1978-11-09-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Hr. Nr.
id nädalavahetusel Vm-ununud
maailma soit°
[larteide juhtide konventi
palju kõnesid) knÜ
konverentsil dominee-sena
esinenud Lääiie-endiselt
riigijuhiig
illy Brandfilt, kes m
lialistide rahvusvahelise
ni esimees,
andt pidi teatavasti
ohalt lahkuma suure
[emusena, kuna tema
õprade ja nõuandjate
li osanud ennast poe-
{unistliku Ida-Saksamaa
tritumaid spioone, kes
adu sai teada kõige
iiklikke saladusi ning
edasi Ida-Berlüni oma
k^s saadud informat»
sid Moskvasse,
id on Brandt seUestt
^asti üsna tõhusalt
pa toibunud; kuna ta
a sotsialistlikus l i i -
|minentse positsiooni ja
äy ideed j a ettepane-teina
mõttekaaslaste
hindamist.
idi oli teatavad Lä^
i uue idapoliitika n.n.
Isa ning aitas sellegu
iie ja Kissingerile hä-iite,
poliitika rajami-üveri
konverents näi-ple
oma senistest idee-hmunistidega
koostöö
bganenud. Rääkides
Ivardavatest ohtudest,
pt. et ainult sunrvõi-pe
,,polütiline partne-r
kin^ustab rahu ning
võimalused ida ja lää-
|i muutunud väikse^
luroopa piire respek-aegusel
kujul ja kel-giks
enam miuretse-pidas
Willy Brandt
lüe tõsta 1975. aastal
nnud koostöökonve-irandti
arvates nai-
:öostöÖvõimaluste ot-tugevam
konfliktide
taolised mehed) en
elust ja möödunud!
lustešt midagi õppi»
Qstpolitik ei ole vi^
iksamaad Ida-Sakssw
stele kommnnistlik-lele
itanud
lähemale vaatsi-et
Bonni valitsus
suurte summa-samuti
ei ole Hel-tped
läänemaailmale
d, kuna venelased
«dile valelike luba-maailmaäÕja
aegsed
telliste läbikukkanu^
ihvusvahelise konve-emine
ei anna Wüly
ijuks pilti kui kaalia-
|est. Kuid mida võibks
ilütikust, kes oli nü»
et tema suurimaks
nõuandjaks oli Ida-
|ulnud spioon?!
ihjust erilise huviga
?ga lõpeb tJhenöriiM-le
salakuulaja prot-lused
mõisteti hiljutt
K vangi kuid ias^
valitsusvõimiude soo-isse
nii kanaks ku!
äs apellatsioonikohtus
illise kummalise otsn-ol^
d iine küi mõle-
|ušed — eestlane Välja
venelane RudoH
pärast kohtuotsuse
list lõbusalt naersid,
venelaste nõudmin©
^hernjäjevi vBljanõud-ib
üha ägedamaks ja
ning tekib isegi kü-
I ühendriikide valitsus
ja kmdla hoiafenga, H
[urvele vastu suudalj
teatel on N. Valitsus
la kaudu juba esita-je,
et mõlemad spioc^
I d Liitunud Rahvaste
J^ni teenistuses, tulek-korras
koju saata.
Hidmise põhjenduseks
nõuandja Ühendrii-kštes
Georgi Ärbato¥
)a avaliku deklaraft-finides,
et kui amee-avad
venelastega pa»
fid arendada, siis pea»»
igeri ja Tshernjajevi
|, pealegi kuna roõle-olevat
süütud ning
sxssa
M. |a 12. nov. on valvearstiks dr.
H.'.Tari,'t€L 922-3824.
18. ja 19. mov. m valvearstiks &
A. :Mae, 493-7231.
S
Torontos York^i ülikoolis sa&.
vutss magistri kraadi aäalüü&üi^
ses keemias Helle MedI Tõsine
(Lindaja). Oma bakalawruse
kraadi analüütilises keemias
KB. Sc.^ saavutas ta McMaster
ülikpolls Hamiltonis. 1972. a. saadik
töötab Bm'!ingtonis Sisevete
Valitsuses (National Water Research
Institute) erialalise uurimise
alal. On kirjutanud ja avaldanud
ajakirjades 8 pikemat erialalist
artiklit, viimane pealkirja
aJI ,JPl90todecomposition of Car-
EÕIKIDEES
KINDLüSTirSTElS
"INSURANCE"
1482 Bathurst S i , ^ kord
(Bathurst--St. Ciair)
653-7815
653-781S
Insuraoce
Ägency
Sanconat" pfühendas sellele poolteist
lehekülge ja oShtiMit ^ „Iltar
SaiiOinmt"
^ooine ti^ialeis^^ kolm
meest» oli niäietatiiä laupäeva
õhtiil lõhepüügil teet Sooiiöie
JärsJkii jlmis^ sele tteduB^ yaihi-laev,
^i!st ssadeti välja ip®at soome
laeva jüuEde. Sellest astusid
traaleri paidale te vene ohvitser
ja neli meest. Venelased m ö te
et soome laev oH i t t
vusvaMistes vetes, kuid väitsid,
et ta oli tuiid ajega varem oliiud
N. Liidu territoriaalvetes. Soome
laefvaikapten eitas seda. ^^ \
,3aka" meeskcKnim l i i k^
nõuti andmeid nende kui isikute
kohta. Venelased teostasid põhjaliku
läbiotsimise. SoomJastel keelati
võtta kontakti oma pürivalv)&-
ga, kuid ühel irieesifconna liikmeist
õnnestus siiski teatada iähedal
asuvale soeme kalapliügüaevale
„Piratusele", et ,,Sakü" oli peatatud
rahvusvahelistes vetes. „Pirar
tus" teatas soUešt' edasi Soame
STOKHOLM ( T ) I ^ u p s e m U. oktoobri õhtul kadus Viimsis^P^^* Poole asMvaEtM saa^^^^^
reit paadiga kolm mi^t ja seoses nende otsimisega peatas vene v a ^ ajaks soom©
. Sräaleri ^Sato"- rshvs]isvaielast(BS i ^ ^ .seHele põhjaliku.lähiQ*^"^^
Sm ralmasvaihelise õigusega
vBStuoley vahejuhtum on äratanud
Soomes suurt tähelepanu.
