Vaba eestlane , February 7, 1984

              r:
VABA EESTLANE teisipäeval, T.veeD — Tuesday, February 7 1984 Lk. 7
ma
Salme Ekbamns inimene In­gel,
romaan, Eesti Kijjani&e
Kooperatiiv, Luisd,'BSa, 20S
Salme Ekbaum oh mulk ja mul­gi
laia haardega toob ta järjekord­selt
lugeja-ette kaks raamatut kor­raga,
luuletuskogu ja romaani.
Luuletuskogu „õhumärgl all"
leiab käsitlemist eraldi, seekord
vaatleme romaani ,Jnimene In-
AutGf üüeb tiitellehe siseküljel^
et „selle teose tegelased on fantaa­siakujud.
Nende Yõimalüc kokku-sattuvus
tegelikkusega on juhus­lik."'
Nii tavatsevad (ütelda paljud
autorid, ktiigi nad ise väga hästi
teayady et iga kirjanduslik teos õn
alati teatud määral aütobiograafi-
^;;line..' ;••
Üle poole romaanist kulub lap-sei^
õlve jä kohati tootsliku tämbri­ga
häälestatud kooliaastate kirjel­dusele;
Romaani teine pool aga on
väga sisutihe ja tugeva pingega,
. nii et raamatut on raske käest ära
panna, lugeja hakkab ootama olu­kordade
lahendusio Olukordi on
aga mitmeid.
Tervet romaani hoiab koos ka­he
naise väfielme ja elus nii tihti
esinev vihkamise-kiindumuse
kompleks. Ingel ja Aini —: nii on
naiste nimed— on kuhaei õrnas
Romaani mõjuvaim osa on kü­laskäik,
kodumaale. Kodumaasse
suhtub kirjanik suure mõistmisega
ja hellusega, ta oskab vaadata
maskide taha. Pealegi on see osa
informatiivne, sest kui paljud,
meist näiteks teavad, kuidas kodu­maal
maeti Siberi jäljetusse kadu­nud
surnuid?
Kodumaa külaskäigul saab algu­se
ka üks romaani huvitavamaid
kõrvalhäardeid. Kahe küpse — et
mitte ütelda vanema inimese —
kibdumine teineteisesse. Sellel va­hekorral
muidugi puudub tulevik,
millest mõlemad on teadlikud. Pa­ratamatust
resignatsioonist hooli-mata,
on see elujaatav tunnetus
mis meie kirjanduses senini puu­dutamata.
Rõimaan pakub veel mitmeid
elavaid ja tänapäeva põikavaid
kõrvalhäardeid, nagu kiuTpilk Aini
laste ellu. Sümboolne tundub ole­vat
seegi, et Aini saab Veel vanas
eas lapse — tütrepoja Marki. Na­gu
ta ^ a ja vanaema^ peab
Markki kord ise oma otsused ja
eksimused sooritama, kuid praegu
on ta alles neljane ja Aini hakkab
talle oma parima, arusaama järele
eesti keelt õpetama.
Nii olemegi välja jõudnud eesti
Mõffevcihef lise dgcff amiseks
Variatsioonid lieaoluio ja
„Good time" on saanud Põhja- giks oleks välisvõitlus. No kunagi
Ameerikas populaarseks sõnakõlk- võib ka vast puhata!
suks. Seda eesti keelde minu arva­tes
tõlkida ei saa, kuigi leidub mõ­ni
keeletark, kes sellele vastu vaid­leks.
Äga suur osa meie keeleuuen-dusi
tuleb ja Eestimaalt, ja seal
selline asi kui ,,good time" ei ole
eriti päevakohane nähe . Muidugi
Ja mis jääb üle sellele, kes ei
ole alati, joomisest huvitatud, või
kes ei suuda sajaprotsendilist pa­nust
anda välisvõitlusele? „Esto
America" tahab kadunud eestlasi^
tagasi tuua, ka EKN tahab seda,
vaidleb selIll el^e gi• vastu Nõu1ko gudJ e fafi°a "k as se! lt' sk7o ndlike üi„r it*u ste üles
TL"Au du a«"lnk «oih,^oi;l4i.t«a^„r-v4i^toa- jati e 1k a„s„v„, aga tostmme teiste võimaluste ule oi
see ei puuduta käesolevat. .....
lapseeas siamässe poi&i armunud.
