1984-02-07-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 7. veebruaril ^^^^ Nr. 10. wmamamsa. Jaan Roos osutus ka sel aastal maailmarekordimeheks kiirkõnnis, lisades viis Kanada rekordit (5 km sees ja väljas, 10 'km, 20 km ja 50 km). KarrXreile kuulub neli Kanada rekordit 'hüpetes (kaugus sees ja väljas, kõrgus ja kolmik). Ermo Kulmar „uustulnukana" sai käks ^Kanada rekordit sprintides (100 ja 200 m), tema 200 m aeg Veteranil Maailmamängudel oli paremuselt kahe|csas 30-ne hulgast. Mis puutub tabelis toodud Vä-lis- Eesti rekorditesse, tehtud ainult rahvusvahelistel võistlustel, siis nende arv on kasvanud 89-le (20 tehtud sees ja 69 väljas), võrreldes mulluse 59-ga. Ainult 33 rekordit on veel jäänud eelmiste aastate nimekirja..:''': • -^U -^^^ Tabeli ajaarvamise alguseks on võetud august 11975, sest siis eesti masterid Viktor Peters ja Arnold till osalesdd Esimestel Veteranide Maäilmalnängudel Torontos. Muide, A. Tilli (55 pjušs klassis) tollal, -kaheksa aasta ee^t, püstitätiid kuulitõuke ja kettaheite rekordid ületati tänavu J. Lentsi poolt. Vaadeldes tabelit bn ilmne, et mitmeü aladel terve rida vanuse-kiasse on veel rekorditega täitmata Ja, :et::veijdi•iile.;:50%,xekordeist (47) on tehtud 60 pluss kuni pluss vanuses masterite poolt, iNüüdsel massijooksude ajajärgul oleks. põhjust loota, et ka keskeasse jõudnud endised eesti sportlased ja spordihuvilised hakkaksid osalema masterite tervisespordis. Preemiaks oleks keha ,s,roostetami§e"-mandmnise vältimine, kasvav elujõud ning uute elamuste salvestus. Eeskujuks võiks ofla endme Kanada olümpiamees-konna jooksja Ergas Leps, kes nüüd teeb kaasa „EstQnia" võistkonna 40 pluss klassis. öeldakse, et kunagi pole hilja aiata. Seda tõendavad 70 pluss va-nuseiklassi masterid' K. Trei ja E. Kuhnar, kes kaheaastase kergejõustiku treeninguga ja kuue Kanada rdkordigä on jõudnud rah^ vušvahelisele tasemele või nii-öel-da maailmaklassi lävele. Suuri „sündmusi" võiks oodata Karl Treilt, kes nüüd hakkab võistlema 75-pluss klassis! , S. EKBAUMI iUULETUSKOGy Nr.lO Hind $10.- pluss saatekulu $1.7S Saadaval Vaba Eestlase talituses • : --.MÜÜGIL ; . I ešti muinasjutte inglise keeles TALES FROM t&lkinud Gisela MeBride ASIUITIJ JA KOKKIJVÖTE ,,KAI^ $5 J 5 5 0 ccnti postid €i@dcnfal Voba Eestlase iol|1iis^ Ädelaideis koos M Eesti Päevadega toimusid ka XXV Eesti Mängud, kus iiheks osaks OÜd võrkpalliyoistlused-Parimak meeskonnaks osutus Adelaide meeskond, kes lubab eeloleval suvel ka Torontosse tulla siinse Kalevi meeskonnaga jõudu katsuma. Pildil võidukas meeskond, esireas vasakult Eaoul Tuul, Hillar Ranniko, (kapten) Indra Reinpuu, teises reas Andres Lomp, Andrew Kirss Ja Bouglas Vainsaar. Foto: Lia Mmberg IMiis koidnstiükb T. £. S. TäiendsskooUde XVM 7iS{aMiideiia hnvüay laste- }a BOonooJDtt ^ M. SILLAOTSA • Rahvusvaheline ' iKergejõuštiku-statistikute .teotsiatsioon (ATFS) on koostanud „perekondlikud" par iemustabelid mitmevõistluse punk-: litabdi alusel. Eesti edukaimaid ffll983. ä.: ^ ^ . Abielupaar 21,46 Ramoii ja gus:l;78.:-;'. Vennad 2001 p. Tanno ja Raul ¥algepea, k ^ ^ õed 1863 p.^^m ja Maie taatsperai k^õrgus |1.70 ^ kaug^ Vend ja õde 1927 p. Kalev ja Mare Külv, ketas 65.34 >- 43.90. Isa ja poeg 1905 pi. Oskar ja \Enn Erikson; ketas 47.84— 61,96 Ema^^j tütai- 1859 p. Helgi ja Kaie Kivi, kõrgus lv65 — 1.74. Isa ja tütar 2020 p. Rein ja Liina Aun, kümnevõistlm •"-^ kõrgus 1.71. Kui mulluses Kanada murdmaa-teatejooksus: ,,EStONIA" kohnene meeskond saavutas teise koha, siis tänavu toodi esimene koht, ühtlasi murdes Metro^^^^^^^% Fitness Club'ikauaäegn© hegemoonia, 60- phiss vanuseklassis. Igaaastasel põneval Kanada Märterldubide iCarikayõistlusel, mis peetakse kaheksal alal, ESTONIA" näitas väikest edu 9354 punktiga mulluse 9331 Vastu. Klubide järjestuses jäi aga eesti klubi neljandaks, kiina möödunud aastal oldi kolmas. Hästi