Soome suurim ad«tletht „Helsingin Ifaiigost. " ^}^^ tagajärgedest, teul üksikasjad
on selgunud," ütles Helsingi
kalÄgiinspektod abi ja Mar
seki^tär (Diräii Jujvo-pürivaJveley
kust saadeti välja yar Varem ©i^ ole laeval©
hilaev. Selle radar läks aga kat- nõuame välisministeeriu-k!
ja nii tuli saata välja teine Ism \ milt t a ^ t raporti vahejuhtumist
aga Jtiba- likvideeritud
'Helsiiigi raa(^o võttis
päeval vastu teate, et kolm
saarelt paadiga välja,
jneest oUd edmisel^; Ä kadunud.
Soomlased arvasid, et venelased
otsisid miahisooinrö traÄ-rütv
Soomlasi paluti jälgida liiklust
Keri saarest põhjja
Helsingi madato tuletornist
S-rlSmeremiüi lõuna pc^^
Traaler ,ySaku'• kapten Bugo
Lõvilt paluti viisakalt lajeva
kontrollimist; ,ySeaduse järgi
mul ei oleks olnud vaja anda luba.
Kuid raske on hakata vastu,
kui vastas on viis onelva^tätud
meest, olgugi et relvadega ei äh-vaMatud
kordagi," ütles IJÖV hiljem,
Osutus, et viie mehe patrulli
juhtinud ohvitseri nimi oli Zuhov.
\ Nii soome kafurid kiit' ka piirivalve
meSjed'peavad vaihilaeva
käitumist -kmnmaMseks.
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti Ühispanga
HÜPOTIEI
Imtressid arvestatad veerandaasta viisi. Laenad on lahtised,
f ERŠÕNÄALIÄENUD 10^% oas^^
Personaallaenad on laenuvõtja sorma v5i jäljdava toiövõimetqse
puhul kihdhistatud $1© 000^ ulatuseso
ÜHENDUSES ON JÖÜD!
;. '6oo2m lahe-piirivalv^t öeldi, tet
vaseni 081 venelased tulnud laeva^'
le ainult sel juhul, kui soomlased
on selgesti riitonud määrusi.
Soomlased on ÄntMinud
Yõõraia laevu, kuid otiitte rahvus-vahustes
veteis. Omaette gruipp
on toilim^ed, kel on õigust jpear
t Ä laevu, anida kahtltistatakše
valvest'. ; .v v" "
stis kontrollis üks vene
• valiilaev Soome lahe! hellhelt
Jatega traaler „Ensit", kuid kee
. gi ei tulnud soome laevale.
Siis 'Otsiti üht Eestist pdgenmudi
eestlast, keda äga ei venelased
ega soomlased leidnud. Ka hiljem
ei oie kuulda: olnud, kaš see põgenik
pääses, läände või kas ta
võibolla uppus Soome lahes.
tähistati ii^ljafähtpäevci
Eesti Kunstide Keskuse vihnasel seeriakontserdil esines Armas
Maiste kvartett, kiis demonstreeriti dzhassmuusika mitmeid aren^
gufaase. PiidU lorarteti liikmedr^ Morse, Aid®
MazsEa, Ofeades EUisdii-ja
•; ;Foto::Vaba;Eestte
Tänavune mulkide seltskondlik koosviibiniine tolmus möödunud pühapäeval Tsirtsa €ol^e'n ruumes
kus osavõtjate arv tõusis paarisajale. Koosviibimise avas teadustajana E, Kink, rõhutades seda kodumaist
tuttavat tuulehingnist, mis Snli; vastu Tartu CöMege'i§se sisenejale, telies meele rõõmsaks ja süda- .
me •hellaks.-
J . Anton andis pikema ülevaate
J. liattikust vaimulikima, poliitiku-
Postiteeiiindiyse
23 WESTMORE Dr., Snite 20®
Rexdale, Ont. M9y 3Y7
m 745-4622
(ÄlgÜS
mende protsesö ei era-
Ta tõstis seda tunnet esile, mida
teeb rohkete tuttavate nägude när
gemine. Kuigi oldi koos Killamän-gude
puhul, 011 põhjust seekord
rohkema pühitsemiseks. Tänavu
saab 100-aastaseks Viljandi Maa-güihnaasium.
Viljandi praost J .
Lattiku sünnist on 100 aastat ja
kuulsa mulfäde ajalehe „Sakala"
ilmuma hakkamisest möödus kevadel
100 aastat ;^Ä^de kõrval
täitub Viljandi Haridusseltsi Tütarlaste
gümnaasiumil detsembri alul
70 aastat. Need tähtpäevad ön
väärtuslikud, et neid pühitseda;
i Järgnevalt tervitas koosviibijäid
Mulkide Seltsi esimees J . Vihma,
tõstes esile külaliste hulgas olevat
piiskop K Raudseppa, ei^dist Viljandi
maavanemat M. Hanseni ja
endist , ,Sakalä'' toimetusliiget H.