Kuivõrd armunud oli Iiigd, ei saa
küll higejä taagi teada, kuna
romaan on kirjutatud ininavormis
jä lugejat pühendat^se äinuh; mi­nategelase
Aini siseeUi|. Ka Inglit
näeb lugeja nii, nagu Aini teda
iiäebj kelle j,vana arm" ei rooste­ta
jä;sellest tingituna 4i lähtu ka
viha. Ingdön Aini ärusaahiako^
hasdt ta elu mürgitanud ja kuigi
noorusearmastus Ölari puhkat
ammugi juba Helsingi sõdurikaP
mistül; lokkab Aini kiivus ja kaht­lustus
Ingli suhtes [ikka endiselt
edasi. Nimelt veetis Olari oma vii­mase
öö kodumaal Ingli juures jä
kuigi Ingel kinnitab inimpõlv hil­jem,
et inende vahel eij juhtunud
midagi/poisil lihtsalt polnud kuM
ööd veeta, on see tunnistus — kui
sedagi uskuää hiljaks j^jmd.
Aini ei suuda oma kinnisideid
enam revideerida, ümberhindamis­test
rääkimata.
George Orweil, keda tsiteerima­ta
enam ridagi pajb^le paima ei
saa, kirjutas 1947. a., et keel ei
ole kaugeltki mitte ainult Mrjan-duslik
abinõu; vaid |>eamiselt alati
pcliitilme mng;et keele hävmguga
kaasub paratamatult moraahie hä­ving.
Ta nõuab keele respekteeri-niist;
ja hoiatab keelelise minna­laskmise
eest. kui keel on vaene
ja kaotab mõtteselguse või koguni
hävib, siis pn selle tulemus kaos.
Meie pole sellest kaosest mitte vä­ga
kaugel.
Salme ffi keel on elav,
moodne ja hoolitsetud; Seal on su­gemeid
rahva- ja luulekeelest
(„Päästevöö, i^äästevöö, järel on
meri ja jäile (m öö^
siis ,^Pilyevari,C pilvevari, nagu
mustade hakkide kari..." (lk. 59)
jne.
Aini vend sat^b suure põgene­mise
ajal Saksamaale ja kohtab
seal Inglit. Neist oleks peagu et
võimidabielu|>aar saada, kui mdtte
Aini Rootsist sellele oma veto põ-letks
peale pannud. Seda ja teisi
taolisi seiku arvestades
mängida ideegaV missuguseks oleks
kujunenud romaani külg, kui mi­nategelane
oleks Ingel olnud.
Aini muidugi abiellub, td on
kaks lastki, kuid see abielu on na­gu
„Tuulest viidud" Scäriet 0'Ha-ra
abielu, kelle atmafeüs kuulub
mineviku idealiseeritud varjukuju­le.
Sisetõkete tõttu elamata abielu,
todumaa kaotusest jä maapaost
tingitud elamata d u . ..
Head luuletajad ja head kirjani­kud
on alati vajanud head luge­jaskonda,
on jü see nende eksis­tentsi
alus. Meie ei tohiks praegu,
kus kodumaa nii palju yaeva näeb
emakeele säilitamise pärast, seda
alust neilt mitte jyäriselt ära võtta.
Salme Ekbaumi „Inimene Ingel"
on
süs meie parim reklaami meetod?