ei ikäinud käsi ka initnie-kördsdi karikaivõitjäl Läti TF Klubil, kes d i nüüd teine 9905 punktiga. Ootamatult võitis känadalas-test„ Masters Sprmt Glub", mullune neljas, kes parandas oma punkte 2967 võrra (!), viies need 10665-le. ;,MSC" Jdu^ aitab ka nende piiramatu võimalus hankida uiisi liikmeid, mis on aga piiratud väikese etnilise rahvusgrupi juures, eriti siis, kui endiste sportlaste hiilgas on ,,loorberitele puhkama mentaliteeti. Aasta 1984 võib kujuneda tiliseks sHs, kui eesti ja läti klubide positsioonid ei parane või hal-toiüief ysele s^ddetyd kirf EESTLASES! venevad. Läti masterite kuulsus A. Ticmanis avaldas juba mõtte, et nende ja meie klubid peaksid koonduma ,^BM;ri'^^^^^n^ alla, mis;,.v( nu väikerahvastele. Tervisespördi-teemalise referaatide õhtu korraldas„Bstonia" Masterite. KhJbl 23. juunil 1983 „Eesti Kodu" saalis, ScarboroSj umbes 50-le pealtkuulajale vane-niast põlvkonnast. Kõnelejad oli J. Roos, V, Peters ja E.Kuhnar teemal «Kehaline vormisolek pärast 40. eluaastat ja tervise-kõnd" Näidati ka filmi, et huvi elustada kehakultuuri harrastamiseks. Noore-maealised näivad unustavat, et õige ri'kkus seisab tervises, m näst hoida „Vanemuislastele" — segakoorile hüüdmast: „Elägu Eesti lauljad!" Koorist vastas keegi K. A. Hermanni deviisiga: ,„Elagu Eesthnaa, üleüldse ja igatepidi!" Rutt laskis taadi käevangust lahti, viibutas oma nokkmütsi ja Salme Ekbaum, ÕHUMÄRGI ALL. Viies kogu, luuletusi, Toronto 1983. 64. lk. Kogu sisaldab tsüklid ,,Saatuse puu", ,iJärelhõõgus;S - AjahunfS „Tunamulluseid ridu", „Angelus" ja „õhtu tiiva all". REPORTS ON GOMMUNIST ACTIVITIES I N EASTERN EU-ROPE m*. 517/518 — 1983. Eesti Rahvusfondi büUetäänis on avaldatud mitmeid artikleid ja teateid, mis kirjeldavad rasket elu okupeeritud Eestis Ja teistes Ida-Euroopa '.TEBK Misjomtoimkonna väljaandes on avaldatud M. Polasheki luuletus „Kristus", H. Elleri „Jõuluvalgus", ,,Teen World Outreach", Esther Sirotkini mälestuste „Sihi poole" järg, D. Richardsoni ,,Ra-huläps", ,,Võidutsev usk", Pan- Ameerika evangeelse misjoni tööst misjonikirju Paapua Uus-Gineast. Kaliforniast, Brasiiliast, Indiast, Kanada Northwest Territories'üt, Filipiinidelt, Guatemaalast, Bangladeshist, Surmast, Jaapanist, lõpuks jõulutervitusi misjonäridele, misjoni sõpradele ja „Valged Põl- .lud" lügejaüe. TRIPS, TRAPS, TRULL postiteel: L. Maiiey, 9 Pamvrano Coort, WiDowdale, Ont M2R 3Š8 yoi ^Vaba Eesdasie** taUtosest HIND $4.0®postitcd^ MAARJAMAA k^^^ rajamatud müügU Yoba Eestlase^^^M Ifiri Ulooilsa , , £ e ^ ^ lepingud vdorMeega XM $4.- Ukn Maasing „Uda Toonela jddt*^ .... Uka Maasing ,^&idele Pyydes^ . .. npotiy esConl^ — eesti fande mtcdoogto EOfa L e ^— Death has a Child^i Eyes . ... Saiasoo >i Salo — VSlisHEesti perioodika V. Salo — Rift |a kfrftnd Anftttmmg m der Etnischen Sprach (Eafanene bnfeei eeMi keele gnmnnatika Ja aSnnaamatn koostanisdkgj H. Stddi SDleat aastal 1637) ^^^.^^^.^^^^.U.^..^^ . . . . .: Reedik ivm«n WSmanni ^Ydmid** . . . . .. B l ^ Pascal Antonio Posievino — EM Mantova lierfiwgiimide . . Arno VHialemm — Knnsini[ eesti kirjandim^ Aarand Roos Juntide knn&ngas Talllnnas^.. . . ... Ilona Laaman — Üks Üsna keige haigos (lissaletnsed) Kangvcr — 40 küünalt R. Tagoro Poayil^ipS A. Roos Jranalaga, Kaifei ja Enunpi 4^ €^ 4.— 4.— 6^ PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT j^ljea . madjar!" möirgas 'ü^^ dainaks: see' „side" mmite.