Vaba eestlane , April 14, 1987

              Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 14. aprillil ,1987 - Tuesday, April 14„1987" Nr. 29
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANBIA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane
120 A Willowdale Ave., Willovi^dale, Ont.
FUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaia: Arvi Tinits. Toimetajas Olaf Kopvillem •
Ic^lnietiise kolleegiiiisi: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551' avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
Tellliiiishiimai Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, pool­aastas
$34.— ja veerandaastas • $18.—,kiripostigs l i!
postikulu— vastavalt $111.—, $60.—, $31.—
TellimlsliliEiad väljaspool Kanadat: aastas $80,—, poolaas­tas
$44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennu­posti
hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.—, $32.—, mu­jal
välismaal $140.—, $75.—, $40.—
Mdressi muudatus $ 1 . ^ — Üksiknumbri hind 75 c..
Kttiüffitiiste Miinad: üks toll üM veerul: $5.00, esiküljel $6.—.
Kigülutusi võetakse vasta nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella 10-ni. Väljaspool t^^^^ Leida Marley 223.:0080.
e
abiesinaine ja konverentsi
abisekretär Inimõiguste äial ja ^ jpikõneleja
ti Seltsi esimees j a BVLjuhatuseliige Bernard
Vabadusliidu esimees Avo
ÜSA Välismlnisteeriunii
use
ia drv Ansis BlaW^^^^^
F o t o : y . K ^ ^
Äsja külastasid Nlkaraaguat
^us Ontario provintsi parla^-
Men
Need on teadagi kõik vanad
ja vanad lood, kus endi
neli: sotsialisti (NDP), kes tutvu^ arvates vaatlejad ja asja- uste
nesid sealse
raga.
iia(| oma muljeid ka ajakirjan-ning
ei õle vist liialdus
arvamised võttis ü
tundjad\ piirduvad
ühe külje vaatamisega ning ei
võta vaevaks raha teist külge
uurida. Nikaraaguas käinud
ljude kanada ja ameerika
te hinnanguid j a ana-
LS
konverents. Tervitused tuMdUSÄp^^^
ji esimehelt Frank Fahrenkopfitt
ii tea Eestij Läti j a Leedu
\Päevasel konverentsil viibis 150 vusega EELK Los Angelese
ja õhtusel banketil 2(X) inimest koguduse õpetaja Rein Neggo. onameerik-tokbi
liberaal Joan^^^^^^
s,See, mis iNiKaraaguas praegu
toimub, pn kristlik ja
k(miinunistlik reyolu^
ei
deklareeris: oma arhailist 70 aastat kasüta- • I 1 äi kfk t • \ i professor Toronto Ülikoolist Tõnu lipud tõid sisse Ameerika leegioni tshehhi päritolu^ rääkis anti-msei
oiniia taKUKa^^ Washingtoni osakonna nr/405 liikmed Tõnis kommunistlikkudest aktsiooni-: '^^S!.cL^*^ ülikooli professor Washingtonist Rebane, Lembit Palm-Leis, Arvo dest ja rõhutas,- et sarnaseid
rahva revolutsioonid peatne jne'- ;V^^
ühe ja sama
le baseeruva mustri järele,
mitte ainult muster on rohke kasutamise
sealsete muljetega, vaid ka tulemusena võrdlemisi pleeki­nud
ja läbipaistvaks kulunud,
sellele alati
Nikaraagua marksistliku
mi all^istamisplaanidegab Dele-ptsiooni
juht sotsialist Richard m< nmg sim-
GharlesMoser, Balti Föderat-^^^^^^ liputervituse ütles
šiooni esimees Kanadast dr. Gun- leegioni osakonna esimees Ber-tis
Silins, Leedu ameerika ühisf nard Nurmsen, kes on samuti Professor Moser asutas 1980
konna esimees Stanley Gecys Balti Vabadusliidu juhatuse liige, aastal Afganistani V
Pennsylvania osariigist ja William Konverentsi avas konverentsi esi- Komitee ning annab vä^ja iga-
Hough i n New Hampshireosarii- naine ja Balti Väbädusliid ajakirja
gis ülemkohtust, kellelt ^i^^^^
Johnston maims, et kanadlaste sed ajalehed ja televisioonisaa-„^jui,t,i .^^B alti vabariikidroeo «,aotn - j>äi rgnes• a vaus õun a BA alti Vra»b •a •d uns liUi - km. Jd emokI raatAllilk.u. rahLv a kIohLus - tAe Jd annavad mus*tr •i kBu l1u nujd nekteerimise konta raamat, du esimehelt Avo Purisillalt.
