQi
|frivaat!selt
yDSDBBBBBBIIIBBBiBjflBIIBiBflSeiillBBBBBIBBBBBBIIBBIBBBDQIIQliiaa
(Algus lk. 2)
tuntud iseloomu joonega , jonn'/
ehk ,,sisu", mida ömäyad suurel
määral vaid soomiased ja eestlased
.Peaksime jääma kindlaks, et
suudame vastu pidada vähemalt
loo aastat, sest siis on Eesti Vaba
ja maai[male; on äntud uus õppetund:
Kui mind isiklikult harv-j
u h u l : hakkavad; kollitama
pessimismi tondidv siis vaatan
kunstnik Macksollypiltiv^^^^^^^^
Vabadussõtta 1 ähev ad kol m
genet^atšiooni — isa, poeg ja pojapoeg,
ja kollid taanduvad mu
'mõtteist.;;:/----^
Sest Vabadussõia vaimust veel
väike looke. Oli: Vabadussõja
lõpujärk ja ühest Lõuna-Eesti
väikelinnast õlifi läbi voorinud
juba kolm päeva V suured
taganevate punavägede väeosad
kop s: ra s k e if e lv aetuse; ja
h i o o n a v o o r i d e a ä , kus
moonavankreil ja suurtükkide la-fiettidel
olid taludest ja mõisatest
röövitud vili ja tapetud loomad.
Kaugelt kuuldus suürtüki-köminat.
S ii s tui i vai kus. Y arst i
levis linnas kumu. et eesti väeosad
on jõudnud linna lähistele ja neid
on nähtud Väimelaiisidäl; mis on
umbes 8 km Hnnast. Turuplatsile
pritsimaja juure hakkas kogunema
rahvast, nende hulgas palju koolinoori.
Varsti samniu^^^^^^
ülesmäge tuleval teel \äjke rühm
sõdalasi. Jõudes pritsimaja juure,
ku st li nnast I ä bini i n e \ ree
möödus, hüijdis: 5 salga juht;
Kalevipoj a tao li ne ruugete
juustega päälik: ...Tere. eesti
neiud!" See hüüe elektrifitseeris
pealtyäatajaskonna ja kuuldusid
hüüded v.elaau"'. nimi neiud
j op k s i d s õj a me e s te j u ü r e
kaunistama nende rinda lilledeea.
Rühm koosnes umbes
mehest iiing kahel olid seljas
Lewis'ikergekuulipildujad. Ja viimasel
mehel õli püssitäägi otsas
i;.VVsini-must-valge. :Mehed,
sammusid kiiresti edasi ja meie
vennaga astusime kaasa, kõvasti
katsudes sammu pidada; Kui
oi ime sedasi jõudnud j i n na pi iri le,
pani päälik meid tähele ja küsis, et
kuhu meie l ä h e m e . „ T a h a me
minna sõtta Eesti eest;' .vastasime
vennagakooris. Selle peale naeratas
pää lj k ja üt 1 es: ..Minge k() j u.
>jad: Teil tuleb veel kasvada.
ap Eesti teid kord v a j a b " . ..
; Müüd mõned read meie ilusast
emakeelest. Laisad noored
eestlased siin poolkeral kaebavad,
kui raske olevat selgeks õppida
eesti keelt-Tõsi on: et eesti keele
arani mati ka on küllaltki
keeruline; kuid kõnekeel on kerge
ära õppida l |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-06-18-04