- Kae^ Jiabemik, ju ta vist veel hõimu-kongresse mäletas. „Laabas riitas!" liitus keegi teine — ju vist sibe-rak, kes laagris leedu keelt kuulnud. Ja paiguti tundus juba nagu paabelis, kui välismaa koorid mööda marssbid: ei olnud seal maad ega rahvast kelle keelt mõni eestlane poleks osanud. Ainult 5,ameerik^ keelt" ei kuuldunud, kuigi seda ju ^esti koolides pisut ikka õpetati.., Aga ei olnud ju ka ameeriklasi. TrummipÕristajad; ja pasunakoorid tegid oma märulit „šeest yäljaspoole" —• aga ka nendel tekkis hea kontakt pealtvaatajatega. Mida samm kaugemale Võidu väljakust ja mida lige- — .seda tihe-vurite koorile skandeerisid lapsed — kes neid õpetanud oli? —— jjEadakpõõsä juure aU eluruum tal sügaval.. Kaevurid vastasid vapralt lausa lauluga „Elas ükskord mutionu . . ." Viljandlastele lauldi: „Mulgi-maal, seal on hea elada!" ja mulgid jätkasid ise oma viljakandva maa kiitmist. Korraldus rongkäigus mitte laulda, oli -ununenud. Vaatajate tervitused muutsid meeleolu ja pidi lausa imestama, miks teeäärsed ja teepealsed üksteisele kaela ei langenud ja tantsu lööma ei 'kippunud. Aga omajagu mõõdukas on see eestlase keskmine temperament Ei: suutnudüks ©n^- j^ElagU' eesti noorus! Elagu poistekoor!" • Siis lisas ta veel: „Tere Hillar!" Hüütu märkas Rutti, viipas tervituse — aga kui ta midagi ütles, siis seda Rutt ei kuulnud just tema nina all mängima plahvatanud orkestri tõttu. Tütarlaps kummardus taadi kõrva lähedale ja ütles: jjTead — see Hillar on Ahti vend!" ' • iKusagilt eestpoolt kostis laul Miku mängust Manniga. Heikki ja Väino hommikupoolne päev oli vaba. Nüüd astusid nad, silmad lahti, teeäärt palistava rahvamassi seljataga ikka rohkem Kadrioru poole. — seal pidi paremini nägema. Nüüd aga müksas Väino ühe kitsama koha peal kedagi, kes oma kaaslasega laia soome keelt puhus. ' „Väbandage," ütles poiss, aga soomlane naeratas lahkesti ja lausus; „Ei se mitään!" Et nüüd.tutvus juba kogemata oli sõlmitud ja poisid hõimuvennale nähtavasti meeldisid, küsis see: „Kuinka võitte? teillä on tääl-la hauskaa! Oletteko tyytyväisP HyVä juttu tämä neuvo&tojärjes-tys, eikö niin?" Poisid, nagu suurem osa Tallinr na noori, olid veendunud, et nad soome keelt hästi oskavad. Sooni-lase" küsimused olid „täysiii ym-märrettäviä", aga vastamiseks' öÜ keeles nagu kida„ Üsnagi ebakindlalt ütles Väino: „Kyllä mina mõistan, niutta en osa hästi soo-meksi ütelda." Samal hetkel märkas ta rahva hulgas oma venda Matit, hüüdis soomlasele ,,Hetki, palun!" ja juba trükis Mati poole. „Tule!" hüüdis ta, ,,mul on seal kaks soome jutumeest, aga ma ei saa neile midagi öelda, keeled lähevad suus segi!" Mati tuli ja kõike tarkust kokku võttes ütles Väino soomlastele: . „Tämä on minun veljeni, hän puhuu suomeo oikein hyvin." Vennale aga ütles ta poolel hää- „Paistayad vist jpunäsed Jussid olevat... Tee neile väike tööütis." Tuttavaks saadi kergesti — selles rahvamöllus ja niisuguses meeleolus pole see mingi mure. Antti ja Eridci olid Kotka linnast, mehed kõrge haridusega ja mõnel määral Mati kolleegid. Jutt käis väledalt ja kotkalased tükki-sid korduvalt halvustavaid märkusi pillama • oma „porvarite" kohta ning siinseid „tövereiid" kiitma. „Kui arvate, et viisakuse pärast meie punaseid kiitma peate, siis jätke see, mina ei Ole marksist." Aga soomlased iinnitasiid, et pole nende jutus midagi „pelkkää kohteliaisuutta" — nemad jälle on marksistid, vaata kuidas. Sellepärast nad oma „isokenkäištest" ühtteist p^ha teavad ja ütlevadki,.. Matti tegi lihtsalt jä lõbusalt selgeks, et nii suure-saapamehi Soomes ei olegi kui meil siin praegu. Ja • märksi-sotsialismi poole Liidus ammugi mitte! Kas. teie suurtel ninadel ja parteibosside] on näiteks' omaette ja teistele sissep^äsmatud poed, kust kõige parem?! taVarat saab kõige odavama hion^ga? Ei? Aga meil on..'; _ ;: ,,Noo-noo!" imestas Erkki, ,,mutta Neuvostoliito on sittenkin ensimmäinen sosialistinen valtio ja yanhin..." „Juba liigagi vana", ütles Mati, „aga ei-sosialistinen..." „01edša usklik, baptisti tai ku-ka?" küsis Antti. Mehed olid ihna tseremooniata sinatama hakanud. Mati he^ soome keel oli selle enesestmõistetavaks teinyd. „Pole ma päästearmeelane, aga pole ka: punaste kogudusest", ütles Mati ja lišas: „KuuIake pisut — seietan teile seda asja. Eestlane pc)|le iial olniid õige usklik ega ka õigeusklik. KrisÜus toodi