Arvet Montrealist ning teiste maakondade
vanemaid, kes olid külalisteks
mulkide kokkutulekul.
rahva ja maa tulevikku ja
nmg ettevõtlikkus selle eest võir
delda, on teü kõik siia olemas. Suvine
„Saka(la*| juubeli-väljaarme
Itas seda ilmekalt. Kõik see
tohiks olla meie parim austus- ja
tunnustusavaldus C. R. Jakobsonile.
Kus me eales koos oleme ja
mis me eales ette võtame, jncT
teame, et meie lootusecl ei väsi ja
palved ei kao ja iihel päeval on
vaba Mulgimaa vabas Eestis. Seniks
nautigem mälestuste radasid,
sest see ainult kinnitab meid selles
võitluses, mis meü on võidelda
ja võidus, mis meil on võita.'
. Viijaiidi' Haridusseltsi 'Tütarlaste
Gümnaasiumi esindajana
pidas lühema ettekande oma
koolist kirjanik Salme Ekhanm.
Arhatov ja teised vene
kes nõuavad spioonide väljaand-i^
ist, toovad lisaks veel ette
ühendriikide ärimehe Francls
Crawfordi loo, kelle vastu venelased
vabritseerisid Moskvas süüdistuse
valuutaga hangeldamise
pärast ja lasid tal pärast süüd!
mõistmist Ühendriikidesse tagasi
minna. On paris tõenäoline, et
Crawfordi vastu tõsteti valesüüdistus
selleks, et ted^ kurjategijaks
tembeldada Ja süs Ühendriikides
tegutsevate kinnikukkunud vene
spioonide vastu välja vahetada.
Kogu see lugu on kurb ja masendav.
Ausad ameeriklased tahavad
venelastega hästi läbi' saada ja
head äri teha, kuid kooštÖÕ ja äritegemise
rajad on väga konarused
ja ameeriklased komistavad
tihti nende jalgade ette lükatud
kivide ja kändude otsa. KGB opereerib
Ühendriikides suure spioonide
võrguga ja Moskva ärvestat) I olukorda ps-aeguses Montrealis,
Juba ette, et mõned neist spiooni- kus eestlaste asukoht kahe suure^
dest võivad sisse kukkuda ja vangi ma grupi vahel on rahutuks tegev,
langeda, Sptooni^e julgustamiseks ega kellegil pole kutsumust end
rahustatakse.neid sellega, et nad kinmnägi äärmuslike eesmärkide-vahetatakse
niipea kui võimalik N. ga siduda.
Liidus arreteeritud ja süüämiois-tetud
ameeriklaste või juutide vas-tn
väljav Need tehingud on viuna-sel
ajsl osutunud läperiikide suure
vastutulelikkuse iõttu väga põ-pulaarseiks
ning KGB juha hoolitseb
selle eest, et vene vanglates
oleks alati üks kontingent vabrit-seeritud
süüdistuste põhjal vangi
mõistetud ameeriklasi ja teiste
rahvuste lükmeid, keda pn võima-lik
Ameerika Ühendriikide julge.
olekule suuri kahjusid
salakuulajate vastu välja mäni
Seda kõike nimetatakse
teks või venielaste väljenduse ko
pin;
•J.- Vihma: ütles,- et täna meenu--
tarne oma mõttelennus oma
armsaid kodupaiku, nagu need
meie südameisse on jäänud.
Täna on sün tükike Mulgimaad.
Ta nimetas veel neid nelja sündmust,
mis on tänase kokkutuleku
fookuses. „Meie süda ja hing ning
mõtted on täna nende kohtadega
jä saadme süt oma tervitused sinna
H; Adamsoni sõnadega: ,,0h,
kunas ma sind jälle näen!lõpetas
ta oma sissejuhatava sõnavõtu.
Järgnes Montrealist saabunud H.
Arvo kõne, keda üllatas selline
maakondliku ulatusega koosviibimine,
mil on otse unenäolUc võlu
kaugemal olijaile; kellele sellised
grupid pole kogetavad väiksemais
keskusis. Ta -puudutas eestlaste
Toronto hommikuleht „Su]a" kir-'
jütab, et Kanada postil tegutsevad
sabotöörid, kes lõhuvad sorteerimise
masinaid ning saadavad posti
na ja kirjanikuna, kes oma elust j šMikult valedesse sihtkohtadesse,
oli 30 aastat Viljandis ja keda Töölised märgivad, et pärast seda
mulgid nüüd omaseks
Selle >semel on eestlased süvenenud
rohkem iseendisse ja hakanud
omavahel rohkem kokku
hoidma, ilmselt rohkem kcwjs
käima ja koos mõtlema.
See võivat esile kutsuda ka arusaamatusi,
nagu on praegu eesti
skautide, ja Montreali Kanada
skautide peastaabi vahel. Rääkides
„Sakala&t", ütles ta, et ta katisub.
seda teha lehemehena, kes käesr
olevat sündmust oma lehes kirjutaks
ja pühendaks selle Carl Ro*
bert Jakobsonile ja „Sakalale"
märkides ja rõhutades, et kõik
see, mida C- R. Jakobson edutas
ning .iSakala" õhutas,
Ta meenutas V. Reimani sihikindlat
taotlust kooli rajamisel ja J .
Lattiku osa selles kuni kooli juhtimise
võttis üle M . Varik. Koolil
pikk^ nimi, millest eriti sümboolsed
on haridusselts ja Eesti.