Intellektuaalsel pinnal oleks mõel-
. Vancouveris algas oma tosin aas- dav küll .Metsaülikool või nüüd
tat tagasi restoranide „kett" nime- uute õppetoolide tegevused, aga
ga „Key and Cleaver", tüüpüme MÜ on ka saanud teatava „good
„laid-back" läänekalda ettevõte, time" haisu juurde. Oluline küsi-
Tänapäeval on see üle Kanada, mus ei ole mitte see, et kas OK va-
Keg Restaurants nime aU, ostsid ja joomist või maprahvuslust Kes .
isegi „Crock and Block" restora- tahab üht või teist teha, peaks saa­nid
Mljuti ära. Suure tõusu üheks ma šeUek^ võimaluse. Ja eriti vä-põhjuseks
oli suur reklaamkam- lisvõitius väärib toetust, õllekruu-paania,
kus rõfiütati „Keg Good sid tõstavad ju iseennast.
Times". Sõber läks mul hüjuti ori- . - , . , , ^:^o«;
gmaalsesse Keg restorani rdng ""^^
märkas toidukaardü vähke. Küsis ^««^^^^ "^T ' ^ ^^
süs ettekandjalt, kuidas seda väh- Mmgi muu tegevus, kus.
kiettevahnistati; sõber on„gour- tumieksid emiast ka ee ti uhs^^^^
met" aiakiria telliia Vastus oli- km meü on val3as-
• ^ T^i^ pool seisjatele pakkuda vaid Lake-
Adelaide^is toimunud XH Eesti Päevadel oli Gunnar Neeme Kalevi^ timeT* ' wood ja Seedrioru (kohad kus rah-jffi.
ainelise^lomstinäitusl. FMM .1» : ' V' ' vuslased ja pidutsejad koos käi-
Ene-Ma! MeinpiMgao Väga sarniahe on meie, eestiaste vad). Kas nie-tõesta ootame seU^
^ Foto: Lia Holmberg enesereklameerimuie. Igal pool, mmgit kasu? Probleem on ju lõ-
' skautluses, rahvatantsus, üliõpüas- puks see: seisam^ paigal. Välis-
; ; organisatsioonides, uues ajakirjas võitluse taktUca on sama, peod on
ffl „Esto America", MetsaülikooHs, samad. Nagu ü
võibolla veel mitte kirikuis, rõhu- sepp Trent 78 ühiskondlikul semi-tatakse
kui lõbus on osa võtta mõ- narü (kuhu küU need kadusid?):
nede organisatsioonide tegevusest, sama üritust ei maksa korrata,
" k l l i H t e ^ ^ S i i l i l S t i i Eriti vanemate, s.t. üle 19-aastaste varsti tüdineb publik ära. Raüd-i
hulgas teevad mimesed reidaami, sepp on üks, kes ei ole paigal pü-
„ , TT 1 . « UI IL 1 Trr kui paljii nalja saab mõnes organi- sinud. „Tünat" laulavad nüüd
Eesti rahva eepo^^^ satsioonis. EKN meeütab „noori" skaudid lõkke ääres, selle„vasak-on
ligemale sadäviiskümmend aas- kvipc^a ja^jneie mum^^ voi- tantsupidudega. Akadeemüme Ko- poolse" lauhiansambli „Weavers"
tat kunstnikkude loomingut inspi- malikküse lähem uunmine, valmis salakõrts. „Esto Arne- populariseeritud laulu tutvustaja
reermud. Mitte üksi eesti, vaid ka kogu 14öjoomst. Joomstuste.suu- j.^.^.^ lehekülg peaegu ütieb ot- laulab nüüd klaverisaatel ooperi-baltl
ja teiste rahvuste kunstnikud ruseks on 50x75 ja 50x40 cm. ^ ^ ^ ^ et eestlased peamiselt joo- aariaid. Kus ta neid esitab? 25, tra-on
tema ainevalda kasutanud. Kasutatud on grafiiti, tusshija tem- prassivad. Ja ajakirjandus ditšioonüisel alutaguriaste talve-
Kuid vaatamata kõigele, on peatu- perat.^^S^^^ aga ei- ole enam ^ ^ ^ b aina suurpidusid/ ... peol. Traditsioonid on üusad ja
tudpeaniiselt ainult pop tähtsad, aga nad ei vü meid kuhu-lugude