meüe mõõgaga, sellepärast oli õige eest-lan 700 aastat ainult lahja kristlane. Nägu ja nimepidi küll. Kuid olid meü omad pietistidki, aga sisemiselt pole see jõuga pealesurutud üsk meile iial oma olnud. Ja veel vähem on seda tankide ja vangiraudadega toodud punane uus usk — ehk saate aru? Seda vÜniast me vihkame, Eshnesega, luterlusega, oleme välispidi harjunud, teeme kombeid kaasa, ja eriti jpraegu, kuna vana kirik on meie liitlane uue kultuse vastases võitiüses ja vene ptügijumalate usu vihkamises!" Kotka marksistid märkasid Mati kõne tulisus^. Erkki katsus meest vähe jahutada märkusega: ,,Ei marksism usk ole, see on teadus!" : «Kristlik teoloogia on ka teadus — Kas pole?" „Mutta Lenin ei ole jumalan poika^ hän on nero.. ,,Eesti keeles öeldakse näru. Ta oli tatarlasest aadliku poeg, äga Kristus ainult puusepa..." ,,Voi kauheata!" ohkas Antti, 5,pane mees tähele: minu isa leninist ja niin minäkin!" „Hoia siin sihnad lahti — kõrvad kah —- ja veendud varsti, et aeg on sul on^a kogudusest välja astuda ja vana kah kaasa tõmmata!" „Isäni on kuoUut", üties Antti lihtsalt, ,,agi sinuga sünniks pikemalt rääkida. Vihane virolainen, tule õhtul hotelli!" „Ei meiesugust sinna praegu sisse lasita, mul pole vastavat pro-puskit. Vestleme siihsamas — või laulupeoväljakul, kui lusti on. Minul küll on, sest soomlased on mulle sümpaatsed oma talve- ja jätkusõja pärast ja ma tunnen ennast nagu misjonär, kes teie paganaid peab õigesse usku pöörama". Jutt jätkus tõesti vabas õhus. Juba kusagil enne lauluväljakut leiti tühi laud ja õlut — aga janutama ajas, kõvasti. Kõige raskem oh Matil soome vendadele selgeks teha, et uut usku marksismi asemel pole vaja otsidagi, nagu ka mitte nii lamedat elumõtet, kui see mida omaaegsed pärispunased kuulutasid: aina parema homse nimel! Kellele parema? Oma ninameestele nad selle said — masside viletsuse ja poolorjuse hmnaga. „Täna näete venelasi vähe — nad püüavad võõrastele muljet jätta, et neid sün teab kui palju polegi. Aga |ces meid tappis, vangistas, küüditas? Kes hoiab meil suukorvi peas, kelle tsensorid ja hlav-litsid need on, kes meie posti, kirjandust, filmi ja kõike kohitsevad, keelavad ja ümber teevad, valeks teevad?" •^eb) Salme Ekbl gei, romai Kooperatiiv •Sk. Sahne Ekbaui gi laia haardega] selt lugeja ette raga, luuletuski Luuletuskogu leiab käsitlemii vaatieme romal Autor üüeb et „selle teose tl siakujud. -Nend| sattuvus tegelil lik." Nii tavatsl autorid, kuigi teavad, et iga alati teatud mai lihe.' üle poole rc sepölve ja kohi ga häälestatud . dusele. Romaai väga sisutihe mi et raamatut panna, lugeja kordade lahenj aga mitmeid. • Tervet romaj he naise vahelij esinev vii kompleks. Ingel| naiste nimed lapseeas samass Kuivõrd armunj küli lugeja ki romaan on kirj| ja lugejat pühe) nategelase Aini näeb lugeja nii näeb, kelle „vj ta ja sellest tin| viha. Ingel on haselt ta elu m| noorusearmastusi ammugi juba mistul, lõkkab lüstus Ingli Sl edasi. Nimelt vc mase öö kodum| kuigi Ingel kini jem, et nende "midagi, poisil lil ööd veeta, on s€ sedagi uskuda Aini ei suuda enam revideeridJ test rääkimata. Aini vend sai mise ajal Saksj seal Inglit. Neis võinud abielupaj Aini Rootsist sell . leks peale pann| taolisi seiku arv( mängida ideega, kujunenud romaj nategelane oldks Aini muidugi j kaks lastki, kuid gu „Tuulest viid^ ra abielu, kelle mineviku idealisc le. Sisetõkete lõti kodumaa kaotus tingitud elamata VABA El TOIMETUS avatud esr reedeni kel Toimetaja H tel.48| Telefonid: toir talit KlJi;JLU . VABAE3 on tasuv afall levikul m toll llhel kuulutuste kUlJl tekstis .... esiküljel .... Knnlutnsi Võ\ nädala esimesse emasp. homm. nMala teise aji map. homm.| ieL44^ Väljaspot Leida Marley Postiaadress: 9 Parravano Willowdale, Oi
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , February 7, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-02-07 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840207 |