Haridus kuulus asja juurde ja Ees-tt
oli meie maa. Ta meenutas kooli
osa oma kohne Õe ja õetütre
haridusteel Lõpuks tä märkis, et
kodumaal tähistatakse kooli juube
lit esimesel advendil ning soovitas
sel puhul siingi süüdata lootus- jä
tervituskuünal oma kooli tervituseks.
:/ -••
Viljandi Maagümnaasiumi 100.
jubelimõtteist vestles J. Vares.
Kuigi kool asutati alul sakslastele,
sai see siiski hiljem eesti kooliks.
Ta luges katkeid ühe koolivenna
kirjast, kus kirjeldati kodumaal
17. juunil toimunud kooli juubeli
tähistamist. Sel puhul tüli kokku
umbes 500 endist õpüäst, nende
hulgas I lennu lõpetaja Peeter Kiht.
Organiseerimine on antud V: Lee-to
kätte, kes oma avasõnas rõhutas
aastakümnete jooksul õpitud
eesti keele tähtsust. Sündmuse puhul
oli väljas kooli lipp ja aukohal
olid hallpäised. õpetajad, kes olid
palju andnud (rnia elutööst, vanim
neist oli Hans Ruubel, kes oli aastail
1915—1945 olnud õpetajaks.
Praegu on kooli nimeks Köleri
IV keskkool. Eeskavalises osas oli
laule ja tervitusi. Kooli koor laulis
Hans Kriguli juhatusel kutsudes
kaasa laulma kõiki emdisi koolis
laulnuid.
Hiljem istutati kooli pargis 5ga
selles majas tegutisenud kopi! nimel
üks puu, misjärel
- käik kalmistule, kus asetati
õpetajate haudadele.
Järgmisel päeval oli kooli
õhtusöök, ja. meenutati kwli.pM©-
maid päevi.. :; • '
Pärast piiskop K. Raudsepa söögipalvet,
asuti ootavate maitsvate
amtlglkapsaste juurde, mille lõhn
näitleja E. Kingule Tartu College'!
uksest, sisenedes oligi kodukoha
tuulehirigusena vastu tulnud. Mulgikapsa
kõrval oli härmatanud pudel
sildiga „Seasaare kõva", E.
Silma leidliku käega tehtud.
Kavalises osas Elna Libe ja Olev
Härm laulsid duetti C. Kipperi
klaverisaatel, esiteks „Mu meelen
kuldne kodukotus" ja teiseks 0.
Härmile tema ema loodud laulu
kodulinnast Viljandist „Vana väike
Viljandi'-, miUe meloodilistei
helidel esitati kodukohale pühen^
datud mõtteid ja mis saadetud kahele
lauluharrastavale pojale; kellest
üks elab Torontos, teine on
tuntud laulja Austraalias.
Sündmuse puhul oU saabunud
tervitusi endiselt Vüjandi linnapealt
A. Vilmsüt,mulkidelt GW-cagost,
Vancouverist ja J . Västrikult
Saksamaalt. Tervitasid ka
teiste maakondade vanemad, A.
Käärid saarlaste, A: Raag võrulaste,
L.Wähtrashüdl^stej R. Marley
läänlaste, E. Ainsoö pärnakate, ja
Elna Libe virulaste poolt. Tervituse
tõi ka omaaegse Mulkide Klubi
Tallinnas liige J . Martin, meenutades
nende tegevust kodumaal.
kui parlament postiteenijate streigi
lõpetas ja streikijad tööle tagasi
saatis, on mõned postiametnikud
nii vihased, et iiad töö tegemisest
loobuvad ja posti sorteerimist süii-^
kindlalt saboteerivad. Ontario piirkonna
postivalitsuse esindaja Ed
Roworth mainib, et sellist teguviisi
peetakse sihnas ja sabotöörid
langevad ^ kriminaalkaristuse alla,
Kanada poštiminister Lamontagne
® Dr. Arno Edemia, kes töötab
Washingtonis sõjaväe haiglate valitsuses
juhtival kohal Ija on professoriks
sõjaväe arstite^dusl&us
ülikoolis, viibis möödunud nädalal
Chicagos National Securily Coun-cÜ'i
poolt sedle organisatsiooni
kongressil, millest osa võttis ka
rea välisriikide esindajaid. Ta esines
seal ka ettekandega; ühes sektsioonis.
^
mainib, et postivalitsus kasutab
ajutisi töölisi streigi tõttu seismajäänud
posti sorteerimiseks, millele
postiteenijate ametiühing on &a-
Faolacasfas
32.-
$ 9.50
E I I I P O S T I G A
feeranidcicistiis
$53.'
$28.
$15
$35.-^
$19.^
$10.56
USA-ss
$58w
$30.
Oma lõpusõnas endine maava-nem^^
M. Hansen üüeš, et kui
koos oleme Viljandimaa rahvana,
siis oleme seotud ka kodumaalt
lahkumisega, mida tegime
oma isikliku elu hoidmiseks, et
peatselt tagasi minna.
Kuid meie ajutisena mõeldud maa-pagu
on muutunud meie rahva
qdasioiemise vajaduseks, oma kuV
tuuri ja keele säilitamiseks. Nüüd
peame hoidma oma elu, et vüjele-:
da väljaspool kodumaa piire neid
väärtusi, Meile on jäänud ülesanne,
et me oma mõtted koondaksime
oma rahvakillu hoidmiseks ja
nooremate oma juurde toomiseks.
Peame tegutsema selliselt väljaspool,
et 'kuidagi oleks sellest abi
kodumaal
1J:NNUP0S11GA memerie-iisatese:
veerandaastas
Aadressi muudatus 40 centi. üksiknumbri hind 40 ceaä.