kaunistamise juures, mida ga, vaid mõttelise tõlgendusega. Väga sarnane bn ka marurahvus- gj viskan selle probleemi teistele
kindlasti on põhjustänud^v^^^^ lus. Seal on aga eesmärgUcs tõsi- lahendamiseks. Ise jään Pershing
Ädmuste muinasjutuline 1^^^ rakettide varju alla tulemusi
Sügayamatja tõsist tähelepänii ee- ^uiistillses väljenduses, mille tõttu tõmbega peab tegema vališvõitlust. Q^^^ geni kui need raketid Saa-posele
on senim osutanud loomin-^ v^^^^^^ dekora- „:Good time" tuleb aUes Vabas remaa baaside poole lendavad, on
guHse lähenemisega Oskar Kallis tiivseks sümbolismiks. Mis peegel- Eestis, kui vankad on Hüna müün J J ^ ^ Ü ^ armüaega^ntud. Kasutagem
rahvusmõttelise ahaliiüsiga,! Krist- dab meie rahvuspärast tõsidust ja vastu surutud. Enne „paradiisi" seda .usmasti ja „have a good
jan Raud ürgse müstikaga ja Qtt usku töösse ning ellu. M askeethis. Endammeta- ^^^^ ^ it".
Kangilaški lüürilise meeleolutse- lepanu on pööratud eesti looduse W „rahvusluse ideoloog" tahab
misega. Ülejäänud osas on tegemist austamisele. Pinnad on värsiliselt isegi, et abielu esimeseks eesmär- W. Mari; Laanemäe
paatosega või aine jutustava kuju- lihtsad ja rahulikud. Hallide tooni­tamisega.
Tõstes pildüikkuse pea- de kesksesse variatsiooni on i^õmi-miseki
elemendiks, mis Mrjandu- tud musta ja valg^ HA ^ A A m • • UUDISED
fliniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiUiiiiiiiiiiiijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiH
VABA EESTLANE
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Toimetaja H. Oja kõdun©
tel..481-5316,
TQMOMV toiiöetus 444-4823
^832
EESttASES
oa tasuv a;
te tõttu.
m töU ühel
kuulutust©
tekstis •..v.......;.;.........;;.C $5.—
$5.50
nädala esimesse ajalehte kuoi
einasp. homm. kella ll-ni jä
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homin. kella 11-ni.
I^da Märiey;*-r223-O0
Postiaadress:
9 Parravaho
WiÜowdale, Ont. M2R 3S8
WASHINGTON --^ Meteoriitide
uurijad Ähtarktikäs näivad olevat
avastanud vanima jää/ mis kunagi
on maailmas leitud — kuni 600.000
aastat. Geoloog lan Whülans Ohio
ülikoolist ütleb, et kui see arvestus
on õige, süs see on hämmastav
avastus. Teadlased leidsid selle jää
Ida-Antarktika jääliustÜ5:ult, kus se­da
oü kerge koguda Uurimiseks.
S6ni on vanimaks jääks peetud
Gröönimaa „jäämütsi" puurimisel
6700 jala sügavusel olevat Jääd>
miUe vanuseks te 125.000
aastat. Jää vanus tehakse kmdlaks
nilkaanilise tolmu, taimede tolmu­kate
ja gaaside järgi, mis on sades­tunud
kiht-kihilt igaaastase lumesa­juga
ja annavad teadlastele võima­luse
muistsete klimaatiliste ja geo­loogiliste
olukordade uurimiseks.
Whilians veetis osa möödunud
talvest (Lõuna-poolkera suvest) Al-len
nmsl piirkonnas USA Antark­tika
baasist loodes, töötades tead^
laste grupiga, kes uurisid miks
suur arv meteoriiteqn leitud just
selles pürkonnaš Antarktikas. Kui
meteorüdid langevad suurtele jää-üustikele,
nad maetakse ja külmu­vad
jääks, mis lügiib tollhaaval
ookeani poole. Mõnes kohas takis­tavad
jää liücumist mäeharjad. Seal
tuurpikkamiši murendab jää, tuues
pmnale kaljuniurakaid, mis
mäaümaruumist langenud.