Description
Title | 1984-02-07-06 |
OCR text | VABA EESTLANE teisipäeval, 7. veebruaril ^^^^ Nr. 10. wmamamsa. Jaan Roos osutus ka sel aastal maailmarekordimeheks kiirkõnnis, lisades viis Kanada rekordit (5 km sees ja väljas, 10 'km, 20 km ja 50 km). KarrXreile kuulub neli Kanada rekordit 'hüpetes (kaugus sees ja väljas, kõrgus ja kolmik). Ermo Kulmar „uustulnukana" sai käks ^Kanada rekordit sprintides (100 ja 200 m), tema 200 m aeg Veteranil Maailmamängudel oli paremuselt kahe|csas 30-ne hulgast. Mis puutub tabelis toodud Vä-lis- Eesti rekorditesse, tehtud ainult rahvusvahelistel võistlustel, siis nende arv on kasvanud 89-le (20 tehtud sees ja 69 väljas), võrreldes mulluse 59-ga. Ainult 33 rekordit on veel jäänud eelmiste aastate nimekirja..:''': • -^U -^^^ Tabeli ajaarvamise alguseks on võetud august 11975, sest siis eesti masterid Viktor Peters ja Arnold till osalesdd Esimestel Veteranide Maäilmalnängudel Torontos. Muide, A. Tilli (55 pjušs klassis) tollal, -kaheksa aasta ee^t, püstitätiid kuulitõuke ja kettaheite rekordid ületati tänavu J. Lentsi poolt. Vaadeldes tabelit bn ilmne, et mitmeü aladel terve rida vanuse-kiasse on veel rekorditega täitmata Ja, :et::veijdi•iile.;:50%,xekordeist (47) on tehtud 60 pluss kuni pluss vanuses masterite poolt, iNüüdsel massijooksude ajajärgul oleks. põhjust loota, et ka keskeasse jõudnud endised eesti sportlased ja spordihuvilised hakkaksid osalema masterite tervisespordis. Preemiaks oleks keha ,s,roostetami§e"-mandmnise vältimine, kasvav elujõud ning uute elamuste salvestus. Eeskujuks võiks ofla endme Kanada olümpiamees-konna jooksja Ergas Leps, kes nüüd teeb kaasa „EstQnia" võistkonna 40 pluss klassis. öeldakse, et kunagi pole hilja aiata. Seda tõendavad 70 pluss va-nuseiklassi masterid' K. Trei ja E. Kuhnar, kes kaheaastase kergejõustiku treeninguga ja kuue Kanada rdkordigä on jõudnud rah^ vušvahelisele tasemele või nii-öel-da maailmaklassi lävele. Suuri „sündmusi" võiks oodata Karl Treilt, kes nüüd hakkab võistlema 75-pluss klassis! , S. EKBAUMI iUULETUSKOGy Nr.lO Hind $10.- pluss saatekulu $1.7S Saadaval Vaba Eestlase talituses • : --.MÜÜGIL ; . I ešti muinasjutte inglise keeles TALES FROM t&lkinud Gisela MeBride ASIUITIJ JA KOKKIJVÖTE ,,KAI^ $5 J 5 5 0 ccnti postid €i@dcnfal Voba Eestlase iol|1iis^ Ädelaideis koos M Eesti Päevadega toimusid ka XXV Eesti Mängud, kus iiheks osaks OÜd võrkpalliyoistlused-Parimak meeskonnaks osutus Adelaide meeskond, kes lubab eeloleval suvel ka Torontosse tulla siinse Kalevi meeskonnaga jõudu katsuma. Pildil võidukas meeskond, esireas vasakult Eaoul Tuul, Hillar Ranniko, (kapten) Indra Reinpuu, teises reas Andres Lomp, Andrew Kirss Ja Bouglas Vainsaar. Foto: Lia Mmberg IMiis koidnstiükb T. £. S. TäiendsskooUde XVM 7iS{aMiideiia hnvüay laste- }a BOonooJDtt ^ M. SILLAOTSA • Rahvusvaheline ' iKergejõuštiku-statistikute .teotsiatsioon (ATFS) on koostanud „perekondlikud" par iemustabelid mitmevõistluse punk-: litabdi alusel. Eesti edukaimaid ffll983. ä.: ^ ^ . Abielupaar 21,46 Ramoii ja gus:l;78.:-;'. Vennad 2001 p. Tanno ja Raul ¥algepea, k ^ ^ õed 1863 p.^^m ja Maie taatsperai k^õrgus |1.70 ^ kaug^ Vend ja õde 1927 p. Kalev ja Mare Külv, ketas 65.34 >- 43.90. Isa ja poeg 1905 pi. Oskar ja \Enn Erikson; ketas 47.84— 61,96 Ema^^j tütai- 1859 p. Helgi ja Kaie Kivi, kõrgus lv65 — 1.74. Isa ja tütar 2020 p. Rein ja Liina Aun, kümnevõistlm •"-^ kõrgus 1.71. Kui mulluses Kanada murdmaa-teatejooksus: ,,EStONIA" kohnene meeskond saavutas teise koha, siis tänavu toodi esimene koht, ühtlasi murdes Metro^^^^^^^% Fitness Club'ikauaäegn© hegemoonia, 60- phiss vanuseklassis. Igaaastasel põneval Kanada Märterldubide iCarikayõistlusel, mis peetakse kaheksal alal, ESTONIA" näitas väikest edu 9354 punktiga mulluse 9331 Vastu. Klubide järjestuses jäi aga