Esmada aadressidele palimiemärMda,^
ÜSA ÄairessMele „ZIP CODE"
posti rahakaart kirjutada
ised oma
lastega tõid esile mälestusi ja
koosvübimine kestis edasi veel
koWaua juures, öhtu^ttis kõi.
meeldiva mulgimaalikilt. sooja
" "
VÄBÄEiSTLÄNE
Palun'muUe saMa / /
- tavalise / kiripostiga alates .. ii
- /197 - : Tellinüse Iwtte^ _
/
Nimi
naox 90030
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 9, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-11-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e781109 |
Description
| Title | 1978-11-09-03 |
| OCR text | Hr. Nr. id nädalavahetusel Vm-ununud maailma soit° [larteide juhtide konventi palju kõnesid) knÜ konverentsil dominee-sena esinenud Lääiie-endiselt riigijuhiig illy Brandfilt, kes m lialistide rahvusvahelise ni esimees, andt pidi teatavasti ohalt lahkuma suure [emusena, kuna tema õprade ja nõuandjate li osanud ennast poe- {unistliku Ida-Saksamaa tritumaid spioone, kes adu sai teada kõige iiklikke saladusi ning edasi Ida-Berlüni oma k^s saadud informat» sid Moskvasse, id on Brandt seUestt ^asti üsna tõhusalt pa toibunud; kuna ta a sotsialistlikus l i i - |minentse positsiooni ja äy ideed j a ettepane-teina mõttekaaslaste hindamist. idi oli teatavad Lä^ i uue idapoliitika n.n. Isa ning aitas sellegu iie ja Kissingerile hä-iite, poliitika rajami-üveri konverents näi-ple oma senistest idee-hmunistidega koostöö bganenud. Rääkides Ivardavatest ohtudest, pt. et ainult sunrvõi-pe ,,polütiline partne-r kin^ustab rahu ning võimalused ida ja lää- |i muutunud väikse^ luroopa piire respek-aegusel kujul ja kel-giks enam miuretse-pidas Willy Brandt lüe tõsta 1975. aastal nnud koostöökonve-irandti arvates nai- :öostöÖvõimaluste ot-tugevam konfliktide taolised mehed) en elust ja möödunud! lustešt midagi õppi» Qstpolitik ei ole vi^ iksamaad Ida-Sakssw stele kommnnistlik-lele itanud lähemale vaatsi-et Bonni valitsus suurte summa-samuti ei ole Hel-tped läänemaailmale d, kuna venelased «dile valelike luba-maailmaäÕja aegsed telliste läbikukkanu^ ihvusvahelise konve-emine ei anna Wüly ijuks pilti kui kaalia- |est. Kuid mida võibks ilütikust, kes oli nü» et tema suurimaks nõuandjaks oli Ida- |ulnud spioon?! ihjust erilise huviga ?ga lõpeb tJhenöriiM-le salakuulaja prot-lused mõisteti hiljutt K vangi kuid ias^ valitsusvõimiude soo-isse nii kanaks ku! äs apellatsioonikohtus illise kummalise otsn-ol^ d iine küi mõle- |ušed — eestlane Välja venelane RudoH pärast kohtuotsuse list lõbusalt naersid, venelaste nõudmin© ^hernjäjevi vBljanõud-ib üha ägedamaks ja ning tekib isegi kü- I ühendriikide valitsus ja kmdla hoiafenga, H [urvele vastu suudalj teatel on N. Valitsus la kaudu juba esita-je, et mõlemad spioc^ I d Liitunud Rahvaste J^ni teenistuses, tulek-korras koju saata. Hidmise põhjenduseks nõuandja Ühendrii-kštes Georgi Ärbato¥ )a avaliku deklaraft-finides, et kui amee-avad venelastega pa» fid arendada, siis pea»» igeri ja Tshernjajevi |, pealegi kuna roõle-olevat süütud ning sxssa M. |a 12. nov. on valvearstiks dr. H.'.Tari,'t€L 922-3824. 18. ja 19. mov. m valvearstiks & A. :Mae, 493-7231. S Torontos York^i ülikoolis sa&. vutss magistri kraadi aäalüü&üi^ ses keemias Helle MedI Tõsine (Lindaja). Oma bakalawruse kraadi analüütilises keemias KB. Sc.^ saavutas ta McMaster ülikpolls Hamiltonis. 1972. a. saadik töötab Bm'!ingtonis Sisevete Valitsuses (National Water Research Institute) erialalise uurimise alal. On kirjutanud ja avaldanud ajakirjades 8 pikemat erialalist artiklit, viimane pealkirja aJI ,JPl90todecomposition of Car- EÕIKIDEES KINDLüSTirSTElS "INSURANCE" 1482 Bathurst S i , ^ kord (Bathurst--St. Ciair) 653-7815 653-781S Insuraoce Ägency Sanconat" pfühendas sellele poolteist lehekülge ja oShtiMit ^ „Iltar SaiiOinmt" ^ooine ti^ialeis^^ kolm meest» oli niäietatiiä laupäeva õhtiil lõhepüügil teet Sooiiöie JärsJkii jlmis^ sele tteduB^ yaihi-laev, ^i!st ssadeti välja ip®at soome laeva jüuEde. Sellest astusid traaleri paidale te vene ohvitser ja neli meest. Venelased m ö te et soome laev oH i t t vusvaMistes vetes, kuid väitsid, et ta oli tuiid ajega varem oliiud N. Liidu territoriaalvetes. Soome laefvaikapten eitas seda. ^^ \ ,3aka" meeskcKnim l i i k^ nõuti andmeid nende