: Materjai/
Hills'is, v ü s I M järeldusele,
et edasi liikuv jää tõuseb samal
ajal ka: ülespMe, M seda surutak­se
vastu "Trans-Antarktika mäges-tiklm.
Sügaval otöv, vanem jää su­rutakse
jääliikumisega pinnale ja
ta arvab, et vanim jää asub J Ä
'mägeddö
ses moodustaks proosalise jutustu- raste. • Kalkuleeritud äärmus tagab
se. Kusjuures pp^^^ on töödes dramaatiUse tasakaahi, mi-ainult
isiklik kunstiline ;oskus.T^
"^.f^Bf^^--^^^^ ^""^ AugusÜ keskel näitas Valga lin- • kuv Wi, mille puM tuleb täite
vait uatu^k. J^^^^^^ Sikk poolteise varem olnud eeskirju,
akvarell ohmaal ja skulp^^^^^^^ ^ .
rahnühsest monulnen. ^j. ^^ ^ Kasari süla valgusfoor, taispe-naisk^
i 00, Mis. näitab kujukalt, taalsusest Koovab asendamatu seemet ja külvas need kasvuhoo- ™»d (s.o. aeg, mis kulub mõlema
et — A o . " o^l1nu^d, , ^jn^e—ie kuldne mui• nas-a—eg , m— illes ^müüt m ^^^^^ NJü üd oli ühe kurgi pikkus luklussuuna sõidukite labilaskmi-mis
oli 140 cm pikkune.
rahva looVas meeles rikkalikult asendatud rahvusfilos^w^^ tun- üle i50 cm teine mis varem vai- ^^^^^ oh praegu veidi üle kolme
ammutamatuks ainevallaks. Võime netusega. Tegemist on o > . „:„..^.- 4:^1^:^^
uhkusega kinnitada, et kõik eeltoo- saavutusega, mis nü väljenduselt,
du on alles algus, sest iga uus ge- kui ka ulatuselt ei ühine varem
nefatsioon leiab temas midagi uut, looduga, samas aga avab hoopis
nii. arusaamas, kui ka tõlgenduses, uue peatüki „Kalevipöjale" kuju-
Kuid nõnda nagu lauluisa Kre^^^
SÕrvies korraldati tuletÕrjeõppu-.
sed. Süüdati objekt, mis tuli kustu­tada
vahtkustutiga. Esimene kustu-minuti,
kuid tulevat jälgida, et ka
aeglasemad sõidukid jõuaksid üle
süla. ; •. •. - :
18. novembril sai Võrumaal Loo-
S H ' 'f?^ Gunnar Neeme .^Kalevipoeg fcu- ti ei töötanud, teine samuti mitte, si_ vallas sajaaastaseks I^ena Pilt.