eesti klubi neljandaks, kiina möödunud aastal oldi kolmas. Hästi ei ikäinud käsi ka initnie-kördsdi karikaivõitjäl Läti TF Klubil, kes d i nüüd teine 9905 punktiga. Ootamatult võitis känadalas-test„ Masters Sprmt Glub", mullune neljas, kes parandas oma punkte 2967 võrra (!), viies need 10665-le. ;,MSC" Jdu^ aitab ka nende piiramatu võimalus hankida uiisi liikmeid, mis on aga piiratud väikese etnilise rahvusgrupi juures, eriti siis, kui endiste sportlaste hiilgas on ,,loorberitele puhkama mentaliteeti. Aasta 1984 võib kujuneda tiliseks sHs, kui eesti ja läti klubide positsioonid ei parane või hal-toiüief ysele s^ddetyd kirf EESTLASES! venevad. Läti masterite kuulsus A. Ticmanis avaldas juba mõtte, et nende ja meie klubid peaksid koonduma ,^BM;ri'^^^^^n^ alla, mis;,.v( nu väikerahvastele. Tervisespördi-teemalise referaatide õhtu korraldas„Bstonia" Masterite. KhJbl 23. juunil 1983 „Eesti Kodu" saalis, ScarboroSj umbes 50-le pealtkuulajale vane-niast põlvkonnast. Kõnelejad oli J. Roos, V, Peters ja E.Kuhnar teemal «Kehaline vormisolek pärast 40. eluaastat ja tervise-kõnd" Näidati ka filmi, et huvi elustada kehakultuuri harrastamiseks. Noore-maealised näivad unustavat, et õige ri'kkus seisab tervises, m näst hoida „Vanemuislastele" — segakoorile hüüdmast: „Elägu Eesti lauljad!" Koorist vastas keegi K. A. Hermanni deviisiga: ,„Elagu Eesthnaa, üleüldse ja igatepidi!" Rutt laskis taadi käevangust lahti, viibutas oma nokkmütsi ja Salme Ekbaum, ÕHUMÄRGI ALL. Viies kogu, luuletusi, Toronto 1983. 64. lk. Kogu sisaldab tsüklid ,,Saatuse puu", ,iJärelhõõgus;S - AjahunfS „Tunamulluseid ridu", „Angelus" ja „õhtu tiiva all". REPORTS ON GOMMUNIST ACTIVITIES I N EASTERN EU-ROPE m*. 517/518 — 1983. Eesti Rahvusfondi büUetäänis on avaldatud mitmeid artikleid ja teateid, mis kirjeldavad rasket elu okupeeritud Eestis Ja teistes Ida-Euroopa '.TEBK Misjomtoimkonna väljaandes on avaldatud M. Polasheki luuletus „Kristus", H. Elleri „Jõuluvalgus", ,,Teen World Outreach", Esther Sirotkini mälestuste „Sihi poole" järg, D. Richardsoni ,,Ra-huläps", ,,Võidutsev usk", Pan- Ameerika evangeelse misjoni tööst misjonikirju Paapua Uus-Gineast. Kaliforniast, Brasiiliast, Indiast, Kanada Northwest Territories'üt, Filipiinidelt, Guatemaalast, Bangladeshist, Surmast, Jaapanist, lõpuks jõulutervitusi misjonäridele, misjoni sõpradele ja „Valged Põl- .lud" lügejaüe. TRIPS, TRAPS, TRULL postiteel: L. Maiiey, 9 Pamvrano Coort, WiDowdale, Ont M2R 3Š8 yoi ^Vaba Eesdasie** taUtosest HIND $4.0®postitcd^ MAARJAMAA k^^^ rajamatud müügU Yoba Eestlase^^^M Ifiri Ulooilsa , , £ e ^ ^ lepingud vdorMeega XM $4.- Ukn Maasing „Uda Toonela jddt*^ .... Uka Maasing ,^&idele Pyydes^ . .. npotiy esConl^ — eesti fande mtcdoogto EOfa L e ^— Death has a Child^i Eyes . ... Saiasoo >i Salo — VSlisHEesti perioodika V. Salo — Rift |a kfrftnd Anftttmmg m der Etnischen Sprach (Eafanene bnfeei eeMi keele gnmnnatika Ja aSnnaamatn koostanisdkgj H. Stddi SDleat aastal 1637) ^^^.^^^.^^^^.U.^..^^ . . . . .: Reedik ivm«n WSmanni ^Ydmid** . . . . .. B l ^ Pascal Antonio Posievino — EM Mantova lierfiwgiimide . . Arno VHialemm — Knnsini[ eesti kirjandim^ Aarand Roos Juntide knn&ngas Talllnnas^.. . . ... Ilona Laaman — Üks Üsna keige haigos (lissaletnsed) Kangvcr — 40 küünalt R. Tagoro Poayil^ipS A. Roos Jranalaga, Kaifei ja Enunpi 4^ €^ 4.— 4.— 6^ PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT j^ljea . madjar!" möirgas 'ü^^ dainaks: see' „side" mmite.