kui isikute kohta. Venelased teostasid põhjaliku läbiotsimise. SoomJastel keelati võtta kontakti oma pürivalv)&- ga, kuid ühel irieesifconna liikmeist õnnestus siiski teatada iähedal asuvale soeme kalapliügüaevale „Piratusele", et ,,Sakü" oli peatatud rahvusvahelistes vetes. „Pirar tus" teatas soUešt' edasi Soame STOKHOLM ( T ) I ^ u p s e m U. oktoobri õhtul kadus Viimsis^P^^* Poole asMvaEtM saa^^^^^ reit paadiga kolm mi^t ja seoses nende otsimisega peatas vene v a ^ ajaks soom© . Sräaleri ^Sato"- rshvs]isvaielast(BS i ^ ^ .seHele põhjaliku.lähiQ*^"^^ Sm ralmasvaihelise õigusega vBStuoley vahejuhtum on äratanud Soomes suurt tähelepanu. Soome suurim ad«tletht „Helsingin Ifaiigost. " ^}^^ tagajärgedest, teul üksikasjad on selgunud," ütles Helsingi kalÄgiinspektod abi ja Mar seki^tär (Diräii Jujvo-pürivaJveley kust saadeti välja yar Varem ©i^ ole laeval© hilaev. Selle radar läks aga kat- nõuame välisministeeriu-k! ja nii tuli saata välja teine Ism \ milt t a ^ t raporti vahejuhtumist aga Jtiba- likvideeritud 'Helsiiigi raa(^o võttis päeval vastu teate, et kolm saarelt paadiga välja, jneest oUd edmisel^; Ä kadunud. Soomlased arvasid, et venelased otsisid miahisooinrö traÄ-rütv Soomlasi paluti jälgida liiklust Keri saarest põhjja Helsingi madato tuletornist S-rlSmeremiüi lõuna pc^^ Traaler ,ySaku'• kapten Bugo Lõvilt paluti viisakalt lajeva kontrollimist; ,ySeaduse järgi mul ei oleks olnud vaja anda luba. Kuid raske on hakata vastu, kui vastas on viis onelva^tätud meest, olgugi et relvadega ei äh-vaMatud kordagi," ütles IJÖV hiljem, Osutus, et viie mehe patrulli juhtinud ohvitseri nimi oli Zuhov. \ Nii soome kafurid kiit' ka piirivalve meSjed'peavad vaihilaeva käitumist -kmnmaMseks. Laenu vajaduse korral kasutage Toronto Eesti Ühispanga HÜPOTIEI Imtressid arvestatad veerandaasta viisi. Laenad on lahtised, f ERŠÕNÄALIÄENUD 10^% oas^^ Personaallaenad on laenuvõtja sorma v5i jäljdava toiövõimetqse puhul kihdhistatud $1© 000^ ulatuseso ÜHENDUSES ON JÖÜD! ;. '6oo2m lahe-piirivalv^t öeldi, tet vaseni 081 venelased tulnud laeva^' le ainult sel juhul, kui soomlased on selgesti riitonud määrusi. Soomlased on ÄntMinud Yõõraia laevu, kuid otiitte rahvus-vahustes veteis. Omaette gruipp on toilim^ed, kel on õigust jpear t Ä laevu, anida kahtltistatakše valvest'. ; .v v" " stis kontrollis üks vene • valiilaev Soome lahe! hellhelt Jatega traaler „Ensit", kuid kee . gi ei tulnud soome laevale. Siis 'Otsiti üht Eestist pdgenmudi eestlast, keda äga ei venelased ega soomlased leidnud. Ka hiljem ei oie kuulda: olnud, kaš see põgenik pääses, läände või kas ta võibolla uppus Soome lahes. tähistati ii^ljafähtpäevci Eesti Kunstide Keskuse vihnasel seeriakontserdil esines Armas Maiste kvartett, kiis demonstreeriti dzhassmuusika mitmeid aren^ gufaase. PiidU lorarteti liikmedr^ Morse, Aid® MazsEa, Ofeades EUisdii-ja •; ;Foto::Vaba;Eestte Tänavune mulkide seltskondlik koosviibiniine tolmus möödunud pühapäeval Tsirtsa €ol^e'n ruumes kus osavõtjate arv tõusis paarisajale. Koosviibimise avas teadustajana E, Kink, rõhutades seda kodumaist tuttavat tuulehingnist, mis Snli; vastu Tartu CöMege'i§se sisenejale, telies meele rõõmsaks ja süda- . me •hellaks.- J . Anton andis pikema ülevaate J. liattikust vaimulikima, poliitiku- Postiteeiiindiyse 23 WESTMORE Dr., Snite 20® Rexdale, Ont. M9y 3Y7 m 745-4622 (ÄlgÜS mende protsesö ei era- Ta tõstis seda tunnet esile, mida teeb rohkete tuttavate nägude när gemine. Kuigi oldi koos Killamän-gude puhul, 011 põhjust seekord rohkema pühitsemiseks. Tänavu saab 100-aastaseks Viljandi Maa-güihnaasium. Viljandi praost J . Lattiku sünnist on 100 aastat ja kuulsa mulfäde ajalehe „Sakala" ilmuma hakkamisest möödus kevadel 100 aastat ;^Ä^de kõrval täitub Viljandi Haridusseltsi Tütarlaste gümnaasiumil detsembri alul 70 aastat. Need tähtpäevad ön väärtuslikud, et neid pühitseda; i Järgnevalt tervitas koosviibijäid Mulkide Seltsi esimees J . Vihma, tõstes esile külaliste hulgas olevat piiskop K Raudseppa, ei^dist Viljandi maavanemat M. Hanseni ja endist , ,Sakalä'' toimetusliiget H. Arvet Montrealist ning teiste maakondade vanemaid, kes olid külalisteks mulkide kokkutulekul. rahva ja maa tulevikku ja nmg ettevõtlikkus selle