kujundas, aitab Iga kunstpik <>^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ XII Aust- objekt aga põles. Samal viisU ei «lab^ ta Buusmae sovhoosi
panusega meie rahvuslikku vara- ^ ^^^^ vahtkustuti Kärlas, kus ?ulak" ^"«J ^'''^'^
salve täiendada. : näitusena, mis andis külastajatele tahÄ liikurhekseldit kustutada. Ja f Kartseppon^praegu
Gumiar Neeme't on ..Kalevi- esmakordse, vöimahise seda kogu nii on veel mitmel pool, kus ST^6^'*'^^'l^i^
poeg" alati paelunud ning temast tervikuna näha. sest kunagi varem on sellise vahendiga tuld ^^^tsutud ^^^«1 h^^^^
tuletatud motiivid on korduvalt ta pole taolist sellises ulatuses esita- kustutada. Asja hakatiuurima,kat- '^^^^'^S^
loomingus esile kerkinud. Kuid tud- Nõnda on tegemist ajaloolise setati kõigi vahtkustutitega, mis ^ kah'^'! aastasõs i^^^^^
..Kalevipoeg" tervikuna kunstis sündmusega, mis eriti austraalia tavakohaselt ei töötanud, kuna kah sa aaas^^^^^^^
esitada on senini olnud vaid mis- eestlaskonna suhtes^ ^^^^ t normaalne surve puudus, sest kee- """'^ '""^ • '
tus, mis Mes nüüd on teoks saa- k*s Ändmus*^ ii;
nud. Peale pikemaid katsetusi ja oli välja pandud Adelaide Eesti'le. Laadijad olevat aga oma üles- ' , ^ . _
ettevalmistusi, mis peale kunstilise Maja ülemises saalis. : andesse suhtunud hooletult, hoopis . Saaremaal hinnatr nende looma-
V >^ : • soodustanud punase kuke levikut, kasvatajate hoolast tood, tugcvne-
• nud söödabaasi ja parteiorganisat-
• ' k sioonilist tegevust, niis on taganud
Kasari süd on ehitatud 1904. a. Säte v " £ a M e t e m£-
]a_ see oa tänapäeva lukjusnouete jjj^^^ Kuid vaatamata
seifiukohairpikk ja ohtlik^teekit- abinõudele jäi kolme
w^«^rV , ..V , : > väli i ,--V ^^"''"^••^'^'f'^«'Tf'^^^^ MOSKVA: _ N. yjau katsed an«a väljavalitud teostustele suure- ms,eerida kahesuunalist luklust. g^QQ ^nni loomi ning linde ja
mat õigust oma majanduse nläanitseniisel «n jooksnud raskusisse, Seetõttu oli sillaotštesse paigutatud gjoo tonni piima Ainult Lümanda
kompartei ajaleht Pravda. Wusmärgid ,,2.6''-
juseks on, et pole küllalt toor- Rohkem omaalgatuslikkust kom-materjale
ja puuduvad vajalikud puuterit^ sissetoomise ja smirema ^ f l i k H ^ n l i ^ rügiW on väga surn-. Delegaatide
masma'd iu•n g muu varust•u s, mis a.ut„omfat.ise^eri.m isega võiks suuren^ Jconmina^ino iuaKiiotrrtaini hfjpa pai rufäsiaiTaiimiHa tiunski- , sõnavõt"t"u^d^e^s^ n"õ^uVti k"o"r"ra^ ma—ks ma
, , . 1 . ^ .s>,.^„i^:..-:._. ------- - " ™ ^ , ^ ^ f f " ^ ^ ^ ^ mis tähendab suuremat
pigistamist.
põhjustavad probleeme.: VäljavaU-^^^^d
tud tööstusettevõtted kannatavad, transport põhjustanud muret, eriti . nadiTvihmasf tingitud halva näh-kunäueed
jäävad; teistest olene- km^N.^Ludu raudteetranspordü on a^m2MkS^
vaks, mis ei ole arvestatud ekspe- tähtis koht selle katse õmiestumi- ^^^^^ ^ ' ' ^ ^ rasketes teeoludes
^riinenteerivate ettevõtete hulka. sel.
: Haanid, s^
miiist toorihaterjaii Leedu tööstus- Hajanduslikii plaanitsemise kat-suurenes
lüMusohtlikkus veelgi
enam Kasari sulal. Saaremaal lõpetasid keskkooli
kolme aastaga 890 noort. Neist siir-
. _ Nüüd reguleeriti liiklus Risti- dus kõrgkoolidesse 238, tehmkakoo^
tele olid tehtud aasta esimeseks seid, millega töölised saaksid suu- Virtsu maantee Kasari sUlal tule- Iidesse 88, kesk-eriõppeasuüistesse .
pooleks, kui näited olukorrast, mis rema osa müügiprofüdist, tehakse dega (fooridega), mis töötavad iga 183, tootvale tööle läks 346, neist
kitsendavad produktiivsust ja piäa- viies tööstuse' sektoris vüe erimi- päev kella 6~21-ni, vahepealsel omakorda tööstusse 88. kaubandus-
Eistriali, " , ajal on sisse MitatudkoUanevH^ ja kultuuritööle 50.
r