- Kae^ Jiabemik, ju ta vist veel hõimu-kongresse mäletas. „Laabas riitas!" liitus keegi teine — ju vist sibe-rak, kes laagris leedu keelt kuulnud. Ja paiguti tundus juba nagu paabelis, kui välismaa koorid mööda marssbid: ei olnud seal maad ega rahvast kelle keelt mõni eestlane poleks osanud. Ainult 5,ameerik^ keelt" ei kuuldunud, kuigi seda ju ^esti koolides pisut ikka õpetati.., Aga ei olnud ju ka ameeriklasi. TrummipÕristajad; ja pasunakoorid tegid oma märulit „šeest yäljaspoole" —• aga ka nendel tekkis hea kontakt pealtvaatajatega. Mida samm kaugemale Võidu väljakust ja mida lige- — .seda tihe-vurite koorile skandeerisid lapsed — kes neid õpetanud oli? —— jjEadakpõõsä juure aU eluruum tal sügaval.. Kaevurid vastasid vapralt lausa lauluga „Elas ükskord mutionu . . ." Viljandlastele lauldi: „Mulgi-maal, seal on hea elada!" ja mulgid jätkasid ise oma viljakandva maa kiitmist. Korraldus rongkäigus mitte laulda, oli -ununenud. Vaatajate tervitused muutsid meeleolu ja pidi lausa imestama, miks teeäärsed ja teepealsed üksteisele kaela ei langenud ja tantsu lööma ei 'kippunud. Aga omajagu mõõdukas on see eestlase keskmine temperament Ei: suutnudüks ©n^- j^ElagU' eesti noorus! Elagu poistekoor!" • Siis lisas ta veel: „Tere Hillar!" Hüütu märkas Rutti, viipas tervituse — aga kui ta midagi ütles, siis seda Rutt ei kuulnud just tema nina all mängima plahvatanud orkestri tõttu. Tütarlaps kummardus taadi kõrva lähedale ja ütles: jjTead — see Hillar on Ahti vend!" ' • iKusagilt eestpoolt kostis laul Miku mängust Manniga. Heikki ja Väino hommikupoolne päev oli vaba. Nüüd astusid nad, silmad lahti, teeäärt palistava rahvamassi seljataga ikka rohkem Kadrioru poole. — seal pidi paremini nägema. Nüüd aga müksas Väino ühe kitsama koha peal kedagi, kes oma kaaslasega laia soome keelt puhus. ' „Väbandage," ütles poiss, aga soomlane naeratas lahkesti ja lausus; „Ei se mitään!" Et nüüd.tutvus juba kogemata oli sõlmitud ja poisid hõimuvennale nähtavasti meeldisid, küsis see: „Kuinka võitte? teillä on tääl-la hauskaa! Oletteko tyytyväisP HyVä juttu tämä neuvo&tojärjes-tys, eikö niin?" Poisid, nagu suurem osa Tallinr na noori, olid veendunud, et nad soome keelt hästi oskavad. Sooni-lase" küsimused olid „täysiii ym-märrettäviä", aga vastamiseks' öÜ keeles nagu kida„ Üsnagi ebakindlalt ütles Väino: „Kyllä mina mõistan, niutta en osa hästi soo-meksi ütelda." Samal hetkel märkas ta rahva hulgas oma venda Matit, hüüdis soomlasele ,,Hetki, palun!" ja juba trükis Mati poole. „Tule!" hüüdis ta, ,,mul on seal kaks soome jutumeest, aga ma ei saa neile midagi öelda, keeled lähevad suus segi!" Mati tuli ja kõike tarkust kokku võttes ütles Väino soomlastele: . „Tämä on minun veljeni, hän puhuu suomeo oikein hyvin." Vennale aga ütles ta poolel hää- „Paistayad vist jpunäsed Jussid olevat... Tee neile väike tööütis." Tuttavaks saadi kergesti — selles rahvamöllus ja niisuguses meeleolus pole see mingi mure. Antti ja Eridci olid Kotka linnast, mehed kõrge haridusega ja mõnel määral Mati kolleegid. Jutt käis väledalt ja kotkalased tükki-sid korduvalt halvustavaid märkusi pillama • oma „porvarite" kohta ning siinseid „tövereiid" kiitma. „Kui arvate, et viisakuse pärast meie punaseid kiitma peate, siis jätke see, mina ei Ole marksist." Aga soomlased iinnitasiid, et pole nende jutus midagi „pelkkää kohteliaisuutta" — nemad jälle on marksistid, vaata kuidas. Sellepärast nad oma „isokenkäištest" ühtteist p^ha teavad ja ütlevadki,.. Matti tegi lihtsalt jä lõbusalt selgeks, et nii suure-saapamehi Soomes ei olegi kui meil siin praegu. Ja • märksi-sotsialismi poole Liidus ammugi mitte! Kas. teie suurtel ninadel ja parteibosside] on näiteks' omaette ja teistele sissep^äsmatud poed, kust kõige parem?! taVarat saab kõige odavama hion^ga? Ei? Aga meil on..'; _ ;: ,,Noo-noo!" imestas Erkki, ,,mutta Neuvostoliito on sittenkin ensimmäinen sosialistinen valtio ja yanhin..." „Juba liigagi vana", ütles Mati, „aga ei-sosialistinen..." „01edša usklik, baptisti tai ku-ka?" küsis Antti. Mehed olid ihna tseremooniata sinatama hakanud. Mati he^ soome keel oli selle enesestmõistetavaks teinyd. „Pole ma päästearmeelane, aga pole ka: punaste kogudusest", ütles Mati ja lišas: „KuuIake pisut — seietan teile seda asja. Eestlane