eest võir delda, on teü kõik siia olemas. Suvine „Saka(la*| juubeli-väljaarme Itas seda ilmekalt. Kõik see tohiks olla meie parim austus- ja tunnustusavaldus C. R. Jakobsonile. Kus me eales koos oleme ja mis me eales ette võtame, jncT teame, et meie lootusecl ei väsi ja palved ei kao ja iihel päeval on vaba Mulgimaa vabas Eestis. Seniks nautigem mälestuste radasid, sest see ainult kinnitab meid selles võitluses, mis meü on võidelda ja võidus, mis meil on võita.' . Viijaiidi' Haridusseltsi 'Tütarlaste Gümnaasiumi esindajana pidas lühema ettekande oma koolist kirjanik Salme Ekhanm. Arhatov ja teised vene kes nõuavad spioonide väljaand-i^ ist, toovad lisaks veel ette ühendriikide ärimehe Francls Crawfordi loo, kelle vastu venelased vabritseerisid Moskvas süüdistuse valuutaga hangeldamise pärast ja lasid tal pärast süüd! mõistmist Ühendriikidesse tagasi minna. On paris tõenäoline, et Crawfordi vastu tõsteti valesüüdistus selleks, et ted^ kurjategijaks tembeldada Ja süs Ühendriikides tegutsevate kinnikukkunud vene spioonide vastu välja vahetada. Kogu see lugu on kurb ja masendav. Ausad ameeriklased tahavad venelastega hästi läbi' saada ja head äri teha, kuid kooštÖÕ ja äritegemise rajad on väga konarused ja ameeriklased komistavad tihti nende jalgade ette lükatud kivide ja kändude otsa. KGB opereerib Ühendriikides suure spioonide võrguga ja Moskva ärvestat) I olukorda ps-aeguses Montrealis, Juba ette, et mõned neist spiooni- kus eestlaste asukoht kahe suure^ dest võivad sisse kukkuda ja vangi ma grupi vahel on rahutuks tegev, langeda, Sptooni^e julgustamiseks ega kellegil pole kutsumust end rahustatakse.neid sellega, et nad kinmnägi äärmuslike eesmärkide-vahetatakse niipea kui võimalik N. ga siduda. Liidus arreteeritud ja süüämiois-tetud ameeriklaste või juutide vas-tn väljav Need tehingud on viuna-sel ajsl osutunud läperiikide suure vastutulelikkuse iõttu väga põ-pulaarseiks ning KGB juha hoolitseb selle eest, et vene vanglates oleks alati üks kontingent vabrit-seeritud süüdistuste põhjal vangi mõistetud ameeriklasi ja teiste rahvuste lükmeid, keda pn võima-lik Ameerika Ühendriikide julge. olekule suuri kahjusid salakuulajate vastu välja mäni Seda kõike nimetatakse teks või venielaste väljenduse ko pin; •J.- Vihma: ütles,- et täna meenu-- tarne oma mõttelennus oma armsaid kodupaiku, nagu need meie südameisse on jäänud. Täna on sün tükike Mulgimaad. Ta nimetas veel neid nelja sündmust, mis on tänase kokkutuleku fookuses. „Meie süda ja hing ning mõtted on täna nende kohtadega jä saadme süt oma tervitused sinna H; Adamsoni sõnadega: ,,0h, kunas ma sind jälle näen!lõpetas ta oma sissejuhatava sõnavõtu. Järgnes Montrealist saabunud H. Arvo kõne, keda üllatas selline maakondliku ulatusega koosviibimine, mil on otse unenäolUc võlu kaugemal olijaile; kellele sellised grupid pole kogetavad väiksemais keskusis. Ta -puudutas eestlaste Toronto hommikuleht „Su]a" kir-' jütab, et Kanada postil tegutsevad sabotöörid, kes lõhuvad sorteerimise masinaid ning saadavad posti na ja kirjanikuna, kes oma elust j šMikult valedesse sihtkohtadesse, oli 30 aastat Viljandis ja keda Töölised märgivad, et pärast seda mulgid nüüd omaseks Selle >semel on eestlased süvenenud rohkem iseendisse ja hakanud omavahel rohkem kokku hoidma, ilmselt rohkem kcwjs käima ja koos mõtlema. See võivat esile kutsuda ka arusaamatusi, nagu on praegu eesti skautide, ja Montreali Kanada skautide peastaabi vahel. Rääkides „Sakala&t", ütles ta, et ta katisub. seda teha lehemehena, kes käesr olevat sündmust oma lehes kirjutaks ja pühendaks selle Carl Ro* bert Jakobsonile ja „Sakalale" märkides ja rõhutades, et kõik see, mida C- R. Jakobson edutas ning .iSakala" õhutas, Ta meenutas V. Reimani sihikindlat taotlust kooli rajamisel ja J . Lattiku osa selles kuni kooli juhtimise võttis üle M . Varik. Koolil pikk^ nimi, millest eriti sümboolsed on haridusselts ja Eesti. Haridus kuulus asja juurde ja Ees-tt oli meie maa. Ta meenutas kooli osa oma kohne Õe ja õetütre haridusteel Lõpuks tä märkis, et kodumaal tähistatakse kooli juube lit esimesel advendil ning soovitas sel puhul siingi süüdata lootus- jä tervituskuünal oma kooli tervituseks. :/ -•• Viljandi Maagümnaasiumi 