tus on
praegust rezhiunl, kes ei taha
värvidele isut värskust ja jumet o
Nlkaraaguafpraegune j,krist­lik
revolutsioon" ei ole tegeli-listlikku
ühiskonda vaid pool- kult midagi muud kui tavaline
dab I poliitiMst mitmepalgehsü^^ kommunistide poolt kasutatud
Farlamendiliikmed olid ilmselt maskeraad, kus tegelikke kavat-eriti
mõj
sest
ter Femando CardineFiga, kes
,,yabadüšvõitleja'^ William
Hpugh, advokaat^ kes and^s välja
oma õppetööna^^ r^^
Õhtusel banketil kõneles USA ERKU nimel tervitas Heino Jõgis riikide vägivaldse okupatsiooni
välisministeeriumist abisekretär San Franciscost^ Professor Tõnu mitte-tunnustamispoliitikasti
alal, James M . Mont- Parming kõneles peaniiselt Kari esitas väga haid iddesid,kuidas
Linnasest ja tema vastu tõstetud suunata välisvõitlust,- et Balti
Päevase konverentsi lavas pai-^ süüdistusest. riigid jMleomaisesfeisvüse
saavutaksid. TA^
. . . - . Euroopa Parlamendi Resolu^
rezfiiim saaö siöoni tähtsuse ning soovitas Balti
4 •
susija lärki varjatakse nii toetajad ja arvavad, et prae-psühholoogiliselt
läbitöötatud gune koostöö kiriku ja kõmmu- läänemaailmalt, kaasaarvatud
^si^ .t..«. nistlike valitsejate vahel kestab — -
le selgeks teinud, et
revolutsiooni
maa. jagamisesse,. sus i;
nägime eriti Eestis üksikasjali­selt,
kuidas kommunistide maa- kommunistliku ideoloogia, mis
reform tegelikult toimus. Suü-dtunnista^M
suur. aVb..s. tam,.s -4,^j^ujh^t^k^on^n^a^l ^k ülastada nende
teistest est
arvamisi
jendavad korduvalt ka lääi
väi- rematelt võeti
ara ja
Mde ajakirjanikud, kes oh käi- miseks maatameestele, kuid pä­rast
aeti nii
UUSIMMSI
ja suur osa
raagua marksistlik rezhüm pre- gu osi ka paljude teiste kommu-
^dent Ortega juhtimisel ei ka- histide ,5reft>rmidega*', milledel
vatse koid maade riigistamist ja on ainult kosmeetiline eesmärk.
tallid alles.
levusvabäduse andmisest ja
uas, sias
on läinud
kaasa ning neile oh reser-resolutsiooni
poolt. Baltlastel
tuleks kä tuua esile lepingui<i, mis
ön Balti riikidel sõlmitud teiste
k # S ^ j ^
munistide vastu võitlemiseks. Ja, 1^^^^^^
on ilmselt nii ^^^^^^^s^ ^sarnkidesse ja teistesse
jjgjgj _..__«. ,__ maadesse. Eriti Lõuna-Aafrika
tegutsevate kom-seks,.';;.
Ontario parlamendiliikmete
grupi inuljedNikaraaguast on
sioöni niitte-tunnustarnise-pöliitikat.