pc)|le iial olniid õige usklik ega ka õigeusklik. KrisÜus toodi meüe mõõgaga, sellepärast oli õige eest-lan 700 aastat ainult lahja kristlane. Nägu ja nimepidi küll. Kuid olid meü omad pietistidki, aga sisemiselt pole see jõuga pealesurutud üsk meile iial oma olnud. Ja veel vähem on seda tankide ja vangiraudadega toodud punane uus usk — ehk saate aru? Seda vÜniast me vihkame, Eshnesega, luterlusega, oleme välispidi harjunud, teeme kombeid kaasa, ja eriti jpraegu, kuna vana kirik on meie liitlane uue kultuse vastases võitiüses ja vene ptügijumalate usu vihkamises!" Kotka marksistid märkasid Mati kõne tulisus^. Erkki katsus meest vähe jahutada märkusega: ,,Ei marksism usk ole, see on teadus!" : «Kristlik teoloogia on ka teadus — Kas pole?" „Mutta Lenin ei ole jumalan poika^ hän on nero.. ,,Eesti keeles öeldakse näru. Ta oli tatarlasest aadliku poeg, äga Kristus ainult puusepa..." ,,Voi kauheata!" ohkas Antti, 5,pane mees tähele: minu isa leninist ja niin minäkin!" „Hoia siin sihnad lahti — kõrvad kah —- ja veendud varsti, et aeg on sul on^a kogudusest välja astuda ja vana kah kaasa tõmmata!" „Isäni on kuoUut", üties Antti lihtsalt, ,,agi sinuga sünniks pikemalt rääkida. Vihane virolainen, tule õhtul hotelli!" „Ei meiesugust sinna praegu sisse lasita, mul pole vastavat pro-puskit. Vestleme siihsamas — või laulupeoväljakul, kui lusti on. Minul küll on, sest soomlased on mulle sümpaatsed oma talve- ja jätkusõja pärast ja ma tunnen ennast nagu misjonär, kes teie paganaid peab õigesse usku pöörama". Jutt jätkus tõesti vabas õhus. Juba kusagil enne lauluväljakut leiti tühi laud ja õlut — aga janutama ajas, kõvasti. Kõige raskem oh Matil soome vendadele selgeks teha, et uut usku marksismi asemel pole vaja otsidagi, nagu ka mitte nii lamedat elumõtet, kui see mida omaaegsed pärispunased kuulutasid: aina parema homse nimel! Kellele parema? Oma ninameestele nad selle said — masside viletsuse ja poolorjuse hmnaga. „Täna näete venelasi vähe — nad püüavad võõrastele muljet jätta, et neid sün teab kui palju polegi. Aga |ces meid tappis, vangistas, küüditas? Kes hoiab meil suukorvi peas, kelle tsensorid ja hlav-litsid need on, kes meie posti, kirjandust, filmi ja kõike kohitsevad, keelavad ja ümber teevad, valeks teevad?" •^eb) Salme Ekbl gei, romai Kooperatiiv •Sk. Sahne Ekbaui gi laia haardega] selt lugeja ette raga, luuletuski Luuletuskogu leiab käsitlemii vaatieme romal Autor üüeb et „selle teose tl siakujud. -Nend| sattuvus tegelil lik." Nii tavatsl autorid, kuigi teavad, et iga alati teatud mai lihe.' üle poole rc sepölve ja kohi ga häälestatud . dusele. Romaai väga sisutihe mi et raamatut panna, lugeja kordade lahenj aga mitmeid. • Tervet romaj he naise vahelij esinev vii kompleks. Ingel| naiste nimed lapseeas samass Kuivõrd armunj küli lugeja ki romaan on kirj| ja lugejat pühe) nategelase Aini näeb lugeja nii näeb, kelle „vj ta ja sellest tin| viha. Ingel on haselt ta elu m| noorusearmastusi ammugi juba mistul, lõkkab lüstus Ingli Sl edasi. Nimelt vc mase öö kodum| kuigi Ingel kini jem, et nende "midagi, poisil lil ööd veeta, on s€ sedagi uskuda Aini ei suuda enam revideeridJ test rääkimata. Aini vend sai mise ajal Saksj seal Inglit. Neis võinud abielupaj Aini Rootsist sell . leks peale pann| taolisi seiku arv( mängida ideega, kujunenud romaj nategelane oldks Aini muidugi j kaks lastki, kuid gu „Tuulest viid^ ra abielu, kelle mineviku idealisc le. Sisetõkete lõti kodumaa kaotus tingitud elamata VABA El TOIMETUS avatud esr reedeni kel Toimetaja H tel.48| Telefonid: toir talit KlJi;JLU . VABAE3 on tasuv afall levikul m toll llhel kuulutuste kUlJl tekstis .... esiküljel .... Knnlutnsi Võ\ nädala esimesse emasp. homm. nMala teise aji map. homm.| ieL44^ Väljaspot Leida Marley Postiaadress: 9 Parravano Willowdale, Oi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-02-07-06