100. jubelimõtteist vestles J. Vares. Kuigi kool asutati alul sakslastele, sai see siiski hiljem eesti kooliks. Ta luges katkeid ühe koolivenna kirjast, kus kirjeldati kodumaal 17. juunil toimunud kooli juubeli tähistamist. Sel puhul tüli kokku umbes 500 endist õpüäst, nende hulgas I lennu lõpetaja Peeter Kiht. Organiseerimine on antud V: Lee-to kätte, kes oma avasõnas rõhutas aastakümnete jooksul õpitud eesti keele tähtsust. Sündmuse puhul oli väljas kooli lipp ja aukohal olid hallpäised. õpetajad, kes olid palju andnud (rnia elutööst, vanim neist oli Hans Ruubel, kes oli aastail 1915—1945 olnud õpetajaks. Praegu on kooli nimeks Köleri IV keskkool. Eeskavalises osas oli laule ja tervitusi. Kooli koor laulis Hans Kriguli juhatusel kutsudes kaasa laulma kõiki emdisi koolis laulnuid. Hiljem istutati kooli pargis 5ga selles majas tegutisenud kopi! nimel üks puu, misjärel - käik kalmistule, kus asetati õpetajate haudadele. Järgmisel päeval oli kooli õhtusöök, ja. meenutati kwli.pM©- maid päevi.. :; • ' Pärast piiskop K. Raudsepa söögipalvet, asuti ootavate maitsvate amtlglkapsaste juurde, mille lõhn näitleja E. Kingule Tartu College'! uksest, sisenedes oligi kodukoha tuulehirigusena vastu tulnud. Mulgikapsa kõrval oli härmatanud pudel sildiga „Seasaare kõva", E. Silma leidliku käega tehtud. Kavalises osas Elna Libe ja Olev Härm laulsid duetti C. Kipperi klaverisaatel, esiteks „Mu meelen kuldne kodukotus" ja teiseks 0. Härmile tema ema loodud laulu kodulinnast Viljandist „Vana väike Viljandi'-, miUe meloodilistei helidel esitati kodukohale pühen^ datud mõtteid ja mis saadetud kahele lauluharrastavale pojale; kellest üks elab Torontos, teine on tuntud laulja Austraalias. Sündmuse puhul oU saabunud tervitusi endiselt Vüjandi linnapealt A. Vilmsüt,mulkidelt GW-cagost, Vancouverist ja J . Västrikult Saksamaalt. Tervitasid ka teiste maakondade vanemad, A. Käärid saarlaste, A: Raag võrulaste, L.Wähtrashüdl^stej R. Marley läänlaste, E. Ainsoö pärnakate, ja Elna Libe virulaste poolt. Tervituse tõi ka omaaegse Mulkide Klubi Tallinnas liige J . Martin, meenutades nende tegevust kodumaal. kui parlament postiteenijate streigi lõpetas ja streikijad tööle tagasi saatis, on mõned postiametnikud nii vihased, et iiad töö tegemisest loobuvad ja posti sorteerimist süii-^ kindlalt saboteerivad. Ontario piirkonna postivalitsuse esindaja Ed Roworth mainib, et sellist teguviisi peetakse sihnas ja sabotöörid langevad ^ kriminaalkaristuse alla, Kanada poštiminister Lamontagne ® Dr. Arno Edemia, kes töötab Washingtonis sõjaväe haiglate valitsuses juhtival kohal Ija on professoriks sõjaväe arstite^dusl&us ülikoolis, viibis möödunud nädalal Chicagos National Securily Coun-cÜ'i poolt sedle organisatsiooni kongressil, millest osa võttis ka rea välisriikide esindajaid. Ta esines seal ka ettekandega; ühes sektsioonis. ^ mainib, et postivalitsus kasutab ajutisi töölisi streigi tõttu seismajäänud posti sorteerimiseks, millele postiteenijate ametiühing on &a- Faolacasfas 32.- $ 9.50 E I I I P O S T I G A feeranidcicistiis $53.' $28. $15 $35.-^ $19.^ $10.56 USA-ss $58w $30. Oma lõpusõnas endine maava-nem^^ M. Hansen üüeš, et kui koos oleme Viljandimaa rahvana, siis oleme seotud ka kodumaalt lahkumisega, mida tegime oma isikliku elu hoidmiseks, et peatselt tagasi minna. Kuid meie ajutisena mõeldud maa-pagu on muutunud meie rahva qdasioiemise vajaduseks, oma kuV tuuri ja keele säilitamiseks. Nüüd peame hoidma oma elu, et vüjele-: da väljaspool kodumaa piire neid väärtusi, Meile on jäänud ülesanne, et me oma mõtted koondaksime oma rahvakillu hoidmiseks ja nooremate oma juurde toomiseks. Peame tegutsema selliselt väljaspool, et 'kuidagi oleks sellest abi kodumaal 1J:NNUP0S11GA memerie-iisatese: veerandaastas Aadressi muudatus 40 centi. üksiknumbri hind 40 ceaä. Esmada aadressidele palimiemärMda,^ ÜSA ÄairessMele „ZIP CODE" posti rahakaart kirjutada ised oma lastega tõid esile mälestusi ja koosvübimine kestis edasi veel koWaua juures, öhtu^ttis kõi. meeldiva mulgimaalikilt. sooja " " VÄBÄEiSTLÄNE Palun'muUe saMa / / - tavalise / kiripostiga alates .. ii - /197 - : Tellinüse Iwtte^ _ / Nimi naox 90030 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-09-03