Seal peaks kindlasu^
olema Balti konsuleidi Ta leidis,
et ön tähtis^ et video-liiidii
tüüpiliseks Eäitek^kuidas ^^^^^^^^
läänes demokraaÜiku^^Ä^
tuleb teha väga
eriti, et suur osa veeritud isegi ministrikohad, kaalutult ja ettevaatlikult—
paljudes sektorites praegu
ar
ja
tud survevahenditest on tingitud
Nlkaraaguat ründavate nn. c6n-tra'te
aktek>onidest. Eriti ar- «^««««««^ „
mastatakse kirjelda^^^^^ sega",
Lenini sõnade
sammu edasi j a *' ii
inistayat tsivülelanikele suuri nistidega. üksikud
Ji- preestritest on
toetusi
vee
ainult olu-ja
rezhiimi propa-
B^oud asja sisusse ei
ega osata
on uue
ku pesa tekkunine lääne
— seekord
lioidmiseks. Nii on
»<- Ä r." , i yi f4«f. r.. fi •% / i . r . o . ' i * . «*. e? * > i £ i» vittJC 51 w rti « v v *t.,!\ 99 ' « ''» •? Ww 3*- 'J w n" v f
müma peaks ka ingliskeelne Balti
ajakiri, kus on võirtialik
vahetada;
Tä föidis et Washingtonis
olema täisajaline ,,lobby'ist"
Kõikideks n^ndeks^ ^sioonideks
on võimalik saada riigi
nagu hijyuti ühendriikide
mätisioom Agentuur Andis
et avada Afiganistani informat-siQÖni-
bürqb Pakistanis.^ Ning
lootsi riik on andnud toetust näi-
Nr. 29
Kommentaarid
Kui mõni läänemaaUma juht
või poliitik suvatseb N. Ludu
kommunistliku partei keskko­mitee
peasekretäri Mihhail Gor-batshoviga
rääkida inimõiguste
puudumisest N. Ludus,^üs on
sekretäril kohe vastus vahnis:
,^Kõige tähtsamaks munõigu-seks
on kõigile kodanikele töö­kohtade
kindlustamine ning
seda oleme me temud.^V Lääne-maaihna
tõekspidamiste koha­selt
saadakse inimõigustest ja
nende kindlustamisest teiseti
aru, kuid peasekretäriga ei saa
vaielda ja ta jääb alati oma ar­vamise
juurde.
Kuid töökohtade kindlustami­sega
ei ole asjad viunasel ajal
siiski enam mi roosUised ning
suurel ja laial Venemaal tun­takse
juba sün j a seal tööpuu­dust,
mis eriti hakkab tunda
andma nüüd, kus majanduselu
hakatakse ümber organiseerima
Gorbatshovi uutmispolütika ko-haselt>
mis näeb ette ebaefek­tiivsete
ettevõtete likvideerimise
j a kogu tööturu
seerimise.
Eriti hakivad teated tööpuu-^
duse kohta tulevad Kesk-Aasia
nõukogude vabariigist Usbekis-^
taništ, kus ühe vene põlluma^
janduse %jakiija andiheU on üks
miyon töötatöcHistvUsbekistantö
on 18,4 miljonit elanikku,.
kellest 7,7 nuljonit elab linnaik^
j a 10^7 miUonit elanikku maal.
Nõukogude statistika kc^aselt
on elanike üldarvust 40 protsen-Ü
ehk 7 miljonit inimest
töövõimelised isikud^ Nendest
on aga tööle r a k e n d u d 6 mi^o-nitinimeäli
millest võib järelda­da,
et üks miyoh inimest, jk^^^
suuremalt osalt elayad maal j ph
üma tööta.
Gorbatshov ei taha siiski tun­nistada
põUumajanduse syakir-ja[
HM)lt avaldatud ^^{^^
kui peaisekretäri hiljutise
külaskäigu iyal Eestisse iiks üli­õpilane
temalt Tallinnas küsis,
milliseid tagajärgi toob töölis-koimale
praegune majanduselu
umberörgahiseerimine,^^
vastas Gort)atshov üleolevalt:
>,T^puüdus ei ähvarda s^^^
lismi.*' kuid see vastus ei lahen­da
IJsbekist^^^
ihi, Nende rakendamiseks tu­leks
,,vabariigis" asutada uusi
tööstusi, iMIeks
jaiidus pole praegu võimeliher
Alternatiiviks on saata töötud
Siberi tühimaadele uusi asundu­si
rajama. Vaevalt aga ükski
IJ^bekistäni elanik öih
maalt tahab lahkuda—- kui teda
vägivaUaga ei sunnita.
Mida arvaksid kanada suu­red
inimõiguste eest võitlqady^
demonstrandid, ja nõukog
sõbralikud ringkonnad kui Ka­nada
valitsus hakkaks töötuid
siuuüvisül rakendama mingisu­guse
uue projekti väljaehitami­seks
kusagil Hudsoni lahe piir­konnas?!
Kusagil mujal maaihnas ei ole
tõenäoliselt evangelistide k d ^ ^
seUisel inääräi levmudja m ^ ^
köitnudkiu A m e e r i k a l ^
kideš. ^Oraatorlike annetega
yärustanud kuiilutaja^^
vad oina teleyisiöonisäadetes
miyoneid kuulajaid huig kogu­vad
annetajatelt tohutuid räha-sununasid,
mis suurelt osalt ku­lutatakse
oma tsentrumite välja­ehitamiseks
oma kirikutega,
koolidega, hotellidega j a teiste
, ehitustega.
J- ^^^^